Õigusnormid pannakse kirja ametlikult, spetsiaalset juriidilist väljendusviisi kasutades. Niimoodi saadud dokument on õigusakt. Kõige tähtsam õigusakt riigis on konstitutsioon (põhiseadus). Teised seadused reguleerivad ühiskonnaelu mitmesuguseid valdkondi. Nendes fikseeritud põhimõtteid sätestavad täpsemalt määrused ja otsused. Kirjalike normide alla kuuluvad ka eeskirjad nt liikluseeskirjad, kooli sisekorra eeskirjad. Õigustloovad akte ehk normatiivakte kehtestab riigiasutus, kellel on vastavad volitused. Kirjutamata normid tavad ja moraalinormid kujunevad välja aastakümnete ja sadadega. Neid on rahva kultuuris ja kommetes. Neid antakse edasi põlvest põlve. Tava on ajalooliselt stiihiliselt kujunenud käitumisreegel, mis reguleerib inimese käitumist teatud olukorras. On universaalseid tavasid (tervitamine, külalislahkus), aga ka teatud maale või kultuurile omaseid käitumismalle
a) Kõikidele isikutele b) Teatud isikutele (nt. ainult tudengitele) JÕUSTAMINE kehtestamine JÕUSTUMINE juba kehtiv õigusakt, mida peab järgima Õigusaktide süstematiseerimine Tähendab tegevust, mille eesmärk on korrastada seadusandlust, viia see teatud süsteemi. Inkorporeerimine õigusaktide koondamine ja süstematiseerimine publikatsioonides kronoloogilises, tähestikulises, õigusharude või muus järjestuses. Selle puhul ei muudeta ega täiendata normatiivakte! Inkorporeerimine võib olle kaheliigiline: · Ametlik pädevad riigiorganid · Mitteametlik Kodifitseerimine selle tulemusel tekib uus õigusakt. NB! Muudetakse õigusnorme. · Õiguse realiseerimine: 1) Tähendab õigusnormide elluviimist õiguse subjektide tegevuses ja see väljendub obektide käitumises 2) Õigusnormide järgimine (kohustavate ja keelavate õigusnormide täitmine) 3) Õigusnormide kasutamine (lubavad)
seotud, kui töö tegemise koht ei ole kokku lepitud. Eeldatakse, et töö tegemise koht lepitakse kokku kohaliku omavalitsuse üksuse täpsusega. 12 4. TÖÖANDJA KOHUSTUSED Tööandja täidab oma kohustusi töötaja suhtes lojaalselt. Tööandja on järgmised kohustused: 1) järgida tööõiguse alast seadusandlust ja muid normatiivseid õigusakte, mis sisaldavad tööõiguse normatiive, samuti kohalikke normatiivakte ning kollektiivlepingute, kollektiivlepete ja töölepingute tingimusi, 2) varustada töötajad töölepingus kokkulepitud tööga ning tagada riiklikele töökaitse normatiividele vastavad töötingimused ja tööohutus, 3) varustada töötajad seadmetega, tööriistadega, tehnilise dokumentatsiooniga ja muude vahenditega, mis on neile tööülesannete täitmiseks vajalikud, 4) maksta töötajatele võrdse väärtusega töö eest võrdset töötasu,
õigused ja paneb kohustused konkreetsele subjektile või täpselt määratletud subjektide ringile. Seetõttu nim neid ka individuaalsemateks õigusaktideks. Sellised õigusaktid ei sisalda õigusnorme , vaid rakendavad neid, kohustades konkreetset isikutkonkreetseks käitumiseks, mistõttu nad on oma iseloomult õiguse rakendamise aktid.nt kohtuotsus, ametisse nimetamine, autasuatamise vüi armuandmise otsused jne. 5)ja6) Normatiivakte kehtestatakse erinete riigiorganit epoolt ja iga riigiorgan omab õigusloomes teatud pädevuse, sõltuvalt selle riigiorgani kohast riigiaparaadis. Kõige kõrgemas riigiorganis kõikides riikides, kellele kuulub seadusandlik võim, on parlament, mmis kannab erinevates riikides erinevat nimetust. Seetõttu on parlamendi poolt kehtesatud aktid kõige kõrgemad aktid, st seadused. Ja kik mud õigusaktid peavad olema kooskõlas seadusega. Neid võetakse seadused avstu erinevate protseduuride
Sageli neid nimetetaks eõiguse üldaktideks. Individuaane õigusakt on akt, mis annab õigused ja paneb kohustused konkreetsetele subjektidele või määratud subjektide liigile (nt kohtuotsused). Iga riigi normatiivsed aktid moodustavad teatava hierarhilise süsteemi, mille kõige krgemaks normatiivseks aktiks on seadus Normatiivaktide süsteem, õigusakti mõiste ja liigid Normatiivakte kehtestatakse erinete riigiorganit epoolt ja iga riigiorgan omab õigusloomes teatud pädevuse, sõltuvalt selle riigiorgani kohast riigiaparaadis. Kõige kõrgemas riigiorganis kõikides riikides, kellele kuulub seadusandlik võim, on parlament, mmis kannab erinevates riikides erinevat nimetust. Seetõttu on parlamendi poolt kehtesatud aktid kõige kõrgemad aktid, st seadused. Ja kik mud õigusaktid peavad olema kooskõlas seadusega. Neid võetakse seadused avstu erinevate protseduuride
riigorgani akt; 3) kui kollisioonis on üldnorme kehtestav õigusakt ja erinorme kehtestav õigusakt, kohaldatakse akti, mis sialdab erinorme. Normatiivaktide territoriaalne kehtivus On määratud riigi suverränsuse ruumilise (territoriaalse) ulatusega. Riigi keskvõimuorganite õigusaktid kehtivad üldjuhul kogu riigi territooriumil. Riigi keskvõim võib kehtestada ka lokaalse iseloomuga normatiivakte. Normistiku, milles lähtuda tsiviilvaidluste lahendamisel, mis tekivad suhetes välismaalastega, või kui need puudutavad välismaal asuvat vara, või kui õigussuhe tekib, muutub või lõpeb väljaspool EV territooriumi, kehtestab rahvusvahelise eraõiguse seadus (RT I 2002, 35, 217; 2004, 37, 255). Kohaliku riigivõimu või KOV üldaktid on kohalikud normatiivaktid, mis kehtivad ainult vastava haldusüksuse cõi KOV territooriumil. Normatiivakti subjektiline kehtivus
kollektiivläbirääkimisi pidada ja kollektiivlepinguid sõlmida ning töötajaid töö eest premeerida. Kindlasti on üheks tähtsaimaks õiguseks nõuda töötajatelt oma tööülesannete täitmist ja austavat suhtumist tööandja ning teiste töötajate varasse. Samuti on tööandjal õigus nõuda organisatsiooni töösisekorraeeskirjade järgimist, kohaldada seadustega sätestatud korras töötajatele materiaalset vastutust, võtta vastu kohalikke normatiivakte ning asutada oma huvide esindamiseks ja kaitseks tööandjate ühendusi. (3) Tööandja on kohustatud töötajat kindlustama kokkulepitud tööga ja andma selgelt ja õigeaegselt vajalikke korraldusi, maksma töö eest tasu ettenähtud ajal ja suuruses, andma ettenähtud puhkust ja tasu ning loomulikult kindlustama ohutud tingimused töö tegemiseks. Tööandja kohustusteks on veel töö sisekorra, töökaitse ja tööohutuse nõuete tutvustamine, töö vastuvõtmise ja praagiks
· kehtivus ruumis · Kehtivus isikute ringis Õigusaktide süstematiseerimine Õigusaktide süstematiseerimine tähendab tegevust, mille eesmärk on korrastada seadusandlust, viia see teatud süsteemi. Inkorporeerimine - õigusaktide koondamine ja süstematiseerimine publikatsioonideks e trükisteks kronoloogilises, tähestikulises õigusharude või muus järjestuses. Sel juhul ei muudeta ega täiendata inkorporeeritavaid normatiivakte. (ei toimu nende sisulist töötlust) Võib olla ametlik. Pädevad organid annavad välja, nt justiitsministeerium. Õigustloovate organite kontrolli all. Mitteametlik üksikisikud ja asutused. Omal initsiatiivil. Kodifitseerimine - Muudetakse normatiivaktide sisu. Õigusnorme muudetakse. Peab olema saadud seadusandjalt vastav ülesanne. tulemuseks on uus terviklik õigusakt. KrK + HÕS = KarS Õigusaktide tõlgendamine
vahelisi süntaktilisi seoseid. Loogiline tõlgendus on selline tõlgendusviis, kus normatiivakti sisu kindlaksmääramisel käsutatakse loogikareegleid. 1) lihtne e. analüütiline 2) keeruline e. sünteetiline Sünteetiline tõlgendamine jaguneb kaheks üldtunnustatud liigiks: 1) Süstemaatiline... 2) Ajalooline... 1) Süstemaatiline tõlgendamine võtab arvesse ühe õigusnormi sisu kindlakstegemisel mitte ainult ühte normatiivakti või selle osa, vaid ka teisi normatiivakte, sest mitmed terminid, täpsustused jne. mis leiavad täieliku määratluse ainult ühes normatiivaktis, esinevad ka paljudes teistes normatiivaktides. Süstemaatiline tõlgendamine võtab arvesse teatud gradatsiooni õigusnormide seoste uurimisel kas... · ...õigusakti ühe ja sama jao või erinevate jagude piires; · ...õigusakti ühe ja sama peatüki või erinevate peatükkide piires; · ...eri õigusaktide või seadustike (koodeksite) vahel; · ..
1) süstemaatiline 2) ajalooline Süstemaatiline tõlgendamine on õigustloovate aktide tekstivaheliste seoste nägemine. Tuvastatakse normide loogilised ja funktsionaalsed seosed. Sageli selgub sõna mõte alles seoses teksti muu osaga. Nt mittetäielikud õigusnormid. Süstemaatiline tõlgendamine võtab arvesse ühe õigusnormi sisu kindlakstegemisel mitte ainult ühte normatiivakti või selle osa, vaid ka teisi normatiivakte. Mitmed terminid, täpsustused jne, mis leiavad täieliku määratluse ainult ühes normatiivaktis, esinevad samas ka paljudes teistes normatiivaktides. 23. Mida tähendab õiguse ajalooline tõlgendamine? Selgita! Tõlgendamise eesmärgiks võib olla selgitada välja, millise idee on ajalooline normilooja kätkenud tõlgendatavasse normi. Milline oli ajaloolise sadusandja kavatsus, millised olid tema eesmärgid ja ettekujutused normist selle loomisel.
teist tähtaega; kohaliku omavalitsuse määrused jõustuvad kolmandal päeva peale nende avaldamist, kui määruses ei ole sätestatud hilisemat kuupäeva; normatiivakti kehtivuse lõpetamiseks võtab selleks pädev riigiorgan vastu akti, millega tunnistatakse seni jõus olnud normatiivakt kehtetuks Normatiivakti ruumiline kehtivus – määratud riigi suveräänsuse ruumilise ulatusega; üldjuhul kehtivad õigusaktid kogu riigi territooriumil; võib kehtestada ka lokaalise iseloomuga normatiivakte, s.t selliseid akte, mis kehtivad vaid riigi teatud piirkonnas Normatiivakti subjektiline kehtivus – määratud üldise põhimõttega, mille kohaselt kõik riigi seadused ja muud normatiivaktid kehtivad kõigi selle riigi territooriumil asuvate isikute suhtes (kodanikud, apatriidid, bipatriidid, välismaalased) Õigusaktide süstematiseerimine – aktide viimist kooskõlastatud süsteemi, rühmitamist kindlas järjekorras. Õigusaktide süstematiseerimist teostatakse:
Seadus jõustub 10ndal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist, kui seaduses eneses ei sätestata teist tähtaega. Normatiivakti kehtivusaeg lõpeb kas tema kehtivusaja lõppemisega või kehtivuse lõpetamisel selleks pädeva organi poolt. Territoriaalne kehtivus on määratud riigi suveräänsuse ruumilise ulatusega. Riigi keskvõimuorganite õigusaktid kehtivad üldjuhul kogu riigi territooriumil. Riigi keskvõim kehtestab ka lokaalse iseloomuga normatiivakte, mis kehtivad vaid teatud riigi piirkonnas. Õigusaktide süstematiseerimine- aktide viimist kooskõlastatud süsteemi, rühmitamist kindlas järjekorras. Õigusaktide süstematiseerimist teostatakse 1)inkorporeerimise ja 2)kodifitseerimise teel. Inkorporeerimise korral seatakse normatiivaktid mingisse järjestusse ja saadakse õigusaktide kogumik. Kõige levinumad on õigusaktide kronoloogilised kogud.
Elektriohutus. Tööandja ja töötaja õigused ja kohustused. Tervisekontroll. 3.2. TÖÖÕNNETUS. Õnnetusoht ja käitumine ohuolukordades. Esmaabivahendid töökohal. 3.3. KESKKONNAHOID JA JÄÄTMEKÄITLUS. Keskkonnastrateegia ja säästva arengu põhimõtted. Keskkonnareostuse ennetamise ja vältimise võimalused töökeskkonnas ja olmes. Jäätmete esmane käitlus. 4. Õpitulemused Õpilane teab ja tunneb: · tööohutuse eesmärke ja ülesandeid; · tööohutuse õigus- ja normatiivakte; · töötajate tööohutusalaseid õigusi ja kohustusi; · töökeskkonnale esitatavaid põhinõudeid; · tööohutusalaseid nõudeid kooli ruumides; · üldisi keskkonnaprobleeme ja säästva arengu põhimõtteid; · esmase jäätmekäitluse põhimõtteid. Õpilane oskab · tegutsemist ohuolukorras; · kasutuse nõudeid tulekustutus- ja esmaabivahendeid; · keskkonna reostamise võimalikke ohte, ennetamist ja vältimist ning ohu teavitamisest. 5. Hindamine
seadusandlus, viia need teatud süsteemi. Tuntakse kaht põhilist süstematiseerimise viisi: Inkorporeerimine: õigusaktide koondamine ja süstematiseerimine publikatsioonideks kronoloogilises, tähestikulises, õigusharude vormelises järjestuses. Inkorporeerimise otsuse langetab pädev riigiorgan, kes määrab ka inkorporrerimise põhimõtted, ülesanded ning lubatud tehnilised võtted. Inkorporeerimisel ei muudeta ega täiendata inkorporeeritavaid normatiivakte. Jaotatakse ametlikuks ja mitteametlikuks. Kodifitseerimisel kooskõlastatakse süsteemselt ja sünteesivalt laialipaisatud õigusnormid, kõrvaldatakse nende vasturääkivused, reguleeritakse täiendavalt üksikute õigusnormide senised lüngad, vajaduse korral täiendatakse terviklikku kogumit aluseid või korda reguleerivate või mõistet avavate uute õigusnormidega, kõrvaldatakse osalised või täielikud kordused ning uut lõpptulemit redigeeritakse normitehniliselt
Seadus jõustub 10ndal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist, kui seaduses eneses ei sätestata teist tähtaega. Normatiivakti kehtivusaeg lõpeb kas tema kehtivusaja lõppemisega või kehtivuse lõpetamisel selleks pädeva organi poolt. Territoriaalne kehtivus on määratud riigi suveräänsuse ruumilise ulatusega. Riigi keskvõimuorganite õigusaktid kehtivad üldjuhul kogu riigi territooriumil. Riigi keskvõim kehtestab ka lokaalse iseloomuga normatiivakte, mis kehtivad vaid teatud riigi piirkonnas. Õigusaktide süstematiseerimine- aktide viimist kooskõlastatud süsteemi, rühmitamist kindlas järjekorras. Õigusaktide süstematiseerimist teostatakse 1)inkorporeerimise ja 2)kodifitseerimise teel. Inkorporeerimise korral seatakse normatiivaktid mingisse järjestusse ja saadakse õigusaktide kogumik. Kõige levinumad on õigusaktide kronoloogilised kogud.
1) süstemaatiline 2) ajalooline Süstemaatiline tõlgendamine on õigustloovate aktide tekstivaheliste seoste nägemine. Tuvastatakse normide loogilised ja funktsionaalsed seosed. Sageli selgub sõna mõte alles seoses teksti muu osaga. Nt mittetäielikud õigusnormid. Süstemaatiline tõlgendamine võtab arvesse ühe õigusnormi sisu kindlakstegemisel mitte ainult ühte normatiivakti või selle osa, vaid ka teisi normatiivakte. Mitmed terminid, täpsustused jne, mis leiavad täieliku määratluse ainult ühes normatiivaktis, esinevad samas ka paljudes teistes normatiivaktides. 4.3.3. Ajalooline tõlgendamine See on subjektiivne tõlgendusteooria. Eesmärk võib olla välja selgirada, millise idee on ajalooline normilooja põiminud tõlgendatavasse normi. Mis oli ta kavatsus, eesmärk ja ettekujutus normi loomisel. Kuidas sai ta aru normi mõttest ja kuidas soovis seda mõista. Ajalooline tõlgendamine on
tegevusest. Õigustavate normidega määratakse kindlaks positiivse sisuga õigused ja antakse õigus sooritada aktiivseid tegusid. 24. Õigusnormi väljendamine normatiivaktis Normatiivakt ehk üldakt–on tänapäeval kõige levinum ja paljudes riikides ainus õigusvorm. Normatiivakt on riigi poolt kehtestatud, erilises korras vastu võetud vahel ka spetsiaalse väliskujuga dokument, mis sisaldab üldkohustuslikke käitumisreegleid. Normatiivakte võtavad vastu erinevad riigiorganid oma pädevuse piires, sellest tingituna on nad erinevate nimetustega. Normatiiv- ehk õigustloov akt on selline riigist lähtuv akt, mis on suunatud õigusnormide kehtestamisele, muutmisele või kehtivuse lõpetamisele. Normatiivaktid moodustavad hierarhilise süsteemi, milles kõige kõrgemaks aktiks on seadus. 18 Õigusakti teksti sõnastamisel peab seadusandja lähtuma eesmärgist anda tema poolt
Sageli neid nimetetaks eõiguse üldaktideks. Individuaane õigusakt on akt, mis annab õigused ja paneb kohustused konkreetsetele subjektidele või määratud subjektide liigile (nt kohtuotsused). Iga riigi normatiivsed aktid moodustavad teatava hierarhilise süsteemi, mille kõige krgemaks normatiivseks aktiks on seadus Normatiivaktide süsteem, õigusakti mõiste ja liigid Normatiivakte kehtestatakse erinete riigiorganit epoolt ja iga riigiorgan omab õigusloomes teatud pädevuse, sõltuvalt selle riigiorgani kohast riigiaparaadis. Kõige kõrgemas riigiorganis kõikides riikides, kellele kuulub seadusandlik võim, on parlament, mmis kannab erinevates riikides erinevat nimetust. Seetõttu on parlamendi poolt kehtesatud aktid kõige kõrgemad aktid, st seadused. Ja kik mud õigusaktid peavad olema kooskõlas seadusega. Neid võetakse seadused avstu erinevate protseduuride
süstemaatiline. Süstemaatilise tõlgendamise abil selgub üldnormi mõte seoses teiste normidega või koguni reguleerimisaladega. Mitte alati ei pea normitehniliselt tegu olema viitelise normiga, kuid mille mõte selgub ikkagi seoses teiste normidega. Sellist olukorda võiks nimetada õigusnormide mõtteseotuseks õiguskorra kui tervikuga. Süstemaatiline tõlgendamine võtab arvesse ühe õigusnormi sisu kindlakstegemisel mitte ainult ühte normatiivakti või selle osa, vaid ka teisi normatiivakte. Mitmed terminid, täpsustused jne, mis leiavad täieliku määratluse ainult ühes normatiivaktis, esinevad samas ka paljudes teistes normatiivaktides. Süstemaatiline tõlgendamine võtab arvesse teatud gradatsiooni õigusnormide seoste uurimisel kas: õigusakti ühe ja sama jao või erinevate jagude piires; õigusakti ühe ja sama peatüki või erinevate peatükkide piires; eri õigusaktide vahel; eri õigusjõuga õigusaktide vahel; eri õigusharude eri õigusaktide vahel jms. ajalooline.
Selle abil püütakse välja tuua õigusakti sisu objekti ja eesmärgi alusel. Objekt ja eesmärk kajastuvad eelkõige tema preambulas ja printsiipides. EV siduvad printsiibid: demokraatia, vabariiklus, unitaarriiklus, legaalsus, egaalsus, võimude lahusus ja tasakaalustatus, sotsiaalne ja demokraatlik õigusriik. Süstemaatiline tõlgendamine Sel juhul võtab tõlgendamine ühe õigusnormi sisu kindlakstegemisel arvesse mitte ainult üht normatiivakti või selle osa, vaid ka teisi normatiivakte. Mitmed terminid, täpsustused jne, mis täielikult on määratletud ainult ühes normatiivaktis, esinevad samas ka paljudes teistes normatiivaktides. Süstemaatiline tõlgendamine võtab arvesse gradatsiooni õigusnormide seoste uurimisel, seda kas: ¤ õigusakti ühe ja sama jao või mitme jao piires; ¤ õigusakti ühe ja sama peatüki või mitmepeatüki piires; ¤ eri õigusaktide või seadustike vahel; ¤ eri õigusjõuga õigusaktide vahel;
· Rannikuriigid Rahvusvaheline mereorganisatsioon (IMO, International Maritime Organization) on rahvusvaheline mereorganisatsioon ÜRO juures, mis tegeleb rahvusvahelise koostööga nii valitsuste tasandil kui ka koostöös tööstusharu (laevaehitus, sadamad) esindajatega. Eesmärgid: · korraldab valitsustevahelist koostööd tehniliste (eriti inimeste ohutust ja turvalisust tagavate) probleemide lahendamisel, · ühtlustab riikide meresõidueeskirju ja normatiivakte, · vältimaks merede saastamist laevadelt jms. IMO juhtorgan on peaassamblee mis tavaliselt koguneb kord kahe aasta jooksul IMO täitesaatev organ on nõukogu, mille valib kaheks aastaks assamblee. Assamblee tähtsamad komiteed on: · Mereohutuskomitee (Marine Safety Committee, MSC) · Merekeskkonnakaitse Komitee (Marine Environment Protection Committee, MEPC). · Õiguskommitee · Technical Co-operation Committee · Facilitation Committee
Sellist olukorda nimetatakse õigusaktide ehk seaduste kollisiooniks. Kollisiooni lahendamiseks kasutatakse järgmisi reegleid: 1) kui kollisioonis olevad aktid on sama riigiorgani aktid, siis kehtib hilisem akt; 2) kui kollisiooniaktid lähtuvad erineva tasemega riigiorganitest, kehtib kõrgema riigiorgani akt; 3) kui kollisioonis on üldnorme kehtestav õigusakt ja erinorme kehtestav akt, kohaldatakse akti, mis sisaldab erinorme. Riigi keskvõim võib kehtestada ka lokaalse iseloomuga normatiivakte, st selliseid akte, mis kehtivad vaid riigi teatud piirkonnas või piirkondades, mitte aga kogu riigi territooriumil. Õigusaktide süstematiseerimine. Õigusaktide süstematiseerimine tähendab nende aktide viimist kooskõlastatud süsteemi, rühmitamist kindlas järjestuses. Õigusaktide süstematiseerimist teostatakse 1) inkorporeerimise ja 2) konfitseerimise teel. Inkorporeerimise korral seatakse normatiivaktid mingisse järjestusse, kusjuures ei toimu õigusaktide sisulist töötlust
eesmärgi väljaselgitamine. Õigusnorme on võimalik loogiliselt seletada, kuna nad põhinevad süllogismidel 3) Ajalooline – seaduse väljaandmise ajal kehtinud olukord, millise eesmärgiga norm loodi. Millised olid sel ajal kehtinud tingimused, olukord 4) Süstemaatiline – kõik instituudid suureks tervikuks. Selgub üldnormi mõte seoses teiste normidega või süsteemiga. Võtab arvesse ka teisi normatiivakte ÕE tõlgendussüsteem: 1) Grammatiline – kõigepealt uurida normi teksti, võttes appi grammatikareeglid, nt sõnade tähendused ja lauseehituse, legaaldefinitsioonid. Filoloogiline ehk keeleteaduslik, seletab akti sõnastuse tähendust keeleteaduse seisukohalt, määrates kindlaks sõnade ja terminite tähenduse ja lauseehituse. Oluline on juriidiliste terminite tundmine
seadus, Töölepinguseadus); Vabariigi Valitsuse määrused (näiteks, Asjaajamiskorra ühtsed alused, Arhiivieeskiri); ministri määrused ja käskkirjad; kohaliku omavalitsuse määrused; eesti ja rahvusvahelised standardid (näiteks, EVS 8:2000 Infotehnoloogia reeglid eesti keele ja kultuuri keskkonnas); soovituslikud juhised, eeskirjad, näidised ja teised nn hea tava dokumendid. Peale normatiivakte on olemas ka asutuse sisedokumendid, millest tema peab lähtuma oma asjaajamise ja arhiivitöö tegemisel: dokumentide loetelust; asjaajamiskorrast; arhivaalide loetelust; arhiivi ohuplaanist. 8 Lidia Feklistova 3.2 Dokumentide loetelu
· Euroopa merengusorganisatsioon- rahvusvaheline mereorganisatsioon ÜRO juures, mis tegeleb rahvusvahelise koostööga nii valitsuste tasandil kui ka koostöös tööstusharu (laevaehitus, sadamad) esindajatega · rahvusvaheline Mereorganisatsioon IMO Imo eesmärk : korraldab valitsustevahelist koostööd tehniliste (eriti inimeste ohutust ja turvalisust tagavate) probleemide lahendamisel, ühtlustab riikide meresõidueeskirju ja normatiivakte, vältimaks merede saastamist laevadelt jms. Tähtsamad IMO konventsioonid: mis mis puudutavad laevu, nende ehitamist ja varustatust, mehitamist ning mereliiklust: rahvusvaheline konventsioon inimelude ohutusest merel ; rahvusvahelise laadungimärgi (lastliini) konventsiooni -määrab ära vaba-parda kõrguse ja veeliini asetuse erinevates kliima-vööndites, kokkupõrke vältimise;rahvusvaheline mereotsingute ja -pääste konventsioon;
Nii võetakse kriminaalvastutusele selles riigis ja selle riigi seaduse järgi, kus ta kuriteo toime pani. Tsiviilvastutused ja vaidlused, mis tekivad suhetega välismaalastega või suhted, mis puudutavad välismaal asuvat vara või kui õigussuhe üldse tekib, muutub või lõpeb väljaspool Eesti Vabariigi territooriumi, lahendatakse rahvusvahelise eraõiguse sätete poolt. Riigi keskvõim võib kehtestada ka lokaalse iseloomuga normatiivakte, need lokaalsed normid ja õigusaktid kehtivad ainult teatud territooriumil riigi sees. Nt erakorralise seisukorra kehtestamine teatud linnades/maakondades, looduskaitseala moodustamine(normid kehtivad ainult sellel alal). Kohaliku omavalitsuse üldaktid kehtivad ainult vastava kohaliku omavalitsuse territooriumil. Normatiivaktid kehtivus inimeste ringi suhtes ka siin kehtib põhimõte, mille kohaselt kõik riigi
põhjal ja võrreldakse tulemusi eelnevate perioodidega. Saadud tulemuste võrdlemisel ja interpreteerimisel lähtutakse ka Eesti Statistikaameti poolt avaldatud vastava tegevusvaldkonna keskmistest näitajatest. Tehakse järeldused ja ettepanekud, mida arvesse võttes saab ettevõtte oma maksevõimet parendada. Käesolevas bakalaureusetöös on kasutatud eesti ja välisautorite erialast kirjandust, Eestis kehtivaid ettevõtlust reguleerivaid normatiivakte ning ASi Even majandusaasta aruandeid. Töö autor tänab oma juhendajat Sander Karu töö õigel kursil hoidmise ja asjalike kommentaaride eest. 4 1. MAKSEVÕIME ANALÜÜSI TEOREETILISED ALUSED Ettevõtte põhiline eesmärk on ettevõtte väärtuse suurendamine ning üks eesmärgi saavutamise vahendeid on finantsanalüüs. Analüüsi eesmärgiks on hinnangu andmine ettevõtte finantsseisukorrale (Teearu, Krumm 2005, lk 15).
(vahendaja ja andja puhul ka altkäemaksu väljapressimise juhul) 47 korruptsiooni vastu ning riiklik huvi oli sekundaarne, sest riigivõimu ausust ei saanud riivata juhul, kui puudusid riive aluse normatiivaktid. Süüdimõistvate kohtuotsuste arvu kasv kuni 1997 aastani on tõlgendatava asjaoluga, et riiklikul tasemel võeti järjest rohkem vastu kõikvõimalikke normatiivakte, milliste alusel tekkisid ametiisikutel järjest suuremad volitused oma ametiseisundit täites. Seega ka kitsendused, mis ajendas ühiskonna teatud osa kuritegelikule teele. Ühest küljest on see seotud ka majanduskasvuga ja teisest küljest kindlasti ka poliitilise kultuuri kasvuga. Viimane kajastub eelkõige valimistel, millistele eelnenud perioodidel võib täheldada oluliust ametialaste kuritegude kasvu.
1) inkorporeerimine - õigusaktide (enamasti seaduste kui õigustloovate aktide) koondamine ja süstematiseerimine publikatsioonideks kronoloogilises, tähestikulises, õigusharude või muus järjestuses. Inkorporeerimise otsustuse langetab pädev riigiorgan (enamasti parlament või valitsus), kes määrab ka inkorporeerimise põhimõtted, ülesanded ning lubatud tehnilised võtted. Inkorporeerimisel ei muudeta ega täiendata inkorporeeritavaid normatiivakte (selles on erinevus kodifitseerimisest! - vt järgnevalt); 2) kodifitseerimine - paljude seni üksikute õigusnormide või õigusaktide kaupa nende normide kogumite (nt üksikute seaduste kaupa) sisuline süstematiseerimine enamasti mingi õigusharu ulatuses ning nende ühendamine uueks kvaliteediks - terviklikuks, ühtseks, süsteemseks ja seejuures sünteesitud koguks (koodeks ehk seadustik). Kodifitseerimisel
Põhjus: antud ajas saab langetada kindlama otsuse, kui on välja selgitatud analoogilise reguleerimise ajalooline taust= kongrueerimine (algse ja antud ajas tehtava ühildamine). selgitab välja normatiivakti väljaandmise ajal olnud tingimused, olukorrad ja põhjused, mis tingisid normatiivakti väljaandmise. Süstemaatiline tõlgendamine — võtab arvesse ühe õigusnormi sisu kindlakstegemisel mitte ainult ühte normatiivakti või selle osa, vaid ka teisi normatiivakte. Mitmed terminid, täpsustused jne, mis leiavad täieliku määratluse ainult ühes normatiivaktis, esinevad samas ka paljudes teistes normatiivaktides. Kehtiva õiguse lüngad — juhud, kus seadusandlus küll reguleerib õigusnormidega vastavat elunähet või ühiskondlikku suhet, kuid ebapiisavalt. Sellisel juhul on riigiorganid või kodanikud kohustatud või õigustatud vastava küsimuse mingil viisil siiski lahendama, kuigi näiteks kehtivast õigusest ei selgu, millisel
03.2004. a 18 Trükised TRÜKISED 1. "Noortelaagri korraldaja käsiraamat" 3. Plakat "Laagrisuvi 2006" Käsiraamat sisaldab kõiki noortelaagri tegevuseks Plakatil on tegevusluba omavate noortelaagrite vajalikke normatiivakte ning noortelaagri juhata- asukohad, kontaktandmed, laagrivahetuste ajad ja jale ja kasvatajale esmaseid ja olulisemaid tead- vahetuste pikkused, suunitlus, tuusiku hind ja laste misi tegevuseks noortelaagrites. vanus. 2. Koondprojekti "Noorte tervistav puhkus Plakati materjal on üleval internetis noortelaag- 2005" aruanne rite kodulehel ning sama materjal esitatakse ka
kohustusi ega piirata õigusi; 2. Tagasiulatuva jõuga on kriminaalseadus, kui ta kõrvaldab teo karistatavuse või keergendab karistust. 48. Mis on riigi territoorium õigusakti ruumilise kehtivuse tähenduses? Riigi keskvõimuorganite õigusaktid kehtivad üldjuhul kogu riigi territooriumil. Ühe riigi territooriumil teise riigi seadused üldjuhul ei kehti. Riigi keskvõim võib kehtestada ka lokaalse iseloomuga normatiivakte, st selliseid akte, mis kehtivad vaid riigi teatud piirkonnas või piirkondades, mitte aga kogu riigi territooriumil. Kohaliku riigivõimu või kohaliku omavalitsuse üldaktid on kohalikud normatiivaktid, mis kehtivad ainult vastava haldusüksuse või kohaliku omavalitsuse territooriumil. 49. Milliste isikute suhtes kehtivad nende asukohariigi õigusaktid?
68 määratud pädevus kitsam kui põhiseaduses, osalt laiem. Kantsleri pädevust puudutab ka rahvahääletuse seadus. Õiguskantsleri pädevuses on: 1.põhiseaduse kohaselt teostab ta järelevalvet seadusandliku ja täidesaatva riigivõimu ning kohalike omavalitsuste õigustloovate aktide üle. Õigustloovate aktidena käsitletakse üldakte ehk normatiivakte, konkreetselt seadused, presidendi seadlused, valitsuse, ministrite, omavalitsuste volikogude määrused. Üksikaktide üle kantsler praegu järelevalvet ei teosta. PS ei piira kantsleri järelevalve-alast pädevust sõltuvalt sellest, kas õigustloov akt on jõustunud või mitte, 2 eriseadust aga lubavad kantsleril teostada järelevalvet üksnes juba jõustunud õigustloovate aktide üle. Sellega on kantsleri pädevust põhiseadusega võrreldes piiratud
o Kui kollisiooniaktid lähtuvad erineva tasemega riigiorganitest, kehtib kõrgema riigiorgani akt. o Kui kollisioonis on üldnorme kehtestav õigusakt ja erinorme kehtestav akt, kohaldatakse akti, mis sisaldab erinorme. Normatiivaktide territoriaalne kehtivus on määratud riigi suveräänsuse ruumilise (territoriaalse) ulatusega. Riigi keskvõimu-organite õigusaktid kehtivad üldjuhul kogu riigi territooriumil. Riigi keskvõim võib kehtestada ka lokaalse iseloomuga normatiivakte, st selliseid akte, mis kehtivad vaid riigi teatud piirkonnas või piirkondades, mitte aga kogu riigi territooriumil (näiteks erakorralise seisukorra kehtestamiseks ühes või mõnes maakonnas või linnas, looduskaitseala moodustamine jms). Kohaliku riigivõimu või kohaliku omavalitsuse üldaktid on kohalikud normatiivaktid, mis kehtivad ainult vastava haldusüksuse või kohaliku omavalitsuse territooriumil.
Tagasiulatuva jõuga on kriminaalseadus, kui ta kõrvaldab teo karistatavuse või keergendab karistust. 53. Mis on riigi territoorium õigusakti ruumilise kehtivuse tähenduses? Riigi suveräänsuse ruumiline ehk territoriaalne ulatus. Riigi keskvõimuorganite õigusaktid kehtivad üldjuhul kogu riigi territooriumil. Ühe riigi territooriumil teise riigi seadused üldjuhul ei kehti. Riigi keskvõim võib kehtestada ka lokaalse iseloomuga normatiivakte, st selliseid akte, mis kehtivad vaid riigi teatud piirkonnas või piirkondades, mitte aga kogu riigi territooriumil. Kohaliku riigivõimu või kohaliku omavalitsuse üldaktid on kohalikud normatiivaktid, mis kehtivad ainult vastava haldusüksuse või kohaliku omavalitsuse territooriumil. 54. Milliste isikute kohta kehtivad nende asukohariigi õigusaktid? Kõik riigi seadused ja muud normatiivaktid kehtivad kõigile selle riigi territooriumil
annaabi.ee 
