Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Norm ja hälve tavakoolis". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
küsimustik, muret, probleemsete, nendest, tegin, grupiks, klassist, niisiis, pinged, kodutööd, kartus, kiusajad, kokkupuutunud, kuulmispuue, valikuid, populaarsed, eakaaslaste, valikud, miinusVõru Kreutzwaldi Gümnaasium Helkuri kasutamise teadlikkusest Võru Kreutzwaldi Gümnaasiumi ja Osula Põhikooli 8.klassis Uurimistöö Autor: Tarmo Habe XI a kl. Juhendaja: õp. Anne Tolk Võru 2009 Sissejuhatus Uurimustöö eesmärgiks oli teada saada Võru Kreutzwaldi Gümnaasiumi ja Osula Põhikooli kaheksanda klassi õpilaste teadlikkust helkuri kasutamisel. Sooviti ka teada saada, kas on erinevusi poiste ja tüdrukute sellealastes teadmistes. Autor eeldas, et kõige rohkem teavad helkuritest ja kannavad neid linnakooli tüdrukud, sest linnas räägitakse helkurite kandmisest rohkem ja linnas kontrollib politsei helkurite kasutamist rohkem. Helkur on vajalik, et autojuht pimedas liikuvat jalakäijat juba varakult märkaks ning jõuaks reageerida. Jalakäijad ei mõista, kuidas juht ei näe teel või selle ääres inimest. Roolikeeraja
Jooniselt 2 selgub, et suures osas jagunesid õpilased oma vastuste põhjal kahte suuremasse rühma: need, kes ei ole kogenud sel õppeaastal kiusamist mitte kunagi ning need, kes on talunud sel õppeaastal kiusamist vahel harva. Sageli on talunud sel õppeaastal ainult 2%. 1% vastanutest on talunud kiusaminst umbes kord nädalas või siis sagedamini kui kord nädalas. Uurimuse käigus selgus, et uuritaval aastal on talunud kiusamist 12 tüdrukut ning 19 poissi. Üheksandast klassist on talunud 6 tüdrukut ja 12 poissi (kokku 18 õpilast) ning kümnendast klassist 6 tüdrukut ja 7 poissi (kokku 13 õpilast). Järelikult on sel uuritaval aastal toimunud rohkem kiusamist poiste kui tüdrukute seas ning kiusamine toimub rohkem üheksandas klassis, kus klassikaaslased teavad üksteist mitmeid aastaid. 3.3 Kiusamise toimumise asukoht Tabel 2 . Kiusamise kogemuse koht Kiusamise koht Tüdrukud Poisid Kokku
...................................19 2 SISSEJUHATUS Iga lapsevanem teab, kui rakse on lastega suhelda ning nendega häid suhteid hoida. Kunagi ei või teada, mis neile meeldib ja mis mitte. See põhjustab ka nende vahelisi probleeme. Kõik algab aga lapse kasvatamisest. Kõik mida laps oma arengul kogeb ja näeb muudab ta iseloomu ja olemust. Lastega suhtlemine algab juba väga varakult, kui ta alles areneb ja õpib. Niisiis ei lähe lastega suhtlemise alla ainult nendega suhtlemine, kui nad rääkida oskavad vaid juba siis, kui nad on alles väga väiksesed. Sel hetkel nendega suhtlemine muudab neid just kõige rohkem .See osa lastega suhtlemise ajal on ilmselt üks tähtsamaid hetki, kuna just siis areneb välja lapse iseloom ning tema isiksus. Kui lapsel on tulevikus hea iseloom siis on temaga ka lihtsam suhelda. Mida vanemaks
klasside seas. Küsimustikus eesmärgiks oli uurida Valga Gümnaasiumi 11. klasside lugemust ja uurida, mis on nende arvamus kohustusliku kirjanduse kasulikkuse kohta. 3.2. Valim ja küsimustiku täitmine Koostasime oma uurimistöö läbiviimiseks küsimustiku. Küsimustiku eesmärk oli teada saada, kui palju Valga Gümnaasiumi 11. klasside õpilasetest loeb kohustuslikku kirjandust ning mida arvatakse kohustuslikust kirjandusest. Meie küsitlusele vastajaid oli kokku 25, nendest 17 olid neiud ja 8 noormeest. Küsimustikule vastati interneti teel. Küsimustiku jagades selgitati, et küsimustiku andmeid on vaja 11. klasside uurimistöö jaoks. Küsimustik oli anonüümne. 3.3. Küsimustiku analüüs Valga Gümnaasiumi 11. klassidest täitis küsimustiku 25 õpilast. Küsimustikus küsiti Valga Gümnaasiumi 11. klasside lugemuse populaarsuse kohta. Eesmärgiks oli uurida 11. klasside lugemust ja uurida, mis on nende arvamus kohustusliku kirjanduse kasulikkuse kohta.
Samuti on eesmärk välja selgitada, kui sageli kogevad gümnaasiumiõpilased koolistressi ning kui palju teavad nad stressi olemusest ja sellega toimetuleku viisidest. Käesoleva uurimistöö hüpoteesiks on see, et koolistressi küüsis vaevlevleb vähemalt 50% gümnaasiumiõpilastest. Uurimistöö teoreetiline osa annab ülevaate stressist üldiselt koolistressist sealhulgas selle avaldumisest, põhjustest ning sellega toimetulekust. Teoreetilise materjali põhjal on koostatud küsimustik, millele vastasid Loo Keskkooli gümnaasiumiõpilased. Uurimistöö valmimisel on autoril soov jõuda tööga kaasõpilaste ette, et rääkida nende teadlikusest koolistressi põhjuste, avaldumise ning toimetuleku vallas. Uurimistöö koosneb viiest peatükist. Esimeses peatükis räägitakse stressist üldiselt meie elus. Teises peatükis räägitakse koolistressist, selle põhjustest, avaldumisest ning toimetulekust. Kolmandas peatükis esitatakse uurimistöö metoodika ja valimi kirjeldus.
Tartu Ülikool Haridusteaduskond Alus ja alghariduse lektoraat Õpetajate seminar Eha Laas ,,Suhtumine kuulmislangusega õpilastesse tavakoolis" (seminaritöö) Juhendaja: Mari Reilson Läbiv pealkiri: Suhtumine kuulmislangusesse Tartu 2007 Suhtumine kuulmislangusesse 2 Sisukord Kokkuvõte Sissejuhatus Mõisted Kuulmislangusest ja selle põhjustest Kuulmislanguse mõju lapse arengule Kuulmislangusega lapsed tavakoolis Miks tavakool? Probleemid tavakoolis? Kuidas soodustada õpikeskkonda? Olukord Eestis Uurimusi mujalt maailmast Allikad
Tallinna Laagna Gümnaasium Kersti Annok 11IT ALKOHOL NING SELLE MÕJU LAAGNA KOOLINOORTE SEAS Uurimistöö Juhendaja: õpetaja Pille Alonov Tallinn 2017 SISUKORD SISSEJUHATUS...............................................................................................................3 1. ALKOHOL....................................................................................................................6 1.1. Alkoholi olemus.....................................................................................................6 1.2. Alkoholi mõju........................................................................................................7 1.2.1. Südame- ja veresoonkond..............................................................................8 1.2.2. Vähkkasvajad...............................................................
kaasnevaid allergilisi nähtusi õpilaste arvates neil esineb ning kas meie koolis on sellel teemal piisavalt räägitud. Uurimistöö põhiallikatena kasutatakse mitmesuguseid internetiväljaandeid, sest passiivsest suitsetamisest on vähe trükitud materjali. Uurimistöö esimeses osas antakse ülevaade passiivse suitsetamise tähendusest, selle olemusest ning passiivse suitsetamisega seotud seadustest. Uurimistöö teine osa on küsitlus ja analüüs. Uuriti xxx õpilasi alates kuuendast klassist, et teada saada, kui palju esineb kaudset suitsetamist noorte hulgas. 4 1. PASSIIVNE SUITSETAMINE 1.1 Täpsemalt passiivse suitsetamise tähendusest Passiivne suitsetamine on sama ohtlik või isegi ohtlikum kui aktiivne suitsetamine, mis on vähestele inimestele teada. Kaudne suitsetaja hingab sisse kõiki neidsamu mürke, mida aktiivne suitsetajagi. Ohurikas on passiivne suitsetamine seepärast, et kõrvalvoos on 55- 70% tubaka
tervislikku eluviisi. Põhikooli lõpetaja peaks oskama hinnata aktiivset liikumist tervise ja elu tähtsa osana. Valdama põhiteadmisi ja oskuseid iseseisvaks treenimiseks. Jälgima oma kehalise vormisoleku taset ja hoidma seda kontrolli all. Tundma rõõmu enda treenimisest ja olema valmis seda iseseisvalt tegema. Rõhku on pandud meeskonnatööle ja austusele kaaslaste vastu. Koolis kogetud liikumisrõõm peaks tekitama lastes huvi spordi- ja tantsusündmuste vastu ning innustama neid nendest osa võtma. Kool peaks tekitama huvi õppida uusi ja sobivaid liikumisviise. Õpilasel peaks olema soov olla terve ja rühikas. Tundma erinevate liikumisviiside tehnikaid. (PRÕK) 1.2 Õppetegevus Praegu on igal klassil ette nähtud kaks kehalise kasvatuse tundi ühes nädalas. Tund kestab 45 minutit. Meie arvates on 45 minutit ühe kehalise kasvatuse tunni jaoks liiga vähe. Õpilased ei saa ennast selle aja sees korralikult välja elatud.
...........................................................................................6 KOKKUVÕTE.....................................................................................................................20 SUMMARY..........................................................................................................................21 KASUTATUD KIRJANDUS...............................................................................................22 LISA 1. Õpiharjumuste küsimustik......................................................................................23 2 SISSEJUHATUS Viimasel ajal räägitakse õppimisega seonduvast palju, kuid erandiks võib siinkohal tuua õpiharjumused, mille kohta kirjutisi väga palju pole. Helle-Mall Kadajas (2005) on oma
Uurimistöös püstitasin eesmärgi, teada saamaks , milliste foobiate all võivad kannatada TFG gümnaasiumiastme õpilased. Selleks viisin läbi küsitluse, kus palusin anonüümselt vastata enamlevinud foobiate ja hirmude kohta . Küsitlust analüüsides selgus, et kõige rohkem on levinud akrofoobia ehk kõrgusekartus, mis oli ka suhteliselt eeldatav, järgnes sotsiaalfoobia, mis on eelkõige avalikkuse ees esinemise hirm. 19% TFG gümnaasiumiõpilastest arvatavasti tunneb muret just suurte rahvahulkade ees esinemise pärast. See on seletatav just kriitilise suhtumisega oma teadmistesse ja väljendusoskusesse. Järgnevad enamlevinud hirmud, nagu arstihirm, samuti hirm loomade ees. Tuginedes uurimustöö tulemustele, võib väita, et TFG vanema astme õpilased saavad hakkama aeg-ajalt esineva foobse hirmu ja seoses sellega esineva pingega. Foobiad, mille all õpilased end tunnevad pinges olevat, koolitööd ei sega, kui siis mõningal määral
suhete näidetega). Need juhtumikirjeldused on loetletud lühikokkuvõtte ja leheküljeviitega lehekülgedel 249-50. 6 7 Sissejuhatus: Ta rullis maali kokku ning ma nägin, kuidas ta klassist lahkudes pani selle oma töölauale meie klassiruumi kõrval asuvas kabinetis. Ma varjasin end natuke eemal koridoris. Kui ta parasjagu ei vaadanud, hiilisin ma sisse, võtsin endale kuuluva tagasi, pistsin selle oma koolivormi kampsuni
kirjutatakse alati suure algustähega. Kuni 8.sajandini elas saksa keel peamiselt suulisel kujul. Saksa keeles on igal nimisõnal oma artikkel, olgu selleks kas der (meessoost sõnad), die (naissoost sõnad) või das (kesksoost sõnad). Austin (2008) väidab, et saksa keel on Kesk-Euroopa olulisim keel. Peale Saksamaa on saksa keel veel emakeeleks Austrias, Luksemburgis, Liechtensteinis ning Šveitsi ja Belgia aladel. Sajandite jooksul on palju germaani keelte kõnelejad nendest piirkondadest lahkunud. 19.sajandil algatati võitlus Aafrika jagamise pärast, ei kehtestatud üheski Saksamaa koloonias, ei Aafrikas ega Paapuas ja Mikroneesias, saksakeelset haridust enamaks, kui üheks põlvkonnaks. Paljudest sakslastest said kolonistid, et nad muganesid ja kaotasid oma keele. Siiski leidub üle maailma saksakeelseid kogukondi, näiteks USAs Texase osariigis, Tšiilis, Argentiinas, Brasiilias. (Austin, 2008) Tabel 1. Ülem-ja alamsaksa keeles numbrid 1-10
Kiusamise ärahoidmiseks tuleb õpilastega käsitleda kiusamist kui nähtust ja selle mehhanisme rühmas. Traditsiooniliselt on kõneldud ainult kiusatutest ja kiusajatest, kuid kiusamisolukorras osaleb ka muid õpilasi. Oluline on see, mida teised teevad sellel ajal, kui üht õpilastest kiusatakse. Lisaks ohvritele ja kiusajatele on ka kiusajate abilisi ja toetajaid, ohvri kaitsjaid ja kõrvalseisjaid. Erinevad rollid on üsna püsivad ühest klassist teise minnes. Muutusi 13 toimub rohkem siis, kui klassikaaslased vahetuvad ja rühma dünaamika muutub. Õpilastel peab olema selgus oma tegutsemise kohta ja selle kohta, kuidas nad võivad olla kiusamisolukorras osalejaiks. Oma rolli teadvustamine võimaldab rolli murda.. On hea, kui õpilased arutlevad uute tegevusviiside üle ja liituvad nendega. Õpilasi on vaja kannustada tooma avalikkuse ette märgatud kiusamisolukordi
olles ise kiusamise objektiks. Kiusajaks võib olla üks õpilane kui ka väike rühm õpilasi. Paljud teevad rühmas olles asju, mida nad üksi ei teeks. Kõige tavalistemaks kiusajateks on poisid üksi või väikestes rühmades, tüdrkud kiusavad enamasti rühmiti, kasutades kaudseid kiusamisviise. Just sellist kiusamist on õpetajatel raskem märgata. Poisid kasutavad enamasti otsesemaid ja füüsilisi kiusamisvorme. Tavaliselt on kiusatavad kiusajatega samast klassist. Kui klassis esineb suuri vanusevahesid, siis on kiusajad enamasti oma ohvritest vanemad. Kiusajateks on tõenäoliselt lapsed, kes kogevad vägivalda kodus või näevad oma lähedasi teisi vägivaldselt kohtlemas. Laps, kes sellist asja pealt näeb, saab tihti innustust kasutada oma kaaslaste peal sama taktikat. Kiusajad alustavad tihti kiusamist, et saada tähelepanu. Kiusamise põhjusteks võib olla ka liiga hea või halb
KOOLI NIMI Uurimustöö KANEPITARBIMINE JA UIMASTIENNETUSTÖÖ TULEMUSLIKKUS (valitud koolide) KOOLINOORTE SEAS Nimi Õppejõud: 2013 SISUKORD SISUKORD.................................................................................................................................. 1 SISSEJUHATUS..........................................................................................................................3 1. KANEPI TARBIMINE JA ENNETUSTÖÖ.........................................................................4 1.1. Kanepi levimine ja selle tarbimise harjumused koolinoorte seas ....................4 1.2. Koolinoorte hoiakud ja suhtumine kanepisse.................................................. 5 1.3. Kanepi tarbimise motiivid ja võimalikud tagajärjed.....
olles ise kiusamise objektiks. Kiusajaks võib olla üks õpilane kui ka väike rühm õpilasi. Paljud teevad rühmas olles asju, mida nad üksi ei teeks. Kõige tavalistemaks kiusajateks on poisid üksi või väikestes rühmades, tüdrkud kiusavad enamasti rühmiti, kasutades kaudseid kiusamisviise. Just sellist kiusamist on õpetajatel raskem märgata. Poisid kasutavad enamasti otsesemaid ja füüsilisi kiusamisvorme. Tavaliselt on kiusatavad kiusajatega samast klassist. Kui klassis esineb suuri vanusevahesid, siis on kiusajad enamasti oma ohvritest vanemad. Kiusajateks on tõenäoliselt lapsed, kes kogevad vägivalda kodus või näevad oma lähedasi teisi vägivaldselt kohtlemas. Laps, kes sellist asja pealt näeb, saab tihti innustust kasutada oma kaaslaste peal sama taktikat. Kiusajad alustavad tihti kiusamist, et saada tähelepanu. Kiusamise põhjusteks võib olla ka liiga hea või halb
Asjad laual. 3) Tunni lõpetamine- 10-15 min enne lõppu. Kodutöö annan selgitan kokkuvõte uuest osast tagasiside õpilastelt kui ka õpetajapoolne tagasiside. (mida õppisime, kes olid tublid, hindan oma tunnitööd) Kodutöö: miks teeme, mida teeme, mida saavutame. 4) Kriisid. Konspekt igale klassile eraldi, et oleks meeles, mida pean meeles pidama. Võin 4värviga visuaalselt selle paremaks/märgatavamaks muuta. Ninaverejooks- määran klassist kellegi kaasa. Politseiauto maja ees- lähen ka vaatan ja kommenteerin ja nüüd võime oma tunniga edasi minna. Vaatame, arutleme, lahendame olukorra. Distsipliiniprobleem esineb alati seal, kus: 1) Käitumine segab õppeprotsessi- mul on õigus õpetada. 2) Kellegi käitumine segab teiste õigust õppida. 3) Psühholoogiliselt või füüsiliselt ohtlik- solvav käitumine ja vägivald (asjade loopimine, vara rikkumine).
tekitamiseks. (Karistusseadustik) 13 2. KÜSITLUSE KOKKUVÕTE JA ANALÜÜS 2.1. Valim ja läbiviimine Autor viis läbi Kullamaa Keskkooli 9. – 12. klasside õpilaste seas läbi elektroonilise küsitluse. Küsimustikule vastas 24 õpilast 38-st, kellest neli olid meessoost ja 20 naissoost (vt joonist 1). 9. klassist vastas kaheksa õpilast kümnest, 10. klassist neli õpilast kaheksast, 11. klassist kümme õpilast 14-st ja 12. klassist kaks õpilast kuuest (vt joonist 2). Küsimustikule vastanute vanused olid vahemikus 15-20 (vt joonist 3). 25 20 15 Mees Naine 10 5 0 Joonis 1. Küsimustikule vastanute sooline koosseis
Vastseliina Gümnaasiumi põhikooli 6.-9. klassi õpilased mängivad. Eesmärgist lähtudes täitsin järgmised ülesanded: 1. uurisin internetist arvutimängude kohta; 2. viisin läbi küsitluse 6.-9. klassi õpilastele; 3. selgitasin välja põhikooli õpilaste arvutimängude kasutamise. Uurimismeetodiks oli küsitlus, mille viisin läbi tunnitingimustes. Palusin igal õpilasel vastata individuaalselt. Küsitlusele vastas kokku 63 õpilast, neist 18 õpilast 6. klassist, 15 õpilast 7. klassist, 16 õpilast 8. klassist ning 14 õpilast 9. klassist. Küsitlusest: Esiteks palusin õpilastel ära märkida, kas nad mängivad arvutimänge ning juhul kui vastus on eitav, siis selgitada, miks. Teiseks tahtsin õpilastelt teada, milliseid arvutimänge nad mängivad. Valikuvariantideks olid Online- ja üksikmängija mängud. Kolmandaks uurisin õpilastelt täpsemalt, millise temaatikaga mänge nad mängivad. Vastusteks pakkusin: 1. sõjateemalised mängud, 2. strateegiamängud, 3
...............................................................16 3.5 Sagedased alkoholi tarbimise kohad.......................................................................... 17 4. Kokkuvõte........................................................................................................................ 19 Kasutatud kirjandus.............................................................................................................21 LISA 1. Küsimustik.............................................................................................................23 2 Sissejuhatus Ühiskond saab eksisteerida siis, kui elanikond on terve, töövõimeline ja jätkusuutlik. Vundament tervisele ja tervise hoidmisele luuakse juba lapseeas ning eriti tähtis väärtushinnangute kujundamise periood on kooliiga. (Oolo jt 2010). Erinevad uuringud on
(Akne armid, 2018) Joonis 2. Akne armide jaotus. (Akne tunnused, 2015) Vistrikud võivad põhjustada tõsiseid psühholoogilisi ja sotsiaalseid probleeme. Samal ajal kui tekib akne, kujuneb välja noore isiksus ja identiteet. Selles eas on ümbritsevate arvamus väga tähtis. Ollakse äärmiselt tundlik igasuguste kriitiliste märkuste suhtes, eriti kui need puudutavad välimust. Iga halvustav kommentaar võib põhjustada pahameelt ja muret, isegi stressi. Paljud häbenevad oma kahjustatud nahka ja loobuvad sellepärast oma hobidega tegelemisest või üldse teistega suhtlemisest. See tekitab omakorda stressi ja akne võib ägeneda, sest stressi all kannatav inimene ei hoolitse enam oma välimuse eest nagu varem või siis hoolitseb liiga palju ja sellega hoopis ärritab nahka. (Akne mõju..., 2015) 1.6. Nägu on tervise peegeldaja Akne seos organitega on tugev. Igale vistrikulisele näopiirkonnale vastab mingi organ, mille
8. Lapsevanemad peavad püüdma näha head noores, kiida teda, kui ta on selle ära teeninud. Kiitmine ja mõistmine aitavad rohkem kui hukkamõist ja laitmine. 9. Aitab ka vestlus kasvatusest teiste lapsevanemate ja oma sõpradega. 10. Vajadusel on vaja konsulteerida asjatundjatega. Nendest soovitustest kinnipidamisel tuleks alati meeles pidada, et kõik lapse ja noore käitumise piirangud ja keelud peaksid olema põhjendatud, et nendest kinnipidamine on vanemate kontrolli all ja täitmine kohustuslik. Piirid loovad turvalisuse ja samas õpib laps nende kaudu tundma ühiskonna väärtusi ja norme ning temas kinnistub arusaamine, et vabadusega kaasneb alati vastutus. Mõõdukad piirangud ja keelud väljendavad lapsevanema armastust oma tütre või poja käekäigu suhtes. (Kariis 1998: 35) Täiskasvanu, kes mõistab laste vajadusi ja suudab nende tundeid jagada, on teinud esimese
masendavalt keskpärane või sootuks vähem arenenud. Mida teha annete tundmaõppimiseks? Tuleb teha vaatlusi juba imikueast alates. Soovitatav on ka märkmete tegemine lapse arengu kohta. Hiljem võivad need andmed kasulikud olla koostöös lasteaia- ja kooliõpetajatega ning psühholoogiga. Õpetaja jaoks on välja töötatud mitmeid küsimustikke lapsevanematele, need võivad ka vanemaid endid inspireerida tegema tähelepanekuid lapse arengu kohta. Koolieeliku vanemate jaoks on üks hea küsimustik saksa uurija Aigi Stapfi poolt koostatud. Küsimustikud sisaldavad küsimusi arvutamise kohta, tunnetusvõimete ja isikuomaduste kohta, lugemise kohta jpt. Nii lasteaias kui ka koolis on kasulik vestelda klassijuhataja ja teiste õpetajatega, et teada saada, mida nemad lapse tugevateks ning nõrkadeks külgedeks peavad, mida lapsevanem nende arvates võiks lapse õppimise heaks ning üldiseks arenguks omalt poolt teha, millist
väärkohtlemine. Ilma professionaalse sekkumiseta halveneb selline situatsioon progressiivselt ja tekib "vägivalla sunnispiraal" (the coercive spiral of violence). Ka kultuuri ja ühiskonna väärtused võivad mõjutada lapse ja hooldaja vahelisi interaktsioone. Lapsevanema hoiakud ja kasvatusmeetodid on omakorda tingitud vanema sotsiaalsest positsioonist, nt. tema vanusest, soost, haridusest, sotsioökonoomilisest staatusest, etnilisest grupist ja sotsiaalsest klassist (Browne 1988, 24). Agressioon on iga konkreetse indiviidi käitumisrepertuaari kuuluv sotsiaalne käitumine. Agressioon on kontrollitav juhul, kui indiviidil on kõrge enesehinnang, head suhted ja ta tuleb stressiga toime üldaktsepteeritud viisil. Samas sõltub peresuhte kvaliteet ja peresuhte reaktsioon stressile pereliikmete isiksuseomadustest ning nende patoloogiast, nagu näiteks madal enesehinnang, halb enesekontroll ja psüühikahäired. See võib olla
2.5. Seksuaalsuhted Meeste ja naiste lembesuhetest ning intiimsustest räägitakse, kirjutatakse ning tehakse filme rohkem kui poliitikast, tervisest, usust ja rahast kokku. Selles vallas on ilmunud ka suurel hulgal meditsiinilise, idamaise, filosoofilise või psühholoogilise tagapõhjaga menukaid eneseabiraamatuid (Elenurm jt 1997: 37). Erinevas eas kogetakse intiimelu stresse erinevalt. Murdeeas valmistab poistele muret selline asi nagu oma tüdruku puudutamine. Nende seksuaalsuhtesse astumise soov on sageli palju pakilisem ja sagedasem, kui selleks reaalselt avalduvad võimalused. Neiud on samas eas enam orienteeritud romantilisele suhtele ja mõtlevad juba ka abielule. Peavalu teeb otsustamine, kui tõsiseks suhteid lubada arendada. Voodisse mineku kasuks langetatakse otsus rohkem uudishimust kui kirest ajendatuna (Elenurm jt 1997: 37).
õppeprotsessis, õppe kestuses, õppekoormuses, õppekeskkonnas (nagu õppevahendid, õpperuumid, suhtluskeel, sealhulgas viipekeel või muud alternatiivsed suhtlusvahendid, tugipersonal, spetsiaalse ettevalmistusega õpetajad), taotletavates õpitulemustes või õpetaja 2 poolt klassiga töötamiseks koostatud töökavas." (RT I 2010, 41, 240.) Niisiis nende õpilaste hulka kuuluvad nii eriandekusega kui õpiraskustega lapsed, samuti puudega lapsed ning tundeelu- ja käitumishäiretega lapsed. Erivajadusega laps vajab tavalise õppekava omandamiseks tavakoolis lisatuge. Selleks võib olla logopeed, psühholoog, eripedagoog, sotsiaalpedagoog. Mõni õpilane peab saama õppida kas õpiabirühmas, toimetuleku või õpiraskustega klassis, või jääma hoopis koduõppele. Uuendustena on loodud koolides
............................................................5 1.4 Lugemist mõjutavad tegurid.........................................................................................6 2. Metoodika...........................................................................................................................7 2.1. Valim...........................................................................................................................7 2.2. Küsimustik...................................................................................................................8 2.3. Uuringu läbiviimine ja andmeanalüüsi meetodid........................................................8 3. Tulemused ja arutelu..........................................................................................................9 3.1. Ajalehtede lugemus ja tellimine..................................................................................9 3.2
oskavad seda ka lugeda. 25 Kasutatud materjal 1. Anne 4/ 2000, lk 48 49. 2. James, Judy. Kehakeel. Kuidas jätta endast positiivset muljet. Tallinn 1998. 3. Nierenberg, G. Kuidas lugeda kehakeelt. Tallinn 1997. 4. Pease, Allan. Kuidas lugeda mõtteid zestide järgi. Varrak 1994. 5. Jaskolka, Anna Kuidas lugeda ja kasutada kehakeelt, lk 21-78. Tallinn 2004. 6. Winston, Lisa 1 Ankeet Tere, olen Aiki Allik 10 A klassist ja viin läbi uurimistööd "Pea, käed ja jalad igapäevased suhtlemisvahendid". Seoses sellega oleks vaja teie abi. Palun vastake lühidalt järgmistele küsimustele. 1. Sugu (M/N) 2. Mida võivad tähendada järgmised zestid? · rinnale ristatud harali põialdatud käed inimene puudutab vestlemisel kätega nägu, kõrvu, silmi kuulaja toetab põse käele lõua silitamine kuulaja ristab käed rinnale inimese/kuulaja pea on küljeli kaldus pupillide suurenemine 3
Tegemist on kõige sagedasema probleemide liigiga, millega murdeeas võib kokku puutuda. Distsipliiniprobleemid on disruptiivselt seosed struktuuri või rutiini rikkumisega (kooliklassis, kodus), segav käitumine lõhestab ning purustab. Õpilaste distsiplineerimine - õpilase disruptiivse (lõhestav, segav) käitumise (olgu see siis suunatud õpilastele või õpetajale) juhtimine, juhendamine, suunamine ja vastandamine. Mille poolest distsipliiniprobleemid erinevad nendest probleemiset, millel on juba puude nimetus? Tundi segav käitumine ning emotsionaal- ja käitumisraskus. · Erinevas vanuses on distsipliiniprobleemide põhjused ja väljendumine erinev. · Emotsionaal- ja käitumisraskustega lapsed need kelle käitumine ei vasta korduvalt õpetaja ootustele ja kes pidevalt ei allu õpetajale. · Emotsionaal- ja käitumisraskustega laps ei kohane sotsiaalselt aktsepteeritud
Jõhvi Gümnaasium Jõhvi Gümnaasiumi noorte arvamus alaealiste abordi tegemise kohta Uurimistöö Kadriliis Rääsk, Kerli Hindo 11a Juhendaja: Erika Prave Jõhvi 2010 SISUKORD 1. Sissejuhatus........................................................................... 3 2. Teoreetiline taust..................................................................... 4 3. Empiirilised alused................................................................... 5 3.1 Spetsialisti hinnang abordi tegemisele noorte hulgas.................................5-6 3.2 Jõhvi Gümnaasiumi noorte arvamused abordi kohta.................................6-8 4. Kokkuvõte..........................................................................9-10 LISAD Ankeetküsitluse põhjal tehtud tabelid .............................
[email protected] sotsiaalpedagoogika I I loeng 12.02.14 Hariduse peamised distsipliinid: pedagoogiline psühholoogia haridssotsioloogia haridusfilosoofia. Kuhu mahub sotsiaalpedagoogika, kas mahub? Pedagoogika teadus inimese kasvatamisest (Hämäläinen). See on ka kasvatamise oskus. Kasvatamine e millegi poole püüdlemine. Pedagoogikat võib seostada sotsialiseerumisega. ,,Inimene võib nimeseks saada vaid kasvate läbi" Immanuel Kant. Sotsialiseerumine protsess, mille käigus õpivad indiviidid oma käitumist reguleerima vastavalt ühiskonnas kehtivatele normidele. (Craig, 2000). Sotsialiseerumist võib pidada sotsiaalse arengu üheks etapiks, teine on individualisatsioon. Sotsiaalpedagoogika defineerimine: Ei ole võimalik? Sõltub kontekstist? Laialivalguv kõik, mis on kasvatus? Intsitutsioonipõhine defineerimine? Palju definitsioone? Ühisosa? Sotsiaalpedagoogika mõistena. - Esmakordselt kasutati sotspedag mõi
vasakukäeliste õpilaste õpetamisel tehnoloogiavaldkonna ainetes Võrumaa näitel" ning Tallinna Ülikooli uurimistöö ,,Peculiarities of left-handed children`s success at school". Lisaks sellele on läbi töötatud eripedagoog-logopeed Pilvi Kula artikleid. Teemast laiema ülevaate saamiseks on kasutatud ka meelelahutuslikuma sisuga artikleid. Läbi plaaniti viia küsitlus kolmes eri kooliastmes: alg-, põhi- ning keskkool. Kõigist nendest kooliastmetest kavatseti kaasata üks lend. Küsitlus otsustati läbi viia selleks, et teada saada olukorrast Viimsi Keskkooli vasakukäeliste hulgas. Saadud andmete põhjal järeldati, kas olukord võrreldes uurimistöö autori kooliaja ja kogemustega on muutunud. Seejärel intervjueeriti Viimsi Keskkooli eripedagoog Ruth Lobjakast ning klassiõpetajaid. Nende öeldu kinnitas antud töös käsitletud teooriat ning lisas mõningaid uusi mõtteid.
annaabi.ee 
