Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Noorukist täiskasvanuks". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
birgit, raimond, tunned, ajutised, langetama, arengukavas, temagi, esmalt, poisse, liikuda, eelarvamused, isiklikku, minnes, avastama, olukordi, ootamatult, koguni, perest, teismelise, peredes, õhkkonnast, õhkkond, muresid, edukat, noorel, armub, tütarlaps, kelles, tekkimaSEKSUAALSUS JA PEREPLANEERIMINE ESIMENE LOENG Reproduktiivtervis- Täieliku vaimse, füüsilise ja sotsiaalse heaolu seisund. Kuidas saaks vähendada abielulahutus, et abielud töötaksid? Kuidas saaks noori õpetada, et see oleks võimalikult läbimõeldud (teismeliste rasedus)? Reproduktiivtervise indikaatorid- on näitajad, mille järgi hinnatakse elanike reproduktiivset tervist. Reproduktiivtervise hindamine- sündivus, imikute surevus (tai kodulehelt saame valida ise andmeid). Naise organism lõpetab arengu peale esimese lapse sündi. FAO- Keisrilõikeid palju- Brasiilia, hästi kõrge protsent. Ka ühendriikides, aga mitte kõikides osariikides, Naiste sigimatus tõuseb, sest vanus tõuseb. Peresünnitused- mehed saavad sünnituse juures olla. Pereplaneerimine- sündide aeg ja arv, naine ja mees saavad ise vaadata millal nad tahavad last saada ja kui palju peaks neid olema. Noortega rääkides tuua emotsioon sisse, et nad mõtleksid laiemalt. Ei tohi tekitada hirme, blokke. Blo
Stress on organismi üldine pingeseisund, kus sul on raske toime tulla kogu sind puudutava informatsiooniga. Väike stress halba ei tee, see on loomulik ja aitab tihti end just kokku võtta. Halvem on lugu, kui tunned, et absoluutselt kõik on üle pea kasvanud. Oled ärritunud, väsinud ja ükskõikne. Sa ei usu enam eriti oma võimetesse ja õigeid otsuseid teha on üha raskem. Õppimise vastu puudub igasugune huvi ning kooli ei tahaks minna mitte ühelgi hommikul. Peale negatiivsete mõtete annab stressist teada ka keha. Peavalu, "liblikad" kõhus, seedehäired ja uneprobleemid võivad olla ohumärgiks. Kui rohkem kui kahe nädala kestel on püsinud alanenud meeleolu, huvide ja
Paraku lõppeb kõigi kolme armastus väga kurvalt. "Medaljoni" (E. Sepp) peategelane Heidi leidis oma eluarmastuse, kui oli läinud lahku vägivaldsest poisist. Tema uus poiss, Tanel, oli väga hoolitsev ega vedanud Heidit kunagi alt. Poiss lubas olla toeks ka siis, kui selgus, et Heidi on rase. Paraku lõppes see suhe traagiliselt, kui Tanel autoavariis surma sai. Teose autor näitab lugejale, et ka sellisest sündmusest on võimalik üle saada ja eluga edasi liikuda. "Ma abiellusin Martiniga ja ma armastan teda. Mõndade imeks ütlen ma seda ilma mingi süümepiina ja valetamiseta. Ma olin ju kunagi lubanud, et armastan elu lõpuni ainult Sind" (E. Sepp, Medaljon, lk 196). Ka Kati (M. Sabolotny, Kirjaklambritest vöö) armastus leidis kurva lõpu läbi surma, kui Kati kõrgelt katuselt alla kukkus, vahetult peale seda, kui oli otsustanud, et ei tee enesetappu. Kati
Kuressaare Ametikool Koostanud Sirje Pree 2000/2007 ‗ 2 Sisukord ‗............................................................................................................2 SISUKORD.............................................................................................3 SISSEJUHATUS......................................................................................6 Arengupsühholoogia mõiste......................................................................................8 ARENGU MÕJURID EHK ARENGUFAKTORID.......................................13 ERINEVAD TEOORIAD INIMESE ARENGUST........................................18 Psühhoanalüütikud...................................................................................................21 Erikson....................................................................................................................
Selles protsessis on väga oluline, et mõlemad osapooled oleksid nõus rääkima oma lapsepõlvest. Nii saame siis rääkida kodukahjustusega inimeste ravis sellistest meetmetest nagu haiglad, abielunõustamine, individuaalteraapia, psühholoogid, pikaajaline psühhoteraapia, ühekordne psühhoteraapia, mis kõik pakuvad sellel inimesel oma kahjustusega toime tulla. 20 KOKKUVÕTE Seda raamatut lugedes, tekib ka endal nii mõnigi küsimus, esmalt või see, et milline küll on meid ümbritsev maailm ja siinse inimkonna saatus. Vägivald, hooletus, alandus ja kiusamine võiks olla üheks määravaks faktoriks kodukahjustustega laste kasvamise rohkuses. Mõtlemata, et see võib kahjustada ühe väikese inimese edaspidist saatust. Võib öelda, et loodus saastub ja hävineb inimese tegevuse tõttu aeglaselt, kuid paistab, et pöördumatult. Metsad hävitatakse, tuuled viivad mulla ja 21
Aave oli boheemlaslike eluviisidega koloriitne inimene, väga ilus ja atraktiivne naine, üdini kunstiinimene." Raim, nagu teda igal pool kutsuti, oli oma päikesenaise leidnud, aga paraku väärib kooselu lõpp 1989. aastal õudusromaani. Katrin Kaugveri jutu järgi olid nad kahekesi peolt tulnud ja Raimondil oli juba protees alt ära keeratud, kui Aave õhkõrn kleit (vist Raimondi kingitus) tuba soojendanud reflektorist tuld võttis. Raimond ei saanud midagi teha. "Eks isa oli elus kõiksugu asju näinud, aga see oli temalegi liig." Viimased aastad elas Kaugver oma Mustamäe korteris. Vaatamata viletsale tervisele polnud Raimond siiski murtud mees. Ta ei armastanud viriseda ega kaevata. Uute aegade saabudes lasi Kaugver ennast Eesti Komiteesse valida, avaldas sahtlisse jäänud noorusromaanid. Ega ta kirjutamistki lõpetanud:
0 21 59 68 33 Kui sageli jätad tegemata muud plaanitud tegevused, et 3 68 94 11 5 veeta rohkem aega internetis? Kas eelistad internetisõprust reaalsele sõprusele? 138 24 12 7 0 Kui sageli sõlmid uusi tutvusi teiste interneti kasutajatega? 121 49 6 3 2 Kas teised (pere, sõbrad, tuttavad jne) muretsevad, et sa 47 94 27 9 4 veedad liiga palju aega arvutis? Kas kihk esmalt vaadata sotsiaalmeedia postitusi segab sinu 9 22 123 16 11 töö/õppimise tegevust? Kas sinu tööjõudlus või produktiivsus kannatab internetis 73 46 31 25 6 viibimise pärast? Kas internetis olemine on sinu ainus stressi või pinge 142 23 10 3 3 maandamise meetod? Kas sa ütled halvasti, karjud või saad pahaseks, kui keegi 139 19 19 2 2 segab sind internetis viibimise ajal?
lapse jaoks kättesaadavaks. Sellest tulenevad kvalitatiivsed muutused saame järjest enam asjadest aru ja teeme järjest paremaid järeldusi. Kultuuriliste vahendite kasutuselevõtt toob kaasa kvalitatiivselt uue tegutsemisviisi Lapsed võivad näiliselt kasutada küll samu mõisteid kui täiskasvanud, ent tegelikult toimub sageli mõiste areng. Kõik funktsioonid ilmnevad lapse kognitiivses arengus kaks korda: Esmalt inimestevahelises suhtluses (olulise ja ebaolulise eristamisvõime) Alles seejärel internaliseeritakse indiviidisiseseks 16 Laste probleemilahendusoskused ei arene mitte füüsilises keskkonnas tegutsedes, vaid sotsiaalsetes protsessides osaledes. Mõtlemise juures on tähtis näitaja, et me mõtleme kasutades sümboleid, need saame väljaspoolt ennast, vastavalt kultuurist ja kontekstist kus elame
Hulk on erinev kui varieerub igal indiviidil. (Kujundada hinnagut kas kõik see mis sinuga kehaliselt toimub on normaalne, et sa ei jää sellest normist kõrvale kaldehulka.) Mis vigu tehakse? Rusikareegel, puberteedi ealisega seoses tuleks näidata sellist pildimaterjali, et inidviid ennast selle materjaliga samastaks, jah mina olengi täpselt niisugune, selliste tunnustega. *Sooline varieeruvus axilarandid (suhteliselt hiljem)ja rexalidant..... Kui suur hulk tüdru ja poisse aintud kultuuris sotsi-maj tingimustes selel järgi kui me vaatame seda normaaljaotuse järgi saavad suguküpseks. Kõik ongi normaalne. *pärilikkus- mõjutab suguküpsuse arengut.suguküpses kas siis hiline või varajane kaldub olema üle 75 kordinatsiooni konfidsent, tüdtuk ja emade vahel, ja isade posite.vahel Õdede ja vendade vahel jällegi kõrgem *intelligentsus- mõjutab madalat intelligentsus. Kausikõvera järgi , madal intel mõjutab seda, et suguküpsus hilineb
Ta on sündinud Lümandas. Oli kooliõpetaja ja tuntud rahvamees. Põgenes koos perega Rootsi. Kirjutas rannarahva olustiku romaane ,,Õitsev meri", ,,Hea sadam", ,,Taeva palge all". Romaanid: "Õitsev meri" 1935 "Taeva palge all" 1937 "Hea sadam" 1942 Debora Vaarandi luuletaja. Sündis Võrus, aga tema lapsepõlv möödus Saaremaal (Valjala). Õppis SÜG-is. Oli abielus Aadu Hindi ja ka Juhan Smuuliga. Tema luuletuse ,, Talgud Lööne soos" lõpuosast võttis Raimond Valgre laulule ,,Saaremaa valss" sõnad. Ta on maetud Pärnamäe kalmistule. Luuletus ,,Eesti mullad" sai 1965(6). aastal Juhan Liivi luulepreemia. 1916. a. valik kogu ,,Kauge hääl". Ülo Tuulik pärit Abrukalt. Kirjutas proosat ja reisiraamatuid. Romaan ,,Sõja jalus"-sõrulaste küüditamine. Proosa ,,Atlandi kirjad". Reisiraamat ,,Aafrika kuum meri" Jüri Tuulik pärit Abrukalt. Kirjutas eeskätt kodusaare Abruka olusid ja inimesi kujutavat proosat. Romaan ,,Vares". ,,Abruka lood".
Käesolev uurimistöö on oma olemuselt kvalitatiivne. Uurimuse teostamiseks viisin ajavahemikus 15.02-26.04.2005 läbi teemaintervjuu kaheksa hooldusvanemaga ja kaheksa kasulapsega Harjumaal, Järvamaal ja Viljandi maal. Hooldusvanema ja kasulapse intervjueerimine võttis aega keskmiselt poolteist tundi. Intervjuu läbiviimiskoha valisin vastavalt hooldusvanemate soovidele. Nii toimusid intervjuud hooldusvanemate kodudes ning töökohtades. Intervjuud salvestasin esmalt helilindile, millelt hiljem informatsiooni paberile kirjutasin. Intervjuu eesmärgiks on välja selgitada kuidas kasulaps kohaneb võõras peres ja milliseid probleeme esineb; uurida milline on hooldusvanemate perekonnas hooldamise ettevalmistus ja kust saadi vajadusel abi. 4 1 LAPSE KASVUKESKKOND 1.1 Kodu R. Cambell on kirjutanud, et kasvukeskkonna all mõistme sotsiaalkultuuri keskkonda.
elanud vähemalt ühe esitatud 17 situatsioonist (pooled poistest ja 83% tüdrukutest). Viiendik jaatavalt vastanutest on märkinud ühe situatsiooni ning sama paljud kaks erinevat olukorda. Kõige sagedamini on kirja pandud sihilik füüsilise kontakti otsing (46%), kiusamine korduvate telefonikõnedega (26%) ning ohvri soole viitavad siivutud ettepanekud (22%). Tüdrukute väitel on kõige sagedamini tegu sihiliku füüsilise kontakti otsimisega (3/5 vastanutest), poisse aga kiusatakse seksuaalse sisuga telefonikõnedega (24%). Mõtlemapanev on fakt, et peaaegu iga kümnes neiu on läbi elanud olukordi, mida ta tõlgendab kui vägistamispüüdu, 6% märgib, et nendega on üritatud suguakti ebaloomulikul viisil, ning 3% väidab otsese vägistamiskogemuse olemasolu. Uuringust selgus, et suurem osa seksuaalse väärkohtlemise juhtudest koondub kõige hilisemasse aega -- vanusesse 16 ja enam. Suhteliselt vähem on noortega midagi sellist juhtunud vanuses 1315
antud süsteemi sees hetkel toimub. Protsesside muutmine sõltub süsteemi liikmete jõupingutusest; suhete reguleerimisel võib jõuda ükskõik millisesse järgnevasse seisundisse. Ükski süsteemi ajaloo sündmus pole nii tugeva mõjuga, et piiraks süsteemi edasisi valikuid ja arengusuundi. - Võivad tulla teised mõjurid, mis võivad muuta süsteemi suhteprotsesse nii, et suureneb perekonna valikuvabadus liikuda erinevates suundades. Ükski sündmus elus pole nii määrava tähtsusega, et määrata elukäiku sünnist surmani sirgjooneliselt; on võimalikud erisugused lahendused. Sageli on raske määrata põhjuseid, mis toovad süsteemi muutuseid. Süsteemis endas võib peituda pürgimus paremaks toimimiseks; selle tugevnemisel tekivad süsteemi paremat toimimist ja süsteemi tervist toetavad protsessid
1. Ilukirjanduse olemus, tähtsus ja seosed teiste kunstiliikidega Ilukirjandusliku teksti kaks tavapärast esitusviisi on seotud ja sidumata kõne. Seotud kõnet nimetatakse poeesiaks ehk luuleks, sidumata kõne proosaks. Poeesia keel on rütmistatud, proosa keel on lähedane kõnekeelele. Igal kirjandusteosel on kindel teema nähtuste ring, mida teoses käsitletakse. Teema valikul peab kirjanik arvestama lugejatega. Ühelt poolt peaks kirjandusteos olema huvitav ja aktuaalne, teiselt poolt sisaldama ka üle aegade ulatuvaid mõtteid. Kirjanduses on välja kujunenud rida traditsioonilisi teemasid, mis käsitlevad inimese ja eluga seotud keskseid nähtusi, nagu armastus, võitlus, sõprus, töö, kodumaa, loodus, ühiskond jt. Pikemates teostes käsitletakse enamasti mitut teemat, mis jagunevad pea- ja kõrvalteemadeks. Kõrvalteemasid arendatakse lühemalt ning nende ülesanne on peateemat toetada. Teema käsitlemiseks vajab kirjanik toormaterjali
.. mulle et teist korda ma enam meeldivad igasugused. „ämbrisse ei astu” sellega, et Vahet pole, kas punaste, vaatan ainult välimust.” valgete, tumedate juustega. Võib-olla siis Neiu: „Pigem jääb silma just oma erilisusega rohkem sellised lühemad ja ja silmasäraga. Aga kui täiesti pehmemad. Käed paned üldiselt võtta, siis meeldivad ümber, tunned, nagu oleks pigem tumedajuukselised, padi … mitte teine mees … Pruunisilmsed, pikkuseks Tegelikult jään alati vähemalt 175 cm (minust vaatama selliseid endast paar cm pikem), keha võiks olla sportlik (aga mitte tüdrukuid, kellel on eriline üle pumbatud, vaid toonuses), pilk … silmades on vist kindlasti mitte liiga peenike, asi.” pigem natuke täidlasem.” Välimus pole alati tähtis Neiu: „... kuskil 170
mõtlesin, Noormees: ,,... mulle meeldivad et teist korda ma enam ,,ämbrisse ei igasugused. Vahet pole, kas astu" sellega, et vaatan ainult punaste, valgete, tumedate välimust." juustega. Võibolla siis rohkem sellised lühemad ja pehmemad. Neiu: ,,Pigem jääb silma just oma erilisusega Käed paned ümber, tunned, nagu ja silmasäraga. Aga kui täiesti üldiselt oleks padi ... mitte teine mees ... võtta, siis meeldivad pigem Tegelikult jään alati vaatama tumedajuukselised, selliseid tüdrukuid, kellel on eriline Pruunisilmsed, pikkuseks vähemalt pilk ... silmades on vist asi." 175 cm (minust endast paar cm pikem), keha võiks olla sportlik (aga mitte üle pumbatud, vaid toonuses), kindlasti mitte liiga
aastaste lõpupoolel uuringu, milles küsitleti 9.klassi õpilasi, nende kogetud kodu vägivalla kohta. Alles 14-aastasena oli kogenud kerget vägivalda 72% ja rasket vägivalda 8% vastajatest. Vägivallatsejad olid isad ja emad võrdselt. Tüdrukud olid sagedamini kerge, poisid raskema vägivalla ohvrid. Nii lapsed kui noorukid langevad väärkohtlemise ohvriks võrdselt, tihti noorukid isegi sagedamini kui lapsed. Tüdrukuid pekstakse rohkem noorukieas, poisse aga nooremas vanuses. On üsna tõenäoline, et noorukieas ilmsiks tulnud vägivald on alanud juba mitu aastat varem. Diagnoosimine, sümptomid ja tagajärjed Millised on vägivalda soodustavad tegurid Meie ühiskond on tulvil näidetest võimu ja vägivalla kohta, mida võetakse kui normaalset, andestatakse, respekteeritakse. Pidevad vägivallakirjeldused massimeedias sugereerivad, et vägivallaaktid on meie argielu lahutamatu osa
Samuti ka peategelane Ernst Graeber, kes juba kaks aastat on olnud rindel, ilma et oleks puhkust saanud. Nüüd, mil olukord on eriti pingsaks muutunud, saab ta viimaks pääsu koju. Õhinaga ootab Graeber koju jõudmist: võimalust silmitseda puhtaid ja pommiaukudeta põlde ning terveid maju, nautida kuumas vannis vedelemist ning ema küpsetatud hommikusöögi söömist. Viimaks peale pikka rongisõitu jõuab ta oma kodulinna. Kodutänava poole jalutades hakkab Ernst kõrbelõhna tundma. Esmalt ei tee ta sellest suurt välja, haisu tugevnedes aga hakkab miski tema sees kripeldama. Jõudnud kodutänavale, leiab ta eest kaose: enamus maju on varemeis, osa veel leekides, inimesed jooksevad abitult ning pööraselt ringi. Kuna on öö, ei suuda ta tuvastada enda vanematekodu. Paanikas hakkab ta rusude alt kedagi otsima, ent asjatult. Järgmisel päeval saab ta teada, et tema kodulinna juba nädalajagu on pommitatud, tema vanematest ei teadnud keegi aga midagi. Algavad vanemate otsingud
Mida väiksem laps, seda hirmutavam see talle on. Vanemad on käitumismudeliks ja lapsed õpivad nende käitumist vaadeldes. Kes näevad vanemaid ainult karjumas ja tülitsemas, õpivadki probleeme sel viisil lahendama. Anna lapsele selgeid ja eakohaseid instruktsioone. Viisist, kuidas vanemad lastele käske või instruktsioone annavad, sõltub, kas lapsed seda täidavad või mitte. Kui laps ei tee, mida vanem ootab, on mõistlik põhjusi otsida esmalt instruktsioonist või selle ütlemise viisist. Otsi abi, kui tunned, et oled nõutu. Igaüks vajab vahel laste kasvatamisel abi. Tänapäeval võib abi leida paljudest allikatest: tuttavatelt, kellel on samaealised lapsed, vanematelt, foorumitest, tarkad est raamatutest, aga ka vastava ala spetsialistidelt. Enne tegutsemist on mõistlik mõelda, millise soovituse järgi käituda. Kui need põhinevad vaid isiklikul kogemusel, ei pruugi see tulemust anda. Mis sobib ühes peres,
välja isegi alles keskeas kognitiivne (mõtlemise) areng ◦ Piaget – formaalsete operatsioonide staadium ◦ Labouvie-Vief – pragmaatiline mõtlemine, põhinemine kasul ◦ Schaie - eesmärgipõhine mõtlemine – mida vaja,kuidas kasutan ja miks, tähenduse lahti mõtestamine, saavutused ◦ Fischer – mõtlemine võib täiustuda, aga võib hakata ka langema ▪ piltlikult võimalus liikuda mööda mõtlemisprotsesside redelit ▪ mõtlemistasandid muutuvad ka olenevalt olukorrast, nt ohuolukorras kasutatakse instinktiivset mõtlemist, tavaolukorras pragmaatilist, arutlevat mõtlemist ▪ tekib abstraktne mõtlemine ▪ tekib dialektiline mõtlemine – kõik suhteline, vastandite tunnustamine vaimsed võimed kasvavad 30-40nda eluaastani, langema hakkab kergelt 50-60ndates, sõltub
kirjanduse eksami küsimused 1. Ilukirjanduse olemus ja tähtsus. Seos teiste kunstiliikidega. Ilukirjandus ehk belletristika. Tekstid jagunevad: teaduskirjandus (teatmeteosed, uurimustööd, referaadid), publitsistika (artiklid, uudised, intervjuud, reklaamid), ilukirjandus (novell, sonett, tragöödia, draama, ...), tarbetekstid (telefoniraamatud, õpikud, viidad, kalendrid), graafilised (skeemid, joonised, tabelid), elektroonilised tekstid (e-mail, msn, sms, reklaam netis). Ilukirjanduse alaliigid: proosa, lüürika(luule), ja näitekirjandus(dramaatika). Ilukirjanduse funktsioonid: emotsioonid, silmaringi laiendamine, meeleolustik, faktid, keeleoskus. Proosa: müüt, naljand, romaan, novell, mõistatused. Miniatuur: ,,Poiss ja liblik" Tammsaare. Luule: haiku (E. Niit), sonett (M. Under), ballaad (M. Under), ood (Peterson), pastoraal (Peterson). Lüroeepika: eepos, valm (jutustava sisuga, tegelased tihti loomad, lõpus moraal), poeem, värss. Jõgiromaan: tegelased kattuvad erin
geerimine ei tähendanud talle mitte ebameeldivat karistust, mulje, et Melanie ei märkagi täiskasvanuid ega kaaslasi. vaid hoopis hoolitsust. Kui Melanie oleks arenenud sama kii- Melanie ei heitnud pilkugi teda lasteaeda toonud vanaemale ega resti kui teised temaealised lapsed, oleks ta suutnud korteris pannud tähele tema juurde tulnud sõbralikku kasvatajat. Ilmselt ka osavamalt ringi liikuda. Ent enneaegse sünni tõttu oli tema jätkus tal silmi ainult mänguasjade jaoks, sest ta tormas Püüdes õrn närvisüsteem saanud kannatada hapnikuvaeguse ja stres- rühmatuppa ning lõhkus otsusekindlalt pisut vanemate laste tähelepanu saavutada, sitekitavate faktorite all, aeglustades tema arengut. Melanie pooltsuure hoolega kokkupandud kõrge klotsidest torni. Kas-
vahendite kasutamise vaheline interaktsioon. Kultuuriliste vahendajate kasutuselevõtt ei muuda tegutsemist kergemaks vaid toob kaasa kvalitatiivselt uue tegutsemisviisi Nt. keelatud värvide mäng Lapsed võivad näiliselt kasutada küll samu mõisteid kui täiskasvanud, ent tegelikult toimub sageli mõiste areng Nt. kategoriseerimise ülesanne Kõik funktsioonid ilmnevad lapse kognitiivses arengus kaks korda – esmalt kasutatakse neid vaid inimestevahelisel suhtluse ja alles seejärel internaliseeritakse indiviidisiseseks Laste probleemilahendusoskused ei arene mitte füüsilises keskkonnas tegutsedes vaid sotsiaalsetes protsessides osalemise läbi. Egotsentrilisel kõnel planeeriv ja reguleeriv funktsioon Egotsentriline kõne on tuletatud sotsiaalsest kõnest ning muutub järk-järgult sisekõneks Võime oma käitumist verbaalselt reguleerida märgib siirdumist varasest
Kirjanduse eksami piletid 1. Ilukirjanduse olemasolu ja seos teiste kunstiliikidega.(+) 2. Vabalt valitud teose analüüs.(+) 3. Kirjandus rühmitused 20 saj. algul.(+) 4. Saaremaalt pärit kirjanikke + 1. teos vabalt valitud.(+) 5. Kitzberi draama looming. 2 periood. ,,Libahunt", ,,Kauka jumal"(+) 6. P. Alveri looming + 1 luuletus peast.(+) 7. Vilde draama looming + ,,Mäeküla piimamees"(+) 8. Dostojevski elu ja looming.(+) 9. Dostojevski romaani ,, Idioot" analüüs.(+) 10. Juhan Liivi looming ja elu + 1 luuletus.(+) 11. Lev Tolstoi elu ja looming.(+) 12. Visnapuu elu ja looming + 1 luuletus.(+) 13. Tolstoi romaani analüüs.(+) 14. Heiti Talviku luule + 1 luuletus(+) 15. Tsehov looming(+) 16. Tsehov elu looming(+) 17. Marie Underi elu ja looming + 1 luuletus.(+) 18. Eepika olemus: romaan ja selle liigid. (+) 19. Hemingway elu ja looming. ,,Kellele lüüakse hingekella"(+) 20. Tammsaare elu ja loomingu ülevaade.(+) 21. Remarque looming + romaanide vaatl
TARTU ÜLIKOOL FILOSOOFIATEADUSKOND EESTI KIRJANDUSE ÕPPETOOL Eike Metspalu HEIKI VILEP JA UUSIM LASTEKIRJANDUS BAKALAUREUSETÖÖ Juhendaja: dotsent Ele Süvalep Tartu 2007 SISUKORD SISSEJUHATUS .......................................................................................................... 3 1. LASTEKIRJANDUSEST JA UUSIMAST EESTI LASTEKIRJANDUSEST ... 5 1.1. Tõlkekirjanduse domineerimine ................................................................... 6 1.2. Intertekstuaalsus............................................................................................ 7 1.3. Diletandid...................................................................................................... 9 1.4. Elektroonilise meedia võidukäik................................................................. 10 1.5. Kommertsialiseerumine .....................................................................
IGATSUS: Kõige hullem viis kedagi igatseda on olla tema kõrval ja teada, et sa ei saa teda kunagi. Selle asemel, et igatseda vanu aegu, tuleks võtta kõik praegusdest aegadest, sest ka need muutuvad ajapikku vanadeks aegadeks ja siis on meil mida mäletada. Kas sulle on vahel tundunud, et sa ei pääsegi enam talle lähemale, et sa saadki teda ainult kaugelt vaadata? Igatsus armsa sõbra vastu tunned alles siis, kui olete lahkunud. Vahepeal igatsen Sind nii palju, et mul hakkab paha. Igatsen sind, sinu pilku, sinu imearmsat naeratust, su naerukaja, sinu häält, sinu hellust, sinu pikki pikki suudlusi. Lihtsalt, ma igatsen sind. Igatsus on see, mis mind jõuetuks teeb... Inimesed, kes tõeliselt igatsevad on hoopiski teistsugused, nemad ei ütle välja seda, just nemad istuvad keskööni
Sisu: 1. Ilukirjanduse olemus, tähtsus ja seosed teiste kunstiliikidega..................+2 3. Kirjanduslikud rühmitused (4)..................................................................+3 4. Saaremaalt pärit kirjanikke..........................................................................4 5. August Kitzbergi draamalooming.............................................................+4 "Kauka jumal".........................................................................................+5 6. Betti Alveri looming + 1 luuletus peast....................................................+6 7. Edvard Vilde draamalooming...................................................................+6 "Pisuhänd"...............................................................................................+7 8. Fjodor Tostojevski elu ja looming + "Idioot"...........................................+8 Lühike sisukokkuvõte "Idioot".......................................................
Viire Sepp Andekusest ja andekatest lastest Tartu 2010 Toimetanud Kairit Henno Kaane kujundanud Maarja Roosi Küljendanud Kairi Kullasepp Autoriõigus: AS Atlex ja autorid, 2010 Kõik õigused kaitstud. Igasugune autoriõigusega kaitstud materjali ebaseaduslik paljundamine ja levitamine toob kaasa seaduses ette nähtud vastutuse. Käsikirja valmimist on toetanud Euroopa Liit ja Euroopa Sotsiaalfond AS Atlex Kivi 23 51009 Tartu Tel 734 9099 Faks 734 8915 [email protected] www.atlex.ee ISBN: 978-9949-441-73-0 Sisukord 3 Sisukord Eessõna 5 Mis on andekus 7 Intelligentsus ja erivõimed 14 Kuidas andekad lapsed mõtlevad 25 Andekus ja loovus 31 Motivatsioon 40 Eesmärgi ja tasu mõju motivatsioonile
PILET NR1 - ILUKIRJANDUSE OLEMUS JA TÄHTSUS, SEOS TEISTE KUNSTILIIKIDEGA (SELLE JAOTUS) Teaduskirjandus Publitsistika Tarbetekstid Graafilised Elektroonilised väitkirjand (ajakirjandus) eeskirjad tekstid tekstid artikkel uudis päevik kaardid telekas essee kuulutus juhised gloobus internet uurimustöö reklaam spikker skeemid arvuti referaat artikkel reklaam plakatid telefon koomiks kuulutused e. grafiti reportaaz fisid tatoveering kiri kujundatud tekstid Ilukirjandus ehk belletristika (kirjandus kui kunst) I Eepika ehk proosa 1)Rahvaluule muinasjutud - " 3põrsakest" muistendid ehk müüdid - Suur Tõll naljandid - "Peremees ja sulane" Leida Tiagme anekdoot mõistatused vanasõnad( lühike, terviklik, hinnanguline ja
Kuressaare Gümnaasium KRIMINAALSE KÄITUMISE VALLANDAJA KESKKOND VÕI GENEETIKA Uurimistöö Koostaja: Johanna Randmets Klass: 10A Juhendajad: Sirje Kereme ja Maidu Varik Kuressaare 2013 Sisukord Sissejuhatus ................................................................................................................................ 4 1. KRIMINAALNE KÄITUMINE ............................................................................................ 6 1.1 Kriminaalne käitumine ..................................................................................................... 6 1.2 Kriminaal .......................................................................................................................... 6 1.3 Kriminaalne isiksus ........................................................................................
tugevamini ja selgemini väljakujunenud, ja tihti on ka omavahel seotud. Ülejäänud joonte grupp on sekundaarsed isiksusejooned ja need võivad olla olemas, aga need ei ole piisavalt selged ja tugevad, et kasutada seda isiksuse iselooustamiseks. Need ei ole väga püsivad (tulevad, kaovad). See oli üks esimesi katseid luua isiksusekäsitlus, mis põhineb erinevatel isiksusejoontel. Seda laadi käsitlusi ongi hakatud nimetama isiksusejoonte teooriateks. 2) Raimond Cattell võttis järgmise etapi isiksusepsühholoogia arengus. Ta hakkas usinalt kasutama matemaatilisi, statistilisi meetodeid isiksusemudeli kokku panemiseks. Ta püüdis faktoranalüüsida (püüab selgitada erinevate joonte omavahelisi seoseid) isiksusejooni. Ta pani kõik sõnad ritta ja üritas katseliselt välja selgitada, milline tunnus on mingi teise asjaga seotud. Matemaatilise mudeli abil on võimalik tekitada sellist isiksusemudelit
TALLINNA ÜLIKOOL Rakvere Kolledz AP 1 KÕ KASVATUSTEADUSED Õpimapp Kristina Karu Juhendaja: Anu Carlsson Rakvere 2014 SISSEJUHATUS Õpimappi alustasin arvamusega J.J. Russeau raamatu „EMILE“ põhjal. Raamatu esimese poole kohta tegin konspektivormis mõttekaarte. Teise poole kohta kirjutasin välja mõtteid, mis mind kõnetasid. Edasi on lisatud E.S. Sarve loengu mõtteid tunnist 22 oktoobril. Seejärel lisatud lühikokkuvõte märksõnade näol Hirsijärvi ja Huttuneni raamatust „Sissejuhatus kasvatusteadustesse“. Järgnevalt lisasin essee „Kliima minu töökohas“ ja arutlesin Sinkkose artikli väidete üle. Tutvusin ja arutlesin Eesti Haridusteaduste ajakirjas oleva artikli „Eesti koolide esmakursuslaste õpi ja teadmuskäsitlus“ üle. Ajakirja „Haridus“ artikli „Hariduse tipus. Aga kus tipp asub?“ ja Tiiu Kuurme artikli „Elitaarkoolidest“ refereerisin kokku, kuna teema haakus. Õpetaj
A.H.Tammsaare A.H. Tammsaare on eesti tähtsaim proosaklassik, romaanizanri novaator ja kriitilis-realistliku romaani meisterlikem viljeleja eesti kirjanduses. Ta alustas loomingulist tegevust, siis kui E.Vilde oli tema võimete tipul. A.H.Tammsaare äratas tähelepanu juba oma esimeste jutustustega, kuid siiski võttis loominguline eneseleidmine ja meisterlikkuseni jõudmin tal paar aastakümmet aega. Loomingu paremikuga kuulub Tammsaare maailmakirjandusse. Tema demokraatlikud ja humanistlikud teosed on pidevalt eesti kultuurielust saanud implusse edasiseks arenduks, eriti palju on aga andnud tema teosed ainet eesti teatrikunstile. Ikka ja jälle leiame me mõnest teatri mängukavast jälle ja jälle lavastatud Tammsaare teoseid.A.H.Tammsaare on eesti armastatuim proosakirjanik. A.H. Tammsaare (kodanikunimega Anton Hansen) sündis 30. jaanuaril 1878. aastal Järavamaal, Albu vallas, üksikul väljamäel Põhja-Tammsaare talus. Tammsaare on pärit l�
annaabi.ee 
