Noorukist täiskasvanuks (0)

Noorukist täiskasvanuks
Iga inimene kasvab ükskord suureks, saab täiskasvanuks. Sellega kaasnevad aga alati kas väikesed või suured probleemid ning takistused, millega noored alati ise hakkama ei saa. Seetõttu vajab igaüks enda lähedale kedagi, kellele saab alati kindel olla ja kellega oma probleeme jagada. Mõnel aga niisugune võimalus puudub või ei osata seda lihtsalt näha ja ära kasutada. Millest aga noorte probleemid on tingitud ja kuidas nendega toime tulla? Analüüsin neid probleeme Raimond Kaugveri raamatu „Kas ema südant tunned sa? “ põhjal.
Kõige levinum probleem teismeliste hulgas on iseseisvumise ja arenemisega kaasnevad vaimsete väärtuste ajutised ja ka alalised muutused ning noor hakkab varasemale perekesksele elule eelistama sõprade seltskonda ning tahab hakata ise oma aega planeerima ja otsuseid langetama. See on oluline samm noore inimese arengukavas, kuid mitte alati ei too see endaga kaasa positiivseid tagajärgi. Ka eelmainitud raamatu noor peategelane Birgit sattus vanemate sõprade eeskujul ja õhutusel pahandustesse. Temagi, nagu ka tänapäeva stereotüüpne noor, hakkas tarbima esmalt alkoholi ning seejärel ka uimastavaid aineid ning vaatama endast vanemaid poisse . Kui juba kord niisuguses seltskonnas avalikult liikuda , siis paratamatult kujundab see kõrvaltvaatajate eelarvamused . Kahjuks ei pruugi niisugused probleemid jääda ainult iga inimese isiklikku ellu, vaid jõuavad varem või hiljem ka koju ja kooli ning halvemal juhul võivad käia kaasas kogu elu.
Loomulik on see, et noor maailma avastav inimene tahab kohe ja kiiresti kogeda kõike, mis maailmal pakkuda on. Igaühes pulbitseb soov olla tahetud ja austatud ning tunda, et neist hoolitakse. Nii ka eelnimetatud teose noortes tegelastes. Minnes aga liiga kiirelt ja ettevaatamata avastama uusi ja põnevaid olukordi , võivad sellega kaasneda ootamatult ebameeldivad ja valusad tagajärjed nii noore enda kui ka tema vanemate ning ka kooliõpetajate jaoks. Olgu siis tegu ajutise ebatasakaaluka käitumise või koguni kriminaalsetesse probleemidesse sattumisega, kust väljapääs ei pruugi olla kaugeltki nii lihtne kui pealtnäha tunduda võib.
Tihti tulevad niisugused probleemsed noored perest , kus neid kasvatab ema üksinda. Keeruline on tulla toime kõigi teismelise tujude ja vajadustega ning seetõttu on üksikvanemaga peredes suure tõenäosusega nooruk kergem hukka minema. Noore käitumine ja kujunemine oleneb suuresti kodusest õhkkonnast ja sealsest kokkuhoidvusest. Kui peres valitseb harmooniline õhkkond ning laps tunneb, et tal on alati keegi, kellega oma muresid jagada ning kellele võib alati kindel olla, on lapsel ja vanemal kerge luua usalduslikku ja edukat suhet. Kui aga teismeeas noor ei näe oma kõrval kedagi, kes pühendaks talle oma aega ja oleks talle eeskujuks, tekibki noorel tunne, et temast ei hoolita, ning vajadus otsida seda tuge mujalt. Näiteks armub noor tütarlaps Birgit endast kümneid aastaid vanemasse mehesse - õpetajasse, kelles ta näeb kedagi sooja ja usaldusväärset ning kelle vastu tekib usaldus, mis ei ole kodus kerge tekkima .
Teismelistega on ja on alati olnud keeruline hakkama saada, kuid see etapp tuleb igaühel oma elus läbida ning noorus ongi selleks, et seda nautida ja saada kogemuste põhjal vundament eelolevaks iseseisvaks eluks. Igaüks elab seda aega läbi erinevalt, kuid lõpuks kasvatakse ikkagi sellest välja ja hakatakse käima oma rada.