Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Noorukiiga". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
nooruki, noorukiea, noorukiiga, murdeea, teismelise, eluaasta, küpsus, orientatsioon, tunnet, teismeliseea, seksuaalsuse, eakaaslaste, elukutse, puberteet, teismeliseiga, orientatsiooni, eluperiood, avinurme, kognitiivne, uurimine, noorel, rahunemine, eneseleidmine, eneseteadvuse, eeskujud, arenguperiood, murdeiga, murdeeas, saavutatakse, suguküpsusNoorukiiga Sissejuhatus Murde- ja noorukiiga on arenguperiood lapse- ja täiskasvanuea vahel, kus toimub üleminek lapseeast täiskasvanuikka. Murde- ja noorukiiga algab seksuaalsuse küpsuse saavutamisega ja kestab selle ajani, mil omandatakse täiskasvanu roll. Nii murde- kui noorukiea piirid on varieeruvad kuid murdeiga seostatakse peamiselt füüsiliste noorukiiga aga sotsiokultuuriliste muutustega inimese elus. Murde- ja noorukiiga Murdeeas toimuvad põhiliselt füüsilised muutused ja saavutatakse suguküpsus. Noorukiea kehalised muutused on vähem märgatavad, küll aga jätkuvad muutused teistes arengu valdkondades: intellektuaalsuses, sotsiaalsuses, moraalses, emotsionaalses ja seksuaalses valdkonnas saavutatakse täiskasvanule omane küpsus. Noorukiiga lõppeb täiskasvanuks saamisega. Noorukiea lõppu nähakse erinevates kultuurides erinevalt
http://www.abiks.pri.ee Sissejuhatus. Murde ja noorukiiga on arenguperiood lapse ja täiskasvanuea vahel, kus toimub üleminek lapseeast täiskasvanuikka. Murde ja noorukiiga algab seksuaalsuse küpsuse saavutamisega ja kestab selle ajani, mil omandatakse täiskasvanu roll. Nii murde kui noorukiea piirid on varieeruvad kuid murdeiga seostatakse peamiselt füüsiliste noorukiiga aga sotsiokultuuriliste muutustega inimese elus. Murdeeas toimuvad põhiliselt füüsilised muutused ja saavutatakse suguküpsus. Noorukiea kehalised muutused on vähem märgatavad, küll aga jätkuvad muutused teistes arengu valdkondades: intellektuaalsuses, sotsiaalsuses, moraalses, emotsionaalses ja seksuaalses valdkonnas saavutatakse täiskasvanule omane küpsus. Noorukiiga lõppeb täiskasvanuks saamisega
Tartu Ülikool Sotsiaal- ja haridusteaduskond Kas noorukiiga on kriis? Referaat Õpilane: Helena Raudik Õppejõud: Kristi Kõiv AÜ Kutseõpetaja Tartu 2013 Sisukord · Sisukord ........................................................................2 · Sissejuhatus....................................................................3
Murde- ja noorukiea probleemid *referaat- 9 detsember- arenguvaldkond /probleem *eksam- avatud materjalid, piiratud aeg, suuline [email protected] Assotsioonitest 1)murdeealine- probleemid (-) 2)teismeline- eneseuhkus(-) 3)nooruk- välimus (+) *Sõnade tähendus- näitab meie hoiakut ja suhtumist selle inimese suhtes, kellega me oleme kontakstis. Oluline kui sa murdeealisega koostööd teed, kuidas sa teda nimetad. Teemad(1.loeng) 1Murde- ja noorukiea mõiste ja koht elukaares 2Müüdid 3Definitsioon noorukiea kohta 4Noorukiea kui vanuseperioodi varieerumine 1.1Murde- ja noorukiea mõiste *Murdeiga ehk puberteet(kasutakse meditsiinilises terminoloogias) ehk mürsikuiga(rohkem kasutatakse arengupsühholoogias)- on suguküpseks saamise iga. See on protsess kus inimese produktsiooni organid hakkavad funktsioneerima. (ld.keeles pubertas- meheiga, suguline küpsus, sigimisjõud, mehisus, mehejõud) Tal on puht maskuliine tähendus.
3. Maimikuiga.............................................................................................................5 2.4. Koolieelikuiga.........................................................................................................5 2.5. Kainikuiga ehk noorem kooliga..............................................................................6 2.6. Mürsiku- ehk murdeiga...........................................................................................6 2.7. Noorukiiga..............................................................................................................7 2.8. Täiskasvanuiga.......................................................................................................8 2.9. Hiline küpsusiga.....................................................................................................8 2.10. Elatanuiga.............................................................................................................9
Esimene periood on imikuiga. See kestab sünnist kuni aastaseks saamiseni. Selle aja jooksul harjub imik maailmaga, kuhu ta sattunud on. Laps saab oma esimese kogemuse välismaailmast. Et laps õpiks usaldama, peab maailm olema sõbralik ja abivalmis. Teda mõjutavad ümbritsevad inimesed. Eriti just ema ja isa, ka vanemad õedvennad. Ennast ümbritsevate inimestega olles õpib imik inimkõnet tundma ning rääkima. Esimese eluaasta jooksul areneb imik kiiresti. 2. Maimikuiga : Teine iga on maimikuiga. See kestab esimesest eluaastast kuni kolmandani. Ka selles eas on areng kiires, kuid mitte niivõrd kiires, kui imikueas. Selle perioodi lõpuks peaks laps rääkima, kõndima, sööma iseseisvalt. Maimikueas õpitakse iseseisvust ja seda, kuidas oma tahet läbi suruda. See kõik toimub läbi kokkupõrgete tegelikkusega, raskustega ja pettumustega
Juhendaja lektor Sergei Džalalov NARVA 2014 SISUKORD SISUKORD.......................................................................................................................2 SISSEJUHATUS...............................................................................................................3 1NOORUKIIGA................................................................................................................4 2VARANE NOORUKIIGA...............................................................................................5 2.1OBJEKTISUHTED..................................................................................................5 2.1.1Vanemad............................................................................................................5 2.1.2Sõbrad ja iidolid.................................................................................................6 3KESKMINE NOORUKIIGA.......
Mis vanus ja nii edasi. Nõustaja sõnavara peab jääma korrektseks, ei tohi kasutada slängi, kuid tähtis on, et sõnavara oleks mõistetav. Aga sõnavara pärast ei tohi last või noort halvustada, vaid peaks juhtima tähelepanu, kuidas teisiti saaks öelda (kuid ei saa seda teha dialoogis, sest see katkestab tema jutustuse). Seksuaalkasvatuse põhimõtted Algklassides on seksuaalsusega seotud teemad sõprus ja isiklik hügieen. 4-6 klass on murdeea muutused, suhted ja sõprus, armastus 7-9 klass on suhted, suguhaigused, rasestumisvastased meetodid, seksuaalsus Keskkool on suhted, suguhaigused, rasestumisvastased vahendid, seksuaalsus, identiteet, enesemääratlemine. Kuidas? Näiteks tehaks ajurünnakuid, rühmatöid, vestlusi, videod, grupimängud, näitlikud materjalid jm. Teismeliseiga. On kolme komponendi mõju: bioloogia, individuaalsed psühholoogilised tegurid, keskkond. Kas murdeea arengukriis on elu juurde kuuluv
.........................7 2.2 SUHTED EAKAASLASTEGA ...............................................7 3. SEKSUAALSUS .......................................................................9 KOKKUVÕTE..................................................................................11 KASUTATUD KIRJANDUS .................................................................12 SISSEJUHATUS Käesoleva referaadi teemaks on anda lühike ülevaade muutustest, mis toimuvad lapsega, kes jõuab teismelise ikka. Sellel etapil on noore inimese arengus väga suur roll ja tähtsus. Just sellel ajal kujuneb välja õige minapilt ja suhted nii omasooliste kui ka vastassugupoolega. Tähtsaks saavad ka seksuaalsed suhted. Lühiülevaates on räägitud nii tüdrukute kui ka poiste sekundaarsete sugutunnuste kujunemisest kui ka suhetest vanemate ja ka eakaaslastega. Samas on ära seletatud, kuidas murdeealine avastab nii enda seksuaalsust kui ka hakkab tajuma tõmmet kas siis vastas või
(58 eluaastat) Arenguülesanded: Välja peaksid olema kujunenud nii lapse sooidentiteet (arusaamine sellest, kas ta on tüdruk või poiss), sooidentiteedi püsivus (arusaamine sellest, et laps on elu lõpuni kas nais- või meessoost) kui ka sooidentiteedi järjekindlus (arusaamine sellest, et inimese sugu ei muutu, kui muutub vastavale soole iseloomulik välimus või käitumine). Mõnede laste puhul esinevad esimesed murdeea märgid (näiteks rindade kasvu algus, häbemekarvade kasvu algus, harva menstruatsioon). See on tõenäolisem pigem tüdrukute puhul, sest tüdrukute murdeiga algab poistest 12 aastat varem. Selge on soojätkamise põhiolemus. Laps saab aru, kui suguelundeid nimetatakse nende õigete nimedega (näit tupp, peenis, kliitor). Laps omab algteadmisi seksuaalsete orientatsiooni kohta (heteroseksuaalsus, homoseksuaalsus, biseksuaalsus). Tüüpiline käitumine.
4. Latentne faas-5-6.a. kuni noorukieani 5. Genitaalne faas noorukieast kuni surmani E.Erikson. Sarnane Freudiga. o Püüdis ühendada ajalugu, sotsioloogiat ja psühholoogiat s.o.isiksuse arengu epigeneetiline (psühhosotsialne) teooria. o Välised faktorid kutsuvad esile sisemisi muutusi. o Püüdis leida terviklikku elutsükli sotsiaalpsühholoogilist teooriat ja kirjeldada isiksuse kujunemist sotsiaalsetes tingimustes. o Põhiidee- küpsus s.o. identsus, väljakujunenud eneseteadvus. Inimese arengut ei määra ainult organismi kujunemise staadiumid, vaid ka sotsiaalsed staadiumid Elu jooksul toimunud arengumuutusi võib vaadelda kui psühhosotsiaalse arengu astmelisi järgnevusi. Humanistliku psühholoogia teooriad. Heidavad kõrvale nii õppimisteoreetikute kui ka freudistide determinismi (põhjuslikkuse).
Kerged beebid - kohanevad hästi ja huvituvad uudsetest olukordadest. Rasked beebid - ärrituvad kergesti, ei kohane kuigi hästi, on uutest olukordadest häiritud. Aeglaselt reageerivad beebid - vajavad rohkem kui teised aega kohanemiseks, on uutest olukordadest häiritud ja vähem aktiivsed. Paljud uurimused osutavad imikute temperamendi erinevustele, siiski pole päris selge, kas temperament püsib kogu arengu vältel muutumatuna. Füüsiline ja motoorne areng Esimene eluaasta - toimub väga intensiivne areng ja kasvamine. Laps on kasvanud aasta lõpuks 25cm ja tema kaal kolmekordistub. Füüsiline ja motoorne (liigutuslik) areng on väga olulised, need loovad aluse edasiseks tunnetuslikuks (kognitiivseks) ja sotsiaalseks arenguks. Väikelapseiga - esimesed 2 eluaastat. 4. kuu lõpuks tõstab laps pead ja rindkeret ning keerab ennast. Silma ja käe koostöö (nt kõrinale käega pihta saamine) areneb intensiivselt 6.elukuust. 8.elukuu lõpuks
Eostumisperiood - kaks nädalat alates viljastumise hetkest. Moodustub algsest ühest rakust lõpuks umbes 100-rakuline kogum. 2. Embrüonaalperiood - 3ndast nädalast 8nda nädala lõpuni. Hakkavad kujunema kesknärvisüsteem, süda ja kehaosad(käed, jalad, silmad, kõrvad) 3. Looteperiood - 9ndast nädalat sünnini. 9 nädalat pärast munaraku viljastumist on olemas kõik organid ja kehaosad, meenutab inimest ning hakatakse nimetama looteks. 4. Esimene eluaasta - väga intensiivne areng ja kasvamine, füüsiline ja motoorne areng väga olulised. 5. Väikelapseiga - esimesed kaks eluaastat, esimeste elukuude jooksul on motoorne käitumine üsna piiratud, üritavad ümbrust käte ja jalgade kaasabiga uurida, silma ja käe koostöö(nt. kõrinale käega pihtasaamine), roomamine, toeta istumine, aastaselt on enam vähem suuteline kõndima, poolteiseaastased lapsed käivad iseseisvalt, söövad
Vanuseastmete põhilised arenguülesanded Imikuiga (0-1a). 3-4 nädalasi lapsi nimetatakse ka vastsündinuteks (vastsündinuiga). Esimese eluaastaga harjub väike, õrn ja abitu imik välismaailmaga ning saab esimese kogemuse: kui lapse ümber olev maailm on hea ja sõbralik tema vastu, siis õpib väike imik seda maailma ka usaldama. Nii sõltub väikese lapse esimese eluaasta areng sellest, millised on tema ümber olevad inimesed, eelkõige tema vanemad käituvad. Vanematega suheldes õpib laps ka mõistma inimkõnet ning saab julgust õppida tundma ümbritsevat maailma. Esimesel eluaastal on imiku kasv ja vaimne areng kiire. Maimikuiga (1-3a). Ka maimikueas on lapse kasv ja vaimne areng kiire, aga aeglasem kui imikueas. Sellel perioodil hakkab laps rääkima, hakkab vabalt liikuma (käima, jooksma, ronima jne). Peale
On vaja arvestada LAST, mitte tema eripärasid! Igal lapsel on oma sünnipärased eeldused ja puudused, võimalused ja piirangud, unistused, huvid ja hirmud, usk, lootus, armastus, tahe ja kindlusetunne. Lisaks pärilikele eeldustele on õpe ja kasvatus tingitud elukeskkonnast selle sõna kitsas ja laias tähenduses. Kasvatus ja kasvukeskkond saab sünnipäraseid eeldusi mõnevõrra võimendada ja kompenseerida puudusi. Murdeea periood (u 12-18 a). 10-12 a üleminek murdeikka 12-14 a varane murdeiga 15 -16 a keskmine murdeiga 17-18 a hiline murdeiga Tütrukutel algab murdeiga 1-3 a varem kui poistel. Inimese isiksuslikku arengut kirjeldab Erik Eriksoni (1902-1994) teooria. Eriksoni teooria kohaselt on inimese elutsüklis kaheksa astet, millest kuus jääb kooliikka, k.a.kõrgkool. Eriksoni arenguteooria 5.aste, mida kirjeldatakse kui identiteedi
3. Aeglaselt reageerivad beebid vähem aktiivsed, vajavad rohkem aega kohanemiseks, on uutes olukordadest häiritud · Paljud kaasasündinud refleksid kaovad lapsel 3-4 kuu vanuses, kuid osa püsib kogu elu. · Vastsündinul on: 1. kõndimisrefleks kaob u 2-3 kuu vanuses 2. ehmatusrefleks kaob 4 kuu vanuses 3. otsimisrefleks kaob u 4 kuu vanuses 4. haaramisrefleks kaob u 5 kuu vanuses 5. pupillirefleks eluaegne · Esimene eluaasta toimub väga intensiivne areng ja kasvamine. Aasta lõpuks on laps kasvanud u 25 cm ja kehakaal on kolmekordistunud. Füüsiline ja motoorne areng on väga olulised, sest need loovad aluse edasiseks tunnetuslikuks e kognitiivseks ja sotsiaalseks arenguks. · Väikelapseiga esimesed kaks eluaastat. Esimeste elukuude jooksul on lapse motoorne käitumine üsna piiratud. 4. elukuu lõpuks tõstab laps pead ja rindkeret ning keerab ennast. 6
Ta ütleb, et vajaduste rahuldamise liiga pikk ooteaeg põhjustab juba poole aastasel lapsel agressiivset käitumist. Sage ülehooldamine (vajadust polegi aga juba rahuldatakse, mida arvatavasti võiks rahuldada) tekitab passiivse ja pikaajalise sõltuvuse hoidjast. Lapsel on nutuks alati põhjust. Lapsel hakkab tekkima kehast ja selle piiridest kujutlus. See paneb lapse MINAle elamusliku aluse. Mingisuguse sümbioosi jätku on võimalik veel kirjeldada II eluaasta lõpuni. Seda just mõtlemise ja tunnetustasandi kokkupuute kogemusel. Laps kujutleb, et tema on hoidjaga üks ja et tema saab hoidjat mõjutada. Hüüdes ema kohese saabumisega jääb tal mulje et ta saab vanema käitumist mõjutada. Seda kõikvõimsuse tunnet vaja et eneseväärikus võiks kujuneda. See kõikvõimsuse tunne hakkab taanduma siis, kui ta saab aru, et ta ei ole üks hooldajaga. · Eraldumine ja individuatsioon 1
Paukuvad uksed, sõnapodinad ning vihahood- need on need, mis hirmutavadki nii isasid kui emasid. Tihti kuuleme kuidas lapsevanemad räägivad oma murdeealistest lastest ning ainsad emotsioonid, mis esile kerkivad on ohe ning lauseühend: ,,Jumal aidaku meid!". Kuid vanemad peaksid arvestama, et sellise muutuse oleme me teinud kõik läbi ning see on meie elu üks lahutamatu osa. Käesolev referaat räägibki peamiselt teismelise psüühilisest arengust täiskasvanuks. Käsitletud on teismelise peamisi psühholoogilisi muutusi ning probleeme nagu pere ja kodu, tingimusteta armastus, suhted ja sõbrad, enesehinnang, iseseisvumine ja identiteedi otsimine ning tunnete mõistmine. Teismeliste peamised psühholoogilised muutused ja probleemid, millega vanemad peavad tegelema Oma igapäevaelus puutume me tihti kokku noortega, kelle käitumist on sageli raske mõista. Me ei saa aru noore inimese reaktsioone ning oleme pahased nende kasvatamatuse pärast.
TEISMELISUS Teismeiga e. murdeiga algab umbes 11-12 aastaselt ning lõpeb tavaliselt 18-21- aastaselt Varajane murdeiga e. mürsikuiga algab 11-12 aastaselt ja kestab kuni 16-nda eluaastani. Murdeea algus on lapsepõlve lõpp. Hilisem teismeiga e. noorukiiga toimub aastatel 16-22. Mürsikuea ja noorukiea piir pole eriti selge. Vahepeal nähaksegi neid kahte ühe suure tervikuna. Selle perioodi lõpuks peab inimene saavutama iseseisvuse Teismeiga on aeg kus iga laps tahab ennast leida. Tema mõtteid ja tegusid juhib soov olla täiskasvanud ja iseseisev. Kui suhted vanematega on head ja laps tunneb end kodus mugavalt, siis suudab ta end kodus leida. Selles vanuses otsitakse aktiivselt ideaali, matkimise eeskuju. Heas peres on selliseks eeskujuks poisile isa ja tütrele ema isiksus.
üle, vajadusel seada piire (kui ohustab heaolu) või lasta pettuda; õpib püstitama oma soove nii, et need ei läheks vastuollu sotsiaalsete normidega; oluline on suhe eakaaslasteg 4. Usinus või alaväärsus - 6-12 aastat kompententsuse tunde kasv läbi sotsiaalsete suhete, õpioskuste; mida edukamana laps end tunneb, seda usinamaks muutub 5. Identiteet või rollisegadus noorukiiga, ~12-20 eneseotsing, kiired fûüsilised muutused 6. Intiimsus või isolatsioon - varane täiskasvanuiga kas suudetakse sõlmida sõprussuhteid ja romantilisi suhteid (pannakse paika 1. astmes) 7. Generatiivsus või stagnatsioon keskiga tardumine või edasiarenemjne, eesmärkide saavutamine 8. Ego terviklikkus või ahastus - hiline täiskasvanuiga rahulolu või pettumus kõige tehtu, saavutatu (elu) suhtes
Suhted eakaaslastega saavad hoopis tähtsamaks kui suhted vanematega. Samas muutuvad suhted ka eakaaslastega mõned senised sõprussuhted lagunevad, tekivad uued, sõpru valitakse hoolega. Noorel hakkab kujunema oma identiteet, kus kontaktid samaealiste inimestega mängivad väga suurt rolli. Areneb eneseteadvus ja enese maksmapaneku tung. Murdeiga on sisemiste ja välimiste vastuolude ja konfliktide periood. Noorukiiga (15/16-20/22a). Mürsiku- ja noorukiea piir pole väga selge, vahel nähakse neid kahte perioodi ühe tervikuna, mida nimetatakse lihtsalt teismeeaks. Mürsikueaga võrreldes on see periood rahulikum ja tasakaalukam. Tundmused muutuvad püsivamaks ja sügavamaks. Sel perioodil langetatakse tähtsaid otsuseid edaspidiseks eluks. Nooruk õpib käituma, tundma nagu mees/naine. Huvi kasvab maailmavaateliste, filosoofiliste probleemide vastu. Noorukil tuleb
See aste on tähtis sotsiaalses mõttes, sest nõuab algelist tööjaotuse ehk koostöö oskust. Töö väärtustamist ainsa rahulolu- ja tunnetusallikana mõjub pärssivalt noore inimese identsuse arengule. Temast võib K. Marxi ütlust kasutades "professionaalne idioot". Selle arengustaadiumi panust lapse identsuse kujunemisse võiks väljendada sõnadega: "Ma olen see, mida ma suudan ja tahan õppida". Paljude inimeste jaoks identsuse areng selle staadiumiga piirdubki. Noorukiiga (1219) identsus või rolliline segadus. Nooruk seab kahtluse alla kõik varasemad lahendused, mis puudutavad usaldust, autonoomiat, initsiatiivi ja kompetentsust. Kiire kehaline areng ja suguline küpsemine tekitavad temas segadust. Otsides püsivust ja terviklikkust iseendas identsustunnet, näeb ta sageli oma vanemaid vastasrollis. Nooruk vajab aega erinevate rollide katsetamiseks, nii tegelikkuses kui fantaasiates, enne valikute tegemist ja täiskasvanu kohustuste võtmist Sellist
-oraalne: -1a. Suuline staadium, nauding imemisest, söömisest,hammustamisest ja suhu toppimisest. -anaalne: 2-3a. Pärakuline periood. Nauding väljaheidete väljutamisest ja kinnihoidmisest. Tekivad tualetihatjumused. -falloslik:3-6a. Erogeensed on genitaalid, millest naudingut saadakse. Nii poisid kui tüdrukud tunnevad vaid üht suguorganit-fallost. Selle olemasolu või puudumist uuritakse või elatakse üle. Avaneb Oidipuse/Elektra kompleks ja taandub. -latentne:5/6- Noorukiiga. Seksuaalsed huvid on vähetähtsad. Arenevad häbi, vastutustunne ja esteetiline suhtumine. Genitaalne: Nooruk-täiskasvanu. Seksuaalsete huvide taasärkamine ja küpsete seksuaalsuhete loomine. 6.Minakaitsemehhanismid on alateadlikud strateegiad, mida inimesed kasutavad ärevuse vähendamiseks. ·Repressioon (väljatõrjumine)- vastuvõtmatud impulsid lükatakse alateadvuses tagasi. ·Regressioon (tagasilangus)- inimesed käituvad nii nagu nad oleksid varajasel arenguastmel.
Suhted tihenevad, tekivad sõbrad aga mittepüsivad. Rolli ja fantaasiamängud. 4) Edukus või alaväärsus 7-11a – Algab kooliminekuga ja põhiline on õppimine, enesetäiustamine ja arendamine. Kui laps ei saa eduelamus ja teda ei kiideta ning halvustatakse pidevalt, kujuneb välja alaväärsustunne ja oskamatus teha vaimset tööd. Õppimine toimub läbi mängu, kujuneb välja püsivad sõbrad. 5) Identiteet vs rolliähmasus 12-18a – Murdeea periood, toimuvad füsioloogilised muutused, oluline on leida vastus küsimusele kes ma olen ja kelleks saada tahan. Toimub pidev emotsioonide kõikumine, ebakindlus. Tekivad armumised ja seksuaalsuhted. 6) Intiimsus vs isolatsioon noorus 18 -… - lähedaste suhete loomine ja hoidmine, armastus 7) Loovus vs stagnatsioon täiskasvanuiga - Laste kasvatamine. Osalemine töö- ja ühiskondlikus elus. Oma võimete realiseerimine, eneseteostus
Kultuurilised erinevused ja mutlikultuursus peres loeng 15.okt 2017 Eelarvamuste ja stereotüüpide teemaga hea siduda. 1 Metoodiline töö selle teema kohta Õisis veel lisamaterjale ta paneb 1) Mitmekultuurilisuse tunnused: def (Lehte Tuuling)- mitmekultuurilisus, miteme kultuurio esindajad elavad koos ühes riigis ; sel teemal kiputakse rääkima ainult keelest, kuid see on ainult üks aspekt;; teised aspektid: usk, kombed, tavad, eluviis, seksuaalne orientatsioon, rass, perekonnavorm. Etnilisi rühmi on maailmas rohkem kui erinevaid keeli. 2) Etnilised grupid EE-S: õpilased saaksid teha sellest graafikuid (võrdlus 10 aasta tagusega nt). 10 aastat tagasi eestlasi eesti elanikkonnast u 68% (veel Statistikaametist). Eestis ikka rahvusgruppe rohkem kui ainult eestlased ja venelased. 3) Sulandmine vs lõiming: Sulandumine(assimilatsioon)- muulane kaotab oma rahvusliku identittedi,
ASENDIREFLEKSID · Asendiefleksid reflektoorsed reaktsioonid, mis on seotud lihastoonuse ümberjaotamisega Maa gravitatsiooniväljas · Refleksikeskused asuvad põhiliselt ajutüves ja ka kõrgemates keskustes · Jaotatakse 2 rühma: - staatilised refleksid - statokineetilised refleksid II LOENG LASTE MOTOORNE ARENG SÜNNIJÄRGSE ARENGU ETAPID: · Imiku- e. väikelapseiga (1. eluaasta) · Lapseiga: - varajane lapseiga (1-6 a.) - keskmine lapseiga (7-10 a.) · Noorukiiga (11-21 a.) MOTOORSETE FUNKTSIOONIDE ARENGUT MÕJUTAVAD FAKTORID · Närvisüsteemi ja sensoorsete süsteemide areng · Närvi-lihasaparaadi areng · Somaatiline areng (kehamõõtmete suurenemine) · Suguline areng NÄRVISÜSTEEMI ARENG NÄRVISÜSTEEMI ARENG IMIKUEAS · Kesknärvisüsteem (KNS) on sünnimomendiks arenenud niivõrd, et teostuksid eluliselt vajalikud reflektoorsed liigutustegevused (hingamine, toitumine)
erutus on teistsugune kui tavainimestel. Meeste autoerootilisus ja naiste multiorgastilisus. Meeste erutus võib tekkida vaid mõttest naisele, naisel aga on füüsilist kontakti vaja. - R. Green esimene, kes ei uurinud suurt hulka inimesi, uuris longituuduurimusega poisse, case-study, tema vastuvõtule tulid poisid, kes mängisid tüdrukute mänge ja käitusid nagu tüdrukud. Uurimistulemused pöörasid tähelepanu sellele, et seksuaalne orientatsioon väljendub juba lapseeas. Osalejatest ¾ said tulevikus homo- või biseksuaalideks. Hästi korraldatud empiiriline uurimus. - R.Soerson Uurimismeetodid, mida seksuoloogias kasutatakse: - Küsimustik kujutlus, mälu ja läbielamised. Saab teha paljudele samaaegselt. Objektiivsus võib olla kaheldav. Tavaliselt uuritavad osalevad vabatahtlikuna. Vabatahtlikud on pigem värvikama seksuaalse kogemusega, kõrgema enesehinnanguga
Kui see tugev tunne on mõlema poolne ja inimesed tahavad, et nende armastus ka vilja kannaks, siis nad eostavad lapse. Siit saab alguse uus elu, kes 9 kuud naise üsas areneb, keda oodatakse ning kelle sünd muudab esialgu kardinaalselt vähemalt kahe inimese elu. Peale täieliku arengut toimub sünd. Ühe indiviidi elutee algab. Ta vanemad valivad talle nime, mida ta kannab oma elu lõpuni. Algab imiku esimene eluetapp. Esimese eluaasta jooksul laps areneb ja kasvab väga kiiresti. Ta õpib tundma oma vanemaid ja teisi lähedasi inimesi. Füüsiline ja vaimne areng on väga tähtsad tema edaspidiseks eluks, sest sellest sõltub tema koht ühiskonnas ja kogu edasine elukäik. Oma esimese eluaasta lõpuks peaks enamik lapsi olema juba suutelised kõndima ning see annab palju uusi võimalusi, et ümbritevat maailma paremini tundma õppida. Kuna laps õpib kõike oma vanematelt, siis peaksid
raskestikohanduvate viiside poolest. Leiti tõrjutud lapsed on sageli ebaausad, impulsiivsed ja mitte eriti koostööaltid. Aga oli ka neid kes olid nö tõrjutud-allahetilikud lapsed, kes olid häbelikud. Paljud teadlased arvavad, et tõrjutud-agressiivsetel lastel on puudu sotsiaalsete oskustekomponentidest. Populaarsetel lastel on hea suhtlemisoskus, nad ei ole agressiivsed ega endasse tõmbunud. Noorukiea saabudes on olukord hoopis keerulisem ning mitu uurimust on tuvastanud, et just agressiivsed poisid võivad näida tugevate, pädevate ja populaarsetena. Isoleeritud laste seltsivus näib olevat vähene.Liigselt kaitsev või hoolitsev vanemlus võib kaasa aidata laste sotsiaalselt endassetõmbunud käitumisele. Sõprade vahel on rohkem sotsiaalset tegevust, ja see seostub rohkema intiimsuse ja vastastikuse sõltuvusega, mis avaldusid uurimuse
Antony van Leeuwenhoek - spermatosoidis on väike inimene, kui inimene on valmis olema spermatosoidis, siis edaspidi toimub ainult kasvamine Nicolaas Hartsoeker On olemas alge John Locke - (tabula rasa) rääkis lapse arengust, enne püüdis ta kirjeldada sündiva lapse olemust ja loovust. Meeleline kogemus on kõikide teadmiste allikaks. Keskkondliku lähenemise esindaja - inimese arengut mõjutab kõige enam ümbritsev: assotsatsioonid - tunnet tekitatakse läbi assotsatsioonide kordamine - harjumuse teke jäljendamine - ümbritsevast keskkonnast alateadlikult millegi kaasamine oma edasiseks eluks tasu ja karistus Biheivorism on seotud J.Locke`ga 11.02. Epigenees - toimub muutus (areng) nii kvalitatiivselt kui ka kvantitatiivselt. Preformism - alge on olemas ja areneb pidevalt edasi. Mis on arengupsühholoogia metodoloogiline põhiprobleem? Konstruktide leidmine ja
Viimane aste toetub inimese enda vastutustunnetusele ja moraalile. Lapse arengus aktualiseeruvad vajadused samas järjekorras: · 1 2 aastastel on kõige olulisemad esimese astme vajadused, mis hakkavad taanduma lapse liikumisvõime arenedas ja enese eest hoolitsemise võime kasvades, asendudes 1 · turvatunde vajadusega. · Kooliea saabumisega muutub oluliseks sõpruse ja tähelepanu vajadus. · Murdeiga toob esile vajaduse armstuse ja lugupidamise järele. · Murdeea kriisist väljudes tugevneb soov eneseteostamise järele. MASLOW VAJADUSTE PÜRAMIID VII:Enese- aktuali- seerimise vajadus VI: esteetilised vajadused V: intellektuaalsed vajadused IV: sotsiaalse tunnustuse vajadus III: kuuluvusvajadus II: turvalisuse vajadus I. füsioloogilised vajadused Antud püramiidis nimetatakse esimest kolme, so. füsioloogilisi-, turvalisuse-, ja kuuluvusvajadusi ka PUUDUSVAJADUSTEKS. Ülejäänud nelja
emotsionaalsele väljendusele ja kui tugev see väljendus on (peaks olema kaasasündinud, temperament). · Aktiivsustase energia hulk, mille laps normaalses päevategevuses kulutab ning kiirus, kui kiiresti see energia hulk kulutatakse. · Sotsiaalsus beebi eelistus viibida koos teiste inimestega ja kuivõrd on suhtlemine lapse jaoks väärtuslik ,,tasu". Neuroloogiline areng Sündides on lapse aju 25% täiskasvanu aju suurusest. Esimese eluaasta lõpus 50% ning teise eluaasta lõpus 75%. Esimese küpsusmomendi saavutab aju 3.kuuks. Aju areng lõppeb 21 (kuu?aasta?) lõpuks. Kõige tähtsam aspekt on see, et saavutataks sünnijärgselt eneseregulatsioon. Ülestimuleerimine ei taga ,,kohanemist". Vastsündinu meeleline tundlikkus Nägemine 20-30 cm, ühildub sellega, kui kaugel on laps emast. Umbes 4.elukuuks areneb välja kahe silmaga üheaegselt nägemine. Oskab tajuda vahemaad mis jääb silmade ja asjade vahele
· See tähendab, et tuleb muuta vanemate inimeste elu aktiivsemaks, vältides haigusi, üksindust ja isoleeritust, anda vanuri elule uus mõte ja sisu NÄRVISÜSTEEMI VANANEMISE PÕHITEGURID: · Ajuatroofia Närvisüsteemi suurenenud haavatavus kahjulike tegurite suhtes · Närvisüsteemi puudulik autoregulatsioon ja kompensatsioonivõime AJUATROOFIA · Vananemisel tekib ajuatroofia väheneb ajumass ning neuronite arv pea- ja seljaajus · 25. ja 70. eluaasta vahel kaotab peaaju oma massist keskmiselt 100 g (7%) · 20. ja 50. eluaasta vahel atrofeerub hallaine (ajukoor) kiiremini kui valgeaine, kusjuures valgeaine atrofeerub ajukoorest kiiremini 70. ja 90. eluaasta vahel · Naistel algab aju intensiivne atroofia keskmiselt peale 60. ja meestel 70. eluaastat · 80-aastastel on neuronite arv KNS-is vähenenud 1/3 võrra võrreldes 20- aastastega · Ajuatroofia korral suurenevad ajuvatsakesed · Väheneb neuronite dendriitide arv
annaabi.ee 
