Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Noorte ja täiskasvanute suhted". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
kindlast, saades, mõtleme, rumalad, saime, arvad, arvame, ütlus, teisega, niimoodi, tujud, elusolendid, maailmapilt, elatud, nooremad, momendil, kõneldaKa võõraid me alles õpime tundma. Kui inimene on sümpaatne ning tema tõekspidamised meile sobivad, siis astub ta ühe väikese, kuid olulise sammu edasi ning saab heaks tuttavaks. Samm-sammult läheneb see isik ringi sisemusse, olles lõpuks parim sõber. Kõigi inimeste vahel võivad tekkida mingil ajaetapil pinged. Väikesed lapsed tihti ei oska sõnadesse panna, mis neid häirib ja tihti saame vaatepildi osaliseks, kus kaks väikelast hammustavad ja karjuvad. Niimoodi lahendavad nemad oma probleemi. Meie, kui vanemate inimeste, kohustus on neile seletada, kuidas tuleks lahendada tegelikult konflikti. Kõigepealt tuleb määrata, kes on konfliktiga seotud, kas neid on kaks osapoolt või rohkem. Siis tuleks välja selgitada konflikti põhjus, seejuures tuleks kõiki osapooli ära kuulata ning kõige lõpuks tuleks lahendada probleem. Tihti on raske jääda objektiivseks, ikka kaldutakse ühe või teise konflikti osapoole poole
Tihtipeale on see mulje kirjeldatav kas külma või soojana. Kui näiteks kohtame kedagi, kes on närviline ja suhtleb teistega häält tõstes, või kedagi , kes on rahulik ja teisi kuulav, tekib esmamulje esimese puhul kui kehva enesevalitsusega inimesest , ja teisest kui heasüdamlikust inimesest. Järeldus on see, et võõra inimese puhul on oluline esmainformatsioon, kuid tuttava inimese puhul lähtume pigem väljakujunenud üldistustest. Näiteks arvame, et teine inimene on pahatahtlik, siis jätame märkamata selle, mis kõneleb heatahtlikusest. Kui aga käitumine, mida me näeme, on pahatahtlik, siis selles suunas süveneb ka meie suhtumine vastaspoolde. Konflikti puhul on aga tegemist sageli teadliku teise inimese maine kahjustamisega. Suurte konfliktide puhul võib saada soov teise mainet kahjustada nii suureks, et ei hoolitagi sellest, mis mulje ise jäetakse. Identiteedi ründamine on konflikti tekkimise ja vohamisega otseselt seotud.
Kõik on iseõppimise ja elukogemuse vili. Aga on mõned reeglid ja silmaga nähtamatud asjad, mida mõlemad oma jutus aeg-ajalt rõhutavad. Juhan: "Meil on kummalgi oma käimised ja huvid - ei kujuta ette, et hommikust õhtuni oleksime ninapidi koos. Ja kunagi pole me teinud teineteisele takistusi, et ei tohi minna sinna või tänna." Krista: "Vastupidi. Just erinevate seltskondadega suheldes tekib kasulik võrdlusmoment - et Juhan poleks kunagi nii teinud või mingil juhul niimoodi öelnud. Läbi elu on see talle minu silmis palju mõttelisi plusspunkte toonud." Kajandute rutiinivastaseid vitamiine võiks jäädagi üles lugema: vähemalt üks süstamatk ja talvine suusa- või soojareis aastas, kalalkäigud ja seeneretked. Loomarubriiki kuuluvad lemmikkoerad bernhardiinid - neid on üles kasvatatud kolm - , ja Kaevu tänavale eksinud kurvad kassid, kes Krista silgunuuma tagajärjel
massimeediatest. Internetis väga tihti on võimalik näha erinevad artikleid suguhaiguste, prostitutsiooni ja vägivalla kohta; positiivseid artikleid ilmub internetis väga harva. Teleris on samasugune olukord. Selleks, et hoida noort ühiskonna seksuaalnormides, peavad vanemad ja sotsiaalinstitutsioonid tegelema noorte seksuaalkasvatusega. Seksuaalkasvatuses on väga oluline roll ka noorsootöötajal. Noored kardavad rääkida oma probleemidest kellegi teisega, sellepärast, et nad ei usalda ja ei tea millega ja kuidas alustada. Noorsootöötaja oskab sellisest teemadest rääkida, teab kuidas alustada, kasutades erinevaid mänge, rühmatöid ja ajurünnakuid. Lisaks garanteerib dialoog 17 noorsootöötajaga konfidentsiaalsuse. Noorsootöötaja põhieesmärk seksuaalkasvatuses on anda noorele teadmisi sellest valdkonnast, tagada tema seksuaalelu ohutus ja tekitada
süüdimõistmisest vabaks saada. Kadril oli nii suur häbi, ta tundis ennast nii eba puhtana ja rikutuna. Oma lähedane rõhus sellele, et oled vastutav selle eest kui, isa läheb põrgusse. Süütunne ja häbitunne Cambridge'i inglise sõnaraamatu järgi on süütunne mõtestatud lahti muretsemise või õnnetuse tunde abil. See tekib sellepärast, et oled teinud midagi valesti. Vale võib sel juhul olla kas tõeline või ette kujutatud. Kui teed midagi valesti või arvad, et tegid, siis esimese asjana proovid sa seda parandada. Paljud süütundega seotud keerukad juhtumid hõlmavad seda, et inimene kogeb süütunnet täiesti vale mõtteviisi järgi, et nad põhjustasid kahju või tegid midagi valesti. Need negatiivsed emotsioonid on sageli seotud tagajärgede valesti tõlgendamise, üle mõtlemise või üleüldise kujundamisega (Mis on süü kompleks?) Häbi tekib, kui arvame, et me pole piisavalt väärtuslikud, armastatud ja hoolitud ning pärsib
Kuressaare Ametikool Koostanud Sirje Pree 2000/2007 ‗ 2 Sisukord ‗............................................................................................................2 SISUKORD.............................................................................................3 SISSEJUHATUS......................................................................................6 Arengupsühholoogia mõiste......................................................................................8 ARENGU MÕJURID EHK ARENGUFAKTORID.......................................13 ERINEVAD TEOORIAD INIMESE ARENGUST........................................18 Psühhoanalüütikud...................................................................................................21 Erikson....................................................................................................................
Beebid, kes püüavad aru saada, mida inimesed mõtlevad, mängivad imiteerimismänge. Beebid, kes tahavad teada saada, kuidas me näeme objekti, mängivad peitust. Beebid, kes tahavad teada keele häälikute kohta, lalisevad. See on väga tõsine meelelahutus. Hiljuti tõendasid mõned arengupsüholoogid, et laste tegevus on rabavalt sarnane täiskasvanud teadlaste omale. Lapsed loovad ja kordavad teooriaid nagu seda teevad teadlasedki. Me arvame, et tegelikult nii lapsed kui ka teadlased kasutavad sama masinavärgi üht ja sedasama osa. Teadlased on suured lapsed. Teadlased on nõnda edukad õppijad, kuna nad kasutavad evolutsiooni käigus laste kasutusse antud tunnetuslikke võimeid. Just nagu beebidki mängivad maailmaga oma hüpoteese neid ümbritsevate asjade peal katsetades, sooritavad ka teadlased eksperimente. Nagu lapsedki, kes lõpuks kordavad ja asendavad neile teada oleva sellega,
Kordamisküsimused Haridussotsioloogia problemaatika ja kontekst Antikainen jt (2009): miks tegeldakse kasvatuse ja haridusega? Kuidas ja miks on kasvatus- ja haridusprotsessid ning - struktuurid kujunenud ühiskonna muutudes sellisteks, nagu nad on? Kas haridus on kaasaegses ühiskonnas sotsiaalse kontrolli vahendiks või pakub ta indiviididele ja gruppidele ka võimaluse oma eesmärkide saavutamiseks ning ühiskonna muutmiseks? • Alljärgnevalt vaatleme hariduse ülesandeid, institutsionaliseerumist ja korraldust, protsesse ja praktikaid ning tähendusi ja tagajärgi indiviididele, gruppidele ja ühiskondadele. Inimesed omistavad tähendusi ja teevad valikuid hariduse ja õppimise põhjal selle ruumi piires, mida ühiskonna- ja haridusstruktuurid pakuvad. • Viimane toimub ajaloolise protsessi käigus, mille vältel nad neid struktuure omavahelises vastasmõjus kujundavad ja loovad. Antikainen, Rinne ja Koski hariduse kujunemisest • Esi
o Põhjuseks hirm tundmatu ees o Hirm, mis tekib ema äraolekul on sarnane üldistunud ärevusele Võõra olukorra meetod Katse, mille viisid esmakordselt läbi Ainsworth ja Bell (1970) Ema ja 12 kuu vanuse väikelapse vahelise kiindumussuhte kvaliteedi mõõtmiseks Jälgitakse väikelapse reaktsiooni o võõras keskkonnas o võõrale inimesele ema juuresolekul o võõraga üksi olles o emaga uuesti kokku saades Neli kiindumuse kategooriat Turvaline kiindumus o aastane laps uudistab ema juuresolekul ümbrust o reageerib võõra ilmumisele positiivselt o ema lahkumisel on laps häiritud (ei reageeri ägedalt) o taaskohtumisel otsib emaga lähedust, jätkab mängu, pooleli jäänud tegevust o 60% uurimuses osalenud lastest Vältiv-ärev kiindumus o ei otsi lähedust emaga o last ei häiri võõraga üksi jäämine
saavad, kui nad on targad ja õppinud oma emotsioone kasutama, siis see on üldiselt hea suhe. Ka peale 20 a kooselu on ikka armunud, säde ja flirt jäävad alles, ka teadlikult teevad tööd selle nimel. Armastus pole see, mis ise püsiks, armastuseks on vaja tööd, disipliini, tarkust. Algajatel erostel on palju pettumusi, suhtest suhtesse. Erosed on üldselt targad, õpivad kähku, väga järjekindlad, pettub, aga läheb ikka edasi, on väga elujõulised ja uudishimulikud. Rumalad ja algajad erosed, kes pole õppinud, neil on suhte purunemisi palju, aga üldjuhul eros suhted püsivad, sest nad on üldiselt targad. Nad hoiavad enda jõudu. Erosed peavad õppima romantikat doseerima. Huvitab suhte sügavus, ei vali rumalat kaaslast. Ludus- (Cassanoova näiteks kirjandusest ). Mängiv, eeldab, et partner kontrollib ennast, ise ka kontrollib, ei lase armastusel olla. Ta ei taha armuda, tahab lihtsalt mängida. Ei mingeiddraamasid ei taha partneri poolt
Murde- ja noorukiea probleemid *referaat- 9 detsember- arenguvaldkond /probleem *eksam- avatud materjalid, piiratud aeg, suuline [email protected] Assotsioonitest 1)murdeealine- probleemid (-) 2)teismeline- eneseuhkus(-) 3)nooruk- välimus (+) *Sõnade tähendus- näitab meie hoiakut ja suhtumist selle inimese suhtes, kellega me oleme kontakstis. Oluline kui sa murdeealisega koostööd teed, kuidas sa teda nimetad. Teemad(1.loeng) 1Murde- ja noorukiea mõiste ja koht elukaares 2Müüdid 3Definitsioon noorukiea kohta 4Noorukiea kui vanuseperioodi varieerumine 1.1Murde- ja noorukiea mõiste *Murdeiga ehk puberteet(kasutakse meditsiinilises terminoloogias) ehk mürsikuiga(rohkem kasutatakse arengupsühholoogias)- on suguküpseks saamise iga. See on protsess kus inimese produktsiooni organid hakkavad funktsioneerima. (ld.keeles pubertas- meheiga, suguline küpsus, sigimisjõud, mehisus, mehejõud) Tal on puht maskuliine tähendus. *Nooruki
"piimabaaride ja juke-box muusika järgi. Hoggart kardab, et massikultuuri ja ameerikastumise tõttu kaob "tõeline" töölisklassi kogukond unustusse. Töölisklass saab vähem kui nad väärt on, SB-s oli välja kujunenud proletaarne intelligents. Fakt oli aga see, et pärast II MS tarbiti SB-s USA-d. Seega oli hirm, et ameerikustamise tulemusena võivad massid hakata valitsust juhtima ja niimoodi kultuuristandardeid madalamaks suruma. Kuid oli ka neid, kes nägid ameerikustamist helgemas valguses. T.H.Huxley pidas Ameerikat teadusest lugupidava ratsionaalse tuleviku kehastuseks. Huxley arvates polnud juba allakäiguteele sattunud ühiskondlike- ja kultuuritraditsioonide säilitamisel vähimatki mõtet. Ta leidis, et just progressiivse ja teadusliku modernsuse hoogne edasikäik pakub kõigile inimestele tohutuid võimalusi. (Strinati raamatust)
Kuid inimese traagika paistab olevat selles, et see instinkt võib vanematel mingil ootamatul põhjusel kas närbuda või sootuks puududa. Igal lapsel on omad õigused, mis saavad alguse juba lapsepõlves. Nendeks õigusteks on: Õigus olla olemas – see on õigus sündida kindlasse kodusse, kindlate vanemate omaks lapseks nõnda, et lapse mõlemad vanemad on aktsepteerinud. Neil ei ole seatud lapsele mingeid tingimusi või lapse suhtes plaane mida ta peab täiskasvanuks saades täitma. Vanemad lihtsalt hoiavad ja armastavad teda sellisena nagu ta on. Õigus olla mina ise – tal on õigus olla selline nagu on teda kujundanud temas peituvad geneetilised pärilikkusetegurid. Vanemad ei suhtu temasse eelarvamustega või sooviga, et ta oleks keegi teine. Näiteks sünnib tüdruk, kuid vanemad ootasid nii väga poissi ning suhtuvad tüdrukusse tõrjuvalt ja ootavad temalt rohkem. Õigus hellusele – see õigus jõuab lapsele erinevate aistingute
Populaarkultuuri teooriad (Tõnis Kahu) 04.09.2013 *Millest koosneb(millised elemendid)? (kommertsstrukutuuride looming popkultuur) *Millises suhtes on ta ühiskonnaga(kuidas mõjub)? *Milline on popkultuuri ja indiviidi suhe? Levinud kujutlus, et popkultuur pole päris kultuur, alati peetud seda problemaatiliseks. Kultuuri mõiste Kultuur mõiste, keerukust mõistetakse erinevates keeltes erinevat moodi. Sõna tüvi kultiveerima asustama.Ülimalt palju tõlgendamisvõimalusi läbi ajaloo. Esialgne tähendus seotud maaviljelusega. HIljem laienes inimesele(tema harimisele), sealt edasi tervele ühiskonnale. Tsivilisatsioon alguses mõnes mõttes kultuuriga sünonüüm, kuid aja jooksul kujunes välja oluline vahe tegemine. Järjest enam seoti millegi materiaalsega(argise maailmaga), see tuli koos romantismiga (kultuur oli vaimne). Luuletaja Coleridge defineeris nende vahe(civilization cultivation). Kultuuri ja tsivilisatsiooni keeruline suhe!(vaimne ja materjaalne) He
KORDAMISKÜSIMUSI 2012 sügissemester 1) Filosoofia määratlemise lähteid ja viise (loeng; Berlin; Danto, 33-87) Filosoofia kohta on erinevaid arvamusi nt: 1. kogu aega ja olemist haarav mõtiskelu, inimteadmiste templi nurgakivi. 2. Keelelisi arusaamatusi ära kasutav pseudoteadus Küsimused jagunevad: a) Empiirilised vastused sõltuvad vaatlusandmetest b) Küsimused ,millele pole võimalik vastata ei vaatluse ega arvutluse abil nendega tegeleb filosoofia c) Formaalsed vastudes sõltuvad arvutlustest ega ole kammitsetud faktiteadmistest 1. Kant tõmbas rajajoone faktide(kogemused, asjad, inimesed, sündmused, omadused, suhted) ja kategooriate(mille kaudu me tunnetame ja kujutleme ja mõtleme) vahel. Õpetas, et kategooriad, mille vahendusel me välismaailma näeme, on kõigi teadvuslike olendite puhul samad see muudab maailma üheks ja võimaldab suhtlemist.
Psüühikaid võib olla erinevaid. Individuaalne kogemus: Kui kogemused oleksid vaid liigiomased, nagu taimedel, siis oleksid kõigi indiviidide kogemused ühesugused ja "mina" on sel juhul sama mis "meie". Just minu isiklik kogemus teeb minu erinevaks meiest: Individuaalsus sünnib koos isikliku kogemusega. See on iseloom. Kogemused käivad keskkonna kohta. Psüühika ilma keskkonnata ei ole võimalik. Keskkond: Kogemused on keskkonna kohta; seega Mina määrab Minu kogetud keskkonnad. Mõtleme mis oleks Mina, kui poleks ühtegi keskkonnakogemust? Ema hääle eristamine võib olla esimene psüühiline akt. See võib olla bioloogiline mehhanism. Organismi terviklikkus: see pole enam üksi bioloogiline vaid psüühiline. Seega saame ennast näha kasvõi maailmana, mille osana pisike Mina võib ka hävida terviku säilitamiseks. Mina sisaldab tõlgendusi, mis ma keskkonnale annan. Protsesside süsteem: siia kuuluvad psüühika eristatavad allsüsteemid: mälu, emotsioonid,
toimub sageli mõiste areng. Kõik funktsioonid ilmnevad lapse kognitiivses arengus kaks korda: Esmalt inimestevahelises suhtluses (olulise ja ebaolulise eristamisvõime) Alles seejärel internaliseeritakse indiviidisiseseks 16 Laste probleemilahendusoskused ei arene mitte füüsilises keskkonnas tegutsedes, vaid sotsiaalsetes protsessides osaledes. Mõtlemise juures on tähtis näitaja, et me mõtleme kasutades sümboleid, need saame väljaspoolt ennast, vastavalt kultuurist ja kontekstist kus elame. Sümbolised kontekstid on üle võetud sotsiaalsetest vahenditest. Toimub väliste sots vahendite ülevõtmine hakkavad väljenduma indiviidi psüühikas. Vaja on bioloogilist arengut ja et oleks keskkonnas mingid tingimused ja nähtused mida saame omandada. Vastavalt millised on keskkonnas märgid kujuneb mõtlemise areng. Märgisüsteemid kõik kultuurilised fenomenid, millega üritame
• pane tähele, kuidas rääkija ennast väljendab – milline on ta hääletoon, näoilme, žestid ja kehakeel. Aktiivse kuulamise tehnikad a) Sisu ümberformuleerimine Sa kordad oma sõnadega üle vestluspartneri poolt sulle öeldu, see tähendab, sa suunad sõnu- mi selle saatjale tagasi, et kontrollida, kas sa oled öeldust õigesti aru saanud. NÄITEKS: “Kas sa mõtled, et…?” “Ma saan aru, mida sa silmas pead. Kas sa arvad, et…?” “Niisiis, sa arvad, et…?” Selline ümberformuleerimine sunnib sind kuulama, mida teine inimene tegelikult ütleb ja mida ta mõtleb. Sa oled sunnitud mõistma teise inimese vaatenurka ning seeläbi hoiad kokku aega ja väldid sekeldusi. Pea meeles, et selles suhtlemisfaasis tuleb sul vaid vestluspartnerile märku anda, et oled tema sõnumist aru saanud, oma arvamust sa siin ei esita. 22 Karjäärinõustamine b) Tunnete tagasipeegeldamine
See on iseloom. Kogemused inimesed on sarnases situatsioonis või keskkonnas. Kk käivad keskkonna kohta. Psüühika ilma keskkonnata ei määrab indiviid. Meile tundub, et me oleme iga päev ole võimalik. samad. Kui me kogeme iga päev väikeseid ühekordseid Keskkond: Kogemused on keskkonna kohta; seega õppimisi- iga see kogemus teeb meid teistsuguseks, Mina määrab Minu kogetud keskkonnad. Mõtleme mistõttu me ei ole need, kes me olime eile. Meie jaoks mis oleks Mina, kui poleks ühtegi keskkonnakogemust? kk muudab oma tähenduse, kui keegi nt hakkab Ema hääle eristamine võib olla esimene psüühiline akt. millestki rääkima. Maailm meie ümber on suhteline ja See võib olla bioloogiline mehhanism. tõlgenduslik. Me loome ise endale maailma. Organismi terviklikkus: see pole enam üksi 4
0 KOOLIS (VAHETUND, KOOLI EES, PARGIS) BUSSIS 25 6. Minu roll kiusamisel? Seitse vastajat pani ennast vaataja rolli ning ka kiusatava rolli. Need kolm õpilast, kes väitsid, et nemad on kiusanud, vastasid veel, et nad on olnud samuti ka kiusatavad. Samamoodi pakkus vaid 3 õpilast, et nad astuksid kiusamisele vahele. Minu roll kiusamises 8 7 6 5 4 3 2 1 0 7. Mida sa arvad, et saaks teha koolikiusamise vähendamiseks? Sellele küsimusele pakuti vastuseid, et tuleks arvestada teiste erinevustega ning, et peaks lastega (nii kiusatavate kui ja kiusajatega) rääkima, et selline kiusamiskäitumine pole õige ja kiusajatele leidma mingisuguse karistuse. Toodi vastuseid, et peaks rääkima ka kodustele või mõnele kooli töötajale, kes on kiusatavale lähedane isik. Sooviti leida ka varianti kiusamise
lapsed hakkavad sageli ka iseseisvalt neid kordineerimistegevusi läbi viima. o Kognitiivseid operatsioone saab trantsportneerida ühest raamistikust teise. o Sotsiaalne interaktsioon muutub kognitiivse arengu allikaks sotsiaal kognitiivse konflikti kaudu, mille see põhjustab. o Algne kompetentsus on indiviidide jaoks oluline, et saada kasu kindlast interaktsiooni situatsioonist. · EMOTSIONNALNE KIRJAOSKUS Emotsionaalse kirjaoskuse õppekava osied hõlmavad järgmist: o Eneseteadlikkus enesejälgimine ja tunnete määratlemine. o Isiklike otsuste tegemine enese käitumise jälgimine ja tagajärgede mõistatamine. o Tunnete juhtimine enese sisekõne jälgimine, negatiivsete mina sõnumite vaidlustamine.
endas erineval viisil ümbersõnastamist, ukseavajate kasutamist, täpsustavate küsimuste esitamist jne). Teenindussuhtlemine sisaldab lisaks baasilistele suhtlemisoskustele veel ka oskust püsida rollis. Suhtlemine kui hoiak Nagu eespool olevalt jooniselt (suhtlemise nõiutud ring) juba märkasite, sõltub suhtlemisvahendite valik suuresti sellest, kuidas me mõtleme ja mida tunneme partneri suhtes. Tegemist on hoiakutega. Hoiakutel on kõige suurem mõju tegevuse edukusel, kuid nende kujundamisega tegeletakse kõige vähem ja nende muutmine on kõige aeganõudvam. Paljud hoiakud omandatakse varases eas ja kõige tugevamad ongi just lapsepõlves omandatud hoiakud (baasilised). Teenindusvalmidust soodustab soov teisi abistada, mis omandatakse varase sotsialiseerumise käigus
poolest rikkas pea piirkonnas tekib liialt palju bioelektrilisi impulsse. L. Max´l tuli teravmeelne idee kasutada katsetes kurttummasid, keda on lapsepõlvest saati õpetatud rääkima kätega. Ilmnes, et mida intensiivsemalt kurttummad mõtlevad, seda rohkem teevad nad sõrmede liigutusi. Neid liigutusi ei ole võimalik märgata füüsilisel vaatlusel, kuid on võimalik registreerida sõrmede muskulatuuri voolu mõõtes. Kerkib küsimus: kellega me räägime siis kui me mõtleme? Kui iseendaga, siis kuidas seda ette kujutada. Selle küsimuse lahendamisel tuleb appi rollist arusaamine. Individuaalsed rollid käitumise programmid seonduvad ühe või teise minapildiga. Kuivõrd indiviidil on mitmeid minapilte, siis jutuajamist endaga võib kujutleda järgmiselt: mina ühes oma individuaalsetest rollidest pöördun enda poole, kuid teises individuaalses rollis. Tähendab rolli mängimine osutub tingimuseks inimese partnerluses iseendaga sisekommunikatsioonis
kõik on vastasmõju protsess (kontroll sõltub sellest, kui palju teine seda mõju on nõus vastu võtma - ema suudab last mõjutada vaid siis, kui laps mõju vastu võtab). Mõjutaja on pigem see, kelle peal tahetakse kontrolli rakendada. Ka ajaloosündmusi tuleks vaadelda tsirkulaarse mudeli kontekstis (nt diktatuurid – ühiskonnal oli mingil hetkel sellist lahendust vaja). Tagasiside Igapäevakeeles tagasiside = ütle mulle, mida sa minust arvad Süsteemiteoorias: iga süsteem on nagu must kast (perekonnad ei saa ise aru, kuidas nad toimivad). Süsteemi toimimise väljundist sidestatakse tagasi infot, kuidas süsteem toimib (kas peab midagi muutma või mitte). Ümbritseva keskkonna tagasiside tajumine tagab, et perekond kohaneks mingis sotsiaalses kontekstis paremini. On raske tajuda, mis on mingis sotsiaalses kontekstis OK. On erinevad vahendid, saamaks aru, milline
- interpersonaalsete konfliktidega toimetulek Suhtlemise tasandid Self, diaad, grupp Suhete (inimese?) olemus: Self - Hierarhiline teadmiste struktuur, mis sisaldab arvamust iseendast, teistest, suhetest. - Sisaldab teadlikkust ja representatsioone endast – teadvus. Interaktsioon suhe Mõisted: - Self – teadlikkus enesest, hüpoteetiline konstrukt - Selfi skeemid – mälestused ja uskumused enesest - Mina-kontseptsioon (self-concept, self-image) – kuidas mõtleme endast - Enesehinnang (self-esteem) - Enese-teadlikkus (self-awareness) – võime reflekteerida oma käitumist, mõtteid, tundeid - Enese-monitooring (self-monitoring) – enese jälgimine - Sotsiaalsed rollid – teatud interaktsioonide kogum teatud olukorras Näiteid selfi käsitlustest: - C. Rogers: self kui sisemine aktiivne alge isiksuses, mis suunab hirme, vajadusi, motiive. See on isiksuse terviklikkust kontrolliv alge. - Self kui sündmuste sisetunnistaja, mina ise (introspektsioon)
lõppeb eksamiga, kordusküsimused olemas (2 küsimust eksamil) *Random ülespanekud lonegust Gabriel Zaid „Liiga palju raamatuid“ 2013 ajakiri Methis nr 11 – meta-postmodernismist artikkel Urmsas Vadi – mõtestab inimese probleeme, siiras aga teisalt aga siiski veits tühistab seda irooniaga, mängulisusega 3 põhi romaani, kasutasid postmodernismi esteetikat (realismi asemel) Selle eeliseks on kultuurilised vabamad olud, enne oli ju nõukogude tsensuur. Nõukogude kirjakeel oli nö ilus väljendusviis – metafoori,kujundlike rikkus. selle määras tol ajal olev kultuuri eetika.. Mati unt öös on asju peeter sauter indigo jaan undusk kuum Muudatused kirjakeeles: lause muutus lihtsamaks, lühemaks, realistlikumaks. mitte absoluutne muidugi (ei ole ilus-inetu) Autori positsioon/tähendus/idee: varemalt on autor rahva eest kõneleja, keda rahvas usaldab. kes väöjendab tekstis rahva soove jm., nt jaan krossi balthasar russowist raamat, mis samal ajal räägib ka eesti ol
esmamuljet, ega otsi või lausa eiravad sellist käitumist, mis sellega ei klapi. (nt. kui seesama noormees järgmisel kohtumisel on hajevil v. eemaltõmbunud ega soovi suhelda ei pea me seda mitte tema isikuomaduseks vaid mingist olukorrast tingituks). Sagedasemad filtreerimisvead, mida esmamulje loomisel tehakse: · ,,aupaiste" - oletus, et ühe positiivse omadusega inimesel on veel terve hulk positiivseid omadusi, mida tal aga üldse ei pruugi olla (nt. arvad, et rõõmsameelne inimene on ühtlasi tark, armastusväärne ja edukas, kuigi sa pole iial näinud tema juures mingeid märke neist omadustest) · ,,sarvede efekt" - negatiivsete omaduste ülevõimendamine (nt. eeldad, et kui kaastudeng on sageli rahulolematu ja kaebleb, siis on ta tüütu, suhtlemisvõimetu ja nõrk) Suhtlusprotsessi esimesel kohtumisel võib mõjutada see: · kuidas sa ennast tunned - kohtudes ja kontakti luues uute inimestega panete esmajärjekorras tähele
Ideoloogia lahendused tunduvad meile sobivat, aga ei pruugi seda teha, on võltsid ja moonutatud. Ideoloogiat peavad inimesed oma päriseluks, oma päris valikuteks: marksistlik lähenemine. See on kujutlusvõime. Toimib alateadvuse kaudu. Taaskord müstifikatsioon. Ideoloogiat ei saa omistada mingile inimgrupile: kellelegi ei saa näpuga näidata. Selleks, et ideoloogia toimiks, peab ta olema suletud süsteem. Esitama kõik ühiskonnal tekkida võivad küsimused vastatavatena: rumalad küsimused ideoloogia piiridesse. Eraldatakse nö "valed küsimused". Althusseri ideoloogiakäsitlus - tõi välja, et erinevad reziimid ja riigid suudavad hoida kontrolli, tootes subjekte, kes usuvad, et nende positsioon sotsiaalses struktuuris on loomulik. Sisse tuli ideoloogia olulisus. Selle ideeks on, et me oleme loodud viisil, kuidas maailm juba enne meid oli korraldatud. Tööjõud, struktuur, riik - Ühiskonna aluse moodustavad töölised, kes on ekspluateeritud kapitalistide poolt
Kooselu nõuab pidevat psühholoogilist valmidust püüda mõista teist nii nagu iseennast, mis aga tähendab teiselt poolt seda, et nii mees kui ka naine on valmis teineteisele avaldama oma ootusi, mõtteid, tundeid (Kelam 1989: 67) Head suhted nõuavad tööd. Naised tajuvad intuitiivselt, et heade suhete loomiseks tuleb tööd teha. Mehed aga on sündinud teadmisega, et töö tähendab ainult leivateenimist. Tänapäeva suhete mureküsimus ei ole raha, ehkki mõnikord me arvame seda. See on hoopis suhtlemine. Tänapäeva suhted vajavad mõlema poole emotsionaalsete vajaduste eest hoolitsemist. Me oleme uus põlvkond inimesi. Maailmgi on praegu sootuks teistsugune tegevuspaik ning ootused on põhjalikult muutunud (Gray 1993: 11). 8 Igal lapsel on kaks vanemat ja tegelikult pole üks tähtsam kui teine vaid nii isa kui ema täiendavad teineteist (Helme, www.syndikaat.ee).
o Cultivation aga osutab rohkem püüdlust millegi poole. o Cultivation leiab ased civilizatsioni kiuste. o Cloridge lootused on rajatud eliidile (Clensy vms o ÜHESÕNAGA: Civilizatsion on see, mis kultuuri hävitab, cultivation aga on seotud armastusega, selle kaudu on võimalus inimvääritust parandada ja hoida. · Suur osa romantismi loogikas on lahti kirjutatud hävingu võtmes. Romantism on midagi, mis tajub seda, et asjad ei saa niimoodi jääda. Rünnak tuleb materjaalse maailma ehk civilizatsiooni juurde. Leavis, tema tekstid on pärit umbes 1920, 1930 · Massikultuuri arutati ühe nurga alt: kui kajulik see on. Keegi ei arutanud, mis võib olla hästi, arutati vaid, kuidas ta inimest ahistab, asendab tema vabadust jne. · Ka Leavise abikaasa oli sama mõtleja, tihit käsitletakse neid koos. · Keskteosed: Massi sivilistatsioon ja... ?" ; koos Thompsoniga ,,Culture and Envoirement"
20.10 Astra Schults - Sotsialiseerimine õppimine – ◦ Pavlovi koer, condition reflex, koer suudab seostada kella tiksumise toiduga, refleksetoorne õppimine, sotsiaalseid käitumisi eriti ei saa nii õppida, sest pole loomulikke reflekse ◦ Thorndikei kassid – õpetavad olemasolevale käitumisele põhinedes uusi käitumisi ▪ tuvi suudab eristada kahte sõna „peck“ ja „turn“, sest on niimoodi toiduga õpetatud ehk premeerimine võimaldab käitumist kinnitada, paremini aitab kinnitada vahelduv kinnitus ehk premeerida erineva sagedusega (algul ühe korra eest, pärast mitme korra tagant alles), võimaldab nt „tere“-ütlemist lapsele õpetada ▪ seni, kuni laps käitub halvasti, tuleks ignoreerida, õiget käitumist kohe premeerida ◦ mudelõpe – jäljendamine
Surm on palju universaalsem kui elu,kõik surevad aga mitte kõik ei ela. A. Sachs Kuulus on tore olla kuna kui sa oled ise igav,siis teised arvavad,et see on nende endi süü. Henry Kissinger Kass vaatab inimesele ülevalt alla, koer alt üles, ainult siga vaatab sind kui võrdset. W. Churchill Rumalad ei andesta ega unusta, naiivsed andestavad ja unustavad, targad andestavad, aga ei unusta. T. Szasz Te ei saavuta elus oma kohta, kui seisate valvel, vaid kui ründate ja saate ka ise kõvasti kolki. R. Emerson Ärge kunagi selgitage. Teie sõbrad ei vaja seda ja teie vaenlased ei usu seda niikuinii. E. Hubbard
laialdasemad (vanemate konfliktid, nende kiindumussuhted lastega, kasvatusstiil mõjutavad teineteist vastakuti).Kui laps kogeb varajases eas väärkohtlemist, siis on ilmselt lapse-vanema kiindumissuhtes häireid ning lapsel võib olla ka hilisemas eas ebaturvaline kiindumussuhe. Lapse väärkohtlemine on üks agressiivsuse vorm. Agressioon- ühe inimese poolne kahjustav või destruktiivne käitumine teise suhtes, kusjuures inimene, kes on sellise käitumise objektiks, ei taha niimoodi koheldakse. Lapse väärkohtlemine- füüsiline või vaimne kahju, seksuaalne ahistamine või hooletussejättev alla 18-a lapse kohtlemine inimese poolt, kes vastutab lapse heaolu eest tingimustes, kus lapse tervis või heaolu on ohtu seatud. (võtmemõisted: kahju- füüsline väärkohtlemine või seksuaalne väärkohtlemine või psühholoogiline väärkohtlemine, Samas mis on see taluvuse piir kust algab väärkohtlemine;
annaabi.ee 
