Tasuta
Faili alla laadimine on tasuta
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2015-04-29
Kuupäev, millal dokument üles laeti
3 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
203645
Õppematerjali autor
mitte konflikti ennast. ,,Tänapäeval kirjeldatakse konflikti kui mitte tingimata head või halba, vaid kui paratamatut. Siit ka 2 olulist järeldust: a) paljudes situatsioonides võib konflikt olla hea, sest võib kaasa tuua positiivseid tulemusi. Enamus meist kardab konflikte kuna on näinud, et tõsised lahkarvamused kahjustavad suhteid. Tegelikult võib konfliktide edukas lahendamine muuta head suhted veelgi paremaks; 7 b) konflikt iseenesest ei ole ei hea ega halb ning võib viia nii negatiivsete kui positiivsete tagajärgedeni. Siit tulenevalt on peamiseks, millele tähelepanu pöörata, konflikti lahendamine (mitte selle vältimine ja allasurumine)." (Liias, R.) Erinevad arvamused ja huvid, kui nad välja öeldakse, neid kaalutakse ja nende üle diskuteeritakse, võivad viia täiesti uute arusaamade ja loominguliste lahendusteni
seisukohti. Konflikti mõistmiseks on vaja ka aru saada kas osapooled on organiseerunud või mitte.Kui üks konflikti osapooltest on organiseerumatta on teda suhtliselt kerge 5 murda, tegeledes ükshaaval selle liikmetega. Aga kui osapooled, organiseeruvad, tekib osapoole sisene struktuur ja seda on juba raske murda. Organiseerunud osapoolte suhted on määratud ametlike regulatsioonidega. Organiseerumatta osapoolte konfliktis toimivad sõnastamata üldkultuurilised reeglid. Raske on lahendada juhtusid kus vastanduvad organiseeritud osapool ja organiseerimatta osapool. Osapoolte organiseeritus avaldab kahetist mõju. Esiteks on organiseerunud osapooltel lihtsam omavahel suhelda. Teiseks tähendab, aga osapoolte organiseerumine konflikti süvenemist. Osapoolte oluliseks tunnuseks on ka nende sisemine ühtsus
Mõtlemata sellele, kui halvasti võib partner ennast selles olukorras tunda. Konflikte võib tekkida nii tööl kui tänaval, tuttavate ja sõprade seas. Siiski on tülid kõige tulisemad just lähedaste inimeste vahel. Sest lähedussuhetes on nii palju kõrgendatud emotsionaalseid nõudmisi ja väga palju haavatavust. Peidetud tunded kanduvad partnerile üle tugevamalt kui võõramatele inimestele minu depressioon hakkab külge ka sulle, minu agressioon nakkab sulle paremini. Suhted võõrastega on formaalsed, lähedased inimesed on aga suures tunnete ülekandumise ohus. Samal ajal toimib tugevamalt ka psühholoogiline kaitse mõtted ja tunded jooksevad kinni, ei suudeta toime tulla oma ärevusega ning hakatakse tegema midagi harjumuspärast: kes tõstab häält, kes hakkab nutma, kes jääb vait või marsib uksest välja. Millest need kinnijooksmised tulevad? Blokid tekivad sellest, et inimene ei jaksa oma ärevust, rahulolematust ja muid negatiivseid tundeid
pärsib inimvajaduste rahuldamist. Mitterahuldamise tagajärjeks võib inimene kaotada ennast ühiskonnas ning muutuda agressiivseks ning sisemiselt rahutuks ning rahuldamatuks. Autor valis selle teema sellepärast, et inimeste seksuaalkäitumisega seotud probleemid on tänapäeval väga aktuaalsed. 3 Oma töös tahab autor saada vastust järgmisele küsimusele: 1) kuidas noorte seksuaalelu on seotud ühiskonna stereotüüpidega. Kursusetöö autori eesmärgiks on leida seos ühiskonna stereotüüpide ja noorte seksuaalelu vahel. Uurimustöö ülesandeks on selgitada ühiskonna ja noorte seksuaalelu vastastikkust seost. Lisaks on töö eesmärgiks selgitada, millised stereotüübid mõjutavad seksuaalelu identiteeti ja kuidas noored satuvad nende mõju alla. Töö uurimusprobleem tänapäeva maailmas on selles, et ühiskonna stereotüübid on
iseseisvust. Laps vajab vanemate toetust, abi ja kiitust. Laitmine ja halvustamine, ka liiga rasked ülesanded ja suured nõudmised tekitavad lapses häbi ja oma võimetes kahtlemist. Laps hakkab aru saama, et ta ei suuda veel paljut, tahaks rohkem. Vanematel on oluline rõhutada, mida laps suudab. Laps peab saama rohkem vabadust, kuid piirid peavad püsima (nt mängib veidi aega omaette, aga näeb ema).(Leuska, 2010) Suureneb verbaalne suhtlemine, suhted teiste lastega tihenevad. Oluliseks muutub mäng oma reeglite piiridega.(Leuska, 2010) 3) Initsiatiiv vs süü (4-6 a) Laps areneb kiiresti füüsiliselt ja vaimselt. Ta tahab palju tegutseda, proovida ja teada saada. Kui vanemad toetavad lapse tegutsemist ja vastavad tema küsimustele, areneb lapse algatusvõime ja eneseusk. Kui vanemad halvustavad, süüdistavad, tõrjuvad - tekib lapses süütunne. Lapsed küsivad palju miks - küsimusi.
...................................................................................................................155 Mäng ja fantaasia....................................................................................................157 Mängu ajaloost...................................................................................................157 Mängu tähendus.................................................................................................159 Täiskasvanute osa mängus.................................................................................160 Mängu areng.......................................................................................................161 Lapse joonistused...............................................................................................162 Isiksuse areng –......................................................................................................162
representatsioonidega. Toimingute sooritamine märkidega nõuab eemaldumist reaalsest esemelisest situatsioonist. Koolieelik on võimeline õppima lugema ja kirjutama, kuid tüüpiline on tegutsemine kujunditega. pse teadvuse märgilise funktsiooni areng toimub tema tegevuses mängus, joonistamisel, konstrueerimisel siin hakkab ta valdama erilist tüüpi märkide kaemuslike, ruumiliste mudelite loomist, milles peegelduvad reaalselt eksisteerivate esemete seosed ja suhted. Kujundiline mõtlemine vastab maksimaalselt koolieeliku elu ja tegevuse tingimustele, neile ülesannetele, mis tekivad ta ette mängus, joonistamisel, konstrueerimisel. Just seetõttu on laps sensitiivne õpetuse suhtes, mis rajaneb kujundilisele mõtlemisele. Liigne kiirustamine loogilise mõtlemise stimuleerimisel pole sihipärane. Ka pärast loogilise mõtlemise omandamist ei kaota kujundiline mõtlemine oma tähtsust ta on vajalik igapäevase loomingulise tegevuse jaoks.
ühiskonnaklassil, kel oli raha, aega, võimalusi ja soovi harida oma järeltulijaid ja iseend tegeliku elatise hankimise kõrvalt. Hariduse ühiskondlikud ülesanded • Antikainen jt (2009): arusaamad hariduse kohast ja ülesannetest ühiskonnas on muutumas. Majanduslik globaliseerumine -> väljakutsed rahvusriikide rahvuskultuuridele kui sotsiaalse solidaarsuse põhivormidele. • II MS järgne 25aastane majanduskasv suurendas noorte heaolu vanematest 2x ja vanavanematest 4x. Suurenesid jõukus, turvalisus ja võimalused. • Väljakujunenud heaoluriikide ülesehitamisel lähtuti vähemalt kuni 1970ndateni weberiaanliku efektiivsusele pürgiva organisatsiooni mudelist. Noore määratlemise kriteeriumid läänelikes ühiskondades Üha enam uurijaid püüab hoiduda nooruse määratlemisest vanuse kaudu.
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid