Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Noored Eesti meediamaastikul". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
kuulsaks, platvorm, laadida, massimeedia, meelelahutus, kolimine, avanud, noorest, peast, telefonid, ostnud, piire, istume, telefonis, kasutanKasvas ligi 30 miljoni kasutajani kahe aastaga (seljatades kõik senised rekordid, kaasa arvatud Facebook ja Twitter), sinna laetakse sekundis rohkem pilte, kui palju aastaid tagasi asutatud populaarsesse Flickrisse ja tagatipuks, ostis Facebook selle 13 töötajaga pisiettevõtte 2012 aprillis miljardi (!) dollari eest ära. Mis on see fenomen ja kas turundajal on ka sinna asja? On ikka." (Kalda 2013) 2.3. YouTube YouTube on veebisait, kuhu kasutajad saavad videoid üles laadida, jagada ja vaadata. Sisuliselt on tegu veebis oleva multimeediumteenusega (vt. Lisa 4). Veebisaidi omanikuks on Alphabet Inc. sama firma, kellele kuulub ka Google. YouTube'i asutasid Steve Chen, Chad Hurley ja Jawed Karim 2005. aasta veebruaris. YouTube'i esimene peakontor asus pizzeria ja Jaapani restorani ülakorrusel Silicon Valley's San Mateos. Tööle hakkas veebisait 14. veebruaril 2005. YouTube'i esimene video oli 19 sekundit kestev video "Me at the zoo"
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Võrgurakendused I IDK0040 Interneti plussid ja miinused Essee Tallinn 2006 Interneti plussid ja miinused Tänapäeval on internet saanud inimestele täiesti igapäevaseks asjaks. Mõni ei suuda päevagi ilma internetita olla, mõni saab täiesti ilma hakkama. Nüüdisaja kiires elutempos on internet aga asendamatu. Kogu maailm on sinust nupuvajutuse kaugusel. Samas internet toob kaasa ka mitmeid negatiivseid nähtusi. Ühesõnaga, nii nagu igal teiselgi asjal, on ka internetil omad plussid ja miinused. Vanasti oli inimestel rohkem aega kui praegu. Kui oli vaja midagi teada saada või millegi kohta infot vaja, siis uuriti raamatuid või arutati teiste inimestega. Praegu on kõigil koguaeg vähe aega ja elutempo on kiire. Ning internet on igapäeva elus info saamiseks hädavajalik. Ükskõik, mille kohta on vaja midagi kiiresti teada saada, saab vaadata internetist. Se
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL INFORMAATIKA TEADUSKOND Interneti levik maailmas Referaat aines ,,E-Turundus" Koostaja: Matrikli nr: Õpperühm: Juhendaja: Tallinn, 2008 Sisukord: Mis on internet?..........................................................................................................................3 Interneti ajalugu ja levik maailmas.............................................................................................3 Interneti leviku positiivsed küljed...............................................................................................5 Interneti kasulikkus ettevõtetele ja internet turunduses..........................................................5 Interneti leviku negatiivsed küljed.............................................................................................
kirjandust ja mulle endale kõige huvitavamat: eesti kirjandusklassikat. Teatris käin ma paar korda aastas. Kuigi mulle meeldib teatris käia, siis paraku on tihti puudus ajast ja rahast. Kindlat teema- või zanrieelistust mul teatri puhul ei ole. Tavaliselt püüan ära vaadata mõne menukama lavastuse. Kinos käin üsna harva, kuna jällegi aeg ja finantsolukord ei luba. Samuti tuleb mängu faktor, et filme on üsna kiiresti pärast nende linastumist võimalik internetist alla laadida. Ka filmide puhul ei ole mul kindlat zanrieelistust, kuid väärtfilme vaatan kõige meelsamini. Eelnevalt kirjeldatu moodustab minu teabevälja operatiivse kihi (O kihi), mis on fundamentaalsest ja spetsialiseeritud kihist palju suurem. Minu operatiivne kiht koosneb suurest hulgast teadmistest, natuke vähem tegevusjuhistest ning veel väiksema osa moodustavad väärtused. Joonis 1. Minu ema (sündinud 1964, teabeväli aastal 1984)
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool Majandusarvestuse eriala KÕ2R2 Tatjana Kartsev ARVUTI- JA INFORMATSIOONIEETIKA Referaat Juhendaja: Reino Veielainen Mõdriku 2010 1 SISSEJUHATUS Tänapäeval kõik on seotud arvutitega. Inimesed kasutavad arvuteid iga päev tööl, kodus, koolis avalikes kohtades jne. Kuid paljud ei mõtle korralikult mis sellega kaasneb. Indrek Meos oma raamatus antiikfilosoofia väljendab sofistide mõtteviisi sellisena: ,,Mõnele inimesele võib maailm tunduda ühe suure nõmedusena, teine leiab, et ,,nii ilus on ilmas elada!". Tõde on alati tõde kellegi jaoks. Millistena asjad meile näivad, sellised nad ongi meie jaoks. Kui teistele tunduvad nad teistsugused, siis sellised nad ongi nende jaoks". Mõni arv
MAINORI KÕRGKOOL Infotehnoloogia Instituut Veebitehnoloogia eriala Mariliis Palu INTERNET TÄNA MAAILMAS Ainetöö Koolipoolne juhendaja: Kalev Avi, MSc Internet täna maailmas Pärnu 2010 2 Internet täna maailmas SISUKORD KASUTATUD KIRJANDUS..............................................................................................20 3 Internet täna maailmas SISSEJUHATUS Töö teemaks sai valitud Internet täna maailmas, kuna paljud eri vanuses inimeste suhtlus käib läbi interneti, mis toobki meid lasteni kuna nad kergesti mõjutatavad ja altimad internetis varitsetavate
oma töös välja erinevaid statistilisi näitajaid. Töö koostamisel kasutasin ka materjali, mis oli kogutud suulistelt allikatelt, ehk inimestelt, kes ise igapäevaselt arvutitega tegelevad. Küsitluses üritasin eelkõige välja tuua tavakodaniku suhtumist ja arvamust. Töö üks eesmärke on tuua lugejale välja huvitavaid fakte, ja teda interneti alaselt ka mõnel määral koolitada. Kas Eestimaa on tõesti üks väike riik, mis on jäänud ülemailmsest massimeedia vallutusest puutumata, või on ta suutnud nii-öelda ajaga kaasas käia? Mis arenguetapil on internet hetkeseisuga ja kas on veel kuhugi edasi areneda? Milleks oli internetti vaja? Neile ja paljudele teistele küsimustele peaks sellest uurimistööst leidma vastused. Interneti ajalugu ja kasutatavus Milleks oli internetti vaja? Kogu meie elu on organiseeritud ja organiseeritusega lihtsamaks tehtud. Sama lugu on ka internetiga. Tegelikkuses oli põhjuseid mitmeid
ennast vanematest, sõpradest ja muust sotisaalsest elust ja täielikult keskendub arvutimängudele. 18 Rasketel juhtudel võivad arvutist põhjustatud tajuhäired mõjutada inimese käitumist. Esimesena tekib inimesel sõnavara ahenemine. Rääkida on raske, sõnad ei tule meelde. Mõnikord kaob arvutisõltlastel reaalsustaju üldse ja inimene võib reaalkeskkonda sattudes hakata käituma nagu mängus, kasvõi kaaperdades sõidukit või tulistades suvalisi inimesi. Niimoodi saab küll kuulsaks, kuid see kuulsus on negatiivne ja kinnipidamisasutusse sulgev. Kõige hullemini tekitavad sõltuvust suureneva skooriga lõpmatud mängud. Stsenaariumiga mängud nii hullud pole, sest igal stsenaariumil on ka lõpp ja teist korda sama mängu mängida on häirivalt lihtne.19 18 Bioneeri kodulehekülg. https://www.bioneer.ee (20.02.19) 19 Ibid;. (21.02.19) 10 Kasutatud allikad Soppelsa, Moreno, Marchesi, Ivan. Internet. 2000
ja 2005/2006. õppeaastal toimunud kooliõpilaste tervisekäitumise uuringutest (HBSC uuring) teiste riikide taustal. [2009, november 11] http://www.eestiarst.ee/eesti_arst/arhiiv/article_id-1374 Kamerov, K. (1996, november 22). Elu, kool, haridus. Õpetajate leht. Hulkki, E. (2007, veebruar 27). Meedia, väärtused, identiteet ja kunstikasvatus. Eesti Päevaleht. Kärdi, H. (2009, detsember 04). Noorte internetikäitumine reitijärgsel ajastul. Õpetajate leht. Mae, S. (2009). Laps ja massimeedia. [2009, detsember 02] http://www.kliinik.ee/index.php?5,2,27,147 Mahtra, A. (2009). Internetis viibimine mõjub teismelistele hästi. [2009, detsember 12] http://www.greengate.ee/index.php?page=4&id=6990 Miksonn, T. (2007). Sinu laps vajab sind. [2009, november 11] http://www.poltsamaa.edu.ee/content/infoleht/dets0708/dets1_4.pdf Singh, P.P. (2005). E-learning. New Trends and Innovations. Deep & Deep Publications PVT. LTD. 16
Sissejuhatus Tänu internetile on igasugune informatsioon kõigile väga lihtsasti kättesaadavaks tehtud. Iga päevaga suureneb interneti kasutajate hulk ning sellega ka internetis olev info. Selleks infoks võib lugeda kõike, mis netis leidub, nii suhtlusvõrgustikkudesse sisestatud andmeid kui ka näiteks spordi otseülekandeid interneti vahendusel. Kogu vajaminev informatsioon on vaid mõne kliki kaugusel ja saadaval 24 tundi ööpäevas ja 7 päeva nädalas. Tänu infotehnoloogia arenemisele muutuvad kiiremaks nii arvutid kui ka internet, samas langevad IT-kaupade hinnad ja nii on ka vaesematel inimestel endale võimalus soetada ,,pääse" virtuaalmaailma. Kasvava kasutajaskond ning suurenev infotulv ei ole muidugi ainult positiivne. Muidugi on häid asju mitmeid, näiteks inimestevahelise suhtluse ja andmevahetuse lihtsustamine, samas leidub ka palju negatiivset, näiteks internetipiraatlus, pahavara levitamine või viimastel aastatel paljuräägitud küberkiusam
Kilingi-Nõmme Gümnaasium Andras Bányász 11R KILINGI-NÕMME GÜMNAASIUMI ÕPILASTE KOKKUPUUTED KÜBERKURITEGEVUSEGA Uurimistöö Juhendaja õpetaja Erli Aasamets Kilingi-Nõmme 2010 1 Sisukord SISSEJUHATUS..................................................................................................................................3 1. KÜBERKURITEGEVUS.................................................................................................................4 1.1 Küberkuritegevuse olemus........................................................................................................4 1.1 Küberkuritegevus tõuseb järsult................................................................................................6 1.2 Kuidas kaitsta end identiteedivarguste eest?..............
kuidas nendes tingimustes ellu jääda ja võimalikult väikesete kahjudega. Alates tööstusrevolutsioonist 19 sajandist on teadus ja tehnika peadpööritava kiirusega arenenud, sellega seoses ka inimene. Me oleme vastuvõtlikumad kõigele uuele, nii vaimses, kui ka füüsilises mõttes. Ei taha küll endale tunnistada aga just kiire areng teaduse, tehnika vallas on teinud meist sõltlased. Meil mängib raadio ööpäevaringselt, et viimaseid uudiseid ,,maha ei magaks". Meil on nutikad telefonid, mis meiega räägivad. Meil on internet, millega võime olla ühenduses kellega, kus ja millal. Meil on ravimitööstus, kus toodetakse 2 Sõltuvushäired miljonid ravimi ühikuid päevas. Meil on kauplused, restoranid, vabaajaveetmise kohad....ühesõnaga kõik ja rohkemgi veel, mida inimene vajab. Meil on tarbimissõltuvus. Käesolevas uurimustöös heidame pilgu sõltuvus ja sõltuvushäiretele
3) virtuaalne jaotusruum, 4) virtuaalne tehinguruum. Joonis 1. ICDT mudel (Angehrn 1997, Kirst 2007: 10 kaudu) 12 1.3.1. Virtuaalne inforuum Virtuaalne inforuum (virtual information space ehk VIS) koosneb Angehrni (1997) järgi uutest internetikanalitest, mille kaudu saab kuvada infot enda ning oma toodete ja teenuste kohta. Toimides nagu suur teadetetahvel, millele pääseb ligi paindlikult, globaalselt ja soodsalt, on internet avanud uue turunduskanali kõikidele, alates suurtest ettevõtetest kuni üksikisikuteni. Tarbija vaatenurgast pakub virtuaalne inforuum efektiivset viisi infot koguda ja turul olevaid pakkumisi võrrelda. Paljud ettevõtted on alustanud virtuaalsesse inforuumi sisenemist 1) põhjalikult järele mõtlemata oma turundus- ja reklaamistrateegia üle ja 2) lähenedes internetile kui traditsioonilisele massiteabevahendile (nagu televisioon, raadio, trükimeedia jne). Küpsema lähenemisena mainib
tegemist analoog-raadiotelefonivõrguga, kus territoorium on jagatud kärjetaoliselt piirkondadeks ja igasse piirkonda oli paigutatud antenniga varustatud raadiosaatja-vastuvõtja, mida nimetatakse kohalikuks tugijaamaks. Tugijaamad on raadio teel omavahel ühendatud ühtsesse võrku ning võrgu põhijaam on omakorda ühenduses tavalise vaskjuhtmetega telefonivõrguga. Nimetus ,,mobiiltelefon" tuleb nähtavasti sellest, et esialgu paigutati taolised telefonid automobiilidele. Eestis oli esimene kärgtelefonivõrk NMT. Ka uuemad, digitaalsed mobiiltelefonivõrgud nagu GSM on samasuguse kärjetaolise struktuuriga. Nutitelefon (smart phone). Laiendatud funktsioonidega mobiiltelefon, mida saab kasutada nii telefonikõnedeks kui ka näiteks e-posti sõnumite saatmiseks ja lugemiseks, veebis surfamiseks ja kõnetuvastuseks. Lisanduda võib ka muid funktsioone, näiteks digikaamera. Multimeediamängija
Kordamisküsimused Haridussotsioloogia problemaatika ja kontekst Antikainen jt (2009): miks tegeldakse kasvatuse ja haridusega? Kuidas ja miks on kasvatus- ja haridusprotsessid ning - struktuurid kujunenud ühiskonna muutudes sellisteks, nagu nad on? Kas haridus on kaasaegses ühiskonnas sotsiaalse kontrolli vahendiks või pakub ta indiviididele ja gruppidele ka võimaluse oma eesmärkide saavutamiseks ning ühiskonna muutmiseks? • Alljärgnevalt vaatleme hariduse ülesandeid, institutsionaliseerumist ja korraldust, protsesse ja praktikaid ning tähendusi ja tagajärgi indiviididele, gruppidele ja ühiskondadele. Inimesed omistavad tähendusi ja teevad valikuid hariduse ja õppimise põhjal selle ruumi piires, mida ühiskonna- ja haridusstruktuurid pakuvad. • Viimane toimub ajaloolise protsessi käigus, mille vältel nad neid struktuure omavahelises vastasmõjus kujundavad ja loovad. Antikainen, Rinne ja Koski hariduse kujunemisest • Esi
E-turunduse ja e-kaubanduse alused 2016, kordamisküsimused 1. Kas Internetiturundus ja e-turundus on üks ja seesama? Kui jah, siis kuidas, kui ei, siis miks. E-turundust peetakse laiemaks mõisteks kui Internetiturundust. Viimane tähendab kitsalt just Internetile (veeb, elektronpost) orienteeritud meetmeid. Internetiturunduse puhul on kasutatavaks meediumiks Internet. E-turundus aga hõlmab lisaks ka mobiilse ja muu traadita meediumi kasutamist ning digitaalset kliendiandmete haldamist ja kliendisuhete juhtimist. Digitaalne keskkond ei koosne enam ammu ainult klassikalistest veebirakendustest ja elektronpostipõhisest kommunikatsioonist. Lisandunud on mitmesugused mobiilsed personaliseerimise (NFC, QR-koodid) tehnoloogiad ning asukohapõhised (GPS) teenused. Nende puhul on Internet käsitletav vaid puhtalt andmevahetuskanalite komplektina, turundustegevus ise toimub kommunikatsioonimudeli järgmisel, kõrgemal kihil. Seetõttu on mõistlik Internetiturundust käsitleda kui e-t
"Pilveteenuse pakkuja", kellele need serverid kuuluvad ja kes neid juhib, võib pakkuda suurt hulka teenusi, mis on tavaliselt jagatud alltoodud kategooriatesse: 7 Infrastructure as a Service (IaaS) Platform as a Service (PaaS) Cloud Computing mõiste alla võib lugeda ka kasutaja (st Sinu) poolt Software as a Service (SaaS) hangitud "pilves" asuvat kettaruumi ehk salvestusruumi ('cloud storage') kuhu võid siis laadida üles ja hoida seal oma faile. Kõige IaaS, PaaS ja SaaS - igal ühel neist on omad eelised ja miinused, sellest populaarsemad pilve kettaruumi teenuse pakkujad on Apple tuleb edaspidi veel juttu. iCloud, Google, Amazon Cloud Drive, Windows Live SkyDrive ja Dropbox - nendest kettaruumi pakkujatest tuleb edaspidi ka täpsemalt juttu (seal). Märkus: Asi läheb ka siis huvitavaks kui ilmub välja Google uus Chrome OS (juhul kui ikka ilmub
kõige enam teavitamise vajadust.73 3.2. Piraatluse vastu võitlemine Eesti Vabariigis Ajakirjanduses on viimastel aastatel väga palju poleemikat intellektuaalomandi teema üle. Arvamusi on selles valdkonnas ühest äärmusest teise. Ajakirja Digi peatoimetaja Henrik Roonemaa sõnul ei ole netipiraatluse ohjeldamiseks vaja välja mõelda karme karistusi, piisaks sellest, kui inimestel oleks legaalne kanal, kust mõistliku hinna eest värsket muusikat ja filme saab alla laadida. Kui inimesed saaksid osta väikese tasu eest muusikapala, siis nad ei salvestaks kahtlaselt veebilehtedelt muusikat, vaid ostaks selle. Senini 72 Samas, lk. 40. 73 Samas, lk. 40. 24 aga Eestis selline võimalus puudub. iTunesi muusikapoe edu näitab, et inimesed on nõus selle eest maksma, kui nad saavad head muusikat osta normaalse hinnaga ja laias valikus. Sama
Eesti rändeajastul Hargmaisus tähendab seda, et väljarände korral ollakse tihedas suhtluses ikkagi oma päritolumaaga. Võib öelda, et sellistel inimestel on kaks kodu, kaks keelt ning nad hoiavad mõlema riigi poliitilisi ja kultuurilisi sidemeid. Eestis on tihedas suhtluses on omavahel kogukonnad, ettevõtted ja inimesed, kes asuvad nii kodumaal kui ka välismaal. Väljaspool Eestit elab sadu tuhandeid eestlasi, kes õpivad või töötavad seal. Nad on pidevalt kontaktis oma pere ning sõpradega ning seetõttu reisivad pidevalt kahe riigi vahet. Odav transport ning digiajastu soodustavad seda. Hargmaisus saab ainut olla edukas siis, kui see on kõigile kasulik (sihtriik, lähteriik, töötaja). Peamiseks murekohtadeks on lahus olevad perekonnad, kodanike määratlemine ning ettevõtete maksustamine. Väljarändajad võivad säilitada tugevad sidemed oma kodumaaga ning on liiga kinni kodumaistest meedia- ja inforuumidest. Seetõttu ei toimu l�
1. Põhimõisted 1.1 Riist- ja tarkvara, infotehnoloogia Andmed (ingl. data) mittestruktuursed faktid ja numbrid. Info ehk informatsioon (ingl. information) ka teave on struktuursed andmed, mida info valdaja saab kasutada analüüsimisel ja probleemide lahendamisel. Digitaalne (ingl. digital) omane andmetele, mis koosnevad numbritest. Informaatika on teaduse ja tehnika haru, mis tegeleb arvutite abil toimuva infotöötlusega. Infotöötlus on informatsiooniga süstemaatiline operatsioonide sooritamine (võib sisaldada ka andmeside ja bürooautomaatika operatsioone). Infotöötlussüsteem on üks või mitu andmetöötlussüsteemi (arvutid, välisseadmed, tarkvara, ka büroo- ja sideseadmed), mis sooritavad infotöötlust. Infosüsteem infot andev ja jagav infotöötlussüsteem koos oma organisatsiooniliste ressurssidega (tehnoloogiad, inimesed, finantsid, protsessid). Informatsiooni ja kommunikatsioonitehnoloogia (lüh. IKT) on arvutustehnika (arvutid ja
Türi Ühisgümnaasium TÜRI VALLAST PÄRIT NOORTE ÕPPIMIS- JA ELAMISVÕIMALUSED TAANI KUNINGRIIGIS Uurimistöö Koostaja: Liisa Kuuskler 11LR Juhendaja: Leelo Kivirand Türi 2015 SISUKORD SISUKORD............................................................................................................... 2 SISSEJUHATUS........................................................................................................ 3 1.TEOREETILINE ÜLEVAADE.................................................................................... 5 1.1.Taani kuningriigi kultuur ja eluolu..................................................................5 1.3. Võimalused Taani õppima suundumiseks.....................................................9 2. UURIMUS.......................................................................................................... 12 2.1. U
Kuressaare Gümnaasium KRIMINAALSE KÄITUMISE VALLANDAJA KESKKOND VÕI GENEETIKA Uurimistöö Koostaja: Johanna Randmets Klass: 10A Juhendajad: Sirje Kereme ja Maidu Varik Kuressaare 2013 Sisukord Sissejuhatus ................................................................................................................................ 4 1. KRIMINAALNE KÄITUMINE ............................................................................................ 6 1.1 Kriminaalne käitumine ..................................................................................................... 6 1.2 Kriminaal .......................................................................................................................... 6 1.3 Kriminaalne isiksus ........................................................................................
mille väljund suunatakse ftp programmi. Kohalikku arvutisse tekib kokkupakitud arhiiv. Kuna see on FTP serveri lisavõimalus, siis ei pruugi iga server nii käituda. Anonüümne FTP Paljud FTP serverid lubavad teatud kataloogides sisalduvale ligi ka neid, kellel pole antud süsteemis kasutajatunnust. Sellist teenust nimetatakse anonüümseks FTP-ks ja see on üks levinuim moodus Internetis andmeid vahetada. Tavaliselt lubavad anonüümsed FTP serverid andmeid alla aga mitte üles laadida. Kuivõrd suured ja tuntud anonüümsed FTP serverid on tihti väga koormatud, eriti teatud ajal ööpäevas, siis tuleks mõistvalt suhtuda teadetesse: 'Maksimaalne kasutajate arv on hetkel täis. Go home.'. Taoliste probleemide leevendamiseks on populaarsetest serveritest loodud peegeldused (ingl. k. mirror). Peeglites on üleval sama kataloogistruktuur; tihti jõuavad uued andmed peeglitesse väikese hilinemisega.
Arvutivõrgud Arvutivõrgud 1. Arvutivõrgu ISO OSI mudeli füüsiline ja ühenduskihid. Füüsiline kiht (Physical Layer) Raua ja elektri jms spetsifikatsioon: *pistikute standardid, signaali kuju, sagedus, amplituud *traadite arv, tüüp, funktsioon, max pikkus *kodeermismeetod Ühenduse kiht (Link Layer) usaldatav kanal segmendi piires: *võrgu topoloogia *seadmete füüsilised aadressid *vigadest teavitamine *kaadrite formeerimine, edastamine *voo reguleerimine 2. Arvutivõrgu ISO OSI mudeli võrgu ja transpordi kihid. Võrgu kiht (Network Layer) loob kanali üle mitme segmendi: *virtuaalne adresseerimine *pakettide marsruutimine, optimiseerimine *maksustamne (kui kasutatakse) Transpordi kiht (Transport Layer) loob lihtsalt kasutatava (usaldusväärse) kanali: *varjab kõik tehnilised detailid *veakontroll ja parandus *m
... Gümnaasium Andrus Kivirähk referaat Koostaja: ... ... 2011 Sisukord Sisukord .................................................................2 Sissejuhatus ...............................................................................3 Kivirähk linnulennult ..................................................................4 Looming ......................................................................................5 Ülevaade teosest .........................................................................9 Midagi põnevat veel...................................................18 Kokkuvõte ..............................................................20 Kasutatud kirjandus ...................................................21 Sissejuhatus Mina valisin enda referaadi teemaks Andrus Kivirähi. Ma valisin ta sellepärast, et ta on üsna tuntud kirjanik ning ma olen tema raamatuid lugenud ja need on mulle meeldi
Tallinna Ülikool Sotsiaaltöö Instituut Mari-Liis Mölder ÕPPENÕUSTAMISKESKUS JA/VÕI KOOLIS TÖÖTAV SOTSIAALPEDAGOOG Referaat Juhendaja: Mare Leino Tallinn 2015 SISUKORD SISUKORD............................................................................................................................2 SISSEJUHATUS....................................................................................................................3 1.ÕPPENÕUSTAMISKESKUS.............................................................................................4 2.KOOLIS TÖÖTAV SOTSIAALPEDAGOOG...................................................................6 3.NÕUSTAMISE VAJALIKKUS..........................................................................................8 4.KODU, PERE JA KOOLI ÜHINE ROLL......................................
vaid 15 minutit. See on nüüdseks küll iganenud kuuekümnendate aastate seisukoht, sest tänapäeval on sellest alles jäänud 15 sekundit. Jälle on noore inimese ees valik - millega saada kuulsaks. Miks minna superstaari või talendijahi saatesse kui igal nädalal on mitu saadet, mille pealkirjas sõnakatke ,,krimi" ja kus näidatakse palju ,,huvitavaid" inimesi. Loomulikult on lihtsam mõni telefoniga filmitud idiootsus Youtube'i üles laadida kui aastatepikkuse treeningu, õppimise või lihtsalt asjaliku elu tulemusena saada ,,tegijaks". Elu on seiklus, põletame küünalt kahest otsast! Kas raha, mille eest oma vanale BMW-le uued valuveljed saab, on väärt riskimist oma tervise, elu ja vabadusega? Paraku on tõesti paarikümne tuhande krooni suurune see summa, mille narkomuul endale eduka reisi lõppedes tasku paneb. On ju tema narkokuritegevuse hierarhias
Uurimistöö alused e. UT 18.09.2015, reede referaat - teiste inimeste mõtete edasiandmine refereerituna uurimsutöö - lisad referaadile lisaks ka enda osa NB! Uurimustöö ei ole referaat! Uurimistöö on mingi teema tutvustamine ja millegi uurimine. Uurimistöö aitab välja selgitada mingite nähtuste,objektide sisu ja toimimist ning annab ka väikese panuse üldiste küsimuste lahendamisele. Uurimistöö eesmärk, kasulikud oskused: Uute teadmiste saamine Aja planeerimine Info kogumise oskus Teadmiste kasutamine ja arendamine Kriitline lugemine ja info selekteerimine (Ettevalmistus kõrgkooliks) NB! Uurimistöö teema valitakse 11.klassi sügisel ning peab olema valmis 11.klassi lõpuks. Millest alustada? Teema valik (mis mind üldse huvitab?) Materjalide valik ja läbitöötamine
Selle asemel peaks iga inimene teadma, kui ta on massi osa. Kultuur on kadunud, kuna igapäevasuhtluses pole enam moraalset korrastatust, kõik on üks ja sama. Ainult autentsuses võib veel leida moraali. Adorno ja Horkheimeri jaoks indiviidi isoleerumine ja tüüpilised massiühiskonna märgid: kogukonna ja isiklikkuse kadu, perekonna jm staatuste kadu, vabatahtlike ühenduste allakäik, individualiseerumine - tööjõu ja eluviisi kaudu, massimeedia poolt looud pseudoisiklik maailm. Mittevabadus ja manipuleerimine: 10. Rousseau vastandab tugevasti teatavale filosoofilisele eeldusele inimese kohta (mida viljeles näiteks Hobbes). Mis oli see eeldus ja milline oli Rousseau kriitika sellele? inimese soovid on loomulikult piiramatud: vajadusi ja luksusejanu ei saa loomulikus olukorras lahutada. Ahnus on progressi mootor. Seega ühiskond ja riik peab tulema ellu selleks et inimese rahuldamatut iha valitseda ja suunata
Sissejuhatus meediasse ja kommunikatsiooni Kontrolltöö "McQuaili massikommunikatsiooni teooria" põhjal Kontrolltöös on hõlmatud järgmised McQuaili raamatus käsitletavad mõisted ja nähtused: 1.ptk 1. Massimeedia mõiste Suure levialaga kommunikatsioonivahendeid, mis jõuavad ühiskonnas peaaegu igaüheni. See mõiste osutab mitmetele meediumitele, mis nüüdseks on pika ajalooga ja üldtuntud, nagu näiteks ajalehed, ajakirjad, film, raadio, televisioon ja fonogramm (salvestatud muusika). Massimeedial on ebamäärane piir mitmete uut tüüpi meediumitega. Peamise erinevuse põhjuseks on viimaste suur personaalsus, mitmekesisus ja interaktiivsus peamine uue meediumi esindaja on Internet
1. Millised muutused on toimunud alates 90 aastatest tarneahelates, arutle Tarneahel (Supply Chain) näitab millistest tarne etappidest koosneb lõpptoote kujunemine Tarneahelat vaadeldakse ühtse tervikuna. Samuti arvestatakse kulutusi kokku tarneahela peale. Koostöö erinevate partnerite vahel aitab optimeerida kulusid, suurendada paindlikust, vähendada varudega seonduvaid kulutusi. E-kaubanduse areng. Tootjate globaliseerumine ning ettevõtjate selge tajumine, missugused võimalused peituvad logistikateenuste integreeritud juhtimises. Nõuded loodussäästlikusele. IT ja teenindus said võtmesõnadeks. Turule orienteeritus. Täpsus ja usaldus, et tegevus vastab kliendiga kokkulepitule. Tarnetäpsus (on-time delivery) – mõõdetakse tegeliku ja planeeritud tarneaja kokkulangemist. Kliendi jaoks on kõige tähtsam tarneajast kinnipidamine, kuna see võimaldab kliendil paremini planeerida ja teostada oma tegevusi. Klient tahab professionaalset ni
Aga viimastel aastatel on tulnud ka pealinna Ameerika, Itaalia ja India toitude restorane. Arvatavasti kõige populaarsemad on restoranid, kus grillitakse ise liha. See sisaldab marineerituid lihasid, kalasid ja köögivilju suure valiku kastmete ning kõrvalroogadega. Söök grillitakse laua sisse ehitatud grillil, lubades sööjatel grillida seda, mida nad soovivad ja kuidas nad seda soovivad. Meelelahutus kultuur Kaasaegne kultuur. Lõuna-Korea meelelahutus kultuur on väga lai, seda kutsutakse Hallyuks. Sinna alla kuuluvad draamad-sarjad, filmid ning muusika. Üheksakümnendateni oli väga kuulsaks saanud ballaadid ning trot. Trot muusikastiili laulmiseks peab olema unikaalne hääletoon ning trot laulud olid tavaliselt kahe rütmilised. Aastal 1992 hakkas populaarseks popmuusika. Seda muusikastiili hakati kutsuma K-Popiks, ning seda kutsutakse siiani nii. K-Popi alla kuuluvad grupid, kus on kolm või rohkem liiget, kes
Reaalsusprintsiip on vastuseks sellele puudusele vms. Kõik ei saa oma ihasid täide viia(vaesed nt). See tuleneb sotsiaalsest ebavõrdsusest. Liiane repressioon inimesed peavad ise oma ihade allasurumisega tegelema. Klassivõitlus teatud kihtide ilmajätmine ihast või selle edasi lükkamine. Seksuaalsuse iha pole vaba, vaid seotud järglaste saamisega. (Ühemõõtmeline inimene)Inimestel on vjadused, millest ise ei tea, samas ka siirdatud vajadused(peale surutud). Meelelahutus ja kultuuritööstus juhivad inimese ihasid ja vajadusi, pakkudes neile midagi, et nad saaks üle enda tegelikest ihadest/vajadustest. Inimese ihad lubatakse küll vabaneda, kuid ainult sellisel viisil, et see lubaks süsteemil taastoota. Great Refusal Marcuse mõiste.Ihade vabastamina, nii, et repressioon seda kätte ei saaks. Peab otsima sellise ihade maailma, mida ei saa siduda sotsiaalse tsemendiga. Mailer "White Negro" lugu