50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2021-02-01
Kuupäev, millal dokument üles laeti
0 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Yuzzas
Õppematerjali autor
ajal kasutamise keelustamise protokollile (ehk Genfi protokollile). See leping keelab küll bioloogiliste 3 ja keemiliste relvade kasutuse sõja ajal, kuid see ei reguleeri mitte mingil moel nende relvade tootmist, hoiustamist ega transportimist. 1972. aastal toimus bioloogiliste relvade konverents, kus keelustati bioloogiliste relvade tootmine ning nõuti nende hävitamist. Eesti ühines 1993. aastal.[4] Töö käiku kontrollivad administraatorid, supermoderaatorid ja moderaatorid. Administraatoritel on suuremad õigused kui tavakasutajatel. Näiteks võivad nad blokeerida ning avada kasutajaid ja kasutajate loodud teemasid, liigutada teemasid alamfoorumite vahel ning muuta foorumi struktuuri. Moderaatorite ülesandeks on üldjuhul neile määratud alamfoorumitel silma peal hoida ja seal teemasid korrastada, supermoderaatorid saavad teha sama foorumi üldtasandil.
Tundub, et internet hoiab inimestel väga palju aega kokku. Jah, kuid samas on see ka koht, kus lüüakse päevad läbi aega surnuks. Näiteks, kas surfatakse niisama ringi, ollakse erinevates jututubades ja messengerides või istutakse lihtsalt mingis portaalis. Pahatihti on hoopis nii, et kui tahad iternetist kähku mingit asja vaadata või otsida, siis ikka vaatad veel ühte ja teist ning lõpuks avastad, et oled jälle mitu tundi arvuti taga istunud. Interneti liigtarvitajad on enamasi just noored. Paljud neist kasutavadki oma vaba aega ainult arvuti taga olemiseks. Enamasti seal suheldakse teistega erinevates jututubades ja messengerides, ollakse populaarsetes tutvumisportaalides (näiteks rate.ee) või surfatakse niisama ringi. Ning see, kui inimene oma elu ainult internetis elab, ei ole ka hea. Minu arust peaks ka lapsevanemad oma laste internetikasutamist jälgima ja piirama ning otsima neile ka muid tegevusi. Aga on ju
90ndate keskel oli interneti kasutajaskond väga lai, kusagil 40-50 miljoni piiresse, nad asusid enam kui 100 riigis. 90ndate lõpupoole ületas kasutajate arv juba 100 miljoni piiri. Eesti ühinemine internetiga toimus kusagil peale taasiseseisvumist 1991.aastal. Sel ajal oli internet vaid Tallinnas ja Tartus, kuid see laienes kiiresti üle ka mujale Eestisse. Jooniselt 1 on näha, et Eestis kasvab interneti kasutajaskond hüppeliselt, alates 1992. aastast. joonis 1. Eesti ühendatud arvutite arv 1992-1999 (allikas: Kuna näiteks koolides, töökohtades jms kasutavad kümned inimesed ühte serverit, siis täpset võrgu kasutajate arvu ei tea keegi. See aga tähendab, et antud joonis võib olla hoopis teistsugune ning arvud ka suuremad. Kõigile tuntud väljend WWW (World Wide Web) võeti kasutusele alles 90ndate paiku. Seda võib pidada ka interneti laia leviku ,,süüdlaseks", kuna peale lühendi kasutuselevõttu muutuski internet väga populaarseks.
Sissejuhatus Selles analüüsis võrdlen enda, oma ema ja vanaema teabevälju ajal, mil nimetatud isikud on 20-aastased. Ma olen sündinud aastal 1991 ja analüüsin oma teabevälja praegusel infoallikate poolest rikkal ajal ehk aastal 2011. Minu ema Ulvi on sündinud aastal 1964, seega vaatlen tema teabevälja 1984. aasta paiku, mil inimeste elu ja meediat kontrollis rangelt Nõukogude riigi võim. Minu vanaema Aili-Tiia on sündinud 1938. aastal ehk uurin tema teabevälja aastal 1958, mil Eesti alad olid samuti Nõukogude okupatsiooni all, kuid mil oli kätte jõudnud sulaaeg. Uurin, kust oleme saanud teavet, millised teemad meid on huvitanud, milliseid teadmisi, väärtusi ja käitumisnorme oleme neist ammutanud. Annan ülevaate enda, oma ema ja vanaema teabeväljadest dimensioonide ja kihtide lõikes. Samuti selgitan välja, millised tingimused on teabeväljade struktuuri mõjutanud. Lõpus analüüsin, millised muutused on enam kui viiekümne aastaga toimunud ning püüan
2 Arvuti ja ühiskond Ühiskonna ja arvuti suhete puhul võib eristada sotsioloogilist ja eetilist lähenemist. Sotsioloogid uurivad arvuti otsest mõju ühiskonnale, küsides näiteks, kas ja kuidas on arvuti meie ühiskonda juba muutnud ning millised arengud ootavad ees tulevikus. Siia alla kuuluvad ka inimese sõltuvused arvutite suhtes. Kasutades iga päev arvutikeelt, inimesed unustavad õige eesti keele grammatikat. Kuna nad suhtlevad teistega klaviatuuri abil, siis kohtades võõra inimest nad ei oska temaga suhelda ja kasutada õiget kehaasendit ja valida õige sõnu. Muutuse teevad läbi ka moraaliga seotud mõisted ning uuesti tuleb läbi vaadata meie arusaamad õigustest ja kohustustest. See ongi eetika ülesanne. Paraku jäävad sotsiaalsed ja eetilised kaalutlused majanduslikke ja tehnoloogiliste kõrval sageli tähelepanuta. Siin võiks
Katsetada või ise midagi luua, kasvõi veebilehed ja blogid. Interneti tuleb osata kasutada teadlikult. Aga et see toimiks peab Internet olema turvaline ja sõbralik. Internet on andnud ka palju võimalusi nendele inimestele, kes lapsi kurjasti ära kasutavad. 8 Internet täna maailmas INTERNET JA NOORED 2.1. Küberkiusamine Koolikiusamise puhul saab välja tuua mitmed tunnused: pahatahtlik, korduv ning sisaldab ebavõrdseid jõupositsioone (näiteks grupp kiusab ühte ohvrit). Küberkiusamine on koolikiusamise üks vorm, mille eripäraks on kõikvõimalike elektrooniliste suhtlusvahendite (mobiiltelefon, interneti jututoad, MSN, erinevad suhtlusportaalid, kaamerad jne) kasutamine.
vahetav arvutivõrk maailmas ning tänapäevase interneti eelkäija. ARPANETi põhiline kasutusala oli teaduse arendamine. ARPANET lõpetas oma eksistentsi aastal 1990, kuna oli aegunud. 1970. aasta alguses töötasid Vint Cerf ja Robert Kahn välja TCP/IP protokolli. Juba 1983. aastal käivitati esimene TCP/IP arvutivõrk 200 hostarvutiga ja järgmisel aastal alustas tööd sellel põhineb kommerts-arvutivõrk. 1983. moodustati ARPANETI alamvõrk MILNET (Military Network eesti k. militaarvõrk) See eraldus ARPANET'ist 1983. aastal täielikult (ARPANET jäi tööle akadeemiliseks kasutamiseks) ning MILNET'i täpsem ülesanne oli militaarne ehk sõjaväeline, mistõttu ta just turvalisuse eesmärgil ARPANET'ist eraldati. MILNET laienes 1980. aastal DDN'iks (Defence Data Network, eesti k. kaitsevõrk) ja tegutses erinevatel turvalisuse tasemetel. 1990. aastal muutus MILNET NIPRNET'iks (Non-classified Internet Protocol Router Network, eesti k
Tõeline Internet protokollistikuga jõudis Eestisse 1992. a aprillis, mil Tallinnas Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituut käivitas satelliitlingid Stockholmi Kuningliku Tehnikakõrgkooliga. Mais käivitati kolmas liin Küberneetika Instituudi ja Helsingi vahel. Esimene Interneti teenust müüv firma oli 1994. a jaanuaris registreeritud. 1993. a sügisel moodustati Kultuuri- ja Haridusministeeriumi haldusalas EENet, mille eesmärgiks oli teenindada Eesti teadus-, haridus- ja kultuuriasutuste andmesidevõrke. 1994. a otsustas Eesti Telefon välja ehitada maakonnakeskusi ühendava võrgu. 1995. alguses oli Internetti ühendatud umbes 500 arvutit, nende hulgas kõik ülikoolid, paljud akadeemilised asutused, valitsusasutused ning isegi mõned koolid.5 Praegu on Internetiühenduste arvu peaaegu võimatu lugeda, nende hulk kasvab pidevalt. Euroopas peaksime praegu olema ühenduste arvult tuhande elaniku kohta esimese 1015 riigi hulgas. Kui
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid