Suurema arvukusega on koldnõges, sinilill, harilik kopsurohi, kollane- ja võsaülane, harilik jänesekapsas, harilik kolmissõnajalg, varjulill, salu-siumari, naat ja mets-harakputk. 4. Samblarindele on eriti iseloomulik kähar salusammal, kuid leidub veel metsakäharikku, lehiksamblaid, kaksikhambaid ja teisi. 6 Salumets. http://www.pld.ttu.ee/java/kki/draft/salumets1.html Palumets Palumets on pohla ja mustika kasvukohatüüpides levinud metsatüüp. Eesti metsatüüpidest on palumetsad kõige levinumad, nende kogupindala moodustab 23,5% meie metsade pindalast. Metsad kasvavad parasniisketel kuni ajutiselt liigniisketel liivastel lubjavaestel muldadel ning nad on levinud peamiselt Kagu- ja Lõuna-Eestis, vähem Kirde-, Põhja- ja Lääne-Eestis ning saartel. 1. Puurindes on kõige rohkem harilikku mändi, kasvab ka harilikku kuuske ja arukaske. 2
Läti 43% Taani 11% Leedu 30% Holland 10% Saksamaa 30% Suurbritannia 9% Norra 28% Poola 28% Metsa elaniku kohta (ha) Kanada 9,32 Leedu 0,54 Soome 4,03 Prantsusmaa 0,23 Rootsi 2,85 Poola 0,23 Norra 2,05 Saksamaa 0,13 Eesti 1,3 Taani 0,09 Läti 1,03 Suurbritannia 0,04 USA 0,84 Holland 0,02 Eesti metsad: Kuuluvad segametsade vööndisse Valitsevad okaspuu-enamusega puistud, esineb ka lehtpuumetsi Tänapäeval suudavad looduslikult metsi moodustada kuusk ja mänd; kase- ja haavapuistud on ajutised (inimese vahelesegamiseta asenduvad lõpuks okaspuumetsadega) U. 5000 a. tagasi laialdaselt levinud laialehistest metsadest on praeguseks järele jäänud väga vähe Keskmine vanus 52 a. Küpsete puistute Eesti puistute jagunemine
5.Samblarinne ja Samblikurinne · Karusammal, laanik, palusammal, turbasammal, põrdasamblik, islandi käokõrv jne) Puhma-, rohu-, sambla- ja samblikurinnet kokku nimetatakse alustaimestikuks. Metsakasvukohatüübid: · Igale metsas kasvavale taimele sobib teatava viljakuse ja niiskusega muld. · Metsakasvukohatingimustega metsamaa kogum. Metsatüübid rühmitatakse: · Arumetsad- mineraalmuldadega metsad, kus turbahorisont puudub või on kuni 30cm paks · Soometsad- metsad, kus turba tüsedus kuivendamata alal on üle 30cm, kuivendatud alal üle 25cm. Põhjavesi on maapinna lähedal, esineb üleujutusi. · Arumetsad- loometsad, salumetsad, laanemetsad, soovikumetsad, nõmmemetsad, palumetsad, rabastuvad metsad · Soometsad- rohusoometsad, samblasoometsad, kõdusoometsad Metsatüübid: Nõmmemets: · Kuiva liivase pinnasega alad, kus kasvavad männid. Liivas on vähe toitaineid ja valitseb veepuudus. Männid on madalad
.. 15 4. KOKKUVÕTE ........................................................................................................... 16 5. KASUTATUD KIRJANDUS ................................................................................... 17 2 SISSEJUHATUS Eestis on ohtralt Nõmme-nimelisi paiku. Veelgi rohkem on metsi mida kutsutakse nõmmemetsadeks. Nõmmemetsad on enamasti levinud künklikel ja võrdlemisi kõrgetel maadel, mereäärsetes piirkondades, luidetel, mujal küngastel ja seljandikel. Seal on mõnus jalutada või suusatada, pole peaaegu ültse põõsaid ja männid paiknevad hõredalt. Pilk ulatub kaugele. Nõmmemetsad on Eestis levinud ebaühtlaselt, neid võib kohata Põhja-, Loode- ja Kagu-Eestis ning saartel. Salumetsad on tundud lihtsalt saludena või pühade ohverdamispaikadena. Salu on rahvakeeles
................................................12 KOKKUVÕTE..................................................................................................................13 KASUTATUD MATERJALID.........................................................................................14 2 SISSEJUHATUS Eestis kasvab looduslikult nelja liiki okaspuid: harilik mänd (pinus sylvestris), harilik kuusk (pisea abies), harilik jugapuu (taxus baccata) ja harilik kadakas (juniperus communis). Käesolevas referaadis on antud ülevaade kõigist neljast Eestis looduslikult kasvavast okaspuust, alustades liigi üldiseloomustusega ning lõpetades erinevate kasutusaladega. Samuti on käsitletud ka liigi levikut, kasvutingimusi ning kohta ökosüsteemis. Referaat on tehtud tuginedes avalikult ilmunud trükistele ning internetiallikatele. Töös on
Neil on söögiisu tekitav toime, soodustavad uriinieritust. Haiguste ärahoidmiseks soovitatakse rahvameditsiinis iga päev süüa mõni marikäbi. Särinal ja terava leegiga põlevatel kadakaokstel on desinfitseeriv ja õhkupuhastav toime. Tubasid ja loomalautasid suitsutati kadakasuitsuga haiguste ajal. Ka puunõusid, eriti piimanõusid, hautati või suitsutati kadakaokstega, kui neil oli halb lõhn või maitse. Kadakasuitsus suitsutatud liha saab hea maitse. Rahvameditsiin omistab hariliku kadaka viljadele seedimist soodustava (digestiivse), diureetilise ja antiseptilise toime. Nende tarbimisest peaksid aga hoiduma rasedad. Kadakakäbitee valmistamiseks lisatakse 1/4 l veele 15 purustatud käbi, kuumutatakse keemiseni ja lastakse tõmbuda 10-15 minutit, seejärel kurnatakse. Päevas võib tarvitada kuni kolm tassitäit. Kadakakäbiveini võib hõlpsalt ise valmistada, lisades 1 l valgele veinile 60 g käbisid. Leotatakse kaks nädalat aeg-ajalt loksutades. Juuakse 1 klaasitäis päevas
männid. Põõsarinne on hõre, koosnedes pihlakast, paakspuust ja magedast sõstrast. Ka rohurinne on üsna liigivaene. Laante kasvupaigaks on viljakad lubjavaesed liivased ja savised mullad. Eestis jaotatakse laanemetsad kaheks liigivaesteks männi- ja kuusemetsadeks ning liigirikkaiks kuusemetsadeks. Mõlemad on levinud enamasti Lõuna-Eestis. Liigivaesed laanemetsad on jäänukid varasematest taigametsadest, kus kasvavad taigametsadele iseloomulikud liigid: harilik mustikas, pohl, leseleht, laanelill, harakkuljus, kattekold ja ohtene sõnajalg. Liigirikkad kuuse- ja kuuse-segametsad on kujunenud kunagistest tamme- segametsadest. Neid iseloomustavad salumetsade vähenõudlikumad liigid: ussilakk, võsaülane, jänesesalat, sõrmtarn. Puurinne sisaldab kõige enam harilikku kuuske (lisa 1), kuid kasvab ka harilikku mändi (lisa 3), arukaske (lisa 2), harilikku haaba, harilikku tamme. Põõsarinne on hõre ja koosneb harilikust sarapuust (lisa 4), harilikust
liiki. Metsad jaotatakse vastavalt mullastikule ja veereziimile metsa kasvukohatüüpideks (kkt). Need on enamkasutatavad üksused metsade korraldamisel, sest kasvukohatingimused määravad puistute tagavara, liigilise koosseisu ja majandusvõtted. Enamuspuuliigi järgi eristatakse iga kasvukohatüübi piires üks või mitu metsatüüpi. Arumetsa kasvukohatüüpe tähistatakse mõne iseloomuliku alustaimestiku liigi nimetusega (näiteks pohla kasvukohatüüp), soometsade puhul kasutatakse üldtuntud sootüüpide nimetusi (näiteks madalsoo kasvukohatüüp). Metsatüübi nimetus koosneb kasvukohatüübi ja enamuspuuliigi nimetusest (näiteks mustikakuusik, rabamännik). Metsamees, kes tunneb puid, põõsaid, alustaimi, samblaid-samblike, kasvukoha mullatingimusi ja veereziimi, oskab metsa õieti hooldada, hinnata ja kasutada. Tänan kolleege Külle Viksi, Ivi Põntsonit, Maila Talvet, Ell Tuvikest, Vello
mitmekesisus on tingitud erinevatest metsa kasvukohatingimustest. Kasvukohatingimused mõjutavad suurel määral metsa koosseisu, alustaimestiku iseloomu, puude juurdekasvu ja saadava puidu kvaliteedi. Metsade suure mitmekesisuse tõttu saab nende majandamine olla edukas vaid konkreetseid ökoloogilisi tingimusi tundes ja arvestades. Metsade majandamiseks on vaja neid klassifitseerida (jagada sarnaste kasvukohatingimuste alusel), selleks jagatakse metsad kasvukohatüüpideks (kkt). Metsade majandamine toimub Eestis suures osas kasvukohatüüpide põhiselt (erinevates kkt-ides kasvatatakse erinevaid puuliike, kasutatakse erinevaid uuendusmeetodeid jne). Et võimalikult lühidalt ja informatiivselt iseloomustada valitsevaid kasvukohatingimusi, ongi kasutusele võetud kasvukohatüüpide mõiste. Eesti metsanduses (nii praktikas, kui ka metsateaduses kasutatakse E. Lõhmuse poolt 1984.a. avaldatud kasvukohatüüpide klassifikatsiooni (nn. Lõhmuse
Uurib taimeökoloogia e. geobotaanika (plant ecology). · Taimekooslust iseloomustavad tunnused: 1) Kindel liigiline koosseis; 2) Struktuur liikide ruumiline paigutus vastavalt nende suurusele ja nõuetele; 3) Aasta-ajaline muutuste käik; 4) Pikaajalised muutused (suktsessioon); 5) Kasvukoht. Kasutatakse mitmesugustel organiseerituse tasemetel, taimekooslus on mets (metsataimkond), palumets (tüübirühm), kui ka pohla kasvukohatüüp. Taimekoosluste piiritlemine on tinglik - kontiinumi kontseptsioon Taimkattel eristatakse 3 kontiinumit: Topograafiline kontiinum taimekoosluse piirid on looduses hajusad, kooslusi eraldab alati laiem või kitsam üleminekuala ehk siirdeala (ökoton) Taksonoomiline kontiinum - kõiki taimekooslusi ei saa klassifitseerida kindlaisse tüüpidesse (klassidesse, kasvukohatüüpidesse), osadel kooslustel on mitme tüübi (vahepealsed) tunnused;
7. Mis on puht- ja segapuistud, nende eelisedpuudused? Puistud jagatakse I rinde liigilise koosseisu järgi puhtpuistuteks, kui nad koosnevad ühest liigist ning segapuistuteks, kui nad koosnevad mitmest liigist. Segapuistu koosseisus olevad puuliigid jagatakse majandusliku tähtsuse järgi peapuuliigiks ja kaaspuuliigiks või -liikideks. Puhtpuistute eelised: Puhtpuistutel puudub alternatiiv ekstreemsetes kasvukohtades, näiteks männikud kuivadel liivmuldadel (sambliku, pohla ja raba kasvukohatüübid. Madalsoodes on sobivaim puuliik sookask ja lodus sanglepp ning saar. Puhtpuistu on parim, kui eesmärgiks on lõppraie mahulise küpsuse faasis (lühikese raieringiga metsandus). Eestis võiks selleks olla näiteks energiametsana kasvatatav halllepik või paberipuuks kasvatatav hübriidhaab.Puhtpuistute kasvatamisel on eeliseks on lihtsus nii kultuuride rajamisel kui hooldamisel.Samuti on kergem ajastada hooldus- ja uuendusraieid. Segametsade eelised:
rindelisuse, kasvukoha jt. tunnuste järgi.Uurib taimeökoloogia e. geobotaanika. Taimekooslust iseloomustavad tunnused: 1) Kindel liigiline koosseis; 2) Struktuur liikide ruumiline paigutus vastavalt nende suurusele ja nõuetele; 3) Aasta-ajaline muutuste käik; 4) Pikaajalised muutused (suktsessioon); 5) Kasvukoht. Kasutatakse mitmesugustel organiseerituse tasemetel, taimekooslus on mets (metsataimkond), palumets (tüübirühm), kui ka pohla kasvukohatüüp. Taimekoosluste piiritlemine on tinglik kontiinumi kontseptsioon. Taimkattel eristatakse 3 kontiinumit: Topograafiline kontiinum taimekoosluse piirid on looduses hajusad, kooslusi eraldab alati laiem või kitsam üleminekuala ehk siirdeala (ökoton); Taksonoomiline kontiinum - kõiki taimekooslusi ei saa klassifitseerida kindlaisse tüüpidesse (klassidesse, kasvukohatüüpidesse),
Koostanud: Marko-Eero Kruus Kasutatud kirjandus: google.com ; bio.edu.ee Palumetsad Palumetsad on kuivad ja valgusrikkad männikud. Neid leidub parasniisketel kuni ajutiselt liigniisketel liivastel lubjavaestel muldadel. Palumetsade nimetus on tulnud iseloomuliku taime paluka ehk pohla leviku järgi. Palumetsad moodustavad umbes 9,3 % riigi metsadest ja levivad peamiselt Kagu- ja Lõuna-Eestis, vähem Kirde-, Põhja- ja Lääne-Eestis ning saartel. Oma valgusküllasuse ja kuivuse tõttu on palumetsad kõige eelistatumad puhkemetsad. Sügisel meelitab sinna inimesi seenerohkus. Puurindes on kõige rohkem harilikku mändi, kasvab ka harilikku kuuske ja arukaske. Puhmarinne on lausaline ja koosneb pohlast, harilikust mustikast, kanarbikust. Rohurinne on kidur, liigivaene
(puidu) kõrvalsaaduste tootmine ja töötlemine, saetööstuse tehnoloogiad jne. Oluline on omada õiget ettekujutust metsast, sest enam kui 51% Eestist on kaetud metsaga ja see näitaja suureneb veelgi. Mets on keeruline kooslus, mis on pidevas muutumises ja seotud ümbritseva loodus- ja sotsiaalse keskkonnaga, mis mõjutab metsa kõiki omadusi ja samal ajal mõjutab mets alati ka ümbritsevat keskkonda. Kõige levinum puuliik Eestis on mänd 31,3% II kohal on kask 31,2% III kohal kuusk - 17,8% IV kohal hall lepp V kohal 9,2% haab 5,7% Euroopa metsasus 30% Maailma metsasus 26% Hoiumetsad Loodusobjektide hoidmiseks määratud mets kuulub hoiumetsade kategooriasse. Siia kuuluvad reservaadid ja erilist kaitset ning pikaajalist säilitamist vajavad metsad. Neid majandatakse looduskaitse ja teadustöö huvides. Hoiumetsade majandamise kitsendused tulenevad kaitstavate loodusobjektide seadusest ja kaitseala eeskirjadest.
kasvukohatüüp). Looduses esineb sageli nn „vahepealseid“ kasvukohatüüpe. Sellistel juhtudel kasutat väiksemaid üksusi- alltüüpe. Iga kasvukohatüüp jaotat nii mitmeks alltüübiks, kui mitme naabertüübiga on tal ühiseid piire. Alltüüpide nimetused on alati kaheosalised (jänesekapsa- mustika (tagumine nimetus on domineerivam)). Veerežiimiga ja sellega seotud soostumiseprotsessi alusel jagatakse metsad 2 klassi: 1. arumetsad (metsad, kus turbahorisont puudub või esineb looduslikus seisundis kuni 30cm tüsedusena (kuivendatud muldadel kuni 25cm)) 2. soometsad (metsad, kus turba tüsedus kuivendamata aladel on üle 30cm, kuivendatud aladel üle 25cm). Põhjavesi ulatub sageli maapinna lähedusse ja paljudes kohtades esineb üleujutusi. Puistute tootlikkus on mulla liigniiskuse ja vähese toitainesisalduse tõttu madal. Enamasti IV- V bon puistud
18. Saj oli eesti metsasus umbes 28%, 19 saj vähenes see veelgi põhjuseks intensiivene metsakasutus (paberi- ja puidutööstuse areng). Uuesti hakkas metsade pindala suurenema pärast II MS. Põhjused: metsade pindala suurenes põllumaade arvelt, kuna palju maad jäeti sööti; algas ulatuslik metsamaade kuivendamine. 2008 a oli Eesti metsade kogupindala 2,2 milj. Ha (SMI statistilise mmetsakorralduse andmetel). Levinuim puuliik eestis on mänd 35% siis kask 30% ja kolmas kuusk 17%. Eesti puistute tagavara on 45 milj m3. Eestis on keskmiselt elaniki kohta 1,3 ha metsa ja 185 m3 puitu. Eesti metsade keskmine puidu juurdekasv on 5,7 m3/ha/a, keskmine vanus 56 a ja keskmine metsade bonittet 2. 2. Metsa ja puistu mõiste. Metsakategooriad. Mets on ökosüsteem, mis koosneb metsamaast, sellel kasvavast taimestikust ja seal elunevast loomastikust
1. Eesti metsad ja metsandus 2. Maailma ja Euroopa metsaressurss Metsa väiksemaks looduslikuks klassifitseerimise Metsandus on väga lai mõiste, mis koosneb: Maailma metsad võtavad FAO järgi enda alla ühikuks on puistu. 1. majandusharudest, mis tegelevad kõigi metsa 3,869 miljardit hektarit e. ligi ¼ Puistuks nim. ühesuguse kasvukohaga piirnevat kasutusviisidega (olulisel kohal on maismaa pindalast (Eesti mets 2004). metsaosa, mis on kogu ulatuses ühtlase
Mets on suurima biomassiga taimekooslus. Metsadesse on koondunud 80-90% maismaa orgaanilisest ainest. Mets reguleerib ja mõjutab: -õhkkonna gaasilist koostist -sademete jaotust ja hulka -pinnavee äravoolu -aurumist -maa-ala veerežiimi -kliimat 30% kogu maismaa pindalast on kaetud metsaga. Metsad maailmas: võib jagada 4 tüüpi: -boreaalsed(33%) -parasvöötme(11%) -subtroopilised(9%) troopilised metsad e. vihmamets(47%) Metsi võib leida igast piirkonnast, kus on suhteliselt suures hulgas sademeid ja vähemalt 2-kuune periood, kus õhutemperatuur on üle 10 kraadi. Eesti metsasus võrreldes teiste riikidega Metsarikkaimad riigid: Metsavaesemad riigid: Soome(73%) Island(0,3%) Rootsi(70%) Malta(1%)
Loengukonspekt metsanduse üldkursuse õppeaines 1. Eesti metsad ja metsandus Metsandus on väga lai mõiste, mis koosneb: 1. majandusharudest, mis tegelevad kõigi metsa kasutusviisidega (tähtsal kohal on puidu raiumine ja töötlemine) kui ka metsa uuendamise, kasvatamise ja kaitsega. 2. teadus- ja haridusharust mis uurib ja õpetab kõike metsaga seonduvat ja sisaldab endas palju kitsamaid metsanduslikke teadussuundi. Metsateaduse võib tinglikult jagada kolmeks: 1. Metsakasvatus 2. Metsakorraldus 3. Metsatööstus
seal paiknevad ainult trahheiidid. Seemned arenevad katmata õiealgmest. Katteseemnetaimed- erinevalt paljasseemnetaimedes on neil juhtsooned e. trahheed, õied e. kaetud õiealgmed, millest arenevad seemneid sisaldavad viljad. Seemnetes on endosperm. 3. Eesti loomastiku jaotumine süstemaatilistesse rühmadesse, näited vastavatest liikidest. Eesti loomastiku liigiline mitmekesisus eri rühmades (võrdlus). Loomade käitumine ja tegevusjäljed. II. Metsad 1. Metsade üldiseloomustus. Metsa mõiste, tähtsus. Metsad maailmas. Eesti metsasus võrreldes teiste Euroopa riikidega. Metsa ajalugu Eestis. Eesti metsade üldiseloomustus. Mets on ökosüsteem, mis koosneb metsamaast, sellel kasvavast taimestikust ja seal elunevast loomastikust. Tähtsus: Mets on suurima biomassiga taimekooslus, reguleerib ja mõjutab - õhkkonna gaasilist koostist sademete jaotust ja hulka pinnavee äravoolu aurumist
suurendavad nõnda koosluse liigirikkust. Põlismetsast võib alati leida inimpelglikke liike, kes majandavates metsades elada ei saa. 1.2. Peamiste metsatüüpide iseloomustus tingimuste ja liikide kaudu (vt. Auditooriumis täidetud töölehte) Loomets- Levib Saaremaal, Põhja- ja Loode-Eestis. Üldisteks tingimusteks: valgusküllased, põhjavesi sügaval, majandamisel halvad, paepealne viljakas, madalad metsad. Puu- ja põõsarindes männid, kuused, sarapuu, kibuvits, arukask. Elustiku eripärad, näited liikidest: lubjalembesed taimed, tume-punane neiuvaip, ülane, sinilill. Nõmmemets- Põhja- , Loode- ja Kagu-Eesti, Peipsi ääres, Lääne-Eesti saartel. Üldised tingimused: aeglase kasvuga puud, kuiv- ja tuleohtlik, liivakiht on tüse, valgusküllased. Puu- ja põõsarinne: männid, üksikud arukased. Elustiku eripärad, näiteid liikidest: kanarbik, põdrasamblik, kõrrelised, nõmm-liivatee,
Ta ei talu kuiva mulda ega madalat õhuniiskust. Mullad on kuusikutes sageli leetunud. Mahalangenud okkad lagunevad keskmiselt kolme aasta jooksul. Pikaajaline lagunemine soodustab toorhuumuse teket, mis omakorda soodustab leetumist ja mullatingimuste halvenemist. Seisva veega küllastunud muldades kasvab kuusk halvasti, kuna seal pole tema jaoks piisavalt hapnikku. Allikate ja ojade kallastel aga kasvab kuusk üsna hästi tänu vee liikumisele. Kuivadel muldadel ja rabades tõrjub harilik mänd ta puistust välja, seevastu viljakamatel ja parasniisketel muldadel tõrjub kuusk omakorda männi välja. Harilik kuusk kasvab Eestis tavaliselt segametsades koos arukasega, hariliku haavaga, hariliku männiga jt. Puhtkuusikuid on tekkinud peamiselt kultiveerimise või hooldusraiete tulemusena. 1.3 Eluiga Harilik kuusk elab soodsates tingimustes kuni 250, harva 400500 aasta vanuseks. 2004. aastal leiti aga Rootsi Dalarna läänist madal kuusk, kelle juurestiku vanuseks
haigustekitajat on leitud isegi kuni 60 aasta vanustelt kändudelt. Siiski kujutavad endast kõige suuremat ohtu just värsked kännud. 1. Nakatumisel on oluline roll peremeestaime juurestikul, mükoriisal ja mulla mikroflooral. Metsas kasvavad puud on resistentsemad kui põllumaal kasvavad. 2. Oluline on kasvukoha muld: kuusk on eriti vastuvõtlik lubjarikastel, hästi õhustatud ja hästi soojenevatel muldadel, näit. loo kasvukohatüübid või sinilille kasvukohatüüp. Mänd on ohustatud kergetel, kuivadel liivmuldadel, näit. pohla kasvukohatüüp. 3. Mulla niiskusrežiim – enim on ohustatud kuivadel muldadel kasvavad puistud, liigniisketel kasvukohtadel juurepessukahjustusi reeglina ei leidu. Varem käsitleti juurepessu ühe liigina (Heterobasidion annosum), mille sees eristati 2 erinevat vormi: P-vorm – männi vorm (Pine) kahjustab mändi, kuuske, kaske, kadakat S-vorm – kuuse vorm (Spruce) kahjustab kuuske, noori männitaimi
kadakas ja viirpuu. Mandri-Eestis võsastumine sageli kuusega. 6.Võsastumisele järgneb rohukamara häving. Puurindesse jõuavad kiirekasvulised saar, lepp, haab. 7.Endised puisniidupuud kuivavad või kasvavad kõrgusse koos varasema võra suremisega. 8.Puisniitudest tekkinud metsade tunnuseks on niitelisest kasutamisest jäänud vanad tammed jt. puisniidupuud. Kuivematel aladel kujunevad salumetsad, niiskematel lodustuvad metsad. Rohustu kujunemine rohumaa rajamisel metsast 1.Suureneb rohurindele langev valguskiirgus ja väheneb puudelt pärineva varise kogus. Niiduliikide arv ja võsude hulk suureneb eriti kiiresti siis, kui võsa eemaldamisega kaasneb puujuurte läbiraiumine. 2.Seetõttu soovitatav enne puud rõngastamisega suretada. Esimestel taastamisjärgsetel aastatel ei suurenda niitmine rohustu liigirikkust, kuid hoiab ära taasvõsastumise. 3
rinne. Kuna lehtpuud on küll kiirekasvulisemad, aga samas lühiealisemad kui kuusk, siis 60-70 aasta vanuses puistus lehtpuude kasv seiskub, kuused aga kasvavad edasi, moodustub kuuse-lehtpuu segapuistu. Kuusik viljakas kasvukohas on püsivam kooslus nn. kliimakskooslus. Kuusk asendub lehtpuudega taas peale mingit kardinaalset muutust: lageraie, tulekahju vms. Männi vaheldumine lehtpuudega Mänd võib vahelduda lehtpuudega männi jaoks viljakamates kasvukohtades (jänesekapsa, mustika kasvukohatüübid). Ekstreemsetes kasvukohtades ei suuda lehtpuud uueneda ja seal puuliikide vaheldust ei saa ka toimuda. Männi asendumisel lehtpuudega viljakamates tüüpides ei ole põhjuseks mitte hiliskülmad ja päikesepõletus, vaid erinev kasvukiirus noores eas ja konkurentsivõime rohttaimede suhtes. Lehtpuud on
pihlakat jt. Rohustus kserofüütsed(kuivustaimed) ja kaltsifiilsed (lubjalembesed) liigid: leesikas, kassikäpp, hobumadar, longushelmikas, verevkurereha, varretuohakas, metskastik, mägitarn, sulg-arulustejt. Jaotatakse kolmeks kasvukohatüübiks: leesikaloo(kõige kuivemad), kastikuloo ja lubikaloo (kevadeti liigniisked, rohustus rohkesti lubikat ja vesihaljast tarna). Nõmmemetsad on hõredad aeglase kasvulised metsad kõige kuivematel ja toitainete vaesematel liivmuldadel, madala boniteediga(IV-V). Pinnalt kuivab muld tihti läbi, seetõttu saavad rohurindes kasvada üksnes kuivust taluvad põdrasamblikud, liiv- karusammal, kanarbik, kukemari, lamba-aruheinjt. Puurindes on hõredavõitu jändrikud männid, kohati üksikuid arukaski. Põõsarinne puudub või leidub kiduraid kadakaid. Jaotatakse kaheks kasvukohatüübiks: sambliku ja kanarbiku. Iseloomulikud on metsapõlengud (nt. Vihterpalu), põlendikud
Metsa kõrvalkasutus 3 1. Mis on metsakasutus? 3 2. 1.1. Metsa kõrvalkasutus 4 1. Metsa kasutamine metsaseaduse valguses 5 1. Kaitstavate loodusobjektide hoidmine e. looduse kaitse 6 1. Maastiku, mulla või vee kaitsmine 6 2. Sanitaarkaitse 7 3. Virgestus 8 4. Metsa kõrvalsaaduste varumine 11 7.1
Tüve koor hallikaspruun, õhukeste plaatidena. Võrsed peened, pruunid, karvased või paljad. Pungad tumepruuni- ja kollakaspruunikirjute soomustega, lehepungad teravkoonilised, õiepungad munajad, suuremad. Lehelaba alusel tugevasti ebasümmeetriline, leht tavaliselt pehmekarvane, sügisvärvus kollane kuni pronksjas, kuni 12 cm pikk. Vili 1-1,5 cm läbimõõdus, serv ripsmeliselt karvane. Haljastuses kasutatakse pargi- ja alleepuuna, dekoratiivne sügisese lehevärvuse tõttu. Perekond Mänd (Pínus L.) Männi perekonda kuuluvad igihaljad, ühekojalised, tuultolmlejad suured puud, harva põõsad. Oksad asetsevad männaseliselt, puudel nii pikk- , kui lühivõrsed. Okkad kinnituvad 2(3) kuni 5 kaupa kimpudena lühivõrseile. Lühivõrsed paiknevad pikkvõrsel radiaalselt, seega paiknevad ka okkad radiaalselt ümber võrse. Okkad on pikad (P. palustris'e okkad kuni 40 cm), lamedad või kolmetahulised ja asuvad kilejas tupes. Õhulõhed paiknevad nii okaste peal-
iseloomulikud kadakas ja viirpuu. Mandri-Eestis võsastumine sageli kuusega. Võsastumisele järgneb rohukamara häving. Puurindesse jõuavad kiirekasvulised saar, lepp, haab. Endised puisniidupuud kuivavad või kasvavad kõrgusse koos varasema võra suremisega. Puisniitudest tekkinud metsade tunnuseks on niitelisest kasutamisest jäänud vanad tammed jt. puisniidupuud. Kuivematel aladel kujunevad salumetsad, niiskematel lodustuvad metsad. Rohustu kujunemine rohumaa rajamisel metsast Suureneb rohurindele langev valguskiirgus ja väheneb puudelt pärineva varise kogus. Niiduliikide arv ja võsude hulk suureneb eriti kiiresti siis, kui võsa eemaldamisega kaasneb puujuurte läbiraiumine. Seetõttu soovitatav enne puud rõngastamisega suretada. Esimestel taastamisjärgsetel aastatel ei suurenda niitmine rohustu liigirikkust, kuid hoiab ära taasvõsastumise. Kahaneb puude summaarne transpiratsioon, mistõttu
maksimumkõrguse, b) tavakõrguse küpsuses või c) Eestis saavutatud maksimumkõrguse. Puud rühmitatakse kõrguse järgi sageli järgmiselt: I Ülikõrged puud, h > 50 m (hiidsekvoia, ranniksekvoia, harilik ebatsuuga, sitka kuusk, kaukaasia nulg, hiigelelupuu jt) © Ivar Sibul 2007 2012. DENDROLOOGIA ÜLDKURSUS - OKASPUUD 6 II Kõrged puud, h = 36 50 m (harilik kuusk, harilik mänd, valge mänd, euroopa lehis jt) III Keskmise kõrgusega puud, h = 26 35 m (siberi nulg, serbia kuusk, keerdmänd, siberi seedermänd jt) IV Madalad puud, h = 16 25 m (torkav kuusk, kanada ja must kuusk, kanada tsuuga, palsaminulg, makedoonia (rumeelia) mänd, harilik elupuu jt) V Väga madalad puud, h = 6 15 m (harilik kadakas, harilik jugapuu (Eestis) jt). Põõsaid võib kõrguse järgi rühmitada alljärgnevalt: I Kõrged põõsad, h =2 5 m (mägimänd, harilik elupuu, hiibapuu jt)
©V. Uri Metsaökoloogia ja majandamine MI.1771 prof. Veiko Uri Sügissemester 2018/2019 I osa 1. Eesti metsad ja metsandus Metsandus on väga lai mõiste, ta on metsamajandust ja metsatööstust hõlmav majandusharu, mis sisaldab endas metsade kasvatamist, mitmekülgset kasutamist (sh metsahoidu), tervisliku seisundi kaitset, puidu transporti ja töötlemist ning neid toetavaid metsandust puudutavat haridust, metsateadust, teabetöötlust ja kommunikatsiooni. Tänapäeval on metsandusega tihedalt
See on üleminekuastmeks niidu ja metsa vahel. Soo on veerohke ala, kus suur osa taimejäänustest jääb lagunemata ja ladestub turbana. 2. Milline on metsa mõju meie elukeskkonnale? Mets reguleerib ja mõjutab: · õhkkonna gaasilist koostist · sademete jaotust ja hulka · pinnavee äravoolu · aurumist · maa-ala veereziimi · kliimat 3. Levinumad metsapuud ja metsarikkamad alad Eestis. Põhilised metsapuud on mänd, kuusk ja kask. Suuremad metsamassiivid asuvad Kirde-Eestis ja Edela-Eestis. Kõige metsarikkam piirkond on Hiiumaa (64%) 4. Loo-, nõmme-, palu-, laane- ja salumetsad. Nende kasvukoht, levik ja iseloomulikud taimeliigid (puud, põõsad, puhmad ja rohttaimed). Metsaloomastik. kasvukoht isel. taimeliigid õhukestel lubjarikastel muldadel, pael; mänd või kuusk, leesikas, kassikäpp,
Siberi lehist on teada suurte eksemplaridena paljudes vanades mõisaparkides, märgime siinkohal Taagepera, Laatre, Sangaste jne. Siberi lehis kui suureks sirguv metsapuu on sobiv suurematesse parkidesse ja haljasaladele. Selle liigi juures väärib märkimist meil samuti sageli kasvatatav vene lehis (Larix russica [Endl.] Sab. ex Trautv.), millist varem käsitleti ühise liigina siberi lehisega. 9. Perekond mänd ja harilik mänd Perekond Mänd (Pínus L.). Pinus vana ladinakeelne perekonnanimi. Männi perekonda kuuluvad igihaljad, ühekojalised, tuultolmlejad suured puud, harva põõsad. Oksad asetsevad männaseliselt, puudel nii pikk- , kui lühivõrsed. Okkad kinnituvad 2(3) kuni 5 kaupa kimpudena lühivõrseile. Lühivõrsed paiknevad pikkvõrsel radiaalselt, seega paiknevad ka okkad radiaalselt ümber võrse. Okkad on pikad (P. palustris'e okkad kuni 40 cm), lamedad või kolmetahulised ja asuvad kilejas tupes