d. SKP per capita 25. Tööandja seisukohalt tööjõu hinna määrab ära: a. oma variant b. tööpuuduse tase c. tööjõu kvalifikatsioon d. tema piirtootlikkus 26. Elanikkonna keskmised tulud see on a. Rahaliste tulude summa suhe olemasolevasse elannikkonda b. Teatud perioodil sadud rahasumma c. Tarbijahinnaindeksiga korrigeeritud jooksvad tulud, millest lahutatud kohustuslikud maksed ja maksud d. Nominaalsed tulud, millest lahutatud maksud, kohustuslikud maksed ja vabatahtlikud annetused 27. Baasaastal moodustas riigi SKP 10 mlrd . 15 aasta jooksul see kahekordistus ja moodustas 20 mlrj.. Inflatsioon oli sel ajaperioodil 50%. Töövõimelise elanikkonna arv kasvas võrreldes baasperioodiga 10%, millest hõivatute osakaal moodustas 75%. Baasperioodil oli see 70%. Tootlikkus riigis muutus: a. 19,6 b. 11,6% c. 13,1% d. 24,4; 28
Vali üks: a. 4 b. 7 c. 6 d. 5 Tagasiside Õige vastus on: 5. Küsimus 2 Õige 1,00 punkti 1,00st Küsimuse tekst Elanikkonna käsutatavad tulud – see on: Vali üks: a. Tarbijahinnaindeksiga korrigeeritud jooksvad tulud, millest lahutatud kohustuslikud maksed ja maksud b. Teatud perioodil saadud (arvestetud) rahasumma c. Tarbijahinnaindeksiga korrigeeritud nominaalsed rahalised tulud d. Nominaalsed tulud, millest on maha arvestatud elanike kohustuslikud ja vabatahtlikud maksed e. Rahaliste tulude summa suhe olemasolevasse elannikkonda Tagasiside Õige vastus on: Nominaalsed tulud, millest on maha arvestatud elanike kohustuslikud ja vabatahtlikud maksed. Küsimus 3 Õige 1,00 punkti 1,00st Küsimuse tekst Vahetusesisesed ajakaod moodustasid baasaastal 10% tööajafondist. Organisatsiooniliste
Ei tunne meeltega Nähtus Nähtused on füüsikaliste objektidega toimuvad muutused Näiteks: päike paistab, maa väriseb, tuba soojeneb Nähtusi kirjeldame: 1. Tabel (n:kummipaela venimine) 2.graafik (n:kliima muutus) 3.Valem (Sellel on kaks varjanti. Esiteks pöördvõrdeline seos, st. Kui näiteks sai läheb kallimaks siis ostjaid on vähem. Teiseks ruutsõltuvus mille graafikuks on parabool.) Füüsikalised suurused Saame nähtusi või omadusi kirjeldada või iseloomustada 1) Nominaalsed omadused: nimelised näiteks värvid, sugu, hapu, magus. Neid ei saa ritta panna ega järjestada kasvavas-kahanevas järjekorras. 2)Ordinaalsed- ehk järjestatavad omadused. Neist saame teha järjekorra näiteks juuksevärvide skaala, klassid 3) Pidevad omadused- Arvud võivad olla ka vahepealsed näiteks 60 km/h 4)Diskreetsed omadused- siin on täpsed arvud, ei saa olla vahepealsed arvud Füüsikalised suurused liigitatakse:
Üle maailma on seda võrdlust tehtud Mcdonald’s-i toote Big Mac’i hinna võrdlemisega erinevate riikide vahel. Selle toote hinda on kerge võrrelda kuna antud toode on nii laialdaselt maailmas levinud. Päris maailmas pole aga lugu kuidagi nii kerge. On palju kulusid, mis tulevad veel lisaks kui hindu võrrelda otse, nendeks võivad olla transpordikulud ja ka näiteks kaubandusbarjäärid. Põhiline idee on aga see, et kui nominaalsed vahetuskursid hajuvad, siis eri riikide valuutad seisavad silmitsi survega oma kurssi muuta. Üle väärtustatud valuutadel on surve odavneda, ala väärtustatud valuutade jaoks on surve aga kallineda. Olukord läheb veelgi keerulisemaks, kui tulevad mängu valitsuste poliitikad, mis võivad kahjustada normaalset vahetuskursside tasakaalustatust. Valitsuste poliitikad ning nende mõju kurssidele on ka sageli põhjus miks kauplemiste puhul tekivad vaidlused
(raamatupidamis- bilanss); Ex ante analüüs kirjeldab seoseid tulevikus toimuvate sündmuste vahel (ootuste mõju jne.); Ceteris paribus eeldus, mida kasutatakse mudelite koostamisel (muudel võrdsetel tingimustel). Voomuutujad iseloomustavad mingi ajaperioodi jooksul toimunud protsesse (aastas valmistatud toodang või tehtud investeeringud) Varumuutujad iseloomustavad asjade või nähtuste seisu mingil ajahetkel (kapitali maht aasta lõpus jne). Nominaalsed muutujad on tavaliselt jooksvates hindades väljendatud suurused Reaalsed muutujad võtavad arvesse mingeid täiendavaid teiste suuruste muutuseid ja neid kasutatakse erinevate perioodide võrdlemiseks (näiteks majanduse reaalkasvu arvutamisel kõrvaldatakse hindade muutumise mõju). 2. Püsiv seisund stabiilne või veidi kõikuv seisund majanduses, kus majandus ei kasva ega kahane. Sel juhul on kapitali sissevool piisav ainult sama taseme tootlikuse
konkurentsivõimet ja kapitali kogumahtuvust läbi kahe kanali reaalse vahetuskursi ja reaalse intressimäära. Empiirilised tõendid näitavad, et katmata intressi tulu olemasolu kipub vähendama rahvusvahelist konkurentsivõimet ning suurendab kapitali maksumust ning kodumaiste investorite põhikapitali. Vaid vähesed riigid - Jaapan ja Sveits on suurepärased näited võivad suuresti eirata muutusi vahetuskursis ja hoida nominaalsed intressimäärad väga madalal tasemel ilma et neid ohustaks kiirenev inflatsioon. Poliitilised valikud Väikeste avatud majandusega riikidele ja arenguriikidele on oluline eelkõige stabiilne ja väline, mistõttu vahetuskurss on kõige olulisem hind selles majanduses: see mõjutab üldist konkurentsivõimet ja sellel on suur mõju riikide hinnatasemetele. Vältimaks võitlust turuosaga läbi valuutakursside,palgamäärade, maksude ja toetuste
koguväärtus. · Et vältida SKP ülehindamist, mis tekiks ühe ja sama toote mitmekordsest arvessevõtmisest, arvestatakse ainult lõpptarvimiseks kasutatavaid kaupu. · Ei arvestata tooteid ja teenuseid, mis on toodetud välismaal, isegi kui tootja on välisriigis tegutsev kohalik ettevõte. Reaalne vs nominaalne, per capita, PPP · Reaalsed arvud näidatakse püsivates hindades, st. Korrigeeritud baasaasta hinnaindeksiga. · Nominaalsed arvud näidatakse jooksvates hindades. · Reaalne SKP (GDP) on aasta jooksul toodetud kaupade ja teenuste kogusumma mida on korrigeeritud baasaasta hinnaindeksiga. SKP 1993 2009 Moneymoneymoney 2000 12000 SKP 100mln 200mln THI tarbijahinnaindeks. 100mln (*1,5)200mln - rahaliselt kasvas 50mln.
Kehadeks on näiteks inimene, kivi, vihmapiisk ja Päike. Kehade juures saab uurida: koostist ja ehitust; ning omadusi. 5. Mis on füüsikalised nähtused ja nimeta nende kirjeldamise viisid! Füüsikalisteks nähtusteks on füüsikaliste objektidega toimuvad muutused (kui pole muutust, siis ju ei toimugi midagi). Füüsikalisi nähtusi saab kirjeldada erinevatel viisidel: tabeli, graafiku, sõltuvust väljendava valemi abil 6. Too näited eri grupi omadustest! Nominaalsed omadused: sugu, silmade värvus, maitse; Järjestatavad omadused: juuksevärvid, vähihaiguse staadiumid; Kvantitatiivsed diskreetsed omadused ; Kvantitatiivsed pidevad omadused. 7. Mis on skalaarsed suurused? Too näited! Skalaarsed suurused: Neil on väärtus, kuid puudub suund. nt pikkus, mass rõhk, aeg 8. Mis on vektoriaalsed suurused? Too näited! Vektoriaalsed suurused : Neil on väärtus ning on olemas ka suund nt: jõud, kiirus, kiirendus 9
väike majandus fikseeritud avatus fikseeritud ebapiisav toodangu/ekspordi diversifikatsioon paindlik kaubanduse kõrge geograafiline kontsentratsioon fikseeritud jäik tööjõuturg paindlik kapitali kõrge mobiilsus paindlik Majandust tabavad šokid välismaised nominaalsed šokid paindlik kodumaised nominaalsed šokid fikseeritud reaalsed šokid paindlik asümmeetrilised šokid paindlik Makromajanduslikud eesmärgid inflatsiooni alandamine fikseeritud välistasakaalu saavutamine paindlik
jäetakse õhuvahe. 18) Kuidas saab kirjeldada füüsikalist nähtust? Füüsikaliste nähtuste puhul muutub keha kuju või aine olek. 19) Mis seos see on? a) võrdeline seos b) ruutseos c) pöördvõrdeline seos 20) Arstide poolt kasutatavad haiguste raskusastmed (vähi esimene või teine staadium) on a) Kvantitatiivsed diskreetsed omadused b) Järjestatavad ehk ordinaarsed omadused c) Nimelised ehk nominaalsed omadused d) Kvantitatiivsed pidevad omadused 21) Abstraktne mudel on a) matemaatiline avaldis b) animatsioon c) graafiline mudel d) interaktiivne arvutimudel 22) Väljade omadused: A) omavad energiat B) saab kasutada ruumi ja aja mõisteid C) mõjutavad kehi D) saab uurida nende kuju, värvust, mõõtmeid 23) Liida kaks vektorit rööpküliku reegli järgi 24) Kas füüsikaline suurus eksisteerib looduses? Jah, füüsikaline suurus eksisteerib looduses.
Nõustamisskaala (kui rahul olete…), sagedusskaala (kui tihti…) Tuleb töötluseks kodeerid (määrata arvväärtused nt. hea-1, väga hea-2 jne). Intervalltunnused (sh arvtunnus) vanus ja sissetulek (paljuväärtustega) pikkus, kaal. Väärtused järjestatavad ja vahemikud võrdsed – Arvtunnused väheste erinevate väärtustega– Arvtunnused paljude erinevate väärtustega. Binaarsed tunnused e. nominaalsed tunnused sugu, jah-ei, sees-väljas. Binaarsel tunnusel on ainult kaks väärtust ja seega järjestamise ja vahede võrdsuse probleemi ei teki! Tunnuste järgi testi valik. T-test. t-testid võrdlevad kahe üldkogumi keskväärtusi. Sõltuvad valimid – samad objektid, erinevad (võrreldavad) tunnused KAKS INTERVALL TUNNUST(nt. rahulolu haridusega riigis võrreldes rahuloluga tervishoiu süsteemiga riigis). Kaks gruppi või tunnust
b. kehtestatakse tasemel, mis iseloomulik täieliku konkurentsi turule c. ei ole täpselt määratletav (ÕIGE) d. kehtestatakse tasemel, mis rahuldab ametiühingut 27. Elanikkonna keskmised tulud see on: a. Rahaliste tulude summa suhe olemasolevasse elannikkonda b. Teatud perioodil sadud rahasumma c. Tarbijahinnaindeksiga korrigeeritud jooksvad tulud, millest lahutatud kohustuslikud maksed ja maksud d. Nominaalsed tulud, millest lahutatud maksud, kohustuslikud maksed ja vabatahtlikud annetused 28. ILO loomise peamiseks põhjuseks võis olla a. II maailmasõja lõpp b. uute rahvusvaheliste organisatsioonide loomine c. sotsiaalsete vastuolude lahendamine riikides rahulikul teel d. Rahvaste Liiga loomine 29. Struktuurne töötus kasvab, kui: a. Suur hulk üliõpilasi soovib suvevaheajaks leida tööd b. Ettevõtted pankrotistuvad majanduskriisi tõttu
üldistatakse kogu vaatlusobjektile, tuginedes tõenäosusteoreetilistele arvutustele. Statistiline representatiivsus (esinduslikkus)- eeldab väljavõtukogumi koostise vastavust üldkogumi koostisele. (eeldused: kõikidel üldkogumi liikmetel peab olema valimisse sattumiseks võrdne võimalus, üldkogumi kõikide struktuuriliste osade kajastumine valimis, valimi liikmete piisav arv). Nominaalsed tunnused- näitavad ainult seda, kas objekt kuulub mingisse kindlasse teistest erinevasse kategooriasse (rahvus, silmade värv, ilmakaar jne)- binaarne ehk dihhotoomne tunnus nt sugu. Järjestatud tunnused- väärtuste hulga sisulise järjestamise võimalus (eksamihinne, linn, riik-rahvaarvu järgi). Arvulised tunnused- mõõteskaalaks kõikide võimalike arvude hulk. Jagatakse: Pidevad arvulised tunnused- sisaldavad
Statistika on teadus, mis käsitleb andmete kogumist, töötlemist ja analüüsimist. 1 Üldkogum on objektide hulk, mille kohta soovime teha põhjendatud järeldusi. Uurimise võimalused: a) uuritakse kõiki elemente b) uuritakse mingit osahulka - valim 2 Tunnused jagunevad: arvtunnused (kvantitatiivsed tunnused) pidevad tunnused diskreetsed tunnused mittearvulised tunnused (kvalitatiivsed ) nominaalsed tunnused järjestustunnused binaarsed tunnused 3 Andmete töötlemine Vigaseid väärtusi ei tohi asendada õige väärtusega Andmeid võib kodeerida 4 Ühe klassi õpilaste pikkused (cm). 161, 173, 168, 159, 166, 64, 171, 170, 167, 177, 163, 159, 162, 172, 169, 170, 165, 16, 174, 162, 166. 5 Hinnang Vastajate arv Kodeerimine
(üldine) Klassikaline epi tegeles ajalooliselt nakkushaiguste 4. Oodatav eluiga on kõige kaalukam rahvastiku tervise näitaja, kindel arvuline väärtus. Järjestustunnused on sellised mittearvulised uurimisega rahvastikus. Igal haigusel üks põhjus. Moodne e mis näitab mitu eluaastat neil keskmiselt ees oleks, kui suremus jääks tunnused mille väärtused on järjestatavad. Nominaalsed tunnused on kaasaegne epi uurib haigust ja tervist rahvastikurühma tasandil. Nii edaspidi samasuguseks nagu vaatlusaastal. Sünniandmed Eestis: tunnused mille väärtus pole järjestatav. (inimese sugu, elukoht). Kõige kroonilised kui nakkushaigused. Haigustel mitu põhjust, mitu *Riigistatistiline sünniandmebaas Statistikaametis (sünnileht) lihtsamad ja sagedasemad nominaalsed tunnused on kahe väärtuselised
Tõenäosusteooria ja statistika eksam 1) Üldkogum – (ka populatsioon) looduse või ühiskonna või objektide hulk, mille kohta soovitakse teha järeldusi teda esindava valimi põhjal. Valim – väljavõtukogum; liikmed tuleb valida juhuslikult, st igal üldkogumi liikmel peab olema võrdne võimalus saada valitud valimisse. Valimi maht – vaatluste arv Tunnused: Kvalitatiivsed (sõnadega) – nominaalsed (värvid, rahvused, tõud) – järjestus e ordinaalsed (ei meeldi, pigem meeldib) Kvantitatiivsed e arvtunnused (mõõdame, loendame) – sõredad e diskreetsed – saavad omandada väärtusi ainult kindlate ajavahemike järel (laste arv peres). – pidevad – teatud piires võivad omandada, mistahes väärtusi ainult kindlate ajavahemike järel (nisu saagikus). 2) Statistilise uurimistöö etapid Uuringu ettevalmistamine (eesmärk, plaan, andmete vajadus, andmete
Erandi võib teha juhul, kui puudujääk on oluliselt vähenenud ja läheneb rahuldavas tempos 60%-le. 4. Osalemine ERM II-s kahel eelneval aastal Liikmesriik peab olema kahel eelneval aastal osalenud Euroopa rahasüsteemi vahetuskursimehhanismis (ERM II) ilma oluliste kõikumisteta ning ei tohi olla oma vääringut sel perioodil devalveerinud. 5. Pikaajaliste intressimäärade nõue Liikmesriigi nominaalsed pikaajalised intressimäärad ei tohi ületada intressimäärasid kolmes liikmesriigis, mis on saavutanud hinnastabiilsuse osas parimaid tulemusi, rohkem kui kahe protsendipunkti võrra. 23. Kuidas ELi eelarve vastu võetakse? Eelarvemenetluse aluseks on komisjoni eelarveprojekt. Euroopa Parlament ja nõukogu määravad kindlaks üksikute punktide kulude ulatuse ning pärast seda võtab Euroopa Parlament vastu lõpliku eelarve. Komisjoni eelarveprojekti arutatakse üldiselt enne
1. Äritarkvara 2. Jaosvara - 3. Proovivara 4. Vabavara 5. Vaba tarkvara 6. Avalik tarkvara 3.LOENG Objekt – isik/asi Tunnus - kirjeldus Üldkogum ehk populatsioon- nt. klassiõpilasi (50) kõiki samal ajal kokku saata Valim ehk väljavõtukogum – kõikide õpilaste vahel teha küsiltus. Paneb tunnuse – mis liiki tuunuseks on tegu? ARVESTUSEL Tunnuste põhitüübid: kvantitatiivsed – pidevad ja diskreetsed, kalitatiivsed – järjestustunnus ja nominaalsed. Statisika – kirjaldav (ütleb või täidab midagi) või järeldav (kas on pikem või ei ole, analüüsiv). Tunnuse jaotuse mudelid: Juhusliku valimi jaotus hakkab suure valimi korral sarnanema populatsiooni jaotusega. Kui populatsiooni jaotusena esitatkse valimi jaotus, siis on tegemist empiirilise jaotusfunktsiooniga (tõenäosusfunktsiooniga). Kui jaotust iseloomustava mudelini jõutakse läbi teoreetilise arutelu, siis on tegu teoreetilise jaotusfunktsioniga.
c. hinnatõusuga antud riigis d. töötuse suurenemisega antud riigis 8. Hüperinflatsioon kujutab endast: a. kiiret hinnalangust, mis teeb laenude tagasimaksmise raskeks ja halvab majanduse b. aeglast hinnalangust c. konkreetse kauba, sagedamini nafta ja põllumajandussaaduste järsku hinna tõusu, millel on kaasnev toime ka teiste kaupade hindadele d. väga kiire üldise hinnataseme tõusu ja raha ostujõu vähenemist 9. Perioodil, kus inflatsioon süveneb ja kiireneb, kipuvad nominaalsed intressimäärad: a. langema, kuna ka töötusemäär kahaneb b. langema, kuna raha väärtus langeb c. tõusma, kuna raha väärtus langeb d. langema, kuna töötusemäär tõuseb e. olema suhteliselt püsivad 10. Jooksevkonto defitsiiti on võimalik vähendada: a. suurendades järsult importi b. piirates väliskapitali voolu Eestisse c. ühtlustades kaubanduspartneritega kaupade kvaliteedinõuded d. kehtestades eksporttollid 11. Bretton Woodsi kokkulepe: a
Fisher Effect, IFE). Fisheri efekti järeldus: inflatsiooni ootused peegelduvad intressimäärades. Nominaalne intressimäär võrdub reaalse intressimääraga plus oodatav inflatsioonimäära muutus. Kõrgema inflatsiooniga valuutadel peab olema kõrgem nominaalne intressimäär. Kuid arvatakse, et kõrgema nominaalse intressimääradega riikides kipub olema ka suhteliselt kõrgem reaalne intressimäär. Näide 9 Oletame, et Suurbritannias on inflatsioon 4% ja USA-s 1%. Siis ei tohiks USA nominaalsed intressimäärad olla Suurbritannia omadest madalamad kui 2,97% (0,040,01)/(1+0,01). Juhul, kui see pole nii ja vahe on väiksem, kapital hakkab liikuma USA-sse ja vastupidi, kuni olukord tasakaalustub. Fisheri efekt kehtiks täielikult vaid siis, kui inflatsioonimäär ei mõjutaks tarbimisvajadust ja investeerimise piirefektiivsust ning kui inimesed arvestaksid inflatsioonimäära õigesti ette, mis on aga võimatu. Empiirilised uurimused näitavad, et seos intressimäära ja
· Diskreetsed tunnused väärtused saavad olla vaid täisarvulised. Enamasti tekib sellise tunnuse väärtus loendamise teel (nt. Haigete hammaste arv). Diskreetse tunnusega on võimalik teha aritmeetiisi operatsioone (nt leida keskmine), kuigi tulemus ei pruugi olla diskreetne. · Järjestustunnused mittearvulised tunnused, mille väärtused on järjestatavad (nt mittesuitsetaja, endine suitsetaja, suitsetab vähe, suitsetab palju) · Nominaalsed tunnused tunnused, mille väärtus pole järjestatav (nt sugu, elukoht, veregrupp, diagnoos) · Binaarsed - vastus jah/ei küsimusele, tähistamaks nt haiguse v riskiteguri olemasolu või puudumist. · Mittearvulisi tunnuseid on vahel otstarbekas arvuliseks kodeerida (nt 1 vastab nõrgale valule) 2. ANDMETE KIRJELDAMINE andmeid saab kirjeldada arvuliselt ja graafiliselt. · Sagedustabel kirjeldab ühte olulist valimi omadust valimi jaotust. Mittearvulised või
Raha- ja krediidisüsteemi õiguslikust korraldusest sõltuvalt on keskpank täitnud (ja võib mõnel juhul ka täna täita) veel mitmesuguseid muid ülesandeid: Olla pankade pank, viimase võimaluse laenuandja, korraldada riigieelarve täitmist, olla valitsuse pank, täita pangajärelevalve funktsioone jne. Selle tõttu on enamiku riikide keskpangad riiklikud s.o põhinevad täielikult riigile kuuluval kapitalil. 6. 'Maastrichti kriteeriumid. Maastrichti nominaalsed konvergentsikriteeriumid: - Riigi rahandus- riigi suhtes ei ole alustatud ülemäärase eelarve menetlust. Selle üle otsustamisel on kontrollväärtusteks valitsussektori eelarve puudujääk, mis ei tohi ületada 3% SPK-st ja valitsussektori võlg, mis ei ületa 60% SKP-st või läheneb sellele rahuldava kiirusega. - Vahetuskurss- riik peab vähemalt 2 aastat osalema vahetuskursimehhanismis ERM II ja hoidma oma valuuta vahetuskursi ERM II-ga ettenähtud normaalsetes
maailmast meeleorganite abil. Omadused/kvaliteedid Primaarsed arv, liikumine, vorm absoluutsed, on objektis endas Sekundaarsed värv, temperatuur subjektiivsed, sõltuvad vaatlejast Sekundaarsete omaduste ideed vastavad jõududele (powers), mida omavad meist väljaspool asuvate kehade atomaarsed struktuurid. essence (olemus) -- substance Reaalsed olemused -- asjade sisemine ehitus, millest sõltuvad nende omadused, sisestruktuur Nominaalsed olemused -- inimhinges eksisteerivad kompleksideed või nende omaduste kombinatsioonid. Omistatakse tavaliselt spetsiifilised nimetused või klasside (sood, liigid) nimetused. Põhimõtteliselt annavad ainult esmaste omaduste ideed meile tõelise teadmise reaalsetest olemustest Sõnad ei ole midagi muud, kui meie ideede sümbolid. Nad on ideede meelevaldselt valitud tähistused. Ideed on tõelised ja vahetud märgi täitjad. Ideed jagunevad:
vanus) ning tausttunnused uuringu üldandmeid (uuringu läbiviimise koht, aeg jms). Andmeanalüüsis jagatakse vastavalt võimalikele vastusevariantidele ehk väärtustele tunnused järgmistesse klassidesse: Tunnuste tüübid Arvulised (kvantitatiivsed) Mittearvulised (kvalitatiivsed) Pidevad Diskreetsed Järjestatavad Nominaalsed Kaal(kg) Silmade värv Haridustase Trennidekestvus (t) Klientide arv Lemmiktoit Rahulolu ... Vanus (a) Trennikordade arv Eriala
ning samuti toodavad rahasummad intresse väljalaenatult/investeeritult. Inimesed kipuvad eelistama praegust tarbimist tulevasele tarbimisele. Ebakindlus ehk risk rahasumma saamisel tulevikus vähendab selle raha väärtust täna. Raha ajaväärtuse kontseptsioon võimaldab võrrelda omavahel erinevatel ajahetkedel tekkivate ja erineva riskitasemega rahavoogude väärtust investori jaoks. 6. Mis põhjustel ei ole nominaalsed rahasummad eri aegadel võrreldavad? Olenevalt majandusest võib raha väärtus muutuda 7. Olge valmis selgitama mõisteid lihtintress, liitintress, intresside kapitaliseerimine, efektiivne intressimäär (EAR), reaalne ja nominaalne intressimäär Lihtintress kasutatakse reeglina aastast lühemate perioodide puhul (lühiajaliste ehk kuni 1 aasta kestusega väärtpaberite kogunenud intressi või väärtuse leidmisel jms). Intressi arvutatakse püsivalt rahasummalt
põhimõttest. Mõõtmeid, mis kaudselt või otseselt mõjutavad detailide või sõlmede ekspluatatsiooni omadusi, nimetatakse funktsionaalseteks mõõtmeteks. Funktsionaalsetest nõuetest lähtudes määratud ja detaili joonisele kantud mõõtmed on hälvete arvestuse aluseks ja neid nimetatakse (nimi) nominaalseteks mõõtmeteks. Tüüpmõõtmete hulga vähendamiseks, lõike- ja mõõteinstrumentide unifitseerimise võimaldamiseks, tehnoloogiliste protsesside tüpiseerimiseks peavad nominaalsed mõõtmed olema ümardatud (suurema suunas) joonmõõtmete normaalrea lähima arvuni. Tolerantside istude süsteemi kasutamine tagab vastastikku vahetatavate detailide valmistamise. See süsteem tagab toodete kõrge kvaliteedi, sest saadakse tugevad ja tihedad detailide ühendused. Tolerantside ja istude süsteemi juurutamine sunnib tootmisettevõtteid suure tähelepanuga suhtuma pinkide korrastamisse ja häälestamisse, samuti tööriistade ja seadmete valmistamisele, nende kasutamisele.
x Väljendusviisijärgi o naturaalsed o suhtelised o rahalised o tingühikulised o absoluutsed x Olulisuse järgi o põhinäitajad o abinäitajad x Määramisviisi järgi o reglementeeritud o piirväärtuslikud o nominaalsed o optimaalsed. Kvaliteeditegurid objektiivselt ja subjektiivselt toimivad asjaolud, mis määravad toodangu kvaliteedi. Objektiivsed tegurid: x Looduslikud kasuliku aine sisaldus tooraines, kliimaolud, geoloogilised ja bioloogilised iseärasused jne x Tehnilis-tehnoloogilised tootmise tehniline tase, tehnoloogia progressiivsus, logistika tase jne
x Väljendusviisijärgi o naturaalsed o suhtelised o rahalised o tingühikulised o absoluutsed x Olulisuse järgi o põhinäitajad o abinäitajad x Määramisviisi järgi o reglementeeritud o piirväärtuslikud o nominaalsed o optimaalsed. Kvaliteeditegurid objektiivselt ja subjektiivselt toimivad asjaolud, mis määravad toodangu kvaliteedi. Objektiivsed tegurid: x Looduslikud kasuliku aine sisaldus tooraines, kliimaolud, geoloogilised ja bioloogilised iseärasused jne x Tehnilis-tehnoloogilised tootmise tehniline tase, tehnoloogia progressiivsus, logistika tase jne
konstitutsiooni puudumine ei tähenda, et riigil pole üldse konstitutsioonilist dokumenti, vaid et konstitutsioonilised normid pole kodifitseeritud. Prantsusmaal eksisteerivad lisaks konstitutsioonile lois organiques: seadused, mis asetsevad konstitutsiooni ja tavaseaduste vahel, reguleerivad konstituts. küsimust ja võetakse vastu erikorras. USA kodeeritud, UK mitte. Efektiivsed ja mitteefektiivsed (sümboolsed); Normatiivsed, nominaalsed ja semantilised. 13. Kas USA president valitakse otse? 2 Presidenti ei valita otse, vaid seda teeb valijameeste kogu. 14. Kas K.Päts valiti otse? Ei, Pätsi valis Riigivolikogu, Riiginõukogu ja KOV esinduskogu ühiskoosolek. 15. Subsidiaarsuse põhimõte EL õiguses See on EL üks keskseid printsiipe, mille kohaselt EL poliitilised otsused tuleb alati teha madalaimal võimalikul haldus- ja
Mudeli koostamisel arvesta: - kasutatakse üksnes inkrementaalseid (s.o. juurdekasvulisi, vaid hinnatavast projektist tulenevaid) rahavoogusid. (Kui rahavoog ei ole projektist sõltuv, siis seda sisse ei arvesta) - rahavood võiksid soovitavalt olla maksujärgsel tasemel - valitud diskontomäär peab olema rahavoogudega samal tasemel - finantseerimiskulud kajastuvad valitud diskontomääras (kapitali hinnas) - inflatsiooniga eraldi ei arvestata, sest nominaalsed arvutused on lihtsamad. Projekti tasuvuse hindamise protsess: 1. Määrame ära rahavood. 2. Määrame ära rahavoogude riskitaseme. 3. Leiame vastuvõetava diskontomäära. 4. Leiame nüüdisväärtuse (PV). 5. Otsustame, kas võtta projekt vastu või mitte. Metoodikad - Tasuvusaeg (PB) - Mitu aastat kulub nulli jõudmiseks. Arvutamisel maagiat ei ole. - Plussid: lihtne kasutada ja mõista, lihtsam lühiajaliste projektide puhul
ln(1 i ) ln(1 0,15) Seega liitintresside meetodiga kahekordistub nimiväärtus 1 aasta 8 kuu võrra kiiremini kui lihtintresside meetodiga. # 49 Küsimus iseseisvaks mõtlemiseks. Kas näites 2.4.16 esitatud ülesande vastus sõltub investeeringu nimiväärtusest? 2.4.5. Ekvivalentsed intressimäärad ja efektiivne intressimäär Uurime, millistel tingimustel on nominaalsed intressimäärad erineva sagedusega kapitalisatsioonide korral omavahel samaväärsed ehk ekvivalentsed. Erineva sagedusega nominaalsed intressimäärad on ekvivalentsed, kui sama nimiväärtus teenib nende määradega sama suurt intressi. Näide 2.4.17. On tehtud investeering nominaalse intressimääraga 10% kapitalisatsiooniga iga kvartali lõpus. Kui suur nominaalne intressimäär on antud intressimääraga ekvivalentne, kui selle määraga arvestatud intressid lisatakse
nt: perekond, sõpruskond, ususekt jne Grupikuuluvust peetakse üheks inimese põhivajaduste hulka kuuluvaks vajaduseks. · Sotsiaalpsühholoogia uurib grupi mõjuallikaid, grupisurvet, -sõltuvust, -mõtlemist, -konflikte jne. · Ajaloo vältel on grupikuuluvus muutunud. Mida kaugemale, seda integreeritum, kooskõlalisemad olid inimrühmad, kes koos elasid. Gruppide jaotus Rühmasid võib jagada väga erineval viisil: · Sotsioloogiline: nominaalsed - inimesi ühendab ühine nimetus. nt veregrupp, vanusegrupid tüpoloogilised seost inimeste vahel ei ole, aga inimesed on rühma kuulumisest teadlikud. `'meie'' nt üliõpilaskond assotsiatsioonid Inimeste vahel formaliseeritud seos. organisatsioonid suhted sinna kuuluvate inimeste vahel on kindlad, kirja pandud. · Psühholoogiline väike grupp isiklik seos sotsiaalne grupp ilma isikliku seoseta ajutised/spontaansed grupid
Kvantanalüüs Mis tüüpi andmeid on olemas Mida nendega teha saab Põhimõisted seoses andmetega Igale uuritavale objektile omistatakese tunnus (variable) Igal tunnusel on andmebaasis väärtused (values) Tunnus sugu Väärtused mees 1, naine 2 Tunnuste jagunemine Kvalitatiivsed tunnused liigitavad üksikud objektid klassidesse (kategooriatesse), kasutades selleks sõnu Nominaalsed Ordinaalsed e. järjestustunnused Kvanitatiivsed tunnused mille väärtusi saame täpselt mõõta või loendada Diskreetsed Pidevad Olulised mõisted Esinduslikkus, õigus üldistada üldkogumile Eeldab valimi esinduslikkust Standardhälve (SD) Näitab vastuste hajuvust. Mida väiksem SD, seda homogeensemad on vastajad/vastused Statistiline olulisus (p) Statistiline olulisus (statistical significance)
pole märgitud teisiti) ELAKTRIRAJATISTE PROJEKTEERIMINE 21 © TTÜ ELEKTROENERGEETIKA INSTITUUT, PEETER RAESAAR ÕHULIINIDE KONSTRUKTIIVOSA PROJEKTEERIMINE 3.2 ARVUTUSLIKUD KOORMUSKOMBINATSIOONID JA LUBATAVAD PINGED Arvutuslikud koormuskombinatsioonid (koormusjuhtumid) olid toodud tabelis 6. EE 0,4-20 kV võrgustandard sätestab mõnevõrra erinevad koormuskombinat- sioonid. Juhtmete nominaalsed tõmbetugevused (kN) antakse standardiga EN 50182 katketugevustena. Arvutuslikud tõmbetugevused saadakse nende jagamisel osavaruteguriga (miinimumväärtuseks 1,25). EEE sätestab juhtmetele (sõltuvalt juhtmemargist) lubatavad tõmbepinged teatud protsendina tõmbetugevuspiirist (N/mm2). Seejuures tuleb eristada lubatavat tõmbepinget • maksimaalsel koormusel σmax • minimaalsel temperatuuril σt min ja • aasta keskmisel temperatuuril σt kesk
15. Mõõduka inflatsiooni üks võimalikest kasudest on: tööturgude parem funktsioneerimine 16. Valitsuse tulude põhiliseks allikaks hüperinflatsiooni tingimustest on: emissioonitulu 17. Hüperinflatsiooni peatamiseks peaks valitsus lisaks rahapakkumise suurendamise lõpetamisele ka: tõstma maksusid ning alandama valitsuse kulutusi 18. Muutujaid, mida väljendatakse rahalistes ühikutes, nimetatakse: nominaalsed 19. Klassikalise dihhotoomia kohaselt kui rahapakkumine väheneb, siis ...... alaneb/alanevad: hinnatase 20. Õigest prognoositud ehk oodatava inflatsiooni kuludeks on relatiivsete hindade muutlikkuse kulu, maksumoonutuste kulu ning ....kingatalla... kulud ja menüü kulud 21. Eurosüsteemi rahapoliitika esmane eesmärk on hinnataseme stabiilsus euroalal. 22. Milline alljärgnevatest on näide relatiivsest hinnast: reaalne intressimäär 23
fookusgrupp, projektirühm ... · Kuuluvusvajadus. Tegevuse tulemuslikkus. Probleemid SP jaoks · Grupi mõju. Grupisurve. Grupisõltuvus. · Grupimõtlemine. · Grupi tegevuse mõjutamine. Liider. Grupipaanika ja selle suunamine. · Grupieelarvamused. Grupikonfliktid. Diskrimineerimine. · Grupiloome (team building). · Kurt Lewin grupidünaamika kui nähtus Sotsiaalpsühholoogiasse Gruppide jaotus · Sotsioloogiline: nominaalsed, tüpoloogilised, assotsiatsioonid, organisatsioonid · Psühholoogiline: väike grupp (isiklik seos), sotsiaalsed grupid (ilma isikliku seoseta), ajutised/spontaansed grupid, töörühmad/tiimid · Sotsiaalpsühholoogiline: lähedusgrupid (perekond), eesmärgigrupid (spordivõistkond), sotsiaalsed rühmad (vähemused), juhuslikud kooslused (pealtvaatajad) Grupikuuluvuse ajalugu · Homo sapiens sapiens grupiloom. Ajaloos · grupikuuluvus muutunud
Tunnuste tüübid Kvantitatiivsed e. arvulised tunnused: ◦ Meetrilised e. mõõdetavad e. pidevad – seisundeid saab väljendada ükskõik millise arvuga; need lähevad sujuvalt üksteiseks üle ◦ Meristilised e. diskreetsed e. katkendlikud – seisundeid saab väljendada ainult täisarvudega; seisundid üksteisest selgelt eristatavad Kvalitatiivsed e. Seisundilised tunnused: ◦ Ordineeritud e. loogiliselt järjestatud ◦ Ordineerimata e. järjestamata e. nominaalsed ◦ Erijuhtumid: ◦ binaarsed tunnused – esineb, puudub ◦ astakulised tunnused – suur, väike; arvukas, vähearvukas Nomenklatuur Olemus: reeglistik, mis käsitleb kõikide eluslooduse liikidele jt taksonitele teaduslike nimede andmist, nende kasutamist ja (vajadusel) nende muutmist On rangelt reguleeritud ja reglementeeritud nomenklatuuride rahvusvaheliste koodeksitega: botaaniline, zooloogiline, bakterite, viiruste, kultiveeritavate taimede koodeksid
102. Klassikaline dihhotoomia: kehtib, kui reaalsete muutujate väärtused on määratud ilma, et neid mõjutaksid nominaalse muutujad või raha olemasolu 103. Klassikalise dihhotoomia kohaselt kui rahapakkumine väheneb, siis ………….. alaneb/alanevad: hinnatase 104. Raha neutraalsuse kontseptsioon klassikalises mudelis sätestab, et kui raha pakkumine suureneb, siis suureneb:nominaalne intressimäär 105. Nominaalsed muutuja(d) on: hinnatase, rahapalk, inflatsioonimäär 106. Reaalraha nõudlus sõltub tuludest (tulutasemest) ning: nominaalsest intressimäärast 107. Tüüpiliselt määratletakse hüperinflatsiooni kui üldist hinnatõusu, mis on rohkem kui 50 protsenti kvartalis. Väär 108. Muutujaid, mida väljendatakse füüsilistes ühikutes või kogustena, nimetatakse: reaalsed 109. Ootamatu inflatsiooni kulu sisaldab kingatallakulu, menüükulu, suhteliste
.. Kuuluvusvajadus. Tegevuse tulemuslikkus. (Teatud püsivate selgete suhete struktuur inimeste vahel. Inimeste hulk, kes jagavad väärtuseid, hoiakuid ja rolle.) Probleemid SP jaoks Grupi mõju. Grupisurve. Grupisõltuvus. Grupimõtlemine. Grupi tegevuse mõjutamine. Liider. Grupipaanika ja selle suunamine. Grupieelarvamused. Grupikonfliktid. Diskrimineerimine. Grupiloome (team building). Kurt Lewin grupidünaamika kui nähtus sotsiaalpsühholoogiasse Gruppide jaotus Sotsioloogiline: nominaalsed, tüpoloogilised, assotsiatsioonid, organisatsioonid Psühholoogiline: väike grupp (isiklik seos), sotsiaalsed grupid (ilma isikliku seoseta), ajutised/spontaansed grupid, töörühmad/tiimid Sotsiaalpsühholoogiline: lähedusgrupid (perekond), eesmärgigrupid (spordivõistkond), sotsiaalsed rühmad (vähemused), juhuslikud kooslused (pealtvaatajad) Grupikuuluvuse ajalugu Homo sapiens sapiens grupiloom. Ajaloos grupikuuluvus muutunud. Esmane - sugulusgrupp: hõim, sugukond, perekond
ning samuti toodavad rahasummad intresse väljalaenatult/investeeritult. Inimesed kipuvad eelistama praegust tarbimist tulevasele tarbimisele. Ebakindlus ehk risk rahasumma saamisel tulevikus vähendab selle raha väärtust täna. Raha ajaväärtuse kontseptsioon võimaldab võrrelda omavahel erinevatel ajahetkedel tekkivate ja erineva riskitasemega rahavoogude väärtust investori jaoks. 6. Mis põhjustel ei ole nominaalsed rahasummad eri aegadel võrreldavad? Olenevalt majandusest võib raha väärtus muutuda 7. Olge valmis selgitama mõisteid lihtintress, liitintress, intresside kapitaliseerimine, efektiivne intressimäär (EAR), reaalne ja nominaalne intressimäär Lihtintress kasutatakse reeglina aastast lühemate perioodide puhul (lühiajaliste ehk kuni 1 aasta kestusega väärtpaberite kogunenud intressi või väärtuse leidmisel jms). Intressi arvutatakse püsivalt rahasummalt
Kui puudub adekvaatse töötluse võimalus, siis võib ka kõige parem materjal jääda kasutuks. Küsimus E- uuringu eetilisus. 2.5Tunnuste tüübid Tunnuste all mõistame elemente kirjeldavaid erinevaid väärtusi ehk omadusi. Igal üksikul elemendil esineb tunnus erineval määral, seda nimetatakse tunnuse varieeruvuseks. Tunnused jagunevad kvalitatiivseteks ja kvantitatiivseteks, mis omakorda jagunevad kaheks. Kvalitatiivsed (e kategoriaalsed) tunnused jagunevad: · Nominaalsed (nt haridus, hobid jm); · Alternatiivsed - kaht teineteist välistavat väärtust omavad tunnused (mees, naine) · Järjestus- e ordinaalsed tunnused, mida saab järjestada parem, kiirem, hoiakud jms. Järjestustunnuste hindamiseks koostatakse mõõtmisskaalasid. Kvantitatiivsed tunnused jagunevad: · Diskreetsed (sõredad, eraldatud) avalduvad üksnes täisarvuliste väärtustena (nt lugejate arv, külastajate arv, fondi suurus jms);
• Kuuluvusvajadus. Tegevuse tulemuslikkus. Probleemid SP jaoks • Grupi mõju. Grupisurve. Grupisõltuvus. • Grupimõtlemine. • Grupi tegevuse mõjutamine. Liider. Grupipaanika ja selle suunamine. • Grupieelarvamused. Grupikonfliktid. Diskrimineerimine. • Grupiloome (team building). • Kurt Lewin – grupidünaamika kui nähtus sotsiaalpsühholoogiasse Gruppide jaotus • Sotsioloogiline: nominaalsed, tüpoloogilised, assotsiatsioonid, organisatsioonid • Psühholoogiline: väike grupp (isiklik seos), sotsiaalsed grupid (ilma isikliku seoseta), ajutised/spontaansed grupid, töörühmad/tiimid • Sotsiaalpsühholoogiline: lähedusgrupid (perekond), eesmärgigrupid (spordivõistkond), sotsiaalsed rühmad (vähemused), juhuslikud kooslused (pealtvaatajad) Grupikuuluvuse ajalugu • Homo sapiens sapiens – grupiloom. Ajaloos grupikuuluvus muutunud.
tühikuid ja spets. sümboleid: - ! ? ‘ *, nimi ei tohi sama tabeli piires korduda. Type– andmete tüüp. Ei kajasta tunnuse tegelikku tüüpi, sest enamus andmeid (ka tekstilised) sisestatakse numbritena kodeeritult. Width– maksimaalne kohtade arv sisestatavas arvus/tekstis. Decimals– komakohtade arv. Label– tunnuse kirjeldus (pikem nimi, lubab sisestada tühikuid ja erimärke). Values – väärtuste kirjeldused. (nominaalsed ning järjestustunnused) !Et näha andmelehel sisestatud koodide asemel nendekirjeldusi, vali: View/Value Labels Missing– puuduvad väärtused. Kuigi tühje lahtreid tõlgendatakse SPSS puuduvate väärtustena, on vahel vajalik puuduvad andmed tähistada koodidega. See võimaldab vastamata jäetud küsimusi eristada nendest, millele vastaja vastata ei saanud. 1.2. Näidisankeet Palun kirjuta oma nimi (ettevalmistuse ja testitulemuse võrdlemiseks) ____________________________ 1
annaabi.ee 
