KESKAEG Haridus ja kultuur Marii Rikken Katoliku hariduselu · Keskaegne kool oli lahutamatult seotud kirikuga. · Koolitamine algas seoses vallutustega · Katoliku kiriku rüpes tegutsesid toomkoolid ja kloostrikoolid. Toomkool Ülikooli Kõrgem Kloostri- Linna- id XII saj. d XV ladinakoo koolid koolid saj. l XVI saj. Ilmalikke *Õppetöö *Täpsemalt teadmisi - toimus kõigi teatakse ainult algteadmisi *Õpiti majandusest.
idamaadesse viivate kaubateede vahetusse lähedusse 5. 1030. a. teeb Jaroslav Tark sõjakäigu Eestisse , Tartu nimetatakse Jurjeviks 6. XI saj. eestlased löövad tagasi vene väed 7. XIII saj-ks enamus Põhja-Eesti külad olemas : · maaharimine · kaubavahetus · käsitööareng · 45 kihelkonda, 8 maakonda - mõningane maakondade ühistegevus · XI-XII varanduslik ebavõrdsus · ehitus (maalinnused) · ristiusu levik ja selle mõjud · esimesed kiriku- ja kloostrikoolid · taanlaste ja rootslaste rünnakud · 1210 Ümera lahing · vanad muinasaegsed eestlaste nimed mugandatakse kristlike nimedega Andres, Hans, Jaan, Laur, mart, Mihkel, Katrin, Maarja jne. Keskaeg 1. Lääne-eesti ja Läti Liivimaa, L-Eesti Venemaa valduses, P-Eesti Eestimaa, jaotatud orduteks 2. Liivi ordus 200-300 rüütelkonda, Tallinna piiskop allus Lõuna Rootsile 3. Talurahva seisuslik olukord halveneb - kaubandus ja meresõit jäi linnakodanike hoolde
Tema juhtimisel mindi Toomem2ge kaitsva piiskopi valvemeeskonna vastu lahingusse. Hoffmann sunniti selle eest linnast lahkuma.1523 - Hermann Marsow alustas Tartus reformatsiooniga.1525 - Liivi ordu j2tkas tegevust iseseisvana. Hariduselu ja kultuur 13.-16.saj.(86-87) : Jumalateenistuse k2siraamat 1525 - Lybeckis trykiti jumalateenistuse k2siraamat ka eesti-, liivi- ja l2tikeelse selgitava tekstiga (esimene eestikeelne trykis). Peaaegu kogu tiraaz h2vitati Lyybeki rae poolt kui luterlik j6ledus. Luterlik katekismus 1535 - Wanradt-Koelli luterliku katekismuse trykiti Saksamaal, vasakul pool alamsaksa-, paremal pool eestikeelne tekst. Seegi raamat keelustati m6ne aasta p2rast Tallinna rae korraldusel seal leiduvate ,,rohkete vigade t6ttu". Basiilikad endised kodakirikud ehitati ymber selleks. Simon Wanradt - Niguliste kiriku6petaja, kes pani kokku luterliku katekismuse. Johann Koell - Pyhavaimu kiriku eesti jutlustaja, kes t6lkis Wanradti katekismuse eesti keelde.
Pildirüüste eestvedaja. 24. Pildirüüsted-märatsev rahvahulk tungis dominiiklaste kloostrikirikusse, pühavaimu ja oleviste kirikusse, purustades seal pühapilte ja kujusid, altareid reliikviaid jms. 25. Vastureformatsioon ehk katoliiklik reformatsioon oli katoliku kiriku aktsioon protestantliku reformatsiooni vastu, püüdes takistada kirikulõhe tekkimist. Vastureformatsioon hõlmas nii teoloogilisi kui organisatsioonilisi küsimusi. Eestvedajaks oli von Plettenberg. 26. Toom- ja kloostrikoolid (katolik, luter) Nad tegutsesid katoliku kiriku rüpes. Toomkoolide õppetööst Eestis otsesed andmed puuduvad, aga arvatavasti toimus see Tartus, Haapsalus ja Tallinnas juba 13 saj keskpaigast alates. Toomkoolid jagasid kasvatust tulevastele toomhärradele. Alates 15 saj pidid kõrgemate vaimulikukohtade taotlejad omandama ülikoolihariduse. 27. Johann Pulck - silmapaistvaim eestlane, kes õppis Rostockis, samuti kuulus ta Saare- Lääne piiskopkonna toomkapiitlisse. 28
kaubateedel. Seega oluline osa vahenduskaubandusel. Tallinn, Tartu, Viljandi ja Uus- Pärnu kuulusid ka kaubalinnade Hansa-Liitu. olulisim väljaviidav kaup Eestist oli keskajal teravili, lina, kalad, karusnahad. Sool oli oluline transiitkaubanduse artikkel. Lääne-Euroopast tulid siia mitmed luksuskaubad-- vürtsid, kallimad ja peenemad kangad, metallitooted. Sisekaubanduses oluline roll ka alevitel. Laadad ja turud kauplemiseks. KATOLIKU KIRIK JA HARIDUSELU (Eesti ajalugu I lk. 80-83 j lk. 86-87) Vana- Liivimaa tähtsaim vaimulik võimukandja oli Riia peapiiskop. Talle allusid Tartu ja Saare- Lääne piiskopkond. Eesti alal kujunes usuelu tõsikristlikumaks kui mujal Lääne- Europas. Piiskop-- oma valduste kirikuelu juht. Juhtis kirikuelu ka Liivi ordu maadel. Sinod-- piiskopkonna vaimulike koosolek Kirikukatsumised-- kontrolliti, kuidas kuulutatakse jumalasõna, kuidas preestrid rahvast õpetavad, millised on usuelu väärnähtused
murgaordude kloostreid. Tsisterlaste ordu, dominiiklaste ja frantsisklaste kesjusmungaordu, augustiinlaste ordu. Kloostrid olid oma suurte valdustega nn. kollektiivsed mõisnikud. Usupuhastus e. reformatsioon.Usupuhastuse algatas Martin Luther 1517aastal Saksamaal. Tallinna jõudis usutunnistuse kuulutamine 1523. Kuigi tunnistati Martin Lutheri õpetusi, ei saa me siinseid reformatsioonisündmusi lugeda. Haridus ja kultuur Katoliku hariduselu. Keskaegne kool oli lahutamatult seotud kirikuga. Katoliku kiriku rüpes tegutsesid toomkoolid ja kloostrikoolid. Õpiti peamiselt Saksa ülikoolides. Luterliku hariduselu ja eestikeelne trükisõna. 1525 trükiti Lüübekis jumalateenistuse käsiraamat eesti keede. 1549 tõlkis Piibli eesti keelde Hans Susi. Ehitus- kujutav. Ja tarbekunst keskaja teisel poolel. Eesti ehituskunstis köidab tähelepanu mitmekülgsus
· Venemaalt toodi karusnahka, lina jne c) Käsitöö · Tsunft käsitöömeistrite kutseühing · Skraa tsunfti põhikiri · Väikegild tsunftide ühendus (Tln oli 2 väikegildi-Kanuti gild koondas peamiselt sakslasi, Oleviste gind koondas eestlastest käsitöölasi) d) Gildide tähtsus · Kaitses liikmete huvisid · Abistas ja toetas häda korral · Korrandas seltsielu ja pidusid (Papagoilaskmine, maikrahvi valimine) Usuelu, haridus ja kultuur keskaja Eestis 1. Kirikukorraldus a) Riia peapiiskop b) piiskopid · Toomkapiitel nõustas piiskoppi, abistas teda valitsemisel ja valis uue piiskopi (12 toomhärrat) · Missad pidulikud jumalateenistused · Liturgia missa sõnalis-muusikaline osa c) Kihelkonnapreestrid usuelu korraldajad maal · 16 saj 97 kihelkonda · Kihelkonnakeskuseks kirik 2. Kloostrid
Millise jälje ajalukku jättis keskaja kultuur Eestis? Eesti keskaeg ehk Orduaeg ehk Vana-Liivimma aeg algas muistse vabadusvõitlusega ning lõppes Liivi sõjaga. Tolle aja eesti talupojad ei tähtsustanud haridust, kuid siiski olid kombed ja tavad, mida õpetussõnadena põlvest-põlve edasi anti. Keskajal oli tähtis koht eestlaste tänapäevakultuuri väljakujunemisel. On ju sealt ajas meie Tallinna ja Tartu vanalinn ning ka esimene eestikeelne raamat. Haridus. Esimesed koolid rajati kirikute juurde, kuna algselt oli kool kirikuga lahutamatu osa, sest kooli peamine ülesanne oli vaimulike ettevalmistamine. Olid ka raele alluvad linnakoolid, kus anti kodanike lastele ilmalikku haridust, et nad saaksid omandada algteadmisi edasiseks majanduslikuks karjääriks. Katoliku hariduse ja ilmaliku hariduse vahe oligi selles, et esimeses peeti tähtsaks vaimulikke õpetusi, kombeid ja tavasi, linnakoolides aga tähtsustati lugemis- ja kirjutamisoskust.
* Kuigi enamik vasalle läks protestantismi poolele üle, jäi reformatsioon oma poliitilises tähenduses lõpetamata. (piiskopid, toomkapiitlid, Liivi ordu ja enamik kloostreid jäid püsima. Tulemused: 1. enamus Vana-Liivimaa aadlikke võttis vastu luteri usu, koos nendega loeti usku vahetanuks neile kuuluvad talupojad 2. kirikutes hakkasid jumalateenistused toimuma eesti ja saksa keeles 3. hakati välja andma trükiseid kohalikes keeltes Haridus ja kultuur: Katoliku hariduselu: * Koolide peaülesandeks oli vaimulike ettevalmistamine. * Katoliku kiriku rüpes tegutsesid toomkoolid ja kloostrikoolid (teateid on koolidest Tallinnas ja Kärknas). * Edasi õpiti põhiliselt Saksamaa ülikoolides, on teada isegi üksikuid eestlastest üliõpilasi. * Sooviti rajada kõrgemat ladinakool kus saaksid kohalikud talulapsed preestrikutseks valmistuda, kuid see plaan jäi reformatsiooni tõttu katki.
· Preestri praktiline tegevus seisnes seitsme sakramendi (ristimine, leeritamine, armulaud, piht, viimne võidmine, vaimulikuks pühitsemine, laulatamine) jagamises koguduse liikmetele ja neile jumalasõna õpetamises. Kloostrid: · Tsisterlaste ordu kloostrid Kärknas ja Padisel. Põhitegevuseks põlluharimisega tegelemine · Kerjusmungaordud, kelle ülesandeks oli jumalasõna levitamine kooskerjamisrännakutega, hariduselu edendamine - Dominiiklaste kerjusmungaordu ühiskonna elus palju aktiivsemad,hüüti jutlustajateks vendadeks, kloostrid Tallinnas, Tartus ja Narvas, Tallinna kloostris pidasid jutlusi saksa ja eesti keeles. - Frantsisklaste kerjusmungaordu ka ühiskonnaelus aktiivsed, hüüti hallideks vendadeks, kloostrid Tartus, Viljandis, Rakveres. · Augustiinlaste ordu klooster Pirital · 16
kabeleid. · Preestri praktiline tegevus seisnes seitsme sakramendi (ristimine, leeritamine, armulaud, piht, viimne võidmine, vaimulikuks pühitsemine, laulatamine) jagamises koguduse liikmetele ja neile jumalasõna õpetamises. Kloostrid: · Tsisterlaste ordu kloostrid Kärknas ja Padisel. Põhitegevuseks põlluharimisega tegelemine · Kerjusmungaordud, kelle ülesandeks oli jumalasõna levitamine kooskerjamisrännakutega, hariduselu edendamine Dominiiklaste kerjusmungaordu ühiskonna elus palju aktiivsemad,hüüti jutlustajateks vendadeks, kloostrid Tallinnas, Tartus ja Narvas, Tallinna kloostris pidasid jutlusi saksa ja eesti keeles. Frantsisklaste kerjusmungaordu ka ühiskonnaelus aktiivsed, hüüti hallideks vendadeks, kloostrid Tartus, Viljandis, Rakveres. · Augustiinlaste ordu klooster Pirital · 16
Kui Põhja ja Kesk-Euroopas kaotas kirik maaisanda refotmatsiooni tulemusel oma valdused ja katoliku kirku asutused üldiselt suleti,siis Vana-Liivimaa reformatsioonivastased jõud suutsid osa oma endistest positsioonidest säilitada.Selles oli suur panus ordumeister Pettenbergil.Kui Saksa ordu vaimuliku rüütliorduna likvideers,siis Liivi ordu jätkas 1525.aastast alates tegevust iseseisvana. 7.Keskaeg.Haridus ja Kultuur. Haridus - Katoliku kiriku rüppes tegtsesid toomkoolid ja kloostrid.Toomkoolide õppetööst Eestis otsesed andmed puuduvad,aga arvatavasti toimus see kõigi kolme toomkapiitli juures - Tartus,Haapsalus ja Tallinnas juba 13.sajandi keskpaigast alates.Enamasti jagasid toomkoolid õpetust tulevastele toomhärradele.Õpiti peamiselt Saksamaa ülikoolides.On teada üksikuid eestlastest üliõpilasi,kui varaline seis lubas,siis katolikusüsteem nende võimalusi ei välistanud.Teadaolevalt eestlastest oli silmapaistvam Rostociks õppinud Johann Pulck
Kloostrite kaudu jõudsid meie maale paljud viljapuusordid. Munkadelt õpiti paremaid põlluharimisviise ja mitmesuguseid käsitöid. Esimesed vesiveskid olid kloostrite ehitatud. Ordude naisharud ravitsesid inimesi. 15. Reformatsioon jäi Eestis lõpuni viimata. Tp-d said enesekindlust luteriusu põhimõttest, et Jumala ees on kõik võrdsed. Katoliku kirik kaotas palju maa-alasid, ent tagasi oma säilimise tänu Plettenbergile. Ka Blankfeld oli luterluse vastu. 16. tegutsesid toomkoolid, kloostrikoolid ja linnakoolid. Õpiti peamiselt Saksamaa ülikoolides- Rostock, Eufrid, Leipzig 17. Asjakohased mõisted: · Kümnis - talupoegade koormine, kümnendik talu saagist, mille pidi mõisahärrale maksma · Hinnus - talupoegade koormine, kindlaksmääratud naturaalmaks; · Taani hindamisraamat- 1241.aastast pärinev raamat, milles Eestimaa kohta käivas nimistus oli vaid kolm mõisat. · Adratalupojad talupojad, kes pidid harima ühte adramaad ning tegema ka
Toomkapiitel oli piiskopile nõuandvaks organiks kirikuelu juhtimisel ja maa-ala valitsemisel ning tema liikmed tegutsesid sisuliselt riigiametnikena. Toomhärrade vaimulikuks kohuseks oli missade- pidulike jumalateenistuste läbiviimine. Kihelkonnakeskuseks oli kihelkonnakirik. Benediktluse ordu - elati kindlate kloostrite reeglite järgi. USUPUHASTUS. HARIDUS JA KULTUUR' Koolide peaülesandeks oli vaimulike ettevalmistamine.Preestrtd pidid oskama kohalikku keelt. Toomkoolid, kloostrikoolid, linnakoolid Toomkoolid jagasid kasvatust tulevastele toomhärradele.kuid XV sajandi algusest pidid juba kõrgemate vaimulikukohtae taotlejad omandama ülikoolihariduse. Õpiti saksamaa ülikoolides, kuid samuti ka Pariisis, Prahas jm. Linnakoolid- valmistati ette edasiseks majanduslikuks karjääriks.Kiriklike ainete kõrval õpetati mõnevõrra lugemist, kirjutamist ja arvutamist.Suurt tähelepanu pöörati ka ladina keele ja kirjanduse õppimisele.
EESTI AJALOO SUUR ÜLDKONSPEKT EESTIMAA AJALOO ALGUS. MUINASAJA ALLIKAD o JÄÄAEG- eesti alale jõuds jää Skandinaavia mäestikest. Jääväi ulatus kuni Kesk-Saksamaani ja Kiievist kaugemalegi. o Eesti vabanes lõplikult jääst alles 13-11 00a, eKr. o Jääaeg kujutab enast nelja-viite külmaperioodi e jäätumist. o Vahepeal kui jää taandus võis siin olla ka inimesi, umbes viimasel jäävaaheajal 120-130 000a tagasi. Kahjuks pole sellest jäänud mingeid märke, jää uhus minema. o Jää viimasel taandumisel oli Eesti mandri ala präegusest tunduvalt väikem. Suurt osa Lääne-Eestist ja saartest kattis hiiglaslik Balti jääpaisejärv, Võrtsjärv ja Peipsi. o Kui Balti jääpaisejärv ennast ookeanisse surus langes Läänemere pind korraga 20-30m o MUINASAEG- ajajärk esimesteste inimeste saabumisest kuni muistse
kirikusse purustades seal pühapilte ja kujusid, altareid ja reliikviaid). Melchior Hoffmann populaarne jutlustaja, kes oli tegelikult Saksamaalt pärit kasuksepp. Tema juhtimisel mindi Toomemäge kaitsva piiskopi valvemeeskonna vastu lahingusse. Hoffmann sunniti selle eest linnast lahkuma. 1517 reformatsiooni algus. 1523 Hermann Marsow alustas Tartus reformatsiooniga. 14.sept. 1524 pildirüüste. 1525 Liivi ordu jätkas tegevust iseseisvana. 16. Katoliku hariduselu ja kultuur 13.-16.s. Johann Pulck eestlane, kes õppis Rostocki ülikoolis, kuulus Saare-Lääne piiskopkonna toomkapiitlisse ka. Henricus Carvel eestlasest kloostriülem 15.sajandil. Simon Wanradt Niguliste kiriku õpetaja, kes pani kokku luterliku katekismuse. Johann Koell Pühavaimu kiriku eesti jutlustaja, eestlane, kes tõlkis Wanradti katekismuse eesti keelde. Hans Susi Tallinna linnakooli õpilane, kes tegeles piibli tõlkimisega.
kirikutest välja kaunistused). *1525 ilmus esimene raamat, mis pole säilinud. 1535. a anti välja esimene säilinud eestikeelne raamat – Wanradti-Koell katekismus – osaliselt säilinud. Samal ajal umbes alustas Hans Susi ka piibli tõlkimist, kuid seda ei lõpetanud, sest suri katku. *Keskaegne kool oli seotud kirikuga, peaülesandeks oli vaimulik ettevalmistamine. Tegutsesid toomkoolid ja kloostrikoolid. *Linnakoolid allusid raele, seal õpetati lisaks kiriklikele ainetele lugemist, kirjutamist, arvutamist, ladina kelt ja kirjandust. Esimene linnakool rajati 1432. a Tallinnasse Oleviste kiriku juurde. *Kõrgharidust omandati Euroopa, just Saksamaa ülikoolides. Vana-Pärnusse taheti asutada kohalik kõrgem ladinakool talulastele, kuid jäi reformatsioonipalangu tõttu
hävitati pühapilte, altareid, reliikviaid Pühavaimu ja Oleviste kirikutes ning Dominiiklaste kloostris. Ainult Niguliste kirik jäi puutumata, sest kiriku eestseisja oli lukkudesse tina valanud. Tartus tegutse jutlustaja Melchior Hoffmann. Reformatsiooni tulemusena likvideerus Saksa ordu vaimuliku orduna (viimasest ordu kõrgmeistrist sai ilmalik valitseja) ja Liivi ordu jätkas 1525. aastast iseseisvana. Hariduselu Haridus andsid keskajal peamiselt kiriku juures tegutsevad toomkoolid, kõrgem vaimuliku amet nõudis ülikooliharidust ja selleks mindi õppima Saksamaa ülikoolidesse. Kloostrite juures tegutsevatest koolidest on tuntuim Tallinna dominiiklaste kool. Linnad olid huvitatud ilmalikust haridusest ja asutasid linnakoole, mis allusid esmajoones raele. 1432 on teada Tallinna Oleviste kiriku juuress tegutsenud linnakool. Seoses reformatsiooniga tekkisid eeldused eesi kirjakeele arenguks. Piibli tundmine oli ju reformitud
määrati visiteerima Tallinna Toomkiriku pastor David Dubberch. C. Agricola ja D. Dubberchi instruktsiooni kohaselt tuli kirikute juures sisse seada ristitute, laulatatute ja surnute nimekirjad (meetrikaraamatud) ja armulaualiste ning jumalateenistuselt puudunute nimekirjad (personaalraamatud). Esialgu neid reaalselt sisse seada ei jõutud. ·Wanradt-Koelli katekismus- oli 1535 Wittenbergis välja antud eesti- ja alamsaksakeelne luterlik katekismus, kõige vanem (osaliselt) säilinud trükis, mis sisaldab eestikeelset teksti. Raamatu koostasid Tallinna Niguliste kiriku õpetaja Simon Wanradt ja Tallinna Püha Vaimu kiriku õpetaja Johann Koell. Viimane on ka eestikeelse osa tõlkija. Raamatut trükiti 1500 eksemplari 1535. aastal Saksamaal Wittenbergis Hans Luffti trükikojas. ·Balthasar Russow- umbes 1536 24. november 1600) oli Tallinna kroonikakirjutaja ja luterlik vaimulik
o Luteri usk juurdus alles Rootsi võimu ajal pärast Liivi sõda · Reformatsiooni tulemused o Jutlused rahvakeeles o Saksa ordu likvideerus vaimuliku rüütliorduna, alates 1525. aastast oli Liivi ordu iseseisev o Reformatsioon jäi poliitiliselt lõpetamata, orduriik püsis kuni Liivi sõjani o Algab eestikeelse kirjasõna ajalugu 1525.a ilmus eesti- liivi- lätikeelne jumalateenistuse käsiraamat (ei ole säilinud) o 1535. a anti välja esimene säilinud eestikeelne raamat Wanradti-Koeli katekismus (11lk linnaarhiivis Tallinnas) o Hakati tegelema piibli tõlkimisega, Hans Susi alustas, jäi pooleli, suri katku 1549 o Peamiseks koolitüübiks kujunesid linnakoolid e. trivaalkoolid KODUS TEHA konspekt õ lk 86-90 · Katolikukoolid · Linnakoolid luterlik haridus ja eestikeelne kirjasõna
Johannes Blankenfeld(Riia peapiiskop) ja Wolter von Plettenberg(ordumeister)- kõige visamad katoliku kiriku kaitsjad Hermann Marsow- Martin Lutheri õpilane, (1523 Tartus) usupuhastuse algataja Eestis. Pildirüüste 14.sept. 1524- korratused, mille vallandasid ordumeistri karmis toonis manitsuskirjad Tallinna raele. Melchior Hoffmann- populaarne jutlustaja, kellega koos läks mitmesajaline inimhulk Toomemäge kaitsva piiskopi valvemeeskonna vastu lahingusse 1525 aastal. 20. Hariduselu ja kultuur 13.-16.sajand Simon Wanradt- Niguliste kiriku õpetaja, kes pani kokku luterliku katekismuse. Johann Koell- Pühavaimu kiriku jutlustaja. Tõlkis luterliku katekismuse eesti keelde. Hans Susi- tegeles piibli tõlkimisega. Jumalateenistuse käsiraamat 1525- Loetakse esimeseks teadaolevaks eestikeelseks trükiseks., Luterlik katekismus 1535- luterliku usu käsiraamat. Balthasar Russow- Kirjutas alamsaksakeelse ,,Liivimaa provintsi kroonika". Esitrükk 1578. 21. Liivi sõda 1558-1583
Johannes Blankenfeld(Riia peapiiskop) ja Wolter von Plettenberg(ordumeister)- kõige visamad katoliku kiriku kaitsjad Hermann Marsow- Martin Lutheri õpilane, (1523 Tartus) usupuhastuse algataja Eestis. Pildirüüste 14.sept. 1524- korratused, mille vallandasid ordumeistri karmis toonis manitsuskirjad Tallinna raele. Melchior Hoffmann- populaarne jutlustaja, kellega koos läks mitmesajaline inimhulk Toomemäge kaitsva piiskopi valvemeeskonna vastu lahingusse 1525 aastal. 20. Hariduselu ja kultuur 13.-16.sajand Simon Wanradt- Niguliste kiriku õpetaja, kes pani kokku luterliku katekismuse. Johann Koell- Pühavaimu kiriku jutlustaja. Tõlkis luterliku katekismuse eesti keelde. Hans Susi- tegeles piibli tõlkimisega. Jumalateenistuse käsiraamat 1525- Loetakse esimeseks teadaolevaks eestikeelseks trükiseks., Luterlik katekismus 1535- luterliku usu käsiraamat. Balthasar Russow- Kirjutas alamsaksakeelse ,,Liivimaa provintsi kroonika". Esitrükk 1578. 21. Liivi sõda 1558-1583
esimeseks katseks eesti keelest midagi teada. Kaudsetele andmetel on 16. saj koostatud ja trükis avaldatud veel mõned luterlikud katekismused (1554. a Tartu Jaani koguduse õpetaja Franz Witte lõunaeestikeelne katekismus, kus olevat olnud 6 eestikeelset vaimulikku laule, rahva seas populaarne), kui säilinud neid pole. Samuti pole säilinud jesuiitide (Thomas Busaeuse,1585) katekismusi rekatoliseerimise perioodist 16. saj lõpul Lõuna-Eestis. Tervikuna on säilinud katoliku kiriku käsiraamat, kirikutalituste käsiraamat vaimulikele "Agenda Parva"(1622), milles teatud osad on paralleelselt saksa, poola, läti ja (lõuna)eesti keeles. Teos sisaldab ladinakeelseid eeskirju preestritele, liturgilisi vormeleid ja palveid ladina keeles. Kohtades, kus lihtrahvas pidi riitusest aktiivselt osa võtma ja kus vaimuliku küsimusest tuli aru saada, on tekst antud läti, eesti, poola ja saksa keeles. 3. Georg Mülleri jutlused
põletamiste ja tapmiste kirjeldused. Sagedasti korduvad halastamatud ja asjalikud sõjasündmuste kirjeldused iseloomustavad kogu ristisõdade aegset kroonikakirjutust. Henriku karm-leebe käsitluslaad otsib õigustusi vägivallale Kristuse nime vaenlaste vastu. Veriseid tegusid õigustab ta harilikult väga inimliku motiiviga, kättemaksuga, ja sugugi mitte alati ema Maarja või tema poja solvamise eest. Henriku klassikaline ja teoloogiline haridus oli tagasihoidlik, oma seisundilt oli ta kihelkonnapreester. Ta on kasutanud preestri tavalisi liturgilisi käsiraamatuid, vulgatat ning mingit rooma luuletajate tsitaatidekogumikku. Ta oli tegevvaimulik, kel ei olnud sügavamat teoloogilist, filosoofilist, kirjanduslikku, ajaloolist, juriidilist ettevalmistust ega huvi. Ta pöördub selle allika poole, mis talle igapäevaselt kõige lähemal on- piibli ja liturgiliste käsiraamatute poole. Tihti arvatakse, et
raad. 1302 sai Lüübeki õiguse Rakvere ja 1345 Narva. Linn oli Eestis varakeskaegne uuendus, mis sündis võõraste vallutajate algatusel ja järgis nende kodumaalt tuntud asutusüksust, selle topograafiat ja haldust. Selline linn oli omaenese territooriumiga ühik, mille kodanikel oli olemas omavalitsus (raad) ja omad seadused (nt Lüübeki linnaõigus). Toomkool ehk katedraalikool oli toomkiriku juures asuv või selle poolt ülavpeetav õppeasutus. Toomkoolid tegutsesid peamiselt reformatsioonini. Toomkapiitlite mainimine: Pärnus 1251, Tartus enne aastat 1250, Tallinnas 1266, toomkool Toompeal a 1319. Toomkooli lõpetanu pääses ülikooli. Toomkoolis oli kaks astet: 1)Trivium ehk alamaste, milles õpetati grammatikat (ladina keelt), retoorikat (ilukõne), dialektikat (vaidkluskunst, mõeldud usudogmade kaitsmiseks). 2) Quadrivium ehk ülemaste, nelja ainega ülemaste suuremates toomkoolides: need olid
septembril dominiiklaste kloostrikirikusse, Pühavaimu ja Oleviste kirikusse purustades seal pühapilte ja kujusid, altareid ja reliikviaid. *Melchior Hoffmann-populaarne jutlustaja, kes oli tegelikult Saksamaalt pärit kasuksepp. Tema juhtimisel mindi Toomemäge kaitsva piiskopi valvemeeskonna vastu lahingusse. Hoffmann sunniti selle eest linnast lahkuma. *1523-Hermann Marsow alustas Tartus reformatsiooniga. *1525-Liivi ordu jätkas tegevust iseseisvana. 20. Hariduselu ja kultuur 13.-16.s. Lk.86-87 (Simon Wanradt, Johann Koell, Hans Susi, jumalateenistuse käsiraamat 1525, luterlik katekismus 1535, Balthasar Russow 1578) *Simon Wanradt- Niguliste kirikuõpetaja, kes pani kokku luterliku katekismuse. *Johann Koell- Pühavaimu kiriku eesti jutlustaja, eestlane, kes tõlkis Wanradti katekismuse eesti keelde *Hans Susi- Tallinna linnakooli õpilane, kes tegeles piibli tõlkimisega Katkutõbisena
1524. aasta 14. septembril dominiiklaste kloostrikirikusse, Pühavaimu ja Oleviste kirikusse purustades seal pühapilte ja kujusid, altareid ja reliikviaid. Melchior Hoffmann - populaarne jutlustaja, kes oli tegelikult Saksamaalt pärit kasuksepp. Tema juhtimisel mindi Toomemäge kaitsva piiskopi valvemeeskonna vastu lahingusse. Hoffmann sunniti selle eest linnast lahkuma.1523 - Hermann Marsow alustas Tartus reformatsiooniga.1525 - Liivi ordu jätkas tegevust iseseisvana. 20. Hariduselu ja kultuur 13.-16.saj.(86-87) : Simon Wanradt - Niguliste kirikuõpetaja, kes pani kokku luterliku katekismuse. Johann Koell - Pühavaimu kiriku eesti jutlustaja, kes tõlkis Wanradti katekismuse eesti keelde. Hans Susi - Tallinna Linnakooli õpilane, kes tegeles piibli tõlkimisega. Katkutõbisena palus Hans, et talle mõeldud raha kasutataks ka edaspidi ühe poisi koolitamiseks. Susi kapitalile liideti juba varem ühe Tallinna raehärra poole vaeste
Hermann Marsow: Martin Lutheri õpilane, Tartu esimene protestantlik jutlustaja. Pildirüüste: 14. september 1524. Plettenberg kirjutas Tallinna raele manitsuskirja, mille ette lugemise tekkisid rahutused. Tungiti kirikutesse ning purustati pühapilte ja -kujusid. Melchior Hoffmann: Tartus läks mitmesajaliikmeline inimhulk 1525. aasta jaanuaris populaarse jutlustaja, Saksamaalt pärit kasuksepa Melchior Hoffmanni juhtimisel Toomemäed kaitsva piikopi valvemeeskonna vatu lausa lahingusse. 20. Hariduselu ja kultuur 13.- 16.saj Simon Wanradt: Niguliste kiriku õpetaja, kes pani kokku luterliku katekismuse (Jumalateenistuse käsiraamat 1525, mis oli enne juba eesti keeles ilmunud kui esimene eestikeelne raamat, hävitati). Johann Koell: Tõlkis Luterliku katekismuse eesti keelde. Nende katekismus trükiti Saksamaal 1535. aastal. Hans Susi: Tallinna linnakooli õpilane, kes tegeles Piibli tõlkimisega. Suri katku. Balthasar Russow: Tallinna Pühavaimu kiriku õpetaja. Kirjutas alamsaksakeelse
Eestis tegutsesid tsistertslaste, dominiiklaste, frantsisklaste ja augustiinlaste ordud. Kloostrid omandasid küll maavaldusi ning nöörisid oma talupoegi nagu mõisnikud muiste, kuid samas ei põlanud mungad ja nunnad ise kehalist tööd, kloostriaedadest aga jõudsid meie maale paljud senitundmatud aedviljad, viljapuud ja -põõsad. Rahva seas olid populaarsemad dominiiklased, kes jutlustasid ka eesti keeles ja pidasid ülal koole. HARIDUSOLUD. Keskajal olid haridus ja teadus kiriku kontrolli all. Kooliharidust saadi kiriku- ja kloostrikoolides. Alama astme vaimulikke valmistati ette toomkoolides. Nendes koolides õppisid lisaks vaimulikukutseks valmistujaile aadlike ja jõukamate linlaste lapsed. Talurahva lastele koole polnud, neile tüübiti vaid sundkorras pähe tähtsamad ladinakeelsed palved ja muu hingeõnnistuseks hädavajalik miinimum. See-eest õpetati talulastele kodus igapäevaseks eluks palju vajalikumaid tarkusi
Muinaseestlaste usund oli eelkõige loodususund. See tähendas inimtegevuse pidevat kooskõlastamist looduse arvamusega. Loodust ja looduslikke objekte käsitleti elusolendeina. Tähtsal kohal on sõnamaagia. Paljud loitsud ja rahvalaulud on maagiaga seostatud. Eestlastel oli ilmselt välja kujunenud ka kõrgeimad jumalad. Tarapitat nimetab Läti Henriku Kroonika kui kõrgeimat jumalat ilmselt piksejumalat pikne on kõigi naaberrahvaste paganlike peajumalate atribuut. 2. Haridus XIII-XV sajandil Eestis (Euroopa kultuuriruum) KATOLIKUAEG XIII saj. alguses langesid Eesti alad saksa ristisõdijate valdusse. Eestit hakkasid valitsema võõrad baltisakslased ja see määras Eesti kultuurilise omapära sajandeiks. Maa vastsed valdajad, maahärrad ja nende vasallid, asusid Eestit kujundama Euroopa, eelkõige Saksamaa eeskujul. Kerkisid linnad, linnused, kirikud ja kloostrid. Sellegipoolest säilis tehtu juures provintsluse, ääreala maik.
Rahvaõpetajad, oskasid paljusid keeli. Augustiinlaste ordu Püha Birgittale, Pirital. Segaklooster. 16. sajandi alguses tekkis poliitiline ja vaimne vastuseis kiriku keskvalitsusele. Poliitiline opositsioon tahtis kiriku maid, varasid, kirikut oma võimule allutada. Vaimne opositsioon tahtis sügavaid vaimulikke muudatusi. 1523. aastal jõudis uue usutunnistuse kuulutamine Riia kaudu ka Tallinnasse.1524. pildirüüsted. Toomkoolid ja kloostrikoolid. 1525. Lübeckis trükiti jumalateenistse käsiraamat ka eesti-, läti-, ja liivikeelse selgitava tekstiga. Esimene kindlasti teadaolev eestikeelne trükis. Simon Wanradt pani kokku luterliku katekismuse, mille eesti keelde tõlkis Pühavaimu kirik eesti jutlustaja Johann Koell(loe: kool). See trükiti 1535. Saksamaal. Vasemal pool alamsaksa, paremal pooleestikeelne tekst. See tahteti hävitada, mida tehtigi, aga ühe raamatuga täideti mingi teise raamatu kaasi.
I Eesti varauusaeg (u 1500-1800) Liivi sõjast pärisorjuse kaotamiseni/asehalduskorra kehtestamiseni II Eesti uusaeg: 19.saj III Eesti uusim aeg 20.saj - ... 1. Saja-aastane sõja periood (1558-1662) 2. Rootsi aeg (1561-1710/1721) 3. Vene aeg (1710/1721-1917/1918) EESTI UUSAEG II Vana-Liivimaa lõpp ja varauusaja kontekst: reformatsioon (alates 1520ndatest), Liivi sõda (1558-1583) ja saja-aastane mitmete sõdade periood Ajastu kirjandus 16.saj: - Balthasar Russow. Liivimaa kroonika. Eesti k 1967 ja 1993. Esimene trükk 1578, täiendatud trükk 1584. Paul Johansen väide 1960ndatel: autori eesti päritolu? vaieldav. - Johann Renner. Liivimaa ajalugu 1556-1561. Eesti k 1995 ja 2006. Avaldati esimest korda alles 1870ndatel. Valik eestikeelsest teaduskirjandusest: - Kruus, Hans. Vene-Liivi sõda. 1558-1561. 1924 mag töö alusel. - Laur, Mati. Eesti ajalugu varasel uusajal 1550-1800. (1999)
vaatepunktist ühele rahvale põhjustatud kannatust. See on jätnud alaväärsuskompleksi meie rahvuslikku enesemääratlusse. Lähenemisvõimalused „Liivimaa kroonikale”: Henriku sõna, negatiivne hoiak; representatsioonid, kriitikud, ümberkirjutajad – postiivne; analüütiline traumatekst. Protestantlik filosoofia on Balthasar Russowi Liivimaa kroonika (1578) aluseks – rõhutab religiooni rahvalähedust, emakeelse hariduse tähtsust. Samas toob Russow välja, et eesti talupoeg polnud religioosne subjekt – kristlikud sajandid polnud rahvast religioonini toonud: rahvas ei saanud võõrast keelest aru ja kirikuõpetajad ei osanud kohalikku keelt. Russow mõistab kohaliku liiderliku patuelu hukka. Kroonikat läbib ka tugev ja otsesõnaline vastuseis katoliiklikule maailmavaatele, paavstile. Russowi kroonika on subjektiivne, vaid väljendab oma maailmavaadet, kuigi kasutab faktilisi andmeid, daatumeid, sõjasalkadesse kuulunud meeste arvandmeid
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
