Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Nimetu". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
peatüki, tsivilisatsioon, lisabetlassiõpetajaursus, osadeks, veeda, hinduism, daro, veedad, religioon, budism, munküsimusi, mikkeskaeg, maitõiv, laur, tsivilisatsioonid, veedade, mainitud, tutvustatud, väärtushinnanguid, tekste, põhitekst, juttu, temalokkuvõtlikult, õpilasele, õpikutauged, sissejuhatav, asukohta, looduslikkeSecond level "Inimene, ühiskond, Third level Fourth level kultuur II KESKAEG" Fifth level Autorid: Mait Kõiv, Mati Laur Ilmumisaasta 2007 eesti keeles, 247 lk Analüüsisin esimese peatüki "India" kahte esimest õppetükki "Riiklus ja Ühiskond" ja "Religioon ja Kultuur" Õpik on mõeldud gümnaasiumile Uus tekst seotud eelnevaga Näide 1. "Nagu Mesopotaamias ja Egiptuses, nii kujunes ka Indias tsivilisatsioon suurte jõgikondade alal. ,, Õppetükk jaotatud pealkirjastatud osadeks Näide 2. Õppetükk jaotatud osadeks järgmiselt: Induse tsivilisatsioon Aarjalased veedade ajajärgul Kastikord Kuningriigid Samuti esineb kahe viimase osa vahel vastuolu. Motivatsioon.
Samuti on märgitud, et uusi sõnu peaks tekstis korduvalt kasutama, sest iga esinemine avab sõna uusi seoseid, mida tunnetades lugeja kujundab sõna tähenduse. Lisatud on ka, et kontekst aitab sõna tähendust mõista. Sellest lähtuvalt pole otstarbekas uusi sõnu sisse tuua kohe teksti algul, vaid hiljem, kui lugeja on tekstisse sisse elanud. Sõna muust tekstis esiletoomiseks on kasutatud tumedat trükki, mis võimaldab õpilasel tervet teksti lugematagi aru saada selle peatüki olulisemast sõnavarast. Lihtsa keele reegleid järgitakse ka sisseelamisaja andmisega, mõiste tuuakse sisse alles hiljem. See seletatakse lahti nii tekstis endas (2) kui ka peatüki alguses olevas mõistekastikeses (1), mis viitab peatüki olulisematele omandatavatele mõistetele. Seega on uusi sõnu tekstis korduvalt kasutatud, soodustades nende parema omandamise, meeldejätmise ja arusaamise. Näide 2.
vähemusgruppide vaated). Üleüldiselt on inimeseõpetusega seonduv kultuuriti väga kõikuv. Seda kannab õpik ka kõikides peatükkides kenasti edasi ja peamiselt näidete abil. Väärtuste edastamine noortele on väga tähtis, sest neil on need alles kujunemas. Näide 8 Kui õpetükk on läbitud, peaks lugejal olema tekkinud mingisugune ettekujutus ja üldistus teemast. Õnneks pakub see õpik iga peatüki lõpus kokkuvõtet, et õpilane saaks olla kindel, kas tema jaoks olulised aspektid kattuvad autorite omadega. Lisaks on õpiku iga peatüki lõpus õpitu kinnistamiseks ka küsimused: Millise armastuse komponendi puudumisega (Robert Sternbergi teooria) inimesed teie arvates kõige sagedamini lepivad? Põhjendage oma valikut. Endale mõtlemiseks midagi: Milliste omaduste, huvidega ja väärtustega kaaslast soovite ise? Millistes paikades selliste
Annika Vesselov Bak. VIII Humanitaarained I aasta Õppevara analüüs Õpik: Biologia gümnaasiumine II osa 4. kursus. Autorid: Targo Sarapuu, Mart Viikmaa ja Ivar Puura Toimetajad: Mart Viikmaa, Kalle hein Eesti loodusfoto 2006 Esmapilgul sirvides jättis õpik tervikuna mulle väga hea mulje. See on kompaktne, huvitav ja lugema-vaatama kiskuv. Palju on värvilisi pilte, ja muid illustratsioone (diagrammid, ajateljed, tabelid) Olulisemad laused ja ka üksikud mõisted on tumedamalt trükitud ning seetõttu miist tekstist kergemini eristatavad. Joonised on väga tõ
RETSENSIOON INGLISE KEELE ÕPPEKOMPLEKTILE I LOVE ENGLISH 2 Ülle Kurmi ja Ene Sooleppa õppekomplekt I Love English 2 on oluliselt uuendatud versioon samanimelisest õpikust. Õppekomplekt koosneb õpikust, töövihikust, CD-st kuulamisülesannetega, kontrolltöödest ja õpetajaraamatust. Õppekomplekt on mõeldud kasutamiseks A-võõrekeele õpikuna 4. klassile ning on loogiliseks järjeks varemilmunud komplektile I Love English 1. Õpik koosneb 20 õppeühikust, millest iga viies on mõeldud kordamiseks. Õppetükid kajastavad laia teemavaldkonda (Unit1: kool ja keeled; Unit 2: numbrid ja aeg; Unit 3: viisakus; Unit 4: loomad; Unit 5: reeglid koolis ja mujal; Unit 6: sõbrad ja sõprus; Unit 7: päev ja tegevused; Unit 8: riietus; Unit 9: sport; Unit 10: hobid; Unit 11: piknik, toiduained; Unit 12: turvalisus; Unit 13: hädaolukorrad; Unit 14: külaskäik; Unit 15: ilm ja aastaajad; Unit 16: sünnipäev; Unit 17: matkamine; Unit18: tee juhatamine; Unit 19:
· töö eesmärk ja ülesanded (mida tööga tõestatakse või kummutatakse, kuivõrd ja kelle poolt on antud teemat uuritud); · valdkond ja uurimisobjekt (uurimisülesannete piiritlemine); · töö ülesehituse selgitamine ja meetodite tutvustus; · peamiste lähtematerjalide ja allikate tutvustus. Sissejuhatuses võiks autor juhtida tähelepanu olulisematele nüanssidele, mille teadmine aitab lugejal töö sisu paremini mõista. Sissejuhatus ei täida peatüki ülesandeid, sisukorras ja põhitekstis seda ei nummerdata, see ei tohiks sisaldada liigseid andmeid ega ületada kümnendikku töö põhiosa mahust. Töö põhiosa Töö põhiosas tehakse ära kõik oluline alates probleemi püstitamisest kuni lahenduste, tulemuste ja järelduste esitamiseni. Teoreetilise ja empiirilise analüüsi vahekord sõltub käsitletavast teemast ja eesmärgi püstitusest.
· Tekst peab olema äärest-ääreni reastuses (Justify) ja 1,5 kordse reavahega. · Vasaku ääre laius peab olema 3 cm, parem 2 cm ja ülevalt ning alt 2,5 cm. · Tekstilõigud eraldatakse üksteisest täiendava reavahega. Töö ees ja taga on valge puhas leht, nn. köiteleht. Sõnade poolitamist ei kasutata. · Iga järgnev alapeatükk eraldatakse eelnevast tekstist ühe tühja reaga. · Tekstilõigud eraldatakse taandrea või tühja reavahega. · Peatüki pealkirja ja sellele järgneva teksti vahele jäetakse kaks tühja rida. · Kõik töö lehed (alates tiitellehest kuni resümee lõpuni) nummerdatakse, sealhulgas ka lehed, kus on tabelid ja joonised. · Tiitelleht, sisukord ja sissejuhatuse esimene lehekülg võetakse nummerdamisel arvesse, kuid leheküljenumbreid neile ei märgita. Leheküljenumbrid kirjutatakse alla keskele või paremasse nurka (Referaadi vormistamine ..
· Tekst peab olema äärest-ääreni reastuses (Justify) ja 1,5 kordse reavahega. · Vasaku ääre laius peab olema 3 cm, parem 2 cm ja ülevalt ning alt 2,5 cm. · Tekstilõigud eraldatakse üksteisest täiendava reavahega. Töö ees ja taga on valge puhas leht, nn. köiteleht. Sõnade poolitamist ei kasutata. · Iga järgnev alapeatükk eraldatakse eelnevast tekstist ühe tühja reaga. · Tekstilõigud eraldatakse taandrea või tühja reavahega. · Peatüki pealkirja ja sellele järgneva teksti vahele jäetakse kaks tühja rida. · Kõik töö lehed (alates tiitellehest kuni resümee lõpuni) nummerdatakse, sealhulgas ka lehed, kus on tabelid ja joonised. · Tiitelleht, sisukord ja sissejuhatuse esimene lehekülg võetakse nummerdamisel arvesse, kuid leheküljenumbreid neile ei märgita. Leheküljenumbrid kirjutatakse alla keskele või paremasse nurka (Referaadi vormistamine ..
Tartu Kristjan Jaak Petersoni Gümnaasium ÕPILASUURIMUSE JA PRAKTILISE TÖÖ JUHEND Tartu 2017 SISUKORD SISSEJUHATUS..................................................................................................................................... 3 1. ÕPILASUURIMUS JA PRAKTILINE TÖÖ TARTU KRISTJAN JAAK PETERSONI GÜMNAASIUMIS ................................................................................................................................. 4 1.1. Õpilasuurimuse või praktilise töö eesmärgid ............................................................................... 4 1.2. Töö teema valik ............................................................................................................................ 4 1.3. UPT juhendamine......................................................................................................................... 5 2. ÕPILASUURIMUSE TEOSTAMINE ...............................
vasakust ja 2,5 cm teistest servadest (File/Page Setup/Paper/Paper Margins). Tekst joondatakse nii vasak- kui ka parempoolse serva järgi, st tekst on rööpjoondatud (mõlemad servad on sirged). 4. Töös jaotatakse tekst lõikudeks. Ühe lõigu pikkus on vähemalt kolm sisutihedat lauset. Tekstilõigud eraldatakse laiema vahemikuga plokkstiilis 12 punkti (üks tähekõrgus) (Format/ Paragraph/Spacing/After 12pt). Töös ei kasutata taandridu. 5. Peatüki pealkirja ja sellele eelneva ja järgneva teksti vahele jäetakse plokkstiilis vahe 24 punkti (kaks tähekõrgust). 18 6. Seminaritööd esitatakse ühes eksemplaris ja köitmise viisi teatab õppeaine õppejõud esimeses tunnis. Kursusetöö esitatakse pehmes kiirköitjas ühes eksemplaris, diplomitöö kahes köites, millest üks kõvas - ja teine pehmes (spiraal) köites.
pealkirjad kirjutatakse paksendatult esisuurtähtedega, lõppu punkti ei panda. Pealkiri paigutatakse lehe vasakusse serva. Tiitellehel olev töö teema kirjutatakse läbivate trükitähtedega ja paksendatult (kirjastiilis Bold), font 12, kirjatüübis Times New Roman. Kõik töö iseseisvad osad (sisukord, sissejuhatus, peatükid, kokkuvõte, allikate loetelu, lisad jne) algavad uuelt lehelt kolmanda rea kõrguselt (6-7cm). Peatüki pealkirja ja sellele järgneva teksti vahele jäetakse kaks tühja rida. Alapealkirja ja eelneva ning järgneva teksti vahele jäetakse üks tühi rida. Tiitellehele ja sisukorralehele leheküljenumbrit ei märgita, kuid neid arvestatakse üldises lehekülgede numeratsioonis. Nii märgitakse leheküljenumber 3 esimest korda lehele, kus on sissejuhatus. Leheküljenumbrit ei märgita ka lehtedele, kus on kokkuvõte, kasutatud kirjandus ja lisad.
Oluliste mõistete rõhutamiseks on lubatud kasutada paksu kirja (Bold), kursiivkirja (Italic) kasutakse vaid võõrkeelsetele sõnadele ja väljenditele. Lehekülje vasakusse serva jäetakse 34 cm, paremasse serva 2 cm ning üla- ja alaserva 2,5 cm laiune veeris. 19 Töö iseseisvad osad (näiteks sissejuhatus, kokkuvõte, kasutatud kirjandus) alustatakse uuelt leheküljelt. Peatükid algavad uuelt lehelt. Iga peatüki järel on täiendav 24 punktine lõiguvahe. Alapeatükid järgnevad samalt leheküljelt. Iga alapealkirja ees ja järel on täiendav 24 punktine lõiguvahe. Peatükid tähistatakse araabia numbritega, näiteks 1., 1.1., 1.2., 2. jne. Sissejuhatust, kokkuvõtet, kasutatud lühendite, kasutatud kirjanduse loetelu ja lisasid ei nummerdata. Peatükkide hierarhia ei tohiks olla liiga keerulise ülesehitusega. Kui juba töö
ja teised esimese taseme pealkirjad) algavad uuelt leheküljelt. Alapeatükid järgnevad samalt leheküljelt, kusjuures iga alapealkirja ees on täiendav 24 punktine lõiguvahe. Peatükid ja alapeatükid tähistatakse araabia numbritega, näiteks 1.; 1.1.; 1.2. jne. Ei ole soovitav kasutada pikemaid kui kolmeosalisi peatükkide jaotusi (st 1, 1.1., 1.1.1. on lubatud). Liiga lühikesed alapeatükid tuleb pikematega ühte siduda. Peatüki (ka alapeatüki) pealkirja ja sellele järgneva teksti vahele jäetakse üks tühi rida. Sissejuhatust, kokkuvõtet, kasutatud kirjanduse loetelu ja lisasid ei nummerdata. Pealkirjadel on vasakjoondus ja ühekordne reasamm. Pealkirjade lõppu kirjavahemärke ei lisata. Uurimistööde pealkirjades küsi- ja hüüdlauseid reeglina ei kasutata. Pealkirjade kirjatüübiks on Times New Roman, mille suurus on pealkirjade alanevale hierarhiale vastavalt 16, 14 ja 13 punkti paksus (Bold) kirjas.
Samuti ei esitata mujal trükitud materjale. Lisad pealkirjastatakse ja nummerdatakse (kui lisasid on rohkem kui üks) araabia numbritega. Lisade pealkirjad esitatakse sisukorras, nt: LISAD Lisa 1. Küsitluslehe näidis Lisa 2. E-ajakirjade loetelu 12 4. UURIMISTÖÖ VORMISTAMINE Kõik Tallinna Saksa Gümnaasiumis kirjutatud tööd vormistatakse vastavalt selle peatüki nõuetele. Kui esitatav töö on mõeldud ka vabariikliku konkursitööna, siis võib töö vormistada vabariiklikest nõuetest lähtuvalt. Sel juhul tuleb retsensentidele esitada ka nõuded, mille alusel on töö vormistatud. 4.1. Üldnõuded Uurimistöö esitatakse formaadis A4 (laius 21 cm ja kõrgus 29,7 cm) pehmes köites kahes eksemplaris. Kirja tüüp on Times New Roman, tähesuurus 12 punkti.
Eesti keel ja kirjandus 1. Üldalused 1.1. Keele- ja kirjanduspädevus Keele ja kirjanduse valdkonna õppeainete õpetamise eesmärgiks põhikoolis on kujundada õpilastes eakohane keele- ja kirjanduspädevus, see tähendab suutlikkus mõista eakohaseid ilukirjandustekste ja nende osatähtsust Eesti ja maailma kultuuriloos ning tajuda keelt ja kirjandust kui rahvusliku ja iseenda identiteedi alust; keeleteadlikkus ja oskus end vastavalt suhtlussituatsioonile ja keelekasutuseesmärkidele nii suuliselt kui ka kirjalikult väljendada; arusaamine, et lugemine teeb vaimselt rikkamaks. Keele ja kirjanduse õpetamisega taotletakse, et põhikooli lõpuks õpilane: 1) väärtustab keelt kui rahvuskultuuri kandjat ja avaliku suhtluse vahendit; 2) teadvustab keeleoskust õpioskuste alusena ning identiteedi osana; 3) omandab põhiteadmised keelest ja saavutab õigekirjaoskuse; 4) väljendab end selgelt ja asjakohaselt nii suuliseltkui ka kirjalikult, arvestades kultuuris välja kujune
Riiklik Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskus Soovitusi ja näiteid loovtööde läbiviimiseks põhikooli III kooliastmes Tallinn 2011 SISUKORD SAATEKS ........................................................................................ 3 SOOVITUSI JA NÄITEID LOOVTÖÖDE LÄBIVIIMISEST PÕHIKOOLI III KOOLIASTMES Anne Ermast, Gled-Airiin Saarso, Kristi Teder Loovtöö korraldamine koolis ..............................................................4 Loovtöö teema valimine ....................................................................5 Loovtöö liigid ................................................................................5 Loovtöö juhendamine .......................................................................8 Loovtöö esitlemine ...........................................................................9 Loovtöö hindamine ...............................................................
Selgitusmeetoditele on välja töötatud rida nõudeid: a. Peab toimuma keerukate mõistete jaotamine elementideks ehk alamõisteteks. St õpetaja peab jagama keerulise oskuse osaoskusteks ja ta peab selle tegevusega tagama selle, et raskusastme tõus on järk-järguline. Iga eelnev raskusaste peab olema aluseks järgneva õpetamisele. Õpetaja peab tundma iga teema koostisosi, ta peab oskama neid jaotada osadeks õiges järjekorras ja nii oma tunnitegevusi planeerida. 10 b. Näide: 8+7= Sellise tehte puhul tuleb välja mõelda, et mida ma jagan, et tehe saaks tehtud. Vastus läheb üle kümne. Seega pean ma 7 jagama kuidagi ümber, et ma oskaks liita ja lahutada. 7= 2+5, sest kui 8-le juurde liita 2, siis ma saan 10. Joonistan tehtes 7-le ,,sarved" ja ühe sarve otsa kirjutan 2 ja teise otsa 5
Töös “Romaan ja romaaniline” on romaan range süntagmaatilise ja paradigmaatilise struktuuriga. Romaanilisus seostub teksti mõistega – polüseemia, paljusus. Artikkel “Nauding tekstist” (1973) Sama teose ja teksti vastandus. Teksti mõnu seostub lõputu, dünaamilise tähenduste genereerimise võimega. Tekstist saadav seondub katkestustega, erinewustega, nihete, tmesisega (osadeks lahutamisega – grammatikas: liitsõna osadeks lahutamine). Tekst viib kokku, põimib erinevad hääled ja koodid, sotsiolektid. Tekst on põimimine, aga samas terviku katkestamine. Tekst on mõtlemine, assotsiatsioonivoog. Tekst dekonstrueerib teost (kui struktureeritud tervikut). Tekst desorganiseerib teost, see võime ja omadus on tekstis immanentselt olemas. Tekst on ala, kus kehtib polüloogi võim, vabaduse ja determineerimatuse tsoon. Need on tööd, milles toimub strukturalismist eemaldumine; teose uurimine on
Psühholoogia eksami kordamisküsimused I Õppimise olemus 1) Õppimise mõiste. Psühholoogid mõistavad üldjuhul õppimise all protsessi, kus praktilise kogemuse vahendusel kujunevad õppuri tegevusvõimes või käitumises suhteliselt püsivad muutused. Õppimise kogemuslikuks baasiks on nii vahetu kontakt välismaailmaga kui ka varem tajutuga mõttes opereerimine. Õppimine kui protsess ise ei ole vaadeldav. Õppimisega pole tegemist siis, kui käitumise muutused on tingitud organismi füüsilisest küpsemisest, väsimusest või haigusest. Õppimist ei tohi segi ajada mõtlemisega. Mõtlemine ei kindlusta alati õppimist. 2) Tahtlik ja tahtmatu õppimine. Õppimine on nii tahtlik kui ka tahtmatu komponent. Tahtliku õppimisega on tegemist siis, kui õppur püüab teadlikult omandada uut informatsiooni või tegevusoskusi. Tahtmatu ehk kaasneva õppimise korral on enamasti tegemist teadvustamata protsessiga. Valdav osa t
Lühiajalise mälu kestus on 15-20 (30) sekundit ja maht on 7+2 ühikut. Lühiajalist mälu on võimalik suurendada. 11. Millised on põhilised võtted lühiajalise mälu mahu suurendamiseks? Lühiajalist mälu saab suurendada informatsiooni üldistamisega suuremateks ühikuteks. (Näiteks numbrite puhul jagada suured numbrid gruppidesse. Sõnu jätta meelde luues kategooriaid.) Kompleksse informatsiooni jaotamisega osadeks (Näiteks keerulisemate töö- ja õppeülesannete jaotamisega osaülesanneteks: MS Office’i arvutiprogrammi käskude nägemine tööriistarea kategooriatena (File, Edit, Insert, Format, Tools etc.) ja sealt edasi rippmenüüde sisuna.) Automatismide kujundamisega (Töötava mälu koormuse vähendamisele aitavad kaasa ka akadeemiliste baasoskuste – lugemise, arvutamise, oma tegevuse jälgimise jms treenimine automaatsuseni.) Info
seaduspärasuste, valemite, luuletuste jms õppimiseks ning kontrolltöödeks ja eksamiteks valmistumisel; märksõnade, skeemide, tabelite kasutamine - mõttelünkadega teabe meeldejätmiseks; mistahes sõnalise materjali omandamiseks kujutluspiltide loomine jne Mõtlemise korrigeerimine: 1. Probleemi analüüs ja süntees: Analüüs on probleemi jagamine väiksemateks ja kergemini käsitletavateks osadeks. Osasid käsitletakse või lahendatakse eraldi. Järgmisena tuleb last suunata neid osi nii ühendama, et see võimaldaks lahendada probleemi. Süntees – tervikpildi loomine üksiklahendustest, mis baseerub analüüsioskusele. Süntees on üksiklahenduste liitmine tervikuks. Kujundamist alustatakse koost lahtivõetud reaalsete esemete kokkupanemisest. 2. Järjestamine: oskus ülesande lõppeesmärgist lähtuvalt üksikosi õigesti järjestada.
Andres Tõnisson Euroopa ja loodusgeograafia 9. klassi geograafia õpik, osa 1 Kirjastus Koolibri, 2014 e-formaat Toimetatud Tartu Emajõe Koolis Toimetaja Emili Kilg Tartus, 2015 Elektroonilisse vormingusse kohandatud õpikus kasutatud märgised, mis aitavad otsingukäsu kasutamisel navigeerida * Tavakirjas leheküljenumbri ees on kolm järjestikust sidekriipsu, tühik ja vastava lehekülje number, näiteks, --- 5; * peatüki ette on kirjutatud kolm x-i, tühik ja vastava peatüki number, näiteks xxx 5; * visuaalne info on pandud kahekordsete ümarsulgude vahele. Kirjastus Koolibri kinnitab: õpik vastab põhikooli riiklikule õppekavale. Retsenseerinud Liisa-Kai Pihlak, Ulvi Urgard Kujundaja Tiit Tõnurist Illustratsioonid: Lea Armväärt, lk 67 Joonised: Kaire Vakar, Olger Tali Fotod: Koolibri Foto Imre Peenema: lk 85 Maa-amet: lk 66 NASA: lk 11, 72, 77 GNU Free Documentation Licence'i alusel: lk 9, 16-17, 20, 31, 32, 33, 43, 44, 46, 47, 48, 49,
4. tegevused – mida õpilane peale konspekti lugemist peab olema võimeline iseseisvalt sooritama. (Laanpere, M. 2002) Alustada tuleb tegevuste määratlemisest, sest tegevustest sõltub õpisisu. Konspektis käsitletavad faktid, mõisted ja reeglid peavad toetama tegevuste sooritamist. Enamasti on tegevus – kui vilumus raskesti määratletav. Defineerimise lihtsustamiseks tuleks mahukam ja abstraktsem oskuste kogum jagada väiksemateks hoomatavateks osadeks. Tekib nõndanimetatud tegevuste hierarhia: 1. vilumus jagatakse ülesanneteks; 2. ülesanded jagatakse tegevusteks; 3. tegevused jagatakse operatsioonideks. (Laanpere, M. 2002) Valdkonna liigendamine tegevusteks on väga oluline ka õppematerjali moduleerimise seisukohast. Seepärast jääb projektijuhtimise faktide, mõistete ja reeglite määratlemine antud magistritöö raamest välja.
ARVI TAVAST MARJU TAUKAR Mitmekeelne oskussuhtlus Tallinn 2013 Raamatu valmimist on finantseeritud riikliku programmi „Eesti keel ja kultuurimälu 2010” projektist EKKM09-134 „Eesti kirjakeel üld- ja erialasuhtluses” ja Euroopa Liidu Sotsiaalfondist. Kaane kujundanud Kersti Tormis Kõik õigused kaitstud Autoriõigus: Arvi Tavast, Marju Taukar, 2013 Trükitud raamatu ISBN 978-9985-68-287-6 E-raamatu ISBN 978-9949-33-510-7 (pdf) URL: tavast.ee/opik Trükitud trükikojas Pakett Sisukord 1 Sissejuhatus 8 1.1 Raamatu struktuur . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 10 1.2 Sihtrühm ja eesmärk . . . . . . . . . . . . . . . . . . 11 I Eeldused
tulemusi) jaotatud ajas õppimine lühikeste sessioonidena (mehhaanilise meeldejätmise korral) tagasiside- edukuse kindlustab adekvaatne tagasiside tulemustest. Aidata kujundada õiget tegevusviisi. Vormimine ja tasustus. Tasustamine tasustada keskmise sagedusega, muutuva intervalliga. (mänguautomaat) Õpetaja peab looma õpilases tasustusootuse. Vormimine järkjärguline lähenemine eesmärgiks olevale tegevusoskusele. (ulatuslik materjal jaotatud osadeks ja lõpuks kompleksoskuse kujunemine) Eripära inimõppimisel - järkjärguline lähenemine eesmärgiks olevale tegevusoskusele. Programmõpe, õp. masinad. Programmõpe - (Skinner) Õppematerjal väikestes annustes koos vastustega. (programmeeritud õpikud ja õpetatavad masinad) Jadaprogramm, õppetekstid võimaldavad õppida individuaalses tempos. Hargprogramm töötempo ja õppesisu individualiseerimine. Need kõik kadusid veel enne kui tulid arvutid
Kõik kolm hõimu nägid teisi hõime pervertidena ja halvana ja rituaali mõttetuna. Ainult enda maailmakord on õige, ja teine on kultuuriliselt vähem adekvaatne, ja vähem arenenud. Barbar: mitte-kreeklased kasutavad keelt. nende keel arusaamatu põrin kreeklastele. Kultuurikontaktid koloniaalvallutuste kaudu: Vanas maailmas oli ulatuslik kaubavahetus, mille läbi rahvad kokku puutusid, kuid see ei sundinud neid koos elama. Massiline kokkupuude hakkas peale kui euroopa tsivilisatsioon muutus piisavalt võimsaks, et suutis suuri kauguseid ületada. Koloniaalvallutuste kaudu tekkis olukord, kus koos elasid rahvad, kes said maailmast täiesti erinevalt aru. Kui hinnata kultuure kognitiivse adekvaatsuse järgi, siis ei saa rääkida kultuuri arengust, sest erinevates keskkondades on olulised teistsugused kultuurilised nähtused. Nt Amazonase indiaanlane ei saa hakkama Euroopa suurlinnas, samas ei saa ka Eurooplane hakkama dzunglis.
Kirjandus- ja teatriteaduse alused Kirjandusteaduse alused 1. Kirjandusteaduse mõiste ja uurimisobjekt Kultuur (ld k cultura) kultus, rituaalne elu, millest tekivad kõikvõimalikud tekstid. Kirjandusel on analüütiline, kriitiline, aga ka säilitav, konservatiivne roll. Kirjanduse mõiste on ajalooliselt muutlik. Kirjandus (ld k literatura) oli algselt seotud kirjatähe (ld k littera) mõistega ja tal oli tehniline sisu. Kirjandus uuris tähestikku, grammatikat, teksti, haritust ja õpetatust. Viimase uurimine osutus kõige püsivamaks. Keskajal oli kirjandus seotud kirjavaraga (ld k scriptum). Autonoomne kirjanduse valdkond tekkis 18.-19. sajandi vahetusel ning see areng oli seotud esteetika tekkimisega. Tekkis ilukirjanduse (pr k beller lettres) mõiste. Kirjandus on väljamõeldis (ingl k fiction), mille vastandnähtuseks on mitte- väljamõeldis (ingl k non-fiction). Väljamõeldis on vale (lie) või poeetiline kujutelm (poetical imagery). Hiljem selle tähendus kitsenes. T
Kõnetegevuse psühholoogia 1. Psühholingvistika aines Biheivioristlik psühholoogia, mis uurib inimese käitumist kui reaktsiooni stiimulile (S— >R). Keele kasutamine on vastavalt üks paljudest inimkäitumise vormidest (ingl. language as behaviour). Nimetatud teooria aluseks omakorda on I. Pavlovi õpetus refleksidest. Ratsionalistlik psühholingvistika, ka Chomsky-Milleri psühholingvistika, transformatsiooni- (muute-)psühholingvistika. Nimetatud teooria väidab, et iga väliskõne lause aluseks on mingi abstraktne süvastruktuur, mis kajastab selgelt kõiki pindstruktuuri lause väiteid baaslause või baaslausete ahela näol. H. Õimu järgi võiks seda näitlikult iseloomustada süvastruktuuri (A) ja pindstruktuuri (B) lausete võrdlus. Nimetatud teooria alusteks on: •Ratsionalistlik psühholoogia, mis seostab psüühika arengu tunnetuslike struktuuride ja tunnetusreeglite omandamisega. Kõneakte vaadeldakse kui indiviidi keerulise vaimse tegevu
Kadri Tüür, Timo Maran EESTI LOODUSKIRJANDUSE LUGU Eesti kirjandusloos on looduskirjandusest kõnelemine ja selle uurimine suhteliselt uus nähtus. Mitmed kirjandusuurijad on küll eri aegadel ja eri metoodikaid kasutades tegelenud loodusmotiivide analüüsimisega meie kirjandusklassikasse kuuluvates teostes (Rebane 1977; Tüür 2001; Kalda 2004), märkimisväärselt palju on pööratud tähelepanu loodus- kujunditele luules (Kepp 1999; Soovik 2002; Speek 2002). Eraldi looduse kujutamisele keskenduva proosa uurimine kirjandusteaduslike vahendi- tega ning selle kaasamine eesti kirjandusloo üldpilti on senini entusiast- liku algatuse tasemel, piirdudes peaasjalikult vastavateemaliste käsitlus- tega ajakirjanduses ja artiklikogumikes (Maran, Tüür 2001a; 2001b; Tüür 2004) ning publitseerimata töödega (Relve 1989; Tüür 2003). Loodusest kirjutavaid autoreid on Eestis aegade jooksul olnud kümneid ning nen- de loomingu mõju kultuurile on võrreldav rahvusvaheliselt tuntud ame
Uurimistööde ja praktiliste tööde läbiviimise korraldamine gümnaasiumis. Juhendmaterjalid koolidele 2 SISSEJUHATUS Maie Soll Õppekava talitus Haridus- ja Teadusministeerium 2010.a. jõustunud Põhikooli- ja gümnaasiumiseadus ja Gümnaasiumi riiklik õppekava toovad muudatused gümnaasiumi lõpetamise tingimustesse. Muutub kohustuslike eksamite arv, kuid lisaks sellele peab õpilane olema koostanud ka õpilasuurimuse või praktilise töö ja sooritama õppesuunast tuleneva koolieksami. Paljudes Eestimaa koolides on üsna pikk traditsioon nii õpilasuurimuste läbiviimisel kui ka praktiliste tööde tegemisel. Praktiliste tööde koostamise ja kaitsemise kogemused on enamasti koolidel, kus õppesuundadeks on olnud kunst, muusika, majandus jms. Valitud õppesuunal töö teostamise nõude sisse viimisega on antud õpilastele võimalus näidata, missugused teadmise
andmebaasides näit. EBSCO, Emerald Fulltext jt.). Konspekti koostamisel lähtutakse peamiselt järgmistest TÜ kirjastuse poolt välja antud õpikutest: Kulno Türk ,,Eestvedamine," ,,Inimressursi juhtimine" (varasemate aastakäikude puhul pealkirjaga ,,Personalijuhtimine"), Kulno Türk ja Aino Siimon ,,Juhtimine", Maaja Vadi ,,Organisatsioonikäitumine", Ruth Alas ,,Strateegiline juhtimine". Vajalike teadmiste omandamisele peaks kaasa aitama ja õppimise protsessi lihtsustama see, et iga peatüki lõpus on välja toodud õpiku peatükid, mis tuleb läbi töötada. Teretulemast juhtimismaailma! 4 1. JUHTIMINE JA EESTVEDAMINE OLEMUS, SEOSED JA MÕISTED 1.1 Sissejuhatus ehk juhtimisega seonduvad mõisted Vastuseks küsimusele, miks üldse peaks juhtimist ülikoolis õppima saab vastata alustades ülevaatega Maaja Vadi ,,Organisatsioonikäitumise" õpikus (1996: 26) toodud uuringu tulemustest. Heiki Kripsi poolt 1992 a
ning programmeerimine kui tegevus mõjutab omakorda inimest. Suhtlemine arvutiga õpetab inimesele korrektsust ja oma tegevuse planeerimist. Et igasuguses õppetöös on oluline koht iseseisval kodusel tööl, siis lisaks ülesannetele annan Teile viited paarile raamatule, millega tutvumist ma soojalt soovitan. 1. Norbert Wiener, Küberneetika ja ühiskond, "Loomingu" raamatukogu 1969, 45-47 2. R.Guter, J.Polunov, Abakusest raalini, Tallinn, Valgus 1980 Selle peatüki materjalide peale on "Kodutöö nr. 1" 15 / 115 TEINE TEEMA: PÕHIMÕISTED. OMISTAMISLAUSE. Sissejuhatus Nüüd, kus Te olete (loodetavasti) aru saanud juhtimise olemusest, püüan ma teha väikese ülevaate sellest, mida meie tahame juhtida ja kuidas me seda juhtimist teoks teeme ehk räägime arvutist ja programmeerimisest. Põhiliselt tuleb juttu just programmeerimisega kaasnevatest mõistetest. Need
üle arutleda. kujunemine kommunikatsioon - - Rakendamine on võime kasutada õpitud kehakeel seaduspärasusi ja mudeleid teisel viisil või uutes oludes. - Analüüs - võime jaotada vaadeldav informatsioon osadeks. - Süntees - terviku loomine komponentidest. - Hindamine - kognitiivsete õpitulemuste kõrgemaks astmeks. Suutlikus hinnata vahendite ja meetodite sobivust püstitatud eesmärkide saavutamiseks. Kuivõrd rahuldavad vahendid ja meetodid hindamiskriteeriume. Nõrkuseks – sisuline külg jäi kajastamata
annaabi.ee 
