Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Nimetu". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
psühholoogsühholoogia, allik, eetikasühholoogid, väljendusoskus, suutma, klient, meetoteid, oskuseid, keller, suhtlemisoskus, tunnustatus, valdama, oskusest, uurimismeetodid, eksperimentseudoteadus, lollitada, teadustööd, kliend, kasper, keps, milleta, suhtlemisoskused, nõustun, teooriatest, vallast, oligi, eelduseks, teadmistele, uurimustpersonalispetsialistide, juhtide, koolitajate, konsultantide, nõustajate ja teiste inimeressursside ekspertidena.Lõpetajad leiavad rakendust nii riigi- kui eraektoris, tugikeskustes, riigiametites, teenindus ja tootmissfääris, meedia. Ühtset palgasüsteemi psühholoogidel ei ole, töötasu sõltub valdkonnast, kus psühholoog töötab.Erapraksises töötavad psühholoogid reeglina tunnitasu alusel.Koolides, haiglates töötavatel psühholoogidel on kuupalk. Persoon : Jüri Allik Jüri Allik on Eesti psühholoog, kes on sündinud aastal 1949.Ta on omandanud psühholoogia doktorikraadi Tampere Ülikoolis.Allik on suurema osa oma karjäärist veetnud Tartu Ülikoolis.Ta on TÜ psühholoogiaosakonna juhataja ja Eesti Teadusfondi esimees.Jüri Allik on olnud ka aastatel 1988-1994 Eesti Psühholoogide Liidu president ja 1994-2001 asepresident. Allik on uurinud peamiselt kahte psühholoogia valdkonda: nägemistaju ning kollektivismi ja individiualismi võrdlusuuringud
nende endi valitud viisidel, et elada enam rahuldust-pakkuval ja rikkamal viisil nii indiviidi kui ühiskonna liikmena. (European Assotiation for Counselling Newsletter, Jan,1996). Tuleb ka endal välja näidata, et ootate positiivset tulemust ja ka valmis endast kõike andma. Nõustamine : * põhineb sellekohasel kokkuleppel nõustaja peab olema nõus töötama kliendiga ja vastupidi. Igale inimesele ei sobi sama nõustaja. Klient saab nõustajat valida. Kokkulepe tähendab seda, et alustatu viiakse lõpuni. *eeldab nõustaja professionaalseid teadmisi teab know-how'd *eeldab nõustaja professionaalseid oskusi ja kogemusi *rajaneb kliendi ja nõustaja usalduslikul koostööl peab usaldama klienti ja vastupidi, samuti tuleb usaldada iseennast. Kui ennast ei usalda, siis esimeseks vastuseks on supervisioon või kovisioon
Kohtupsühholoogia SOPH.00.178 Tiina Kompus [email protected] 1. loeng 24.10.08. Psühholoogia eriteadmiste kasutamine juriidilises kontekstis Kirjandus iseseisvaks tööks: Handbook of Psychology in Legal Contexts Ed. by R.Bull and D.Carson, 1995, Wiley Ptk.1.1 Psychology in Legal Contexts: Idealism and Realism kirjandus_1_1 Ptk.2.2. Psychology's Premises, Methods and Values kirjandus_1_2 Ptk.1.3. Law's Premises, Methods and Values kirjandus_1_3 Specialized Practice in Forensic Psychology: Opportunities and Obstacles Packer, Ira K. Professional Psychology: Research & Practice; Apr2008, Vol. 39 Issue 2, p245-249 kirjandus_1_4 Psychology and Law: Bridging the Gap Ed. by D.Canter and R.Zukauskiene, 2008, Ashgate: Ptk.2: Contemporary Challenges in Investigative Psychology kirjandus_1_5 Ptk.13: Does the Law Use Even a Small Proportion of What Legal Psychology has to Offer? kirjandus_1_6 Psühholoogia ja õigus on tihedalt omavahel seotud, kuna mõlemad teadusvaldkonnad tegelevad
1 ÜLEVAADE PSÜHHOLOOGIAST (EKSAMIKS VALMISTUMINE, PSP6001 Kristjan Kask) ESIMENE LOENG (ÜLEVAADE PSÜHHOLOOGIAST) Mis on psühholoogia? Psühholoogia - teadus, mis uurib käitumist ja vaimseid protsesse ehk psüühikat. Lühidalt öeldes on psühholoogia õpetus hingeelu nähtustest ja käitumisest. Mis on psüühika? Psüühika on organismi sisemuses toimuvate protsesside kogum, mille kohta tehakse järeldusi välist käitumist jälgides. Kuidas jagunevad psüühilised nähtused? Psüühilised protsessid Psüühilised seisundid Psüühilised omadused Psühholoogia harud teoreetilise orientatsiooniga Psühhofüüsika Psühhofüsioloogia -Psühhofarmakoloogiaga Isiksuse psühholoogia Sotsiaalpsühholoogia Arengupsühholoogia Neuropsühholoogia Psühholoogia harud rakendusliku orientatsiooniga Kliiniline psühholoogia Õigusps�
3. Agressiivse käitumise varasem esinemine. 4. Teo ettevalmistamine (relva kaasavõtmine). 5. Situatsiooni ettevalmistamine (koht, tunnistajate puudumine. 6. Pikk ajaperiood provokatsioonist teoni (minutites). 7. Eesmärgipärane tegutsemine sõltuvalt tingimuste muutustest. 8. Pikk kestus (minutid, tunnid). 9. Kompleksne käitumise muutus (kirjeldatavad etapid- relva toomine, kasutamine). 10. Introspektsioonivõimekus afekti kestel (mida tundis). Ekspert peaks suutma eristada tundeid enne afekti ja afekti toimumise ajal. 11. Täpsed, detailsed mälestused juhtunust. 12. Juhtunu kommenteerimne vahetult enne afekti, selle ajal või hiljem räägib teadvusehäirituse vastu. 13. Tugevate vegetatiivsete, psühhomotoorsete ja psüühiliste kaasnähtude puudumine.
Teine eksam: teemad: · Loengud: kliiniline psühholoogia; vaimsed võimed; isiksuse psühholoogia · Iseseisvalt õpitud: sotsiaalpsühholoogia; mõtlemine; tähelepanu 5. Vaimsed võimed · IQ ja mõõtmine, ajalugu · olulisemad testid · IQ vs EQ · pärilikkuse osakaal, gruppidevaheliste erinevuste probleem · Gardneri teooria paljudest intelligentsustest, Sternbergi praktiline intelligentsus ja triarhiline teooria INTELLIGENTSUS ...võime asjadest aru saada, arutleda, lahendada probleeme, planeerida, näha toimuva mõtet ja taibata sündmuste põhjuslikke seoseid (J.Allik) Inimeste käitumiserinevused tulenevad peamiselt kahest tegurist individuaalsusest ja intelligentsusest. Vaimsed võimed: Üksikvõimed ei saa jaotada osadeks (taju kiirus, lühimälu maht) Erivõimed andekus konkreetsel alal (ruumiline taju) Üldvõimed võimete kogumid Intelligentsuse teooriad Antud teemaga seostub mitmeid teooriaid, mis on kõik mõ
Eksam: 19.12.08.; 09.01.09. Kl.14.15-17.00. Näituse 2-105 Eksamile võib tulla suvalisel ajal, ajavahemikul kl.14.15-16.00. Kirjalikult tuleb vastata kolmele küsimusele, küsimused valib üliõpilane pimesi järgmiste küsimuste hulgast: 1. Õiguse ja psühholoogia kokkupuutevaldkonnad: üldiseloomustus; põhilised erinevused inimese ja inimkäitumise käsitlustes õigusteaduses ja psühholoogias. Psühholoogia ja õigus on tihedalt omavahel seotud, kuna mõlemad teadusvaldkonnad tegelevad inimese käitumisega. Psühholoogia ja õiguse kokkupuutevaldkondades on parema koostöö tagamiseks vaja olla teadlik olulistest erinevustest nendes teadusvaldkondades: - õiguses on olulisel kohal käitumise lõpptagajärg, psühholoogia keskendub eeskätt käitumisele - õigus suhtestab inimsese käitumist ideaaliga, psühholoogia suhtestab inimese käitumist organismi toimimise seaduspärasustega - õigus on ,,verbaalsuskeskne" (Kuriteo puhul tähendab menetl
Ta on skeptiline valdava paradigma-sisese andmekogumise traditsiooni suhtes tänapäeva psühholoogias ning on nihkunud fenomenoloogilise lähenemisviisi suunas. On skeptiline ka intelligentsuse testimise osas ja pole rahul ka enamiku suundadega, mis nimetavad ennast arengupsühholoogiaks, sest tegemist on lihtsalt erinevate ealiste gruppide võrdlusega. Eesti psühholooge 12 Lisa 1 Eesti psühholooge Jüri allik Allik on eesti tedlastest eesti keeles enim teaduslikku psühholoogiat populariseerinud, kuid tema mõju ulatub ka rahvusvahelisse mastaapi. Tema väärtuste absoluutses tipus on teadus ja sellega seonduv. Erinevalt Valsinerist kaldub aktsepteerima mudelit ,,publish or perish", tehes ka vastavat propagandat pressis ning läbi viies publikatsioonide ja tsiteeringute analüüse. Tema teaduslikud uuringud ja publikatsioonid on pühendatud eelkõige tajupsühholoogiale
Psühholoogia on interdistsiplinaalne, huvitav on uurida mitte puhast psühholoogiat vaid mingit tegevust, nt äri muusikaga (??) Kirikuõpetaja nõustab samuti nagu psühholoogki. 2 Psühholoogial on keskne koht teaduste seas nii bioloogiline kui ühiskondlik olend on inimene. 9. Eesti psühholoogid. Tulving. Rektorid psühholoogid. Eesti psühholoogid on: E. Tulving, J. Allik, P. Tulviste, T. Bachmann, J. Tork. Endel Tulving (sündinud 26. mail 1927 Petseris) on eesti päritolu Kanada psühholoog, üks tunnustatumaid mälu-uurijaid maailmas. Ta on tuntud kui episoodilise mälu avastaja ja uurija. Põgenes koos perega 1944. aastal Eestist Saksamaale ja läks sealt edasi 1949 Kanadasse. 1957. aastal kaitses filosoofiadoktori kraadi Harvardi ülikoolis. Alates 1956. aastast töötanud Toronto ülikoolis.
Järjepidev areng. Ristviljastuse mudel: psühholoogia kui erinevate mõjude hübriid. Arengu katkendlikkus. Psühholoogiat puudutavad erinevad faktorid nagu keelearengut on puudutanud kaubandus, sõjad, immigratsioon. Siit tulenevalt tekivad erinevad psühholoogiad: bioloogiline, äri, kliendi, kliiniline, jms. 9. Eesti psühholoogid. Tulving. Rektorid psühholoogid. Konstantin Ramul , Juhan Tork, Peeter Tulviste, Jüri Allik Endel Tulving (sündinud 26. mail 1927 Petseris) on eesti päritolu Kanada psühholoog, üks tunnustatumaid mälu-uurijaid maailmas. Ta on tuntud kui episoodilise mälu avastaja ja uurija. Põgenes koos perega 1944. aastal Eestist Saksamaale ja läks sealt edasi 1949 Kanadasse. 1957. aastal kaitses filosoofiadoktori kraadi Harvardi ülikoolis. Alates 1956. aastast töötanud Toronto ülikoolis. Psühholoogid rektorid: Tulviste, Bachmann, Heidmets 10
Psühholoogia Psühholoogia - ...on teadus, mis käsitleb psüühika olemust, avaldumisvorme, toimimise seaduspärasusi ning selle osa looduses ja ühiskonnas. - ...on teadus, mis uurib psüühilisi protsesse ja käitumist ning nende omavahelisi seoseid. - mõiste pärineb kreekakeelsetest sõnadest psyhe (hing) ja logos (õpetus,teadus) - Lühidalt öeldes on psühholoogia õpetus hingeelu nähtustest ja käitumisest. Psüühika - Psühholoogia keskne mõiste on psüühika. - ...on tegelikkuse peegeldus ajus. - Psüühiline tegelikkuse peegeldus tekib välis- või sisekeskkonna ärritajate mõjumisel inimese meeleorganeile. - ...all võib mõista ka hingelaadi, hingeelu, isikupäraseid hingeelulisi nähtusi. Psüühilised nähtused - Psüühilised nähtused jagunevad kolme suurde rühma: 1. Psüühilised protsessid 2. Psüühilised seisundid 3. Psüühilised omadused 1. Psüühilised prot
kliendi kommentaare, et näidata mõistmist. andes tagasisidet - näidates, kuidas töötaja hindab kliendi öeldut kas aktsepteerides, tõrjudes, neutraalseks jäädes või selektiivselt reageerides andes informatsiooni - kaasa arvatud selgitused, miks töötaja just nii toimib, nõnda et töötaja vaikimine, kuni ta on ära kuulanud kliendi kogu loo, ei näiks tõrjuvana muutes informatsiooni, mida klient on saanud mujalt, mõjutamaks vastuolulist, ülekaalukaks muutuda võivat või siis ebatäpset informatsiooni (M. Payne, 1995, lk. 136). Mõnedel inimestel on suhtlemisraskusi, nad võtavad informatsiooni vastu halvasti või siis väljendavad ennast teistele raskesti arusaadavalt. Sellised probleemid tekitavad sageli raskusi suhetes. Lähtudes kommunikatsiooniteooriast hangib sotsiaaltöötaja informatsiooni, kasutades
1. Õiguspsühholoogia aine, objekt, meetodid. Õiguspsühholoogia on teadusvaldkond, omaette ajalooga ning välja kujunenud õiguse ja psühholoogia piirimail. Õiguspsühholoogia on psüühika ja õiguse piiri probleemide uurimisest tekkinud teadusharu, st mõlemad distsipliinid püüavad seletada inimeste käitumist, ennustada/prognoosida seda ning ka reguleerida inimkäitumist sotsiaalses keskkonnas. Nende vahel on mitmeid erinevusi, nt: · Õigus rõhutab kindlustunnet psühholoogia tugineb suuresti tõenäosusele; · Õigus tugineb autoriteedile psühholoogia empiiriline; · Õigus põhineb poolte vastandumisel,psühholoogia tugineb ekspereminteerimisele; · Õigus on ettekirjutav psühholoogia kirjeldav; · Õigus on operatiivne psühholoogia akadeemiline. · Õigus on idiograafiline psühholoogia nomoteetiline. Õiguspsühholoogia rakenduskoht on kriminaaljustiitssüsteem. Definitsiooni järgi on riigi kriminaaljustiitssüsteem osa õigu
Ptk 9. Eetiline ülevaade/arvustus ja uuringu tulemuste edastamine ,,Iga vale väide või fakt, mis esitatud teadlikult, on raskeim kuritegu, mida üks teadlane on võimeline sooritama!" C.P. Snow, The Search Raamatu viimases peatükis käsitletakse erinevaid probleeme seoses uuringule eelneva eetikakomitee ülevaatusega ning uuringu järgsete tulemuste edastamisega. Eetilise ülevaatuse protsess Enne katseisikute värbamist ja testimist tuleb läbi viia põhjalik töö teemakohase kirjandusega, uurimus peab olema planeeritud ja läbi mõeldud. Nõusoleku saamiseks tuleks uuringu projekt esitada ülevaatamiseks teadustöödega tegelevasse institutsiooni, vajadusel korratakse ülevaatuse protsessi ka andmete kogumise protsessis. Eetikakomitee idee sai alguse 1960. keskel, Ameerika Ühendriikide Rahvusliku komitee Tervise ja inimheaolu osakonna poolt (National Commission of the United States Department of Health and Human Services). Kuni selle ajaperioodini, oli väga vähe tõendeid sel
Psühholoogia gümnaasiumile Tartu Ülikooli Kirjastus Psühholoogia, psüühika, teadvus Psühholoog töötab nõustajana, kelle ülesandeks on anda inimesele abi, kui neil on hingehädasid, millega nad ise toime ei tule. - Psühhoteraapia - protsess, millal inimese aitamiseks on vaja selleks teda tundma. - Psühholoogia - teadus, mis uurib inimese (ja loomade) hinge- ja vaimuelu olemust ning avaldumise viise. Psühholoogia - teadus inimese psüühikast (sündmus kellegi peas / vaimsed ja hingelised tegevused). - Psüühika - organismi võime peegeldada keskkonda ning vastavalt sellele muuta oma käitumist. Psühholoogia ei uuri ainult psüühikat, vaid ka organismide käitumist. - Teadvus - teadlik olemine välise maailma ja iseenda olemasolust, seisunditest ja tegudest. Teadvustamata psüühilised protsessid: 1) teadvustele kättesaamatud (�
Pärit humanistlikust psühholoogia harust. Ehedus, unikaalsus, usaldatavus, inimlikkus. Nt. Rogers: Eriti lähedale võib jõuda, kui ollakse ise seda probleemi läbi elanud. Kunsti mõõtme suurem domineerimine võib viia läbipõlemiseni. Professionaalsus võib langeda, objektiivsus langeb, võib lahendada oma probleeme läbi kliendi probleemide. Teadus: teaduspõhised efektiivsed mudelid. Nõustaja peaks olema nii teadlane kui rakenduslik nõustaja. Teaduslik mõtlemine eeldab oskuseid luua objektiivset vaatlust kuni sekkumiseni, kontrollida hüpoteese, ehitada üles teooriaid, diagnoosida, kasutada uurimismeetodeid, mis aitavad muuta nõustamise seletatavust ja efektiivsust tõhusamaks ja testide kasutamise oskust. ...... teooria suhtlemispsühholoogia, kuulamine, mõjutamise tehnikad. Probleemilahenduse strateegiad konfliktikäitumise viisid ja meetodid Kehtestamine läbirääkimise tehnikad Eetika abistamissuhe, formaalsed ja mitteformaalsed ettekirjutused
Psühholoogia Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium Sander Gansen SH. Klass 2011/12 Sisukord Kirjandus....................................................................................................................................4 Isiksuse psühholoogia................................................................................................................5 Psühhodünaamiline ehk psühhoanalüütiline koolkond..........................................................6 Sigmund Freud...................................................................................................................... 6 Carl Gustav Jung...................................................................................................................9 Wilhelm Reich......................................................................................................................13 Alfred Adler....
Rakvere Reaalgümnaasium Silver Reinsaar 10.RL klass ÕPPIMINE JA MÄLU psühholoogia referaat Juhendaja: Eda Peinar Rakvere 2008 SISUKORD SISSEJUHATUS...........................................................................................................3 1 ÕPPIMINE..................................................................................................................4 1.1 Harjumine..............................................................................................................4 1.2 Tingimine.............................................................................................................. 5 1.2.1 Klassikaline tingimine......................................................................................5 1.2.2 Operantne tingimine.........................................................................................6 1.3 Vaatlu
Tartu Ülikooli psühholoogia osakond, Maie Kreegipuu 2004 © LOENGUD KLIINILISEST PSÜHHOLOOGIAST I. SISSEJUHATUS Suurem osa psühholoogiast huvitub sellest, mis kõigil inimestel või vähemasti suurtel inimrühmadel (mehed-naised, kollektivistid-individualistid vms.) ühist on. Kliinilise psühholoogia huviobjektiks on aga indiviid või see, mis väga väikestel inimrühmadel (akuutsed skisofreeniahaiged, agorafoobikud vms.) ühist on. Seda võib sõnastada ka nii, et kliiniline psühholoogia tegeleb rohkem erinevuste kui ühisustega. Esimene küsimus on käsitletava üksikisiku erinevus teistest ehk normist. Erinevuse aste teistest on ühel suurem, teisel väiksem. Teatud astme juures tekib küsimus: kas see on veel normaalne? Kas see suu kuivus, käte värin, südamekloppimine, keskendumisvõimetus ja kartlik eelaimus läbikukkumisest on normaalne eksamieelne ärevus? Mis näitab motivatsiooni taset ja aitab end parimal tasemel esinemiseks
Tallinna Südalinna Kool MÄLU, MÄLUTÜÜBID JA ÕPISTRATEEGIAD Uurimistöö Meryliis Agnes Mõistlik 12A klass Juhendaja: õp Edith Asveit Tallinn 2013 SISUKORD SISSEJUHATUS................................................................. 3 1. MÄLUST- kes on Endel Tulving................................... 4 1.1. Mälu- mis see on?......................................................... 6 1.2. Mälu liigid...................
"Mälu koosneb süsteemidest, mis erinevad omavahel nii neis sisalduva informatsiooni, kasutamise teadvustatuse kui ka informatsiooni omandamise viiside poolest" Leidis, et pikaajalisel mälul on erinevad mäluliigid: 1) Protseduuriline mälu - sisaldab teadmisi tegevuste kohta, mida tuleb teha mingi konkreetse eesmärgi saavutamiseks (nt kingapaelte sidumine, pluusi nööpide kinni panemine, lugemine, kirjutamine). Kuidas teha teatud oskuseid või vilumusi. 2) Episoodiline mälu - sisaldab teavet sündmuste kohta, milles inimene on ise osalenud. "Inimese isiklik päevik". Otsene osalemine/vaatlus/mõtteoperatsioon (nt mõni pidu kui ka maailmas toimunud sündmus milles ta ise ei osalenud - nt tsunami katastroof Jaapanis) 3) Semantiline mälu - sisaldab üldisi faktilisi teadmisi maailma kohta, mis ei ole inimese isiklike mälestustega seotud (nt teate mis on Eesti pealinn või teie ema nimi või mida tähendab sõna "kass"
"Mälu koosneb süsteemidest, mis erinevad omavahel nii neis sisalduva informatsiooni, kasutamise teadvustatuse kui ka informatsiooni omandamise viiside poolest" Leidis, et pikaajalisel mälul on erinevad mäluliigid: 1) Protseduuriline mälu - sisaldab teadmisi tegevuste kohta, mida tuleb teha mingi konkreetse eesmärgi saavutamiseks (nt kingapaelte sidumine, pluusi nööpide kinni panemine, lugemine, kirjutamine). Kuidas teha teatud oskuseid või vilumusi. 2) Episoodiline mälu - sisaldab teavet sündmuste kohta, milles inimene on ise osalenud. "Inimese isiklik päevik". Otsene osalemine/vaatlus/mõtteoperatsioon (nt mõni pidu kui ka maailmas toimunud sündmus milles ta ise ei osalenud - nt tsunami katastroof Jaapanis) 3) Semantiline mälu - sisaldab üldisi faktilisi teadmisi maailma kohta, mis ei ole inimese isiklike mälestustega seotud (nt teate mis on Eesti pealinn või teie ema nimi või mida tähendab sõna "kass"
toetamine. Kliendile õpetatakse midagi, nt kuidas kuulata, suhelda, kuidas olla vaikuses jne. Oluline, et inimene ise tunneks, et ta vajab nõustamist, lähtealus on ka probleemi tunnistamine. Nõustamine on ajas kindlalt piiritletud, selge struktuuri ja reeglitega protsess, mida viib läbi vastava ettevalmistusega spetsialist. Kliendile on oluline, et ta tuleb kellegi juurde kindlal ajal jne, see motiveerib neid. Sageli vajavad nõustatavad ka tagant sundimist. Oluline on see kontekst, kuhu klient tuleb. Nõustaja eesmärk on muutuste esilekutsumine. Nõustamine Põhineb sellekohasel kokkuleppel (lepingul). Eeldab professionaalseid teadmisi, oskusi ja kogemusi, lisaks elukogemust (+ tugisüsteemi) ja nõustaja teadlikkust enesest (kuidas reageerid jne). Oluline on empaatia, samas ülemäärane empaatia ei ole hea ei pea olema emotsionaalselt kaasahaaratav kõiges.
Kokkuvõte psühholoogia õpikust 1. Psühholoogia, psüühika, teadvus 1.1. Mis on psühholoogia Psühholoogia on teadus, mis uurib inimese hinge- ja vaimuelu olemust ja avaldumise viise. / teadus inimese psüühikast. Psüühika on organismi võime peegeldada keskkonda ning vastavalt sellele muuta oma käitumist. / organismi sisemuses toimuvad vaimsed ja hingelised tegevused. 1.2. Psüühika ja teadvus Psüühika liigitamine ülesannete/funktsioonide järgi on seni osutunud kõige viljakamaks. Kõige laiemalt võttes on psüühika ülesanne organismi teavitamine ümbritsevas maailmas toimuvast. Selles mõttes võib psühholoogiat nimetada ka teadvuse uurimiseks. Teadvus on teadlik olemine välise maailma ja iseenda olemasolu seisunditest ja tegudest. Inimene on võimeline peegeldama, mis toimub tema psüühikas, kuid siiski ei põhine inimese ümbritseva maailma tunnetus ja tema käitumine alati teadvustatud tegevusel. Teadvustamata asju on kahesugu
1. loeng Aleksander LURIA neuropsühholoogia rajaja, afaasia, ajukahjustused SERESEVSKY mnemomist (võime mäletada suurel hulgal infot), raskusi unustamisega Daniel Tammet autist, mäletas 22,000 Pi kohta Oswald ja Wu eluga rahulolu uuring: kõrge elukvaliteet = rahulolu 19.sajandi mudel teadust võis teha igaüks põlve otsas ette kanti kuninglikus ühingus kolleegide seas. Weierstrass analüüsi isa Teadvus teadlik olemine iseendast ja välisest maailmast, seisunditest, tegevusest Pierre Janet automatismid Freud väljatõrjumise mehhanism teadvus tõrjub ebameeldiva välja Unbewussti ehk alateadvusse Ebbinghaus mälu on võimalik eksperimentaalselt uurida Rudolf Kallas esimene teadusliku psühholoogia töö kirjutanud eestlane!! Mäluõpetuse süsteem, 1897. Rahvalauliku mälu alliteratsioon ja värsimõõt on abivahendid 2. loeng Endel Tulving mälusüsteemid, seman
keelevääratusi-> kõikide nende eesmärk on saada palju informatsiooni alateadvusest. Kriitikud ütlevad, et see meetod pole teaduslik, kuid analüütikud ütlevad, et see toimib. See koolkond on 20. sajandit väga palju mõjutanud. 4) Humanistlik koolkond- algus USA'st, eksisteerib siiani. Tänu sellele koolkonnale toimus revolutsioon psühhteraapias. Ilus, aga kontrollimatu - inimene on sündides loomuselt hea. Algselt juhtis protsessi terapeut, kuid hiljem tegi seda klient (terapeut julgustas). Terapeudi ülesanne on enesehinnangut tõsta ja et inimene saaks ise hiljem elus hakkama. C.Rogers julgustas ja toetas klienti, lubab ja usaldab klienti. 5) Kogitiivne koolkond - ajaliselt kõige uuem ja maailmas hetkel valdavaim ja populaarseim. Tekkis 20.saj 50-60ndatel aastatel. Seotud küberneetika ja informaatika kiire arenguga. Inimest vaadeldakse kui infotöötlemissüsteemi kuidas inimene info vastu võtab, mis sellest saab, kuidas
1.küsimus Õiguspsühholoogia aine,objekt,meetodid Õiguspsühholoogia ühte ossa kuulub kriminaalpsühholoogia. Keerulised on õiguse ja psühholoogia vahekorrad.On väidetud,et õigus ja psühholoogia tegelevad paljuski ühiste asjadega,sest mõlemad distsipliinid püüavad mõista(seletada),ennustada ja reguleerida inimeste käitumist sotsiaalses keskkonnas.Nende vahel on mitmeid erinevusi: Õigus rõhutab konservatiivsust,psühholoogia rõhutab arengut,muutlikkust; Õigus on autoriteedile tuginev,psühholoogia empiiriline; Õigus põhineb poolte vastandumisel,psühholoogia tugineb ekspereminteerimisele; Õigus on ettekirjutav,psühholoogia kirjeldav; Õigus on reaktiivne,psühholoogia proaktiivne; Õigus on operatiivne,psühholoogia akadeemiline Defineerime kriminaalpsühholoogiat kui psühholoogiliste lähenemiste,teooriate ja meetodite kasutamist kriminaalse käitumise mõistmisel,selgitamisel,prognoosimisel ja kontrollimisel.Kriminaalpsühhol
Tallinna Ülikool Sotsiaaltöö Instituut Kristine Niit HEV KOORDINAATORI ROLL Referaat Tallinn 2014 1 Sissejuhatus Igas koolis ja klassis on väga erinevaid lapsi mõni on nutikam ja teine vähem, mõni on kiirem ja teine aeglasem, mõne lapse pere toetab õppimist ja teise lapse pere pigem takistab. Lähtuvalt kaasava hariduse ideoloogiast ei ole tänapäeval kvaliteetse haridus andmist enam võimalik ette kujutada tugiteenuseid rakendamata. 2010. aasta septembrist kehtima hakanud põhikooli ja gümnaasiumiseadusega on koolides kohustuslikus korras määratud inimene, kelle ülesandeks on koordineerida hariduslike erivajadustega õpilaste õpet - HEV koordinaator. Põhjus, miks sellise nimetusega ülesannete täitja peaks eksisteerima peitub ilmselt selles, et üha sagedamini ilmneb õpilastel erinevaid hariduslikke erivajadusi ning on tekkinud ka haridusministeeriumil seisukoht, et erikoole vähendada
Logopeed saab täpsemalt uurida lapse kõne arengu taset. Saab ka panna kõnediagnoosi. Muid diagnoose ei saa ta panna, küll aga kahtlustada. Ka silma- ja kõrvaarst saavad uurida oma valdkonda ja panna diagnoose. Ortopeed saab hinnata luude, liigeste, lihaste arengut. Eripedagoog vahe neil pedagoogiga on selles, et nt saavad paremini aru, mis lapsel viga on (meditsiiniained on neil palju), võimalikest hälvetest on eriepedal täpsem ülevaade. Eripedad peaksid suutma jagada lapse oskused väiksemates oskusteks ja peilida välja, mida laps ikka täpsemlt oskab ja mis on lapse arengupotensiaal. Aga analüüsides konkreetse tegvusega, mida see laps kkagi ei oska, miks? kus ta pidama jääb? Eripeda õpetatakse välja täpselt, mida ta veel oskab ja kus alates ta enam ei oska. See taseme kirjutab eripeda. Tavalapsed pivad palju asju ära jäljendamise/imiteerimise teel. Neile ei pea tegevust tegevust väiskemateks juppideks jagama ja ükshaaval õpetama.
Renessanss Fransesco Petrarca (1304-1374) Ta tahtis religiooni, mis põhineks piiblil, personaalsel usul ja isiklikel, omaenda tunnetel. Aktualiseerides seda potentsiaali, mille jumal on meile andnud, võime me maailma paremaks muuta. Rõhutades inimese potentsiaali, aitas Petrarca stimuleerida plahvatuslikku kunsti- ning kirjandusvalla saavutuste kasvu, mis on renessanssile nii iseloomulik. Teiste sõnadega, Petrarca skeptitsism kõikvõimalike erinevas vormis esinevate dogmade suhtes aitasid sillutada teed moodsa teaduse tekkele. Giovanni Pico (1463-1494) Inglid on täiuslikud – inimesed inglite ja loomade vahepealsed – võimalus elada sensuaalset/instinktiivset või ratsionaalset/intelligentset elu. Vabadus lubab omaks võtta peaaegu iga võimaliku vaatepunkti. Kui filosoofiaid õigesti mõista, siis on nad oma põhiolemuselt kooskõlas. Kõiki vaatepunkte on vaja objektiivselt uurida, et leida mis neis ühist on – kõiki filosoofilisi perspektiive on vaja uurida ja ass
d vitamiin). Küsi: kas teil on olnud haigestumisi? Millal lasite viimati kliinilise vere teha? Madalama haridustasemega inimeste jaoks on nõustaja ekspert, keda ta ülistab ja kelle aega ta ei taha raisata. Neil on ebamugav. Seda rohkem tuleb tööd teha, et sõnum jõuaks nendeni ja nad tahaksid teiega kauem vestelda. Kommunikatsiooniteooria alused kuidas suhet ülesehitada, sõnumit edastada. Üldjuhul me arvame, et teine saab aru ja liigume edasi. Klient võib aga seista samas punktis. Väga tugev viide neuropsühholoogiale. Ärevuses inimese frontaalsagar töötab ellujäämisprintsiibil, kognitiivne võimekus on piiratud. Probleemilahenduse strateegiad mehed on rohkem probleemilahendusele suunatud, naised emotsioonidele. Täiuslik oleks, et neid osatakse vahetada vastavalt olukorrale. Toetav stiil, vältiv stiil jne. Tänapäeval öeldakse, et mehed ja naised on siiski erinevad. On erinev sotsialiseerimine ja
Psühholoogia konspekt 2008 Tänapäeva psühholoogias on 5 teoreetilist suunda: 1. Psühhodünaamiline psühholoogia (psühhoanalüüs) S. Freud algataja Rõhutatakse alateadvuse mõju käitumisele ja varajaste eluaastate mõju isiksuse arengule. Freudi järgi moodustab inimeste teadvustatud kogemus vaid n-ö jäämäe veepealse osa. Pinna all toimuvad inimeses protsessid, mida ta ei saa välja elada ühiskonna moraalinõuete tõttu, aga mis otsivad väljendusvõimalust. Seepärast mõjutavad need alateadlikud tungid ja vastuolud meie teadvustatud mõtteid ja tegusid, neist sõltub suurel määral meie käitumine. Freud kasutas vabade assotsiatsioonide meetodit: patsient ütles, mis tal parasjagu pähe tuli, püüdmata öeldavat loogiliselt ritta seada. Freud kuulas ja analüüsis ilmnenud assotsiatsioone. Freud arendas välja ka unenägude analüüsi. Ta on loonud ka isiksuseteooria. Freud kinnitas, et psühholoogilisi meetodeid saab
1. Erivajaduste psühholoogia aines ja ülesanded. Seosed naaberteadustega, eriti arengupsühholoogiaga. Hariduslike erivajaduste määratlus. Erivajaduste psühholoogia on psühholoogia haru, mis uurib hälbinud arenguga laste, noorukite ja täiskasvanute psüühikat. Hälbima kõrvale kalduma keskmisest eakohasest arengust, võib olla ka positiivne. Mida väiksemad lapsed, seda suuremad muutused arengus. Teooriast saab üldised teadmised, kuid tuleb olla valmis praktikas ümber häälestuda. EV psühholoogia ülesanded: o Õppida orienteeruma erinevate arenguhälvete olemuses (lapse peas toimuv, peidetud), nende põhjustes ja ilmingutes (väliselt näha); o Õppida jälgima EV laste psüühika arengut töötamaks välja võtteid selle soodustamiseks, oluline on mõista mis arengu käigus muutub; o Õppida nägema muutusi hälbinud arengus seoses vanuse ja (pedagoogilise) sekkumisega. NB! Oluline on mõista eakohast tavaarengut, siis saab otsus
annaabi.ee 
