Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Nimetu". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
taskuraha, naissoost, küsitluse, vastuseks, emor, vanuserühm, populaarsemaks, säästmine, sünnipäevaks, vanusest, neljal, kino, uuringus, arvab, noorema, lastes, variandi, varianti, viiel, viidud, sisuanalüüs, rahaga, iseseisvus, ehteid, ostmine, anta, trenn, loetelu, kolmes, hüpotees, rahal, klassist, riideid, teenitakse, kooliõpilaste................................................................................11 3.3 Mitteprobleemne hasartmängude mängimine..........................................................................12 4. KÜSITLUSE ANALÜÜS..............................................................................................................13 4.1 Üldine statistika ......................................................................................................................13 4.2 Küsitluse tulemused.................................................................................................................13 KOKKUVÕTE...................................................................................................................................22 SUMMARY........................................................................................................................................23 KASUTATUD ALLIKAD....................................................................
Probleemide põhjused on paljudes põhiliseslt samad. Et suhted oleksid aga suurepärased peavad mõlemad osapooled kõvasti pingutama, et need sellised oleksid. Kõige tähtsam osa on osata kuulata nii last, kui lapsel ka vanemat. See aga ei ole nii kerge, kui tundub. Selles referaadis on juttu, kuidas lapse isiksus kujuneb ja kuidas lastega suhelda. Keila Kooli 12-18 aastaste õpilaste abiga on koostatud ülevaade nende suhetest vanematega. Uurimus koostati küsitluse põhjal, millele vastas 72 õpilast. 3 1.LAPSE ARENGUT MÕJUTAVAD TEGURID Lapse kõige mõjuvõimsamaks arengukeskonnaks on kahtlemata kodu ja perekond. Last ei mõjuta ainult need suhted milles ta ise osaline on, vaid suure kaaluga on ka suhted, mida ta kõrvalt näeb. Eakaaslaste ja muu koduväliste arengukeskkonna mõju lisandub alles hiljem. Kõik, mida laps kogeb ja näeb on tema jaoks õige, ta ei saa aru mis on vale ja mis mitte
Ühe karbi hinnaks pidi olema orienteeruvalt 50 80 krooni. Minu jaoks olid õpilaste väited, et nad ei suuda sellest enam loobuda, ehmatavad. Nad on alles 14 ja juba nikotiinisõltlased. Nad tarvitavad seda valdavalt ikka igapäevaselt. Ainus positiivne asi on see, et selle kätte saamine ei ole väga kerge. Samas on teada, et kui koolis müük toimub, siis ostetakse ikka tagavaraks ka. Kust õpilased nii palju raha saavad, väidetavalt hoiavad kokku taskuraha. Kas siis tõesti on taskuraha selleks, et endale huuletubakat osta? Selle eest peaksid nad endale pigem kommi ostma. Noored tahavad käituda nagu täiskasvanud ja tarbida tooteid, mis ei ole tegelikult neile mõeldud. Aga nende otsustusvõime ja ka vastutusvõime, ei ole välja kujunenud. Miks tahavad noored nii kiiresti suureks saada? Sellele küsimusele ma vastust ei saanud. 6 KOKKUVÕTE
tarbijakaitse, 2013) Minu uurimustöö eesmärgiks on teada saada, kas Mustvee Gümnaasiumi põhikooli õpilased tarbivad energiajooke ja kas nad on kursis energiajookide kahjulikkusega. Sõnastasin kaks uurimisküsimust, milleks on: ·Mil määral ning mis põhjusel Mustvee Gümnaasiumi põhikooli õpilased tarbivad energiajooke? ·Kas Mustvee Gümnaasiumi põhikooli õpilased on kursis energiajookide kahjulikkusega? Et küsimustele vastused saada koostasin küsitluse, kus on 9 küsimust. Metoodika on kvantitatiivne. Küsitluse viisin läbi Mustvee Gümnaasiumi 5.-9. klassi õpilaste seas. Töö koosneb 12 leheküljest, 3 joonisest, 1 lisast, tabelid puuduvad. Sooviksin tänada abistamise eest oma juhendajat Ene Lüüsi, uurimistöö aluste õpetajat Maili Vaherit ja küsitluses osalenud õpilasi. 4 1. KIRJANDUSE ÜLEVAADE
........................8 3. EESTI TELEVAATAJATE TÜPOLOOGIA.................................................................9 3.1. Peamised televaatajate tüübid...........................................................10 4. TNS EMORI ANDMED KESKMISE EESTLASE TELEMEEDIA TARBIMISE HARJUMUSTE KOHTA 2014. AASTA SEPTEMBRIKUUST DETSEMBRIKUUNI 12 5. LÄHTE ÜHISGÜMNAASIUMI 3. KOOLIASTMES JA GÜMNAASIUMIS LÄBIVIIDUD KÜSITLUSE TULEMUSED JA JÄRELDUSED..................................17 5.1. Küsitluse tulemused...........................................................................18 5.2. Järeldused.......................................................................................... 23 5.2.1. Küsitluse tulemuste võrdlus TNS Emori andmetega.....................24 KOKKUVÕTE................................................................................................................25 KASUTATUD KIRJANDUS......................................................................
Suitsuraha said enamus suitsetajaid oma söögirahast (63%), vaid 37% ostis suitsu oma taskuraha eest (tabel 5). 15 Tabel 5 37% ostan suitsu oma söögiraha eest ostan suitsu oma 63% taskuraha eest Kui tahtsin teada, kas nad kunagi suitsetamise ka maha jätta kavatsevad, siis polnud 62% vastajatest selles kindlad, 28% soovis maha jätta ning 10% ei soovinud (tabel 6). Tabel 6 10% kavatsen 28% suitsetamise maha jätta ei ole kindel
aspekte (Blanchard 2001). 1.3.1.2 Homoseksuaalsus kaksikute seas Uuringud kaksikute seas leidmaks seaduspärasusi homoseksuaalsuse esinemisel on andnud vastuolulisi tulemusi. Varasemates uuringutes jõuti järeldusele, et ühemunakaksikute puhul on homoseksuaalsuse konkordantsus ehk mingi genotüübi sarnasus kaksikuil palju kõrgem kui kahemunakaksikutel. Ühe uuringu järgi oli meessoost monosügootseil kaksikuil konkordantsus 55% ja disügootseil kaksikuil 22%. Naissoost kaksikutega läbi viidud samalaadne uuring andis tulemuseks vastavalt 48% ja 16% (LeVay 2003). Hilisemas uuringus olid monosügootsetest kaksikutest konkordantsed 6.7%, disügootsetest kaksikutest 7.2% ning tavalistest õdedest-vendadest 5.5% (Bearman, Brückner 2001). 1.3.1.3 Homoseksuaalsust põhjustava geeni otsingud Siiani on ebaõnnestunud püüded leida ja lokaliseerida geeni, mis eeldatavasti põhjustab homosekusuaalsust (Kon 2004: 62). 1993
....................................................................................................13 3. Uurimus arvutiga kaasnevate problemide teadmine ja arvuti kasutamine Kurssaare Gümnaasiumi õpilaste seas........................................................................................................................................15 3.1 Uuringu metoodika ja valim....................................................................................................15 3.1.1 Küsitluse tulemuste analüüs Kuressaare Gümnaasiumi 9. - 12. klassi õpilaste hulgas...16 Kokkuvõte..........................................................................................................................................26 Kasutatud kirjandus............................................................................................................................28 LISA1 Küsitlus..........................................................................................................
Seda aega planeerimata jättes või ootama jäädes, et keegi mingi hea võimaluse välja pakub, võib hinnalist vaba aega raisates igavust tundma hakata. Mida hakata peale kolm kuud kestva vaba ajaga? Esmapilgul tundub vaba aja sisustamise võimalusi olevat üsnagi palju. Kuna aga nendest osade nautimine ei ole tasuta, siis oleks esialgu mõttekas leida omale sobiv töökoht. Meie alevis on usinamatel koolilastel võimalik taskuraha teenida haljastustöid tehes. Samuti leiab tööd väike grupp poisse- tüdrukuid õpilasmalevas , mis kestab kaks nädalat. Kohilast kaheksa kilomeetri kaugusel asuvas külas Sutlemas pakuvad tööd kaks firmat. Üks nendest tegeleb puidutoodetega, teine- OÜ Sheiker. Koolinoori kutsutakse sagedamini ajalehemüüjateks, aianditesse, talutöödele, aga ka abiks suurematele üritustele või ehitusele. (Noortele)
pidid kirjutama, millises olukorras nad neid lugusid kuulaksid ning milliseid emotsioone need tekitavad. Katse eesmärgiks oli õpilastele tutvustada muusikateraapiat ja selle põhiolemust ning välja selgitada selle vanuseastme levinumad hinnangud ja emotsioonid antud muusikapalade kuulamisel. 3. UURIMUSE KOKKUVÕTLIKUD TULEMUSED Uurimuse tulemusena ilmnes, et 67-st küsitletust 39 on varem kuulnud muusikateraapiast, neist 22 naissoost ja 17 meessoost isikut. Vastanutest 48 leidis, et muusikateraapiaga on võimalik inimesi ravida ning ülejäänud 21 olid vastupidisel arvamusel. Küsimusele, kas kasutaksite muusikateraapiat enda ravimisel vastas jaatavalt 35 ja eitavalt 32 inimest. Kaks vastanut jätsid küsimusele vastamata. Antud tulemusi kirjeldavad ka järgnevad graafikud: *Esimene number graafikutes näitab vastanute arvu ning teine number vastanute protsenti kogu vastanute arvust.
Anda ülevaade tuntumatest narkootikumidest Koostada küsitlus Viia läbi küsitlus Analüüsida küsitlust Teha järeldused Töö esimeses peatükis annab autor ülevaate enim levinud narkootikumidest. Autor seletab nende mõjust tervisele, mõju kestvusest ja välimusest. 3 Teises peatükis annab autor ülevaate küsitluse andmetest, teeb analüüsi ja järeldused. Uuringus kasutatud meetodiks on küsitlus. Autor valis küsitluse, et saaks paljudelt õpilastelt vastuseid ning neid siis korraga jooniste abil analüüsida. Narkootikumid on Eestis ja mujal maailmas vägagi aktuaalne teema. Seetõttu leidub kõikjal hulgaliselt materjale, mida kasutada. Autor kasutas ka teisi töid ja uuringuid, kus on vaadeldud narkootikume erinevatest külgedest.
kuidas see on mingil määral mõjutanud küsitletud noorte elu. Uurimisküsimused: 1. Milliseid narkootikume gümnaasiumi noored tarvitavad? 2. Kui tihti tarvitavad gümnaasiumi noored legaalseid/illegaalseid narkootilisi aineid? 3. Kas narkootikumide manustamine on kuidagi muutnud noorte elu? Metoodika 3 Korraldasime Jõhvi Gümnaasiumis anonüümse küsitluse Google Drive keskonnas ning analüüsisime seda. Otsisime lisainformatsioni internetist, raamatutest, küsitleme sõpru ja suhtlesime e-maili teel Politsei- ja Piirivalveametiga, et saada ülevaadet probleemi olemasolust ja tõsidusest. Hüpoteesid 1. Enimkasutatud narkootilised ained on kanep ja ecstasy. Legaalsetest tubakatooted ja alkohol. 2. Narkootilisi ained tarvitatakse nädalavahetuseti pidudel, sest seda peetakse seltskonnas
alkohol võimas ärevust ja depressiooni tekitav aine. (Alkoinfo 2011.). Meedias ilmub pidevalt alkoholireklaame, mis kutsuvad üha rohkem ostma ja tarbima erinevaid alkohoolseid jooke. Räägitakse isegi alkoholi tarbimise positiivsetest aspektidest, nagu klaas punast veini päevas tagab parema tervise ja pikema eluea.(Vessik 2006.) Teema on samuti tänapäeval noorte seas aktuaalne ja alkoholi tarbimine koolinoorte seas kasvab üha enam ja muutub ühiskonnas järjest populaarsemaks. Järjest rohkem räägitakse noorte alkoholi tarbimise tõusust ning seetõttu on uurimistöö autoreid pikemat aega vaevanud küsimus, kas ja millisel määral tarbitakse alkoholi Ülenurme Gümnaasiumi õpilaste hulgas. Kuna uurijad on ise samuti koolinoored ja on alkoholiga kokku puutunud koolis käimise ajal, siis seetõttu on valitud uurimistöö teemaks alkoholi tarbimine Ülenurme Gümnaasiumi 15.-16. aastaste ja 18-19 aastaste õpilaste seas.
9 Joonis 1. Toidupüramiid (13). 10 3. TOITUMINE Inimene saab toidust elamiseks vajalikku energiat ning lisaks paljusid erinevaid toitaineid. Energia ja toitained on vajalikud igapäevasteks tegevusteks ja organismi normaalseks toimimiseks, näiteks rääkimiseks, hingamiseks, liikumiseks ja seismiseks. Samas on inimeste vajadused väga erinevad, sõltudes soost, vanusest, eluviisist, ainevahetuse eripäradest ja paljudest muudest teguritest. Kui inimene sööb rohkem kui tema organism vajab, ladestub toidust saadav liigne energia rasvkoena ning kehakaal hakkab tasapisi tõusma (2: 86). Inimese toitevajaduse määrab: · põhiainevahetuse käive (nooruki organismis 2000-3000 kilokalorit päevas) · liikumisaktiivsus · iga, sugu · töö iseloom · organismi erinevad seisundid (haigus, rasedus jm.) (2: 86). 3
.......................20 4.5 Vanemate perekonnaseisu seos lapse arusaamadega......................................................21 4.6 Õpilaste soov abielluda..................................................................................................22 4.7 „Jah“ vastanud õpilaste abiellumise vanuse määr..........................................................23 4.8 Küsitlusele vastanute eluvaldkondade tähtsustamise tulemused....................................23 4.9 Küsitluse tulemused omasooliste abielu pooldamise kohta...........................................24 4.10 Õpilaste arvamus Eestis omasooliste abielu lubamise suhtes......................................25 KOKKUVÕTE..........................................................................................................................27 Das Resümee.............................................................................................................................28 LISAD......................
7 2.2. Küsimustik Et teada saada õpilaste lugemisharjumuste kohta, kasutati uuringu läbiviimisel sarnast küsimustikku, mida rakendati ka Tallinna Reaalkoolis erinevas vanuses õpilaste seas (Pungas, 2008) ning Ülenurme Gümnaasiumis 6. ja 9. klasside hulgas (Vare & Köbas, 2013). Küsitlus on jagatud nelja ossa, mille ülesehitust küsimuste ja teemade kaupa võib näha tabelist 2. Küsitluse võib leida lisast 1. Tabel 2. Küsimustiku ülesehitus teemade kaupa. Küsimuste numbrid Teema 1-3.1 Ajalehed 4-4.1 Ajakirjad 5-10; 17-18 Kohustuslik kirjandus 11-16 Raamatud ja üldine lugemine 2.3. Uuringu läbiviimine ja andmeanalüüsi meetodid
Poisid 6 16 12 7 2 K üsimustikule vastas 55 õpilast. Neist 25 (45%) olid meessoost ja 30 (55%) naissoost. Küsitluses osales 3. klassidest kokku 28 õpilast, 6. klassist 13 õpilast ja 9. klassidest 14 õpilast. Kiviõli 1. Keskkoolis on 3. klasse kaks, üks 6. klass ning kaks 9. klassi. Kõik valimisse kuulunud õpilased ei vastanud küsimustikule. See võib tuleneda sellest, et küsimustikule vastamine oli vabatahtlik. Sellepärast on ka põhikooli lõpuklassi osalus vähene. (Vt joonist 1). Joonis 1. Vastajate jaotuvus klassiti ja sooti
....................... 8 1.2 Muusika tempo ning rütm kui sportliku soorituse mõjutajad ................................... 8 1.3 Muusika sisu kui sportliku soorituse mõjutaja ............................................................ 9 2. MATERJALID JA MEETODID ...................................................................................... 10 2.1 Uuritavate iseloomustus ............................................................................................... 10 2.2 Küsitluse kirjeldus ........................................................................................................ 10 2.3 Andmetöötlus ................................................................................................................ 11 3. TULEMUSED NING ANALÜÜS ..................................................................................... 12 3.1 Vastanute üldine liigitus .............................................................................................
Antud uurimistöö eesmärkideks on välja selgitada, millised on õpilaste käitumisharjumused internetis ning kui teadlikud ollakse riskidest ja nende vältimise võimalustest netis. Uurimistöö koosneb kahest peatükist. Esimeses peatükis antakse ülevaaade interneti tähtsusest kaasaja inimese elus. Teises peatükis analüüsitakse küsitluse tulemusi ja tehakse järeldusi õpilaste teadmiste kohta ohutust käitumisest internetis. Andmed analüüsiks saadi küsitluse teel. Uurimistöös küsitleti kokku 111 inimest (õpilased ja täiskasvanud) Rakke ja Väike-Maarja gümnaasiumist . Ankeet sisaldas küsimusi järgmiste teemad kohta: · kui palju veedetakse aega internetis; · millised on populaarsemad suhtlusportaalid,; · kas teatakse ohte internetis; · kas teatakse ja järgitakse turvalise käitumise nõudeid; · kust saavad õpilased abi ja infot turvakäitumise kohta. (Lisa 1) Aüsitlus koostati, kasutades Google Docsi Formi
näitel". Uurimistöö eesmärgiks on anda ülevaade, kas Vastseliina Gümnaasiumi põhikooli õpilased mängivad arvutimänge, milliseid mänge mängitakse, kas arvutimängud on neile kuidagi kasu või kahju toonud, mis põhjusel hakati mänge mängima ning kas mängitakse iga päev. Eesmärgi saavutamiseks püstitasin järgmised ülesanded: otsida infot mängude ajaloost ja tuntumatest mängudest Internetist; uurida põhikooli õpilaste seas läbiviidud küsitluse käigus õpilaste mängimise eripärasid. Püstitatud ülesannete täitmiseks lugesin teemakohast materjali Internetist, et saada ülevaade mängude loomisest ning kuulsamatest mängudest. Vastseliina Gümnaasiumi õpilaste mängude mängimise uurimiseks koostasin ning viisin läbi küsitluse. Selle materjali põhjal on valminud uurimus. · Esimeses peatükis tutvustatakse uurimismeetodit ja vastajate valimit.
................................................ 6 1.2 Mängu „League of Legends“ ajalugu................................................................7 1.3Mängu kirjeldus................................................................................................. 9 1.4 Mängu „League of Legends“ populaarsus......................................................10 2.1 Meetodi ja valimi kirjeldus........................................................................11 2.2 Küsitluse tulemused................................................................................. 11 Lisa 1 Küsitlusankeet............................................................................................ 18 4 SISSEJUHATUS Teemaks valisin „League of Legends“ ja selle populaarsus Tapa Gümnaasiumis. Probleem on selles, et kogu vaba aeg, mis mul on kulub selle mängu peale, see on umbes 5-7 tundi päevas.
seadustamise vastu. Võrreldes Euroopa Liidu liikmesriikidega on Eesti inimesed selles osas sallimatud.(Eesti Päevaleht 2003) Meie uurime Eesti noorte arvamust homoseksuaalide kooselu kohta. Noortelt pole otseselt selle teema kohta oma arvamust küsitud ja meile on noorte arvamus sama tähtis kui teiste oma. Küsitlusega saame noorte arvamuse homeseksuaalide kooselu, lapsendamise, abielu ja üldise arvamuse homoseksuaalide kohta Eestis. Küsitluse tulemuse analüüsi põhjal põhinebki meie uurimustöö. Küsitluse ise viisime läbi interneti keskkonnas. Infoallikateks olid meediavõrgud Eesti Päevaleht ja Postimees. Täname ka juhendajat Kaarel Rundut, kes andis vajalikku informatsiooni ja motivatsiooni. Mitteabieluline kooselu: Justiitsministeerium (JM) avaldas 2009.a suvel mitteabielulise kooselu ja selle õigusliku regulatsiooni analüüsi, edastades selle arvamuste avaldamiseks ja ettepanekute tegemiseks
Uurimistöö teemast lähtuvalt analüüsiti kirjanduse ülevaate selles osas toiduvalkude vajaduse norme nii Eesti kui ka Põhjamaade toitumissoovitustes. Eesti toitumissoovitustes on välja toodud, et gümnaasiumiõpilased (vanuses 16-19) peaksid päevas tarbima 65-98 grammi toiduvalke. Kuna soovituslik toiduvalgu hulk varieerub väga suures vahemikus, on inimesel raske otsustada, missugune kogus talle igapäevaseks tarbimiseks sobilik on. Samas on kirjas, et valguvajadus sõltub soost, vanusest, terviseseisundist, kehalisest koormusest ja lihaste massist (Ibid). Põhjamaade toitumissoovituste järgi on gümnaasiumiõpilastel päevane valguvajadus 0,9g kehakaalu kilogrammi kohta. Sellisest esitlusviisist lähtuvalt on palju lihtsam enda päevast valgutarvet arvestada. Eesti toitumissoovitustes on mitu korda mainitud, et valkudega on soovitav katta 10-15% päevastest toiduenergiast. Vaimse töö tegijatel võiksid valgud anda 14-15% toiduenergiast
9.klassist vastas küsimustikule 17 õpilast (21,8% küsitletutest), 10.klassist osales küsitluses 13 õpilast (16,7% vastanutest), 11.klassist vastas küsimustikule 15 õpilast (19,2% tervikust) ning 12. klassist osales küsitluses 12 õpilast (15,4% vastanutest). 2.3 Protseduur Uurimus viidi läbi eformulari keskkonnas 12.-13 jaanuarini 2017 aastal. 12. jaanuari pärastlõunal käisin kolme erineva klassi juures, et viia läbi küsitlus. Ülejäänud kahe klassiga tegin küsitluse 13. jaanuaril. Selleks palusin võimaluse kasutada 10 minutit nende inglise keele tunnist. Küsitluse läbiviimise eel tutvustasin ennast ning oma küsitluse eesmärki. Tehnilisi probleeme ette ei tulnud ning küsitlus oli kõigile hästi arusaadav, vaid 12. küsimus ingliskeelsete sõnade mõjust eesti keelele vajas mõnes klassis väikest selgitust. 2.4 Mõõtevahendid Antud uurimuses kasutasin andmekogumise meetodina ankeetküsitlust (vt LISA 1), mis koosnes 13 küsimusest
reklaami, müüvad noortele keelatud kaupu ja mööduvad suitsetavatest lastest ilma neile märkust tegemata. Oma süü on ka terviseõpetust jagavatel õpetajatel, kes ei ole suutnud lastele selgeks teha suitsetamise kahjulikkust. Enamasti ei tea ka lapsevanemad kui kahjulik on suitsetamine - nii neile endile kui ka nende lastele. (,,Suitsetamine ja noored") 2. KÜSIMUSTIKU ANALÜÜS Valimiks olid Kuressaare Gümnaasium põhikooli astmes õppivad õpilased( 5-9 klass). Küsitluse viisin läbi 68 õpilase vahel, ehk iga viies õpilane klassist vastas. Küsitlus oli trükitud A4 formaadis( vaata Lisa 1) ja selleks, et õpilased ausalt vastaksid ei käinud küsitluslehed kellegi kolmanda isiku käest läbi. Vastuste analüüs: 11 1.Kas sa suitsetad ? 50 40 30 20 10 S a ri1 0
mänguautomaadid ja kihlveod on saanud paljudele inimestele sundmõtteks. On leitud, et suurema riskitasemega hasartmängimise vormid sisaldavad kahte ühist elementi: · võimalus teha ühekordseid väga suuri panuseid, näiteks kasiinos või kihlvedudes; · võimalus teha lühikese aja jooksul korduvalt panuseid, kahe mängu vaheline intervall võib olla lausa alla kahekümne sekundi, näiteks mänguautomaatidel. 5. Küsitluse analüüs Küsitluse viisin läbi Jüri Gümnaasiumi 10.-12. klasside õpilaste seas. Küsitlusele vastasid 71 õpilast. Küsitluses uurisin, kas gümnaasiumi õpilased on hasartmänge mänginud, kui jah, siis milliseid, kui tihti mängivad, kas mängitakse interneti vahendusel, mis on suurimad võidetud või kaotatud summad, kaua nad on hasartmänge mänginud, mis põhjusel mängitakse ja kas oldakse teadlik, mis asi on sõltuvus. 5.1 Küsitluse tulemused 1.Kas olete hasartmänge mänginud
ehk 9 õpilast. 8-9. klasside seas oli tarbijaid 77% ehk 34 õpilast ning mittetarbijaid 23% ehk 10 õpilast. 11-12. klasside seas olid energiajooke tarvitanud 88% ehk 21 õpilast ning polnud tarvitanud 12% ehk 3 õpilast. Vastused koondades võib välja tuua, et kõikidest vastanutest on energiajooke tarbinud 79,4% ehk 85 õpilast ning mittetarvitanuid on 20,6% ehk 22 õpilast. Sellest võib järeldada, et tarbimine on üldjoontes samasugune ning vanusest ei sõltu tarbimissagedus. 2) Kui tihti te joote energiajooke? Kõige levinum tarbimisharjumus on paar korda aastas, seejärel paar korda kuus, paar korda nädalas ning viimasena iga päev. Lisaks on välja toodud eraldi mittetarbijate grupp, kus kõige rohkem mitte tarbijaid oli 25% ehk 11 õpilast 8-9. klassidest ning kõige vähem mitte tarbijaid oli 11-12. klassidest, kus neid oli 12% ehk 3 õpilast (joonis 1). Võib öelda, et õpilased tarbivad energiajooke mõõdukusega
Pea iga meie mõtet, ideed tunnet anname edasi liigutuste abil. Sageli ei panda seda ise tähelegi. Autori eesmärk oligi teada saada, kui palju teavad Kuressaare Gümnaasiumi õpilased kehakeele lugemisest ning kasutamisest. 3.1 Uuringu iseloomustus Küsitlus viidi läbi Kuressaare Gümnaasiumi (edaspidi KG) kahes kümnendas klassis. Vastajateks olid 16 17 aastased õpilased. Autor on valinud küsitluse valimiks mugava valimi, sest viib küsitlust läbi oma koolis, enamvähem enda vanuseliste õpilaste seas. Küsitlusele vastas kokku 60 õpilast, kellest tüdrukuid oli 34 ja poisse 26. Uuringu meetodiks oli ankeet, mida oli võimalik täita paberkandjal (vaata Lisa 1 Ankeet). 3.1.1 Uuringu analüüs Ankeet on koostatud erineva kehakeele kirjanduse abil. Küsimustele, mis on kokku pandud
1819 aastaste vanusegrupis (n=23) vastasid jaatavalt kõik õpilased (joonis 1). Kirjanduse andmetel on üle poole 1013aastastest koolilastest oma elu jooksul vähemalt ühel korral alkoholi tarvitanud. Purju on ennast joonud üle kümnendiku. 1415aastaste koolinoorte seas on vähemalt ühel korral alkoholi tarvitanud 89,4% ja purjus olnud 58%. 16 18aastaste hulgas on vastavad näitajad 93,2% ja 81,7% (Noored alkoholi... s.a.). Neid andmeid kinnitavad ka meie küsitluse tulemused. Joonis 1. Alkoholi tarvitamise kogemused. Kui tihedalt tarbite alkoholi ühe kuu jooksul ?1 1x kuus 2 2-3x kuus 3 4-6x kuus 4 7-10x kuus 5 rohkem kui 10x kuus 6 - muu 1314aastaste (n=14) vanusegrupis tarbisid alkoholi 1x kuus kaheksa õpilast, 23x kuus tarbis üks õpilane ja variantidele 4-6x ja rohkem kui 10x kuus vastasid samuti mõlemale 1 õpilane. Antud vanusegrupis jätsid küsimusele vastamata kolm õpilast. 1819aastaste
tõenäoliselt uurida nimemoe muutumist ja ehk ka kunagiste populaarsete nimede moodi tagasitulekut. Käesolev uurimistöö on heaks materjaliks, et uurida, kas paari- või kolmekümne aasta pärast on täna populaarsed nimed gümnaasiumiõpilaste seas ka maakonnas populaarsed nimed, sest hetkel see nii ei olnud. Praegu saab näha uurimusest, et koolis käivad väga erinevate nimedega õpilased, mis teeb meie kooli eriliseks. Edaspidi saab seda teemat uurida ka vanusest lähtudes, leides nimede esinemissagedus vanuserühma kaupa Jõgevamaa Gümnaasiumis. 11 Jõgevamaa Gümnaasiumis õpib 204 õpilast, aga pole kindel, kas kõik elavad Jõgeva maakonnas. Seega saaks otsida välja nende maakonna populaarseimaid nimed ning vaadata, kas nende oma kuulub sinna. Hetkel võrreldi kõiki gümnaasiumi õpilaste nimesid Jõgevamaa omadega
Treeninguid toimub palju ja trennidest osavõtjad jagub. Ratsutajaid leidub igas vanuses, päris väikestest lastest alates kuni pensionärideni välja. Arvatavasti on iga inimese suhtlusringkonnas vähemalt üks inimene, kes puutub kokku hobuste ja ratsutamisega. Mõeldes sõpruskondade peale, siis tihtilugu on nii, et kui üks sõpradest on hakanud ratsutamas käima, siis mõne aja pärast on liitunud temaga ka teised sõbrad. Mida rohkem tuleb juurde trennis käivaid inimesi, seda populaarsemaks ratsutamine saab. Uurimistöö teema ,,Ratsaspordi populaarsus tänapäeval" valik põhines isiklikule huvile teema vastu. Valikule aitas kaasa ka teadmine, et varem polnud keegi Tapa Gümnaasiumi õpilastest uurimistööna uurinud ratsaspordi populaarsust. Minu eesmärk on saada uurimistööga teada, mis on üldse ratsasport ja kui populaarne on see tänapäeval. Kinnitada või ümber lükata järgmised hüpoteesid: ratsaspordiga tegelejaid
Käesoleva uurimistöö tulemusetele toetudes said 67% noortest kanepi esmaseks proovimiseks sõbra käest ning kanepi kui uimasti tarbimise harjumused kujunevad valdavalt sõpruskonna eeskujul ja toetusel. Uurimistulemustest selgunud kanepi tarbimise ulatuslikkus (40%) 14-19-aastaste (valitud koolide) koolinoorte seas on käesoleva töö autori arvates mõnevõrra ootamatu, sest see protsent on tunduvalt kõrgem võrreldes 2011. aastal Eestis toimunud küsitluse tulemusega 15-16- 16 aastaste koolinoorte seas. Selle uurimuse andmetel oli kanepit proovinud 24% õpilastest (Vainu 2012, 19). Uurimistulemusi analüüsides selgus, et suur osa küsitlusele vastanutest ehk 41% noortest rõhutas asjaolu, et kanepist sõltuvuse teke oleneb väga suurel määral inimesest endast. Toetudes uurimistöö tulemustele ja küsitluses vastanute arvamustele, leiab autor, et suur osa
3.1 Uuringu iseloomustus Küsitlus (vaata Lisa 1 Küsitlus) viidi läbi pisteliselt Kuressare Gümnaasiumi (edaspidi KG) 9-12 klasside õpilase seas ning ka internetiportaali orkut.com vahendusel. Küsitlus oli koostatud internetiportaalil e-formular. Küsimus koosnes 10 küsimusest, millest 6-le paluti valida vastusevariant ning 4 küsimusel tuli vastata vabas vormis. Kokku küsitleti 124 noort inimest, neist 64 meessoost ja 60 naissoost. Tabel 1 Küsitletud inimeste arv vanuse järgi. (autor). vanus Inimeste koguarv Naissoost inimeste arv Meessoost inimeste arv 14-16 45 26 19 17-20 37 15 22 21-25 24 13 11 26-30 18 8 10
annaabi.ee 
