arendada? Kes sellest kõigest kasu saab? Veekonfliktid Ecuadoris Konflikti poolteks võib laiahaardeliselt võtta valitsus ning suurärimehed vs. Ecuadori põliselanikud Põliselanikud võtlevad seaduseelnõu vastu, mis lubaks vee erastamist Vesi müüakse jõukatele äridele ning vaesed peavad seda endale ostma Suur osa veest saastatakse tänu kaevandustele Pichincha provints Imbabura provints Ecuador Cotopaxi provints Veekonfliktid Ecuadoris Ecuadori põliselanikud protesteerivad praeguse süsteemi vastu blokeerides teid Marssides tänavatel Põhjustades rahutusi Protestijad erreteeritakse Kasutatud materjalid http://www.laht.com/article.asp?ArticleId= 356758&CategoryId=14089 http://axisoflogic.com/artman/publish/Articl e_59751.shtml http://blogs.ei.columbia.edu/2010/05/14/the-w ater-conflict-in-ecuador/ Tänan kuulamast!
on saanud lahest järv. c)loomade ja taimede vees.......tekivad settekivimid. 6. MV:mõõdetakse seismograafiga 8.1.himaalaja 2.punasemeremurrang. tekib tsunami. 3.uural 4.klju... sopka.5.filipiinid. VT:tekib koonuse kujuline mägi,tekivad saarestikud ookeani keskmäestikes. MAK: tekivad uued saared ja poolsaared. 7. B)fossiilid on settekivimid. C) alang on tekkinud murrangu tagajärjel. 8. 1.Alpid 2.Baikali murrang 3. Apalatsid 4. Cotopaxi 5.kilimanjaro. IV variant Turuplats-asub linna keskel, kõige tähtsam koht. 1.seki 2variandilt. Raekoda-hoone kus toimusid linnavalitsuse istungid. 2.C) Hospidalid- vaestemaja ja haigla. 3.......sest maakoor vajub. Hansaliit-põhja Euroopa kauba linnade ühendus. 4.murrangulõhe...
VULKANISM - niisuguste protsside kompleks, mis seostub magma tekkimise ja liikumisega maakoores MAGMA - vedel kivimite sulamass Olenevalt magama ja maakoore iseloomust võib liigitada vulkaane<1> lõhepurske e. joonvulkaanid Islandil, Hawaii saartel<2> keskpurske e. lõõrvulkaanid kilpvulkaanid - laava on aluseline (vedel) ja tekivad lamedad kuhikud Hawaii - Manua Loa, Manua Keakuhikvulkaanid - laava on happeline (paks) ja tekivad suured koonusjad mäed Etna, Vesuuv, Cotopaxi (kõrgeim vulkaan), Fujijama Hetkel maailmas 1400 tegevvulkaani, neist 600 aktiivset Kasulikkus Kahjulikkus: hävitab- maavärinad, mõjutab Geotermaalenergia, saab uurida maa sisemust, kliimat, mürgised gaasid ehitusmaterjal, ilus vaadata, 80%vulkaanidest paiknevad laamade kokkupõrkealadel. 15% eemaldumis vööndis. 10 000 maavärinat aastas 6000 inimene märkab 140 purustavat
Kaldeera vulkaani magmakolde sissevajumisel (või plahvatuslikul purskel mäetipu laialipaiskumisel) tekkiv langatuslik hiidkraater. Kihtvulkaan suhteliselt suur ja pikaealine valdavalt koonilise kujuga vulkaaniline pinnavorm, mis on tekkinud vulkaanilõõrist pärit vulkaanilise materjali kuhjumisel maapinnal. Kilpvulkaan - lai ja suhteliselt lame vulkaan, mis koosneb peamiselt basaltseist laavavooludest. Vulkaanide asukohad: Mauna Kea Hawaii saartel (pole laamade äärealadel), Cotopaxi Ecuadoris, Hekla Islandil, Fuji Jaapani keskel, Pinatubo Filipiinidel, Kenya Keenias, Aconcagua Argentiina kaldal, Etna Sitsiilias, St Helen USA läänerannikul, Surtsey lõuna Islandis. Maavärinate tekkepõhjused: · tektoonilised, mida põhjustavad Maa sisepinged · vulkaanilised, mis kaasnevad vulkaanipurskega · langatuslikud, mida põhjustavd koobaste varisemine · tehnogeensed, mida põhjustab inimtegevus (nt
Kaldeera vulkaani magmakolde sissevajumisel (või plahvatuslikul purskel mäetipu laialipaiskumisel) tekkiv langatuslik hiidkraater. Kihtvulkaan suhteliselt suur ja pikaealine valdavalt koonilise kujuga vulkaaniline pinnavorm, mis on tekkinud vulkaanilõõrist pärit vulkaanilise materjali kuhjumisel maapinnal. Kilpvulkaan - lai ja suhteliselt lame vulkaan, mis koosneb peamiselt basaltseist laavavooludest. Vulkaanide asukohad: Mauna Kea Hawaii saartel (pole laamade äärealadel), Cotopaxi Ecuadoris, Hekla Islandil, Fuji Jaapani keskel, Pinatubo Filipiinidel, Kenya Keenias, Aconcagua Argentiina kaldal, Etna Sitsiilias, St Helen USA läänerannikul, Surtsey lõuna Islandis. Maavärinate tekkepõhjused: tektoonilised, mida põhjustavad Maa sisepinged vulkaanilised, mis kaasnevad vulkaanipurskega Nicole Maria Klais; 11 H langatuslikud, mida põhjustavd koobaste varisemine tehnogeensed, mida põhjustab inimtegevus (nt
Referaat St. Helens ja teised vulkaanid Vulkaani nimetatakse ka tulemäeks, see on purskesaadustest koosnev koonusjas mägi, mis asub maakoores oleva lõõri või lõhe kohal. Vulkaanikuhiku tipust purskub kraatri kaudu maapinnale laavat, tuhka, kuumi gaase, auru ning tahkeid laavatükke (neid nimetatakse vulkaanilisteks pommideks). Nüüdisajal on maakeral teada 817 tegevvulkaani (kõrgeim on Cotopaxi Ekuadoris, see on 5896m). Vulkaane leidub maismaal peamiselt noorte kurdmägede alal ja vee all ookeanide keskahelikes. Vulkaanipursked võivad põhjustada suuri purustusi ja nõnda palju inimohvreid. Näiteks Indoneesias hukkus 1815.a. Tambora purske tagajärjel umbes 56 000 inimest ja 1883.a. Krakatau purske tagajärjel rohkem kui 36 000 inimest Vulkaanide tekke ja arengu seaduspärasusi ning purskesaaduste ehitust ja koostist uurib geoloogia haru vulkanoloogia. St
Paksem Õhem Kergemad kivimid Raskemad kivimid Vanem Noorem Väiksema tihedusega Suurema tihedusega Vulkanism on protsesside kogum, mis hõlmab magma teket, selle liikumist vahevööst ja maakoorest vulkaanini ning purskumist maapinnale. · Laamade äärealadel Hekla, Vesuuv, Etna, Stromboli, Cotopaxi,Krakatau · Mandrite sisealadel Kilimanjaro · Kuuma täpi kohal ookeanides Mauna Loa Maavärinad merede põhjas, nn merevärinad tekitavad merepinnal erilisi hiidlaineid, mida nimetatakse tsunamideks. · Maavärinad on maapinna vibratsioon ja nihked, mis tekivad kivimites kuhjunud elastsete pingete vabanemisel koos kivimite rebenemisega · Maavärinaid esineb laamade äärealadel, vulkaanilise tegevuse piirkonnas
laamade äärealadel, kus tulikuum magma kerkib maa sisemusest pinnale. Selliseid vulkaane, mis enam kunagi ei purska, nimetatakse kustunud vulkaanideks. Vesuuvi loetakse tegevvulkaaniks. 1944 oli viimane suurem Vesuuvipurse ja sellest ajast saadik on sealt vaid auru ja suitsu välja tulnud. On väga raske öelda, kas vulkaan on kustunud või lihtsalt puhkab. Puhkavad vulkaanid võivad taas purskama hakata. Kõrgeimad tegevvulkaanid on Llullaillaco(Tsiili), San Pedro(Tsiili), Cotopaxi (Ecuador), Misti (Peruu), Orizaba (Mehhiko ),Popocatepetl( Mehhiko) ,Sangay (Ecuador),Tolima (Kolumbia), Kljutsevskaja Sopka (Kamtsatka), Rainier (USA, Washingtoni osariik) Geograafiline asend Vesuuv paikneb lõunapoolkera idapoolel. Euroopa lõunaosas, Lõuna-Itaalias, Apenniini poolsaarel , Apenniini mäestikus , Türreeni mere kaldal. Apenniini mäestik ulatub põhjast lõunasse
Kuna Päikese kustumist pole lähemate miljonite aastate jooksul ette näha, siis peetakse neid loodusvarasid igavesteks. Kuigi ammendamatuid loodusvarasid saab käsutada justkui piiramatult 11. Kuidas mõjutavad kaevandused keskkonda? Kaevandusestest tuleb võib olla neid mürke ja aineid keskkond? Ohtlikud on ka.. 12. Vulkaani ehitus: 13. Missugustes maailma piirkondades on palju vulkaane? · Laamade äärealadel Hekla, Vesuuv, Etna, Stromboli, Cotopaxi,Krakatau · Mandrite sisealadel Kilimanjaro 14. Missuguse geoloogilise struktuuriga on seotud vulkaanide paiknemine? Vulkaanilised saared? 15. Miks ei saa Eestis esineda tugevaid maavärinaid ja vulkaanipurskeid? Kuna Eesti paikeb sellisel alal, kus ei saa esineda selliseid asju ning vulkaanid siin puuduvad. 16. Too näiteid vulkanismi kasulikkuse kohta. · Viljakas pinnas, muld (mineraalainete kõrge sisaldus) · Maavarad- ehe hõbe, kuld, vask ja paljude metallide sulfiidid
Roomlased nimetasid Hephaistost Vulcanuseks ja andsid saarele nimeks Vulcano. Selle järgi hakatigi tulemägesid vulkaanideks kutsuma. 1.2 Mis on vulkaanid? Vulkaan on purskesaadustest koosnev koonusjas mägi, mis asub maakoores oleva lõõri või lõhe kohal. Vulkaanikuhiku tipust purskub kraatri kaudu maapinnale laavat, tuhka, kuumi gaase, auru ning tahkeid laavatükke (neid nimetatakse vulkaanilisteks pommideks, Joonis 2). Nüüdisajal on maakeral teada 817 tegevvulkaani (kõrgeim on Cotopaxi Ekuadoris, 5896 m). Vulkaane leidub maismaal peamiselt noorte kurdmägede alal ja vee all ookeanide keskahelikes. Vulkaanipursked võivad põhjustada suuri purustusi ja nõuda palju inimohvreid. Näiteks Indoneesias hukkus 1815 aastal Tambora purske tagajärjel u. 56 000 elanikku ja 1883a. Krakatau purske tagajärjel rohkem kui 36 000 inimest Vulkaanide tekke ja arengu seaduspärasusi ning purskesaaduste ehitust ja koostist uurib geoloogia haru vulkanoloogia
1,335 Taal, Philippines 1911 Ash flows TEMPERATUUR, 1,200 Mayon, Philippines 1814 Mudflows KEEMILINE 1,184 Agung, Indonesia 1963 Ash flows KOOSTIS 1,000 Cotopaxi, Ecuador 1877 Mudflows 800 Pinatubo, Philippines 1991 Roof collapses and disease 700 Komagatake, Japan 1640 Tsunami 700 Ruiz, Colombia 1845 Mudflows 500 Hibok-Hibok, Philippines 1951 Ash flows Maa atmosfäär ja hüdrosfäär on vulkaanilise päritoluga
tekkinud lõhede välja. Havai saared ja Kanaari saared KILP-JA KIHTVULKAAN · Kilpvulkaan räni- ja gaasidevaene väikese viskoossusega hästi liikuv basaltne laava. Laavavool rahulik, lame vulkaanikoonus. Kõik ookeanide vulkaanid · Kihtvulkaan laava rikas ränist ja gaasidest, happeline ,laavavoolud lühikesed ja harvad, kuid plahvatuslikud vulkaanipursked. Mandritel ja laamade vahevöös VULKAANIDE ESINEMINE · Laamade äärealadel Hekla, Vesuuv, Etna, Stromboli, Cotopaxi,Krakatau · Mandrite sisealadel Kilimanjaro · Kuuma täpi kohal ookeanides Mauna Loa Maavärinad Maavärin tsunami maalihe purustused · Maavärinad on maapinna vibratsioon ja nihked, mis tekivad kivimites kuhjunud elastsete pingete vabanemisel koos kivimite rebenemisega · Maavärinaid esineb laamade äärealadel, vulkaanilise tegevuse piirkonnas Richteri ja Mercalli skaala Mida mõõdetakse?
1) Vaikse ookeani tulerõngas seal paikneb 64% tegutsevatest vulkaanidest Ameerika läänerannik Aleuudid , Alaska , Kordiljeerid , Andid , Tulemaa ; Aasia rannik koos saarkaartega Kamtsatka poolsaar, Kuriilid , Jaapan , Filipiinid , Uus Guinea , Uus - Meremaa Kljutsi Fujiyama Kilauea Mauna Loa Krakatau purskas 1883.a.Sunda saarel Pinatubo St. Helens Popocatepetl Nevado del Ruiz Cotopaxi 2) Atlandi ookeani keskahelik Hekla Laki Väikesed Antillid Mont Pel Kanaarid 3) Vahemere vöönd Alpid , Apenniinid , Kaukasus , Väike Aasia kuni Malai saarestik liitub Vaikse ookeani tulerõngaga . Etna Vesuuv Stromboli Elbrus Kazbek Ararat 4) Ida-Aafrika murranguvöönd Kilimanjaro 80% vulkaanidest paiknevad laamade kokkupõrkealadel , 15 % laamade eemaldumisvööndis ning ülejäänud mandrite ja ookeanide keskosades.
eksponeerimisele, samuti panustatakse ökoturismi suurele potensiaalile. Ecuadoris on suhteliselt madalad hinnad, mis meelitavad turiste. Miinuseks on ebapüsiv poliitika ning tõusev kuritegevus, mis mõjutavad turismindusest saadavat tulu. · Kõige enam külastatakse Ecuadoris Galapagose saari (kuulus oma võrratu bioloogilise kirjususe ja mitmekesisuse poolest), Quitot (mis asub peaaegu täpselt ekvaatoril Andide kõrgustikus) ja Cotopaxi (maailma kõige kõrgeim aktiivne vulkaan ning Amazonase vihmamets asuvad selles linnas). · Eesti turismifirmad pakuvad reise Ecuadori pealinna Quitosse, Quayaquili ja Galapagose saartele. KASUTATUD KIRJANDUS 1. Maailma maad 2. Maailma riigid 3. ENE. Kirjastus: Eesti Entsüklopeediakirjastus 4. http://www.google.ee/ 5. http://www.neti.ee/ 6. http://et.wikipedia.org/wiki/Esileht 7. http://countrystudies.us/ecuador/19
segu, mida nimetakse laavaks lõõris üha kõrgemale ning vulkaan hakkab purskama. Kui laava on väga paks, võib ta lõõris hanguda ning moodustada korgi. Lõõris kasvav surve lööb korgi eest ära, paisates kõrgele õhku kivimürakaid, mida kutsutakse vulkaanilisteks pommideks. Vedelama laava puhul on pursked rahulikumad. Iga kord kui vulkaan purskab, moodustab laava tardumisel uue kihi, mistõttu vulkaan kasvab iga purske ajal. Kõige kõrgem tegevvulkaan on Cotopaxi (5896m) ja asub Ecuadoris. Vulkaani kõrgemas osas (4700m-st alates) on vaid igilumi ja liustikud. Väheliikuv, paks ja sitke laava kujundab järskude nõlvadega kihtvulkaane. Vedel laava, mis jõuab enne tardumist kaugemale voolata, kujundab laugete nõlvadega kilpvulkaane. Kui põhjavesi on magma läheduses, kuumeneb ta tugevasti ning võib maapinnale purskuda kuuma veejoana, mida nimetatakse geisriks. Kui veeaur läbi vulkaanilise tuha
Ometi võib kustunuks peetud vulkaan ootamatult tegutsema hakata, mattes ümberkaudsed asulad tuha, laava ja mudavoolude alla. Maailmas on kokku umbes 800 tegevvulkaani. Vulkaanide paiknemine 1. Nii kustunud kui ka tegevvulkaanid paiknevad enamasti laamade äärealadel, nende põrkumise piirkondades, nt Vaikse ookeani tulevöös, kus asub üle poole maakera tegevvulkaanidest ( Cotopaxi, Popocatepetl´, kiljutsevskaja sopka, Fuji jne.) Vahemere vöö ulatub Vahemerest läbi Euraasia Malai saarteni ( Etna, Vesuuv, Ararat). Arvukalt esineb vulkaane laamade eemaldumise aladel, eriti Atlandi ookeani keskmäestikus, merepõhjas ja Islandi saarel. Seal on iseloomulikud vulkaanid, kus lõhedest voolab laava välja rahulikult (Hekla ja Laki vulkaan Islandil). Vulkaane esinedb ka mandritel, murrangualadel, nt Kilimanjaro Aafrikas, samuti laamade keskel
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
