Kansase niisutuspõllundus Geograafiline asukoht Kliimast - Niiske subtroopiline, poolpõuane ja niiske kontinentaalne - Sagedased äikesetormid, tornaadod - Suved soojad või koguni kuumad - Talved soojad või väga külmad Põllumajandusest - Muldadel on ideaalsed preeriamuldade omadused - Mustmullad - Kasvatatakse nisu Mis on niisutuspõllundus ? ...
Niiluse and - toit, papüürus, muda (viljakas maa) Enuma Elish - Babüloonia loomismüüt, keskmes on peajumal Marduki ülemvõim ning inimeste loomine jumalate teenistusse tsikuraat - astmiktorn, astmiktempel püramiid - püramiidikujuline suurtest kiviplokkidest kõrge ehitis, mida ehitati ja kasutati selleks, et peale vaarao surma paigutada sinna tema palsameeritud, sarkofaagis keha, osa tema varast ja naine. polüteism - usk mitmesse jumalasse, paljude jumalate austamine panteon - jumalate kogum, ühe usundi jumalad tempel - jumalusele pühendatud eradatud koht, jumaluse hoone palsameerimine - muumia valmistamine surnukeha õliga võides, siseelundite eemaldamine muumia - palsameeritud surnukeha Ka - see osa egiptlase hingest, mis ei liigu, mis jääb kehaga või sureb ära vms Ba - see osa egiptlase hingest, mis on võimeline liikuma peale surma ankh - vägi, lahkub kehast, kui avada muumia suu sarkofaag - puidust/kivist kunstiliselt kujundatud monume...
Judaismist ja kristlusest. *salliv suhtumine teiste rahvaste tavadesse *islamiusulised vabastati maksudest - Araabia kultuur levis tänu Ristisõjast naasnud Euroopa feodaalidele ja Araabia kaupmeestele - Leiutised: paber, kompass, püssirohi, tuuleveski, niisutuspõllundus , postituvide kasutamine, läätse abil kujutise suurendamine, abipuri laevadel 5 tugisammast e moslemi.... : usu tunnistamine, 5* peab näoga Meka poole palvetama, 1kuu paastu, peab vaestele annetusi jagama, teeb elu jooksul palverännaku Mekasse. Peale Muhamedi? Surma jaguneb islam 2ks, kuna tekkisid erimeelsused järglase valimisel. Sunniidid( ei tunnista, nende meelest oli selleks väimees) ja suiidid ( tunnistavad järglaseks Abubakri). VIIKINGITE RETKED 9. 11.sajandil...
Teised firmad nagu BP, BG, Texases baseeruv Apache Kompanii ja Shell viivad läbi uurimustegevusi ja tootmist millega tegevusluba on nõusoleku andnud kindlaks ajaperioodiks (tihti 20 aastat) ja õli ning gaasi hoiused erinevates geograafilistes tsoonides. 9 Põllumajandus Majanduse alus on põllumajandus, eeskätt niisutuspõllundus . Haritavat maad on riigi pindalast 3%. Soodsad kliimaolud ja pidev niisutus võimaldavad enamikult põldudelt koguda 2-3 saaki aastas. Peamine põllukultuur on puuvillapõõsas. Pikakiulise puuvilla kasvatamises ja väljaveos kuulub Egiptusele maailmas esikoht. Toiduteraviljaga ei suudeta nõudlust rahuldada ja seda veetakse palju sisse (peamiselt nisu või jahuna). Köögi-ja puuvilja (apelsine, mandariine, sidruneid, viinamarja) kasvatatakse suuremate linnade lähistel, datleid...
Indus ja Ganges ujutavad üle suvel lume sulamise tõttu, mis võis põhjustada tõsiseid kahjustusi. Himaalaja mäestiku tõttu on Gangesel palju sademeid ja see soodustab seal põllukasvandust. Induse madalik on aga kuiv ja sinna rajati mitmeid niisutuskanaleid. Kuid sellegipoolest sai tsivilisatsioon alguse just sealt. V aastatuhat eKr sai alguse põlluharimine ja karjakasvatus. Võeti kasutusele metallid ja arenes niisutuspõllundus. Pronksiaeg. Tähtsamad linnad olid Harappa ja Mohendzo Daro. Enamik inimesi elas maal, kuid osad elasid ka linnas. Linnad kujunesid ümber künkal oleva lossi, millel oli pühamu funktsioon. Seal olid ka viljasalved. Elamukvartalid olid põletatud tellistest. Enamik elas madalates ühetoalistest majades. Jõukamatel olid mitmekorrulised sisehooviga majad. Oli olemas kanalisatsioon reovee väljajuhti...
Inimese ajajärk jaguneb kaheks: 1) ESIAEG miljonid aastad, inimese kujunemine 2) AJALOOLINE AEG 5000 eKr kaasaeg. Sel ajal hakati kirjutama AUSTRALOPITEEKUS loetakse 1. kellest sai inimene alguse. 5mlj a tagasi, suure kohanemisvõimega. HOMO HABILIS vanim ürginimene, 3mln a tagasi. Elas muinas- ja kiviajal. Kivist tööriistad. HOMO ERECTUS 2mln a tagasi. Pihukirves. 1mln a tagasi levis inimasustus Aafrikast mujale. Elasid koobastes & okstest onnides. Rahvaarv kasvas kiiresti. HEIDELBERGI INIMENE 0.5 mln a tagasi. Suured vaimsed võimed ja kohanemisvõime. HOMO SAPIENS pärisinimene, tarkinimene. NEANDERTALLANE 250 000 a tagasi, pole meie eellane, DNA erineb meie omast. Liikus põhja, kohanes külma kliimaga. Sotsiaalselt arenenud. HOMO SAPIENS SAPIENS 200 000 a tagasi. Leiukoha järgi ku...
· Linnriigid · Looduslikud eeldused o Ur, Uruk, Nippur ja Lagas o 2 jõge Tigris ja Eufrat · Metallitööstus o Hea kliima o Vask o Geogr. Asend (,,kuldne poolkuu") · Niisutuspõllundus Omapära. o Vesiratas · Avatud ligipääs · Kiilkiri · ,,Gilgames" veeuputuse müüt VANABABÜLOONIA (17921595 a eKr) o Hammurapi AKADI RIIK (23342193 a eKr) sumerid sulandusid o Babüloni valitseja...
Riiklus ja ühiskond Induse tsivilisatsioon Induse tasandikul ja seda piiravatel mägialadel said põlluharimine ja karjakasvatus alguse V aastatuhandel e.Kr. peagi võeti kasutusele metallid ninig III aastatuhandel e.Kr arenes niisutuspõllundus ning esile tõusis pronksiaegne Induse tsivilisatsioon. Paljude asulate seas oli suuremaid linnu, millest tähtsamad olid Harappa ja Mohendzo Daro. Hoonestuse tiheduse ja asustus ala pindala järgi otsustades võis linnade elanikkond ulatuda mõne kümne tuhandeni. Enamik inimesi olid siiski maal elavad põlluharijad. Tsivilisatsiooni umbes tuhandeaastase ajaloo jooksul hariti üles suur osa Induse madalikust ja rajati ulatuslikke niisutuskanaleid. Toiduks kasvatati peamiselt nisu, otra ja datleid. Alguse sai ka puuvillakasvatus: esmalt oli puuvill loomasöödaks, peagi sai sellest aga tekstiilitooraine. Linn koondus künkal paikneva kindlustatud lossi...
Maltal, Ggantija megaliit, umbes 3600 Ekr Mesopotaamia kunst Mesopotaamia on kahe jõe(Tigrise ja Eufrati) vaheline maaala, mis asus tänapäeva Iraagi territooriumil. Juba üle 5000 aasta tagaso elasid Lõuna-Mesopotaamias sumerid, kes kasutasid kiilkirja ning kellel oli kõrgetasemeline niisutuspõllundus , keraamika jametallurgia. Sumereid peetakse ka ratta ja vankri leiutajateks. Selle aja kohta kõrgel tasemel olid neil ka matemaatika ja astronoomia. Nad püstitasid suuri astmelisi torne, niinimetatud tsikuraate. 18. saj. eKr. ühendas suur valitseja Hammurupi ja Põhja- ja Lõuna- Mesopotaamia Babüloonia riigiks. Babüloonlased võtsid omaks sumerite saavutused kunsti ja teaduste vallas. Nad rajasid korrapärase tänavavõrguga linnu, kus oli isegi kanalisatsioon. 9. saj...
Kõrgmäestike pindala on küll suhteliselt väike, kuid nende osa kliima ja veestiku kujunemises on väga suur. Kõrgemäestike osa on olnud määrav ka inimkultuuride eraldajana. Induse ja Gangese madalik on peaaegu täiesti lauge. Kõrgused ei ületa isegi paar tuhande kilomeetri kaugusel ookeanist 250 meetrit. Reljeefi on tasandanud ka aastatuhandeid kestnud niisutuspõllundus . Siin, suurte jõgede ääres, kus suured maaharijatest kultuurrahvad elasid juba 5000 aastat tagasi, kasvab hästi riis ja suhkruroog. Hindustani poolsaare mäed on madalad ja kulunud, vaid kohati üle 1000 m kõrged. Nad ümbritsevad lainja pinnamoe ja savannide ning kõrgendikega kaetud Dekkani kiltmaad. India paikneb troopilises ja lähisekvatoriaalses mussoonkliima vöötmes. Selgesti eristuvad kolm aastaaega: suhteliselt jahe ja kuiv talv, kuum ja kuiv kevad-suvi ning kuum, niiske ja...
Egiptus Kristina Kundla 10c Egiptuse Araabia Vabariik Ümber: Iisrael, Sudaan, Liibüa, Vahemeri, Punane meri Rahvaarv: 83 082 869 inimest Pindala: 1 001 450 km² Riigikeel: araabia keel Pealinn: Kairo President: Mohamed Hosni Mubarak Riigivorm: vabariik Iseseisvus: 28. veebruar 1922 Rahaühik: egiptuse nael EGP (2,00852 eesti krooni) Põllumajandus Niisutuspõllundus Puuvill, riis, mais, nisu, oad, puuviljad, juurviljad Veised, vesipühvlid, lambad, kitsed Põllumajandus: 13.4% Tööstus: 37.6% Teenindus: 48.9% Metsamajandus ja -tööstus/ Kalandus (M) See puudub, kuna kliima pole sobiv. Enamus Egiptuse alast on kõrb (ning laieneb). Impordivad puitu. Niiluse ääres tegeletakse kalandusega, kuid ei mängi majanduses suurt rolli. Energiamajandus Hüdroelekter Petrooleum (toornaftat leidub enamasti Suez'i väinas ja Lääne kõrbes). Naturaalne gaas (Niiluse deltas, Vahemere kalda lähistel ja Lääne...
India Geograafiline olustik Induse tsivilisatsiooni kujunemine Induse tasandik Gangese jõgikond 3 aastatuhat eKr. Arenes niisutuspõllundus Kujunes Pronksiaegne Induse tsivilisatsioon Induse tsivilisatsioon Harappa, Mohendžo Daro, Lothal 3 aastatuhandel eKr Elanikkond ~ 40 000 Põlluharijad Nisu,oder, datlid Puuvillakasvatus Loomasöödaks Tekstiilitooraine Linnad Kindlustatud tsitadell Templid, keskküttega saun, suured hooned (võimalik,et paleed) Viljahoidla( keskpank) Korrapärane põhiplaan...
Seal paikneb ka tubakavabrikuid. Suhkrut toodetakse Niiluse oru lõunaosas. 5 Metsatööstus ning-majandus puudub, sest kliima ei ole sobiv. Samuti on põhjuseks ka see, et enamus Egiptuse alast on kõrb ning see ala suureneb veel. Seega on nad kohustatud puitu sisse ostma, et oma vajadusi rahuldada. Majanduse alus on põllumajandus, eeskätt niisutuspõllundus . Haritavat maad on riigi pindalast 3%. Soodsad kliimaolud ja pidev niisutus võimaldavad enamikult põldudelt koguda 2-3 saaki aastas. Peamine põllukultuur on puuvillapõõsas. Pikakiulise puuvilla kasvatamises ja väljaveos kuulub Egiptusele maailmas esikoht. Toiduteraviljaga ei suudeta nõudlust rahuldada ja seda veetakse palju sisse (peamiselt nisu või jahuna). Köögi-ja puuvilja (apelsine, mandariine, sidruneid, viinamarja)...
- Araablaste vahendusel jõudsid Euroopasse Araabia, India ja Hiina teadlaste teosed - Peamine sild Lääne Euroopa ja araablaste vahel oli Pürenee ps - Araabia kultuur levis tänu Ristisõjast naasnud Euroopa feodaalidele ja Araabia kaupmeestele - Seemned ja istikud: riis, roosuhkur, granaatõunad, datlipalmid, aprikoosid, arbuusid, sidrunid - Riidesordid: musliin, damast, atlass, siid - Leiutised: paber Hiina, kompass Hiina, püssirohi Hiina, tuuleveski, niisutuspõllundus , postituvide kasutamine, läätse abil kujutise suurendamine, abipuri laevadel - Kombed: habeme kandmine, turbani kandmine, leilisaun, sõjamarss, sagedane pesemine - Araabia teadlaste töid tõlgiti ladina keelde, nii jõudsid need Euroopa haritlasteni - Araablased andsid tõuke renessansi tekkele - Kuulsaim araabia õpetlane Ibn Sina, imearst, kõrge riigiametnik, astronoom, filosoof, luuletaja - Kuulsaim kirjandusteos "Tuhat ja üks ööd"...
Geo ja looduslikud olud · Tsivilisatsioon kujunes suurte jõgikondade alal. · Põlluharimiseks väga sobiv kliima. Riiklus ja ühiskond · V a.tuh. eKr hakati Induse tasandikul põldu harima ja karja kasvatama. · Peagi võeti kasutusele metallid. · III a.tuh. eKr arenes niisutuspõllundus , esile tõusis pronksiaegne Induse tsivilisatsioon. · Tähtsamad linnad olid Harappa ja Mohendzo Daro. · Linnade elanikkond võis ulatuda mõne kümne tuhandeni. · Enamik inimesi oli siiski maal elavad põlluharijad. · Tsivilisatsiooni ajal hariti üles suur osa Induse madalikust. · Rajati ka palju niisutuskanaleid. · Toiduks kasvatati peamiselt nisu, otra ja datleid. · Alguse sai ka puuvillakasvatus....
Arvatavasti valis ka kuninga algselt rahvakoosolek. On ka oletatud, et linnriikide algaegadel kujutas rahvakosolek endast riigi kõrgeimat juhtorganit. Kuid seda oletust pole võimalik kontrollida, arvatakse ka, et linnriikide hiilgeajal oli rahvakoosoleku roll peamiselt vaid kuninga otsustega nõustumine. Süsteemid ja leiutised. Sumeritel oli kõrgetasemeline niisutuspõllundus , kanalite ja tammide võrk. Umbes samal ajal võeti kasutusele ka keraamika ja metallurgia, valmistati vasest ja pronksist tööriistu. Nad püstitasid monumentaalseid ehitisi, kasutades materjalina glasuuritud tellis. Sumerid leiutasid ratta ja vankri. Ratas leidi rakendust nii vedrudel kui ka potikedrana keraamikas. Arheoloogiliste leidude põhjal on tuntud kedrakeraamika, skulptuur ja mosaiik. Meisterliku teostuse...
Kujunes perekondade eraomand, nii maa kui muud rikkused. Sõjapealiku osatähtsus tõusis, ülejäägi tõttu võimalus neil rikastuda. Ebavõrdsus suurenes. Sõjapealikud võisid omandada positsiooni, mis oli sarnane kuninga omale. See lõi eeldused linna revolutsiooniks. 4 Linna revolutsioon. Võis toimida ka Egiptses, aga silme ees oli tal Mesopotaamia kui ta seda kirjeldas. Otsustavat rolli mängisid jõed ja niisutuspõllundus , piirkond väga viljakas aga kaugemal kõrb, suur elanikkonna kontsentratsioon viljakal alal-jäi kitsaks. Jõe ümbrus nagu magnet, mis tõmbas rahvast, see tõi kaasa asulate plahvatusliku kasvu, mis kujunesid suurteks keskusteks nt Uruk. Elanikonna kasv paratamatult lõhkus vanad sugukondlikud struktuurid ja sundis otsima uusi organisatoorseid vorme. Pidi vastama irikatsioonide? süsteemidele. Need kollektiivsed süsteemid ehk oli vaja ühistegevust ja selle kordineerimist...
4 m kõrgused kivid, km pikkused rajad, arvatavad pühade retkede kohad. Tuntuimad menhirid prantsusmaal Bretagnes . Sellest ajast säilinud ka dolmenid-algelised hauakambrid. Kui menhirid või dolmenid paigutati ringina tekkis kromlehh, tuntuis on Stonehenge inglismaal. Mesopotaamia kunst Tähendab jõgede vahelist ala. Tänapäeval iraak, eufrati ja tigrise jõe vaheline maa-ala. 3000 a ekr võtsid Sumerid kirja kasutusele-kiilkiri, nendel oli ka kõrgetasemeline niisutuspõllundus , keraamika ja metallurgia.Sumereid peetakse ka ratta ja vankri leiutajateks. Püstitasid suuri astmelisi torne-tsikuraate Tänu vanimale, Gilgamesi eeposele on andmed vanima kultuuri kohta. Kangelaslood, tõekspidamised jm. 18saj Babüloonlased vallutasid sumerite linnriigi, võtsid omaks nende saavutrused kunsti ja teaduse vllas. Hammurapi seadustekogu on esimene mälestis vana-babül. 9 saj ekr mesopot saavutasid ülemvõimu assürlased, ehitusmeistrid...
Ümarplastilised olid ka väravate juures seisvad ähvardavad loomakujud või siis templites asuvad nn. palvetajad inimene leidis endale kujus " asendaja " , kes tema eest pidevalt sõnatus palves jumalate poole pöördus. Mõisted : SUMERID- mesopotaamia esimesi rahvaid Kiilkiri, kõrgtasemeline niisutuspõllundus , keraamika,metallurgia KIILKIRI- sumerid lõid selle kirja TEMPEL- sakraalehitis ehk pühakoda TSIKURAAT- astmeline torntempel, alumistel korrustel olid töökojad, raamatukirjutamisruumid,vaheruum järgmisele korrusele pääsemiseks. PITSATSILINDRID- trükikunst pehme saviplaadi peal. Kõvast kivist sisseuuristatud reljeefidega silindrikest kandis iga vaba sumer kaelas, selle savitahvlile rullitud jäljend asendas allkirja. PILDID...
INDIA Geogr olud : Nagu mesopotaamias ja egiptuses indias kujunes tsivilisatsioon suurte jõgikondade alal. Indus ja Ganges. Gangese juures olid põlluharimiseks soodsad olud, seevastu Induse juures tuli aga suveti kunstlikult niisutada. 1. RIIKLUS JA ÜHISKOND. Induse tsivilisatsioon: Induse tasandikul ja seda piiravatel mägialadel said põlluharimine ja karjakasvatus alguse V aastatuhandel eKr. Peagi võeti kasutusele metallid ja III aastatuhandel eKr arenes niisutuspõllundus ning esile tõusis pronksiaegne Induse tsivilisatsioon. Tähtsaimad linnad olid Harappa ja Mohendzo Daro. Enamik inimesi olid maal elavad põlluharijad. Toiduks kasvatati peamiselt nisu, otra ja datleid, rajati ulatuslikke niisutuskanaleid. Alguse sai ka puuvillakasvatus: esmalt oli see loomasöödaks, peagi sai sellest tekstiilitooraine. Linn koondus künkal paikneva kindlustatud lossi ümber (ilmselt valitseja residents), silmapaistvaid templeid polnud ja lossil oli ka pühamu funktsioon...