Kansase
niisutuspõllundus
Geograafiline asukoht
Kliimast
Niiske subtroopiline, poolpõuane ja niiske kontinentaalne
Sagedased äikesetormid, tornaadod
Suved soojad või koguni kuumad
Talved soojad või väga külmad
Põllumajandusest
Muldadel on ideaalsed preeriamuldade omadused
Mustmullad
Kasvatatakse nisu
Mis on niisutuspõllundus ?
Tasuta
Faili alla laadimine on tasuta
~ 6 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2012-10-11
Kuupäev, millal dokument üles laeti
23 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Aksel G
Õppematerjali autor
NIISKE LÄHISTROOPIKA JÕGEVAMAA GÜMNAASIUM JANA DEINEKIN LAUREN LEA S- KLASS 24.05.21 PAIKNEMINE Mandrite idarannikutel Põhja- ja lõunapoolkeral 25. ja 30. laiuskraadidel https://et.wikipedia.org/wiki/L%C3%A4histroopika ÜLDINFO Kasvab palju nii igihaljaid kui ka heitlehiseid puid ja Rododeron põõsaid Loomastik liigirikkam kui kuivas lähistroopikas Väga soodne elupaik inimeste jaoks Võimalik samalt põllult saada mitu saaki aastas Iseloomulik mandrite idaservadele https://juhanipuukool.ee/taimed/ilupoosad/rododendronid ATMOSFÄÄR 1 2 3 Suvel troopiline Talvel parasvöötme Sademed on mereline õhumass õhumass jaotunud suhteliselt ühtlaselt KLIIMA Kuumad ja niisked suved ning pehmed talved Suvi- troopiline mereline
SAKSAMAA KLIIMA Saksamaa asub parasvöötmes, ta on merelise ja mandrilise kliima siirdeala. Suved on soojad ja talved külmad, aga pikemaajalised pakase- ja lumeperioodid on haruldased. Rannikul ja Ülem-Reini madalikul on keskmine temperatuur jaanuaris 1-2, mujal alla 0 °.Juulis rannikul 16 °, Ülem Reini madalikul 20°,ida-osas18°C. Talved ja suved on niisked ja vihmased. Sademeid on Põhja-Saksa madalikul 600-800 mm, mägedes üle 1000 mm, mägedevahelistel aladel kohati alla 500 mm/a. Niiske kliima tõttu on Saksamaa veevarud suured. Kevadised ja sügised öökülmad ning talvine madal temperatuur lühendavad vegetatsiooniperioodi, seetõttu selles kliimas saab vaid 1 saagi aastas PINNAMOOD Pinnaehituselt jaguneb Saksamaa kolmeks osaks: Põhja-Saksa madalik, Kesk-Saksa hertsüünia keskmäestike vöönd ja lõuna osas Alpid. Põllumajandus on arenenum maa põhjaosas, kus kasvatatak
PÕLLUMAJANDUS põllumajandus eri kliimavöötmetes eeldused põllumajandusega tegelemiseks kliima temperatuur vegetatsiooniperioodi pikkus sademed ja nende aastane jaotus sademete ja aurumise vahekord mullad keda ja mida kasvatada põllumajanduse otstarbekus polaarne kliima polaarne kliima kliima vegetatsiooni perioodita mullad ei kujune põllumajanduslik tegevus ainult kunstlikes tingimustes (kasvuhooned) lähispolaarne kliima lähispolaarne kliima lühike vegetatsiooniperiood mullad õhukesed ja õrnad rändkarjakasvatus rohumaadel paraskliima A B A B B C A - mereline; B - mandriline; C - mussoon mereline parask
Minu Argentiina 1) 2) Argentiina naaber läänepoolt on Tsiili, põhjapoolt Boliivia ja Paraguay ja idapoolt Brasiilia ning Uruguay. 3) Argentiina asub lõuna ja lääne poolsfääris ning asukoht annab väga suure mitmekesisuse riigi kliimale. Riigi põhjaosas on troopiline kliima ning väga kuumad ja niisked suved ja kuivad talved, mil on oht põudadele. Kesk-Argentiinas on kuumad suved äikesevihmadega ja jahedad talved. Argentiina lõunaosas on soojad suved ning külmad talved suure lumehulgaga, viimane eriti tihe mägipiirkondades. Keskmiselt: Õhutemperatuur jaanuaris on 20 kuni 25 C ja juulis 10 C ringis. Õhutemperatuuri amplitud on 12 C. Aasta keskmine õhutemperatuur on 16 C. Aastane sademete hulk on 500- 1000 mm. HUVITAVAID FAKTE: * Argentiina on Lõuna-Ameerikas nii kuuma- kui ka külmarekordiomanik. Kõrgeim temperatuur on 47.3 °C, mõõdetud Campo Gallos. Madalaim temperatuur on -39 °C , mõõdetud Valle de los Patoses. * Buenos Airest on lumi katnud vaid kak
Sisukord Sissejuhatus...................................................................................................... lk 3 Svaasimaa........................................................................................................ lk 4 Kliima.............................................................................................................. lk 5 Veondus........................................................................................................... lk 5 Turism.............................................................................................................. lk 5 Abi................................................................................................................... lk 5 Relvajõud......................................................................................................... lk 6 Majandus............................................................................
SEGA JA LEHTMETS ASEND PõhjaAmeerikas suurjärvistu ümbruses, aasias. KLIIMA Suved on seal jahedad, kuna meri ei lase soojaks minna, ning talved on pehmed sest meri ei lase külmaks minna. MULD toitainerikkad mustmullad, ning kõdunenud lehed annavad värvuse. TAIMESTIK lehtpuud, nt kask, vaher, pöök, tamm. Alustaimestik. LOOMASTIK vähe elupaiku, rebased, metssead, metskitsed, oravad. INIMTEGEVUS põllumajandud, tööstused. KESKKONNAP ülerahvastus, õusaaste, veereostus. ROHTLA ASEND mandri siseosas ja rannikul. KLIIMA aastas sajab 350550 mm. Talvel langevad sademed lumena, kevadel vihmana. Suved on kuumad ja võib esineda ka põud. MULD väga huumuserikkad mustmullad. TAIMESTIK kuivalembeline, tihedapuhmakulised kõrrelised, puid ei kasva seal sellepärast, et seal on kuiv. LOOMASTIK närilised ja ka piisonid. INIMTEGEVUS kasvatatakse nisu, päevalilli, suhkrupeeti (päevalilledest tehakse õli), maavarade kaevandamine. KESKKONNAP tolmutormid, veeer
AUSTRAALIA geograafia referaat Juhendaja: Sisukord: 1. ÜLDANDMED 2. AJALUGU 3. KLIIMA 4. PINNAMOOD 5. LOODUSVARAD 6. RAHVASTIK 7. LOODUS 8. HARIDUS 9. TERVIS NING SURMAD 10.KULTUUR 11.MAJANDUS 12.ENERGIAMAJANDUS 13.PÕLLUMAJANDUS 14.VEONDUS 15.EKSPORT/IMPORT 16.TURISM 17.SPORT 18.STATISTIKA 19.KASUTATUD MATERJAL/VIITED 1. ÜLDANDMED Austraalia on maailmajagu ja manner lõunapoolkeral. Põhjast lõunasse on mandri ulatus 3200, läänest itta 4100 km. Läänes ja lõunas piirneb Austraalia India ookeaniga, idas ja põhjas Vaikse ookeani meredega- Tasmani, Koralli-, Timori ja Arafura merega. Rannajoon on vähe liigestunud: põhjas sopistub Arnhemi maa ja Cape Yorki poolsaare vahel mandrisse Carpentaria laht, lõunarannikut uhub suur Austraalia laht. Tasmaania saart eraldab mandrist 224 km laiune Bassi väin. Kirderannikut ääristab 2300 km pikkune Suur Vallrahu Pealinn: Canberra Riigikord: Rahvaste Ühendusse kuuluv Föderatiivne parla
1. Iseloomusta atmosfääri koostist ja ehitust. Atmosfäär on Maa sfäär, mis ümbritseb Maad tänu Maa külgetõmbejõule. Atmosfääri ulatus on u 1000 km. Koosneb gaaside segust: lämmastikust, hapnikust, osoonist, süsihappegaasist, metaanist, veeaurust ning tolmu-, tahma- ja soola osakestest. 2. Selgita ilmaelementide(õhutemperatuur, õhurõhk, õhu tihedus ja niiskusesisaldus) vahelisi seoseid. Sama temperatuuri ja kõrguse juures on kõrgema rõhu korral õhk tihe ja madalama rõhu korral hõre. 3. Selgita, millistest teguritest ja kuidas sõltub maapinnale jõudva päikesekiirguse hulk 1) Päikese kõrgusest horisondil, päeva pikkusest (Maapind saab rohkem päikesekiirgust, kui päikesekiirte langemisnurk on suurem) 2) Pilvisusest (kui pilved on ees, peegeldub osa pilvedelt tagasi) 3) Atmosfääris sisalduvast osoonist ja veeaurust 4) Pinnasest (värvus, niiskus. Mida tumedam ja niiskem aluspind, seda rohkem kiirgust neeldub). 4. Selgita, kuidas sõltub albeedo alusp
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid