Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

VENE FILMIMUUSIKA (0)

1 Hindamata
Punktid
Vasakule Paremale
VENE FILMIMUUSIKA #1 VENE FILMIMUUSIKA #2 VENE FILMIMUUSIKA #3 VENE FILMIMUUSIKA #4 VENE FILMIMUUSIKA #5 VENE FILMIMUUSIKA #6 VENE FILMIMUUSIKA #7
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 7 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2015-03-03 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 5 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor kkeiu95 Õppematerjali autor

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
8
docx

Filmimuusika TOP 4

Filmimuusika TOP 4 1. Suur Gatsby (ingl.k The Great Gatsby) Režissöör: Baz Luhrmann Stsenaristid: Baz Luhrmann, Craig Pearce, F. Scott Fitzgerald Filmimuusika: https://www.youtube.com/watch?v=5snA5TEse9w Filmimuusika autor: Craig Armstrong Craig Armstrong on sündinud 29. aprillil 1959. aastal. Ta on šoti helilooja kaasaegse orkestrimuusika, elektroonika ja filmimuusika alal. Peale akadeemia lõpetamist aastal 1981, on ta sellest ajast kirjutanud muusikat Royal Shakespeare Company’le, Royal Scottish National Orchestra’le ja London Sinfonietta’le. Ta on võitnud hulgaliselt auhindu ja teda hinnatakse kõrgelt ning kiidetakse hästi. Craig Armstron’i tuntumate filmimuusikate juurde kuuluvad ka:  Moulin Rouge! (2001)  Love Actually (Armastus on see...) (2003)  World Trade Center (Maailma Kaubanduskeskus) (2006)

filmimuusika
thumbnail
43
docx

Tallinna Reaalkooli 131. lennu õpilaste teadlikkus filmimuusikast ja selle funktsioonidest filmides

filmimuusikast ja selle funktsioonidest filmides Uurimistöö Alar Järvelaid 11.a Juhendaja: õp Eve Karp Tallinn 2015 1 Sisukor Sissejuhatus.......................................................................................................................4 1. Filmimuusika olemus....................................................................................................6 1.1. Filmimuusika ajalugu.............................................................................................7 1.2. Muusika funktsioonid filmis...................................................................................9 1.2.1. Muusika manipuleerib emotsioonidega...........................................................9 1.2.2

Muusika ajalugu
thumbnail
1
doc

Klaus Badelt

Ta andis mulle tööd insenerina, seega ma produtseerisin plaate ja artiste... Me tegime tuhandeid reklaame. Ja siis ma hakkasin edasi töötama televisiooniga ja mõndade filmidega," räägib Klaus Badelt intervjuus. Aastal 1998 kutsus Oscareid võitnud helilooja Hans Zimmer ta tööle Media Ventures stuudiosse. Sellest ajast peale on Badelt tegelenud mitme oma enda televisiooni projektiga. Tema esimene suur saavutus, mis pälvis ka palju tähelepanu, oli 2002.aastal muusika filmile ,,The Time Machine". 3)Nüüdseks on Klaus Badelt kirjutanud muusikat enam kui 25 suurele Hollywoodi filmile. Filmid ,,The Time Machine" ,,The Piretes of the Caribbean: The Curse of the Black Pearl" ,,Constantine" ,,Catwoman" ,,Ultraviolet" ,,Ned Kelly" ,,Poseidon" ,,Pearl Harbor" ,,Pour elle" ,,The Promise" ,,The Pledge" ,,Starship Troopers 3: Marauder" ,,Rescue dawn" ,,Mission: Impossible 2" ,,The Scorpion King 2: Rise of a Warrior" ,,The Recruit" ,,Premonition"

Muusika
thumbnail
1
odt

Filmimuusika

tulnud juudi päritolu rezissöör Herbert Rappaport. Riigitruu professionaalse kineastina oli tema ülesandeks näidata, kuidas tuleb teha ideoloogiliselt õigeid filme. Esimese Nõukogude Eesti mängufilmina lavastaski Rappaport poliitilise salongidraama Eesti intelligentsi ümberkasvamisest nõukogudemeelseks ­"Elu tsitadellis" http://www.youtube.com/watch?feature=player_embedded&v=d8yzMvTcrvc#! Eesti tuntumad filmimuusika kirjutajad: Uno Naissaar, kes on kirjutanud muusika filmidele:´´Viimane reliikvia´´,´´Kunksmoor ja kapten Trumm´´ Veljo Tormis: ´´Libahunt´´,´´Kevade´´, ´´Suvi´´ http://www.youtube.com/watch?v=fYHVKvHhGlU Fimimuusika mulle: Olen vaadanud paari tummfilmi (´´Noor pensionärr´´) ja neist on ikka päris raske aru saada, seega on filmimuusika minule väga tähtis, et ma paremini mõistaks filmi sisu. Filmimuusika paneb mind filmi paremini sisseelama, kui on õudne koht ja muusika vastav, siis on ikka päris kõhe tunne, või

Muusika
thumbnail
12
pptx

Alo Mattiisen

Alo Mattiisen suri 30. mail 1996. aastal Tallinnas Looming Looming on mitmekesine. Suur osa loomingust põhines süntesaatorimuusikal. Ta on kirjutanud laule, filmimuusikat, teatrimuusikat, instrumentaalteoseid, suurvorme, telefilmide ja telelavastuste muusikat. Laulud Laule on kirjutanud ta kõige rohkem.Kokku 86. Tuntumad neist on: ,,Ei ole üksi ükski maa", ,,Viis isamaalist laulu" ja ,,Emale" "Ei ole üksi ükski maa" - mai 1987. Muusika - Alo Mattiisen, sõnad - Jüri Leesment. Solistid - Kare Kauks, Silvi Vrait, Reet Linna, Ivo Linna, Karl Madis, Priit Pihlap, Gunnar Graps, Tõnis Mägi, Riho Sibul, Hardi Volmer, Henry Laks, Toomas Lunge, Jaan Elgula. Kooripartii laulis Agu Tammeorg. 1993 sai laul Eesti muusika aastapreemia. Alo Mattiiseni "Viis isamaalist laulu" "Kaunimad laulud" 1988 (F. A. Saebelman / V. Ruubel / A. Mattiisen / J. Leesment) "Mingem üles mägedele" 1988 (K. A. Hermann / M. Veske / A. Mattiisen / H.

Muusika
thumbnail
18
pptx

Veljo Tormis

Tunnustused  1970 ja 1972 Nõukogude Eesti preemia;  1974 NSV Liidu riiklik preemia;  1980 ja 1986 Eesti NSV muusika-aastapreemia;  1987 NSV Liidu rahvakunstnik;  1995 Eesti Vabariigi kultuuripreemia;  1996 Riigivapi III klassi teenetemärk;  1998 Eesti Rahvuskultuuri Fondi elutööpreemia;  2005 Rahvusmõtte auhind;  2009 Muusikapreemia;  2010 Riigivapi I klassi teenetemärk. Pildid Muusika  http:// www.youtube.com/watch?v=huQ_OcK wGwA  http:// www.youtube.com/watch?v=gLP6fAE9 cqM Tänan kuulamast!

Muusikaajalugu
thumbnail
7
docx

20.- 21. sajandi Eesti heliloojad ja lavamuusika.

Vahepeal alanud I Maailmasõda katkestas jällegi mõneks ajaks õpingud, kuid 1920. aastal Eller siiski lõpetas konservatooriumi. 1920. a hakkas Eller tööle Tartu Kõrgemas Muusikakoolis (aastast 1973 on see kool Heino Elleri nim. Tartu Muusikakool). 1940 läks Tallinna Konservatooriumi õppejõuks. Tema õpilased on olnud: U. Naissoo, J. Rääts, V. Ojakäär, A. Pärt, L. Sumera jt. Võib öelda, et võlgneme Elleri 50 aastasele pedagoogitööle praeguse eesti muusika kõrge taseme. LOOMING: H Elleri loometöö kestis 60 aastat. Kokku on tema loomingus ligi 300 peamiselt instrumentaalset teost. Elleri stiil on sulam ekspressionismist, impressionismist ja rahvuslikust koloriidist. Tema meloodiad on omapärased ja väljendusrikkad, sageli on tunda seost eesti rahvamuusikaga ­ Eller kasutas eesti rahvamuusikale omaseid võtteid, kuid otsest rahvaviisi vähe (v.a klaveripalades aastatel 1940-1955). Paljud Elleri teosed kannavad programmilisi pealkirju.

Ajalugu
thumbnail
5
docx

Romantismiajastu

Millised muutused toimusid muusikaelus? Meloodia muutus ülilaulvaks, harmoonia muutus keerukamaks hakati kasutama rahvamuusikat orkestrikoosseis täienes vaskpuhkpillide ja löökpillidega. Hakati rohkem korraldama avalikke kontserte kontsertsaalides. Muusikaõpetus kuulus hea kasvatuse juurde tekkisid konservatooriumid ja muusikakriitika tekkis ka teadlikkus muusikaajaloost, hakati esitama varasemaid teoseid. muusika liikus kirjandusele ja kunstile palju lähemale kui kunagi varem kuna romantismi ajastu inimene soovis tunnetada kõiki kogemusi maksimaalsel tasemel. Mida tähendab virtuoosikultus? Too näiteid. Virtuoosikultus on väga meisterliku esitaja imetlemine ja austamine. Tuntumad virtuoosid olid: Nicolo Paganini, Ferenc Liszt ja Frederic Chopin Nimeta ja iseloomusta romantismiajastu olulisemaid muusikazanre. Romantiline ooper-Peegeldusid tollased ühiskondlikud suundumuse

Kultuuriajalugu




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun