Bioloogia kt-kõrgem närvitalitlus kordamine 1. Milles seisneb sünaptiline summatsioon? – Närvirakku saabub teatud ajaühikus mitu erutussignaali. Kahest või enamast üheaegselt aktiveerunud sünapsist lähtuvad elektriimpulsid summeeruvad ja loovad üheskoos suurema postsünaptilise potentsiaali. Kui see ületab teatud läve, vallandub neuronis närviimpulss. Postsünaptiline summatsioon – närvirakku tuleb palju erutussünapseid, need summeeruvad ja närvirakus vallandub suurem erutus. 2. Missugused signaalid võivad neuronisse saabuda? – a) erutussünaps – mediaator kutsub esile järgmises närvirakus närviimpulsi tekke b) pidurdussünaps – mediaator surub alla järgmises närvirakus närviimpulsi tekke 3. Millel põhineb valuvaigistite efekt? – Põhineb närviülekande mõjutamisel
Perifeerses närvisüsteemis Schwanni rakkudest Kesknärvisüsteemis oligodendrogliia rakkudest Ehitus Mitmekihiline Ranvier' sõlm Ioonide sissevool Schmidti lõhed Tsütoplasma kih- tide vahel Sage perifeerses, harva KNS-is https://i.pinimg.com/originals/93/58/cf/9358cf798088a604acb030f7fe3dbcae.jpg Funktsioon Tagab kiire ja efektiivse impulsi ülekande Elektriline isolaator Hoiab ära depolarisatsiooni neuronis Hoiab elektriimpulsi närvikimbus http://et.tree-pictures.com/images/treephotos- redwood/redwood-dawn/dawnredwoodbark.jpg Kiirus ilma müeliinita rakkudes 1 m/s Müeliiniga rakkudes 100 m/s Näited tekkivatest häiretest Müeliinkesta õhenemise ja hävimise tagajärjel võivad tekkida: Nägemishäired Refleksi- ja liikumishäired Aistingulised häired Tujumuutused
Psühholoogiakursuse raames on oluline õppida ka kesknärvisüsteemi (KNS), kuna selles toimub kogu elutalitluse regulatsioon. Erutuse levik neuronis: erutus saabub neuronisse dendriitide kaudu, läbib rakukeha ning liigub mööda aksonit edasi neuronile/lõppelundile (nt lihasele). Sünaptiliseks ülekandeks nimetatakse sünapsi edasikandumist. Närvisüsteemi jagunemine: Somaatiline ehk kehanärvisüsteem jaguneb omakorda kesknärvisüsteemiks (KNS, kontollib kogu elutegevust) ja piirdenärvisüsteemiks (PNS, reguleerib liikumiselundite tööd). Autonoomne närvisüsteem tahtele allumatu (siseelundite, sisenõrenäärmete, südame ja
Eelnevate kombinatsioonid *Primaarne müeliintupe kahjustus- demüelinatsioon Ioonide inbalansi mõju 1. Suurenenud K+ suurendab membraani erutuvust (massiivne trauma, Addisoni haigus) 2. Vähenenud K+ vähendab membraani erutuvust (oksndamise korral) 3. Suurenenud Ca++ stabiliseerib membraani (hyperparatyroidism, vit-D toksikoos, neerupuudulikkus) 3. Vähenenud Ca++ suurendab membraani erutuvust (hypoparatyroidism, poegimishalvatus) Informatsiooni edasijuhtimine neuronis Presünaptiline närvilõpe vabastab transmitteraine sünapsi Transmitteraine vabanemine sünapsipilus aktiveerib retseptori (ioonkanalite avanemine, sulgumine) Potensiaalid levivad läbi neuroni kuni aksoni lähtekohani, mis on AP-de künniseks (suurem arv Na+ ioonkanaleid) Kui aksoni lähtekoha depolariseerumine saavutab künnise, tekib AP. Na+ kanalid avanevad ja Na+ tungib rakku AP levib aksoni lõppu, sünapsini Sünapsis avab depolariseerumine Ca++ kanalid ja Ca++ liigub sünapsi
1) Somaatiline NS: viib signaale KNSist skeletilihastele. (eferentne). Allub tahtele, kasutab motoorseid närve. 2) Autonoomne NS (juhib hüpotalamus): Ei allu tahtele. Näärmetesse, elunditesse ja siselihastesse signaale viivad närvid. Autonoomne NS JAGUNEB: a) Sümpaatiline - aktiivses seisundis (jookse); b) Parasümpaatiline - puhkeseisundis (seedi). Signaalide liikumine närvirakkudes Närviimpulsi (elektrilise signaali) liikumine neuronis põhineb elektrilaengu muutumisel neuronit katva membraani sise- ja välispinna vahel. Puhkeolekus on neuroni sisepinnal negatiivne laeng (nt palju Cl- ioone) ja välispinnal positiivne laeng (nt palju Na+ ioone). See on tavaolek (mõlemal pool on erinev laeng) ehk membraanipotentsiaal. Närviraku membraan laseb ioone läbi valikuliselt - läbi ioonkanalite ja ioonpumpade.
13. Närvisüsteemi üldine omadus: 14. Inimese ellujäämiseks on vajalik õppimine, mälu ja meenutamisvõime. 15. Narkosõltuvus tekib kuna narkootikumid imiteerivad oma mõjuga närvisüsteemis normaalselt talitlevate mediaatorite toimet. Organism lõpetab vastavate ainete sünteesimise, kuna nad on juba olemas ning kui narkootikumi toime on lõppenud, ei suuda organism enam vastavat ainet sünteesida. Tekib vajadus uue annuse manustamiseks. 16. Sünaptiline summatsioon on neuronis toimuv protsess, mis toimub kui närvirakku saabub teatud ajaühikus mitu erutussignaali. 17. Neuronisse võivad saabuda erutus- ja pidurdussignaalid. 18. Valuvaigistite efekt põhineb närviülekande mõjutamisel. Valuvaigistid pidurdavad närviülekannet ja põhjustavad seetõttu tavaliselt ka üldist unisust. 19. Teatud narkootikumide korduval tarbimisel võib kergesti tekkida sõltuvus: organismil tekib vajadus üha uue annuse saamiseks. Sellised narkootikumid imiteerivad oma mõjuga
ajaühikus mitu erutussignaali.Jagunevad: · Ateroskleroosi ohu suurenemine (veresoonte lupjumine) 1. Erutussünapside kaudu- närvirakku saabub ühel ajal mitu · Unehäired erutussignaali. Neuronis toimub ühel ajal nende · Tähelepanuvõime ja meeleorganite töö halvenemine elektriimpulsside summeerumine ehk sünaptiline summatsioon Nt:naha retseptorid, valuaistingud · Emotsionaalne lamenemine 2
· Elektriline · Keemiline Neuronitevaheline kommunikatsioon: aktsioonipotentsiaal · Närviraku sisemus on välispinnaga võrreldes elektriliselt negatiivne · Kui pingeerinevus ületab erutusläve tekib aktsioonipotentsiaal neuroni membraani elektrilise laengu lühiajaline muutus. Aktsioonipotentsiaal on neuronis liikuva signaali füüsikaline alus. · Aktsioonipotentsiaal levib ühes suunas kuni jõuab aksoni tippu. · Aktsioonipotentsiaal toimib ,,kõik-või- mitte-midagi" seaduspärasuse alusel. Neuronitevaheline kommunikatsioon: sünaps · Kui presünaptiline neuron erutub, paiskub sünaptilises vesiikulis olev neurotransmitter (e virgatsaine) sünaptilisse pilusse.
Suuraju ehitus ja talitlus: Jaotatud paremaks ja vasakuks poolkeraks. Koosneb erinevatest meelekeskustest, välispinnaks on ajukoor. Juhib meeleelundeid. Refleksikaar ja selle erinevate osade ülesanded: Tee, mida mööda ärritus mööda närve liigub. Retseptorid võtavad ärritusi vastu, lihased tõmbuvad kokku: aferentne närv, eferentne närv- Erutuse liikumine. Kesknärvisüsteemis analüüsitakse ja sünteesitakse. Neuroni ehitus ja närviimpulsi liikumine neuronis: Koosneb rakutuumast, dendriitidest ja neuriitidest. Närviimpulss levib ühelt neuronilt teisele sünapsite kaudu Valuvaigistite toimemehhanism: Blokeerivad närviülekande ja kesknärvisüsteemis valuaistingut ei teki Narkosõltuvuse teke: Narkootikumid jäljendavad närvisüsteemi mediaatorite toimet ja suruvad alla nende sünteesi, sellega kahjustatakse närvisüsteemi Info salvestamine lühi- ja püsimälusse: Lühimälust kaob info kiiremini ära, mõtlen
o mandunud organid evolutsioonis taandarenenud, funtsionaalselt tähtsuseta jäänukmoodustis o mittesesoonne sigimine kindlalt määratletud innaaja puudumine o neuriit (akson) närviraku pikem jätke, mis saadab närviimpulsid edasi teistele rakkudele o neuron närvirakk; iseloomustavad pikad jätked o närviimpulss elektrokeemiline ahelreaktsioon, mille käigus lühikeseks ajaks muutub rakumembraani polarisatsioon; impulss kas ei teki üldse või on alati ühes neuronis ühesugune o närvikude kude, mis suudab vastu võtta ärritusi, neid töödelda, erutust edasi kanda ja salvestada o organism (elusolend, elusorganism) elav terviklik rakuline süsteem o primaadid (esikloomalised) imetajate selts; poolahvilised ja ahvilised, viimaste hulgas inimlaadsete ülemsugukond, kuhu kuulub inimlaste sugukond (erinevad imetajatest selle poolest, mis on neil evolutsioonis taandarenenud).
akson puutub kokku järgmise neuroni dendriidi või rakukehaga Signaali liikumine ühest neuronist teise Närviimpulsi liikumine ainult ühes suunas Signaali võimendamine Liiga tugeva ärrituse korral impulsse edasi ei anta Madala tasemega impulsi filtreerimine Informatsiooni töötlemine sünaptilise summatsiooni teel Alus mälule Sünapseid kahte tüüpi ERUTUSSÜNAPSID PIDURDUSSÜNAPSID NEURONIS TOIMUV SÕLTUB ERUTUS-JA PIDURDUSSIGNAALIDE SUMMAST SÜNAPTILINE SUMMATSIOON NÄRVIRAKKU SAABUB TEATUD AJAÜHIKUS MITU ERUTUSSIGNAALI (mitmes üheaegselt aktiveerunud sünapsis impulsid summeeruvad) Vallandub närviimpulss! Kui erutussignaale vähe, siis signaal edasi ei kandu. POSTSÜNAPTILINE PIDURDUS kui pidurdavaid ja erutavaid signaale on ühepalju, siis närviimpulssi ei edastata. (närvirakku saabub üheaegselt signaal nii pidurdavate kui erutavate sünapside kaudu)
loovutab ressursid parterile ja lastele, peab kindel olema, et need tema järglased, tema geenidega, muidu nn raiskamine. Naine vajab emotsionaalset sidet et mees jääks truuks, keskenduks tema vajaduste rahuladmisele. 3.aju ja närvisüsteem. Aferentsed neuronid info KNS-i Eferentsed neuronid info KNS-ist elunditesse, lihastesse. Interneuronid ei eferentsed ega aferetsed, viivad info ühest neuronist teise Aktsioonipotentsiaal neuroni membraani elektrilise laengu muutus, neuronis liikuva signaali füüsikaline alus NS infokandja!! Puhkepotentsiaal pingeerinevus kahel pool neuroni membraani, kui neuron ei ole erutunud. Erutuslävi neuroni sisemuse ja välispinna pingeerinevus, mille ületamine kutsub neuronis esile erutuse Refraktaarsusperiood aktsioonipotentsiaalile järgnev aeg, mille vältel membraan ei ole uueks aktsioonipotentsiaaliks valmis. Depolariseeruma membraan kaotab talle omase elektrilaengu
Materialism on minu jaoks ühitatav mitmesuguste arusaamadega mateeriast ja energiast. b) Kuidas defineerib Smart materialismi? Materialist on teooria, mille järgi maailmas ei ole mingeid muid olemusi kui need, mida postuleerib füüsika. c) Dualist ütleb, et armastus on hingeseisund. Mis on armastus materialisti seisukohalt? Armastus on ajuseisund. d) Kas materialismi seisukohalt peaks aatomis või neutronis olema mingi teadvusealge? Materialism ei eelda, et aatomis või neuronis võib leiduda midagi teadvusesarnast. e) Kas materialist peaks väitma, et aju eritab mõtteid samuti, nagu maks eritab sappi? Ei pea. 7.Lugege fragmente iiri filosoofi George Berkeley teosest „Traktaat inimtunnetuse printsiipidest“ ning vastake järgmistele küsimustele. a) Millist seisukohta pooldas keha ja vaimu probleemis Berkeley? Põhjendage oma vastust tema tsitaatidega. Idealism. Haistmine annab mulle lõhnad, maitsmine maitsmisaistingu, kuulmine helid kogu nende mitmekesisuses
Tähelepanu soodustavad- kontsentratsioon, esmasuse printsiip, päevane aeg,intensiivsemad signaalid. 5. Milliste psühholoogiaga seotud teemadega tegelevad rahvusvaheliselt tunnustatud Eestist pärit psühholoogid? Kognitiivpsühholoogia(Endel Tulving) arengupsühholoogia(Jaan Valsiner)isiksuse- ja tajupsühholoogia(Jüri Allik 6. Mis asi on ja mida näitab korrelatsioonikordaja? Kahe omaduse või muutuja seose mõõt;muutujad ei pea olema põhjalikult seotud. 7. Kuidas toimib neuronis erutuse ülekanne? Sünapsise teel toimub. Kas siis elektriliselt või keemiliselt. 8. Millised on peamised ajuosad ja nende funktsioonid? *Piklikaju-hingamine,vereringe,kehaasend.*ajusild- tähelepanu,ärkvelolek,silm,keel*väikeaju- tasakaalustatud kehaasend,liigutuste täpsus.*keskaju-nägemine,kuulmine,valuaisting,uni,ärkveloled*vaheaju- toitumine, seksuaalkäitumine*eesaju-mälu,tahteline liikumine, 2 ajupoolkera.*ajukoor 9. Milliste elementidega manipuleerib inimene mõtlemisel?
Üks neuron võib olla ühenduses teiste neuronitega 2 Inimene kui tervikorganism Narva kolledž Vilja Vendelin-Reigo tuhandete sünapsite kaudu. Neurogliia rakud ümbritsevad neuroneid. Neurogliia kaitseb neuroneid ebasoovitavate ainete eest, osaleb toitainete transpordis neuronisse, isoleerib neuronid teistest keharakkudest elektriliselt. Signaali liikumise kiirus neuronis on tavaliselt kuni 100 m/s, ilma gliiarakkudeta neuriitides kuni 5 m/s. ehituslikud iseärasused funktsioonid Koosneb närvirakkudest e neuronitest Ärrituse, erutuse vastuvõtmine ja Igal neuronil on närvirakukeha, edasijuhtimine ning analüüsimine üks pikk jätke e neuriit ja Erutus võetakse vastu dendriitide kaudu, mitu lühikest jätket e dendriiti erutus liigub närviraku kehasse ja antakse
Mis on aktsioonipotentsiaal ja kuidas ta levib? Aktsioonipotentsiaal tekib, kui neuron saadab impulsi rakukehast edasi aksonisse. Aktsioonipotentsiaal on neuroni depolarsatsiooni poolt tekitatud elektriline plahvatus, mis tekib kui mingi stiimul paneb puhkepotentsiaali 0mV poole. Kui depolarisatsioon jõuab -55mV'ni tekib aktsioonipotentsiaal. Liigub edasi laviinina. Mis on neuroni depolarisatsioon? Depolarisatsioon on puhkepotentsiaali tõus neuronis. Liikumine 0mV poole. 4. KESKNÄRVISÜSTEEM. Kirjelda peaaju ja seljaaju. Peaaju kolmetine jaotus: · Tagaaju ehk rombaju on peaaju tagaosa, mis koosneb piklikajust (medulla), ajusillast (pons) ning väikeajust (cerebellum). · Keskaju on peaaju keskel paiknev osa, imetajatel kängunud ning umbritsetud eesajust. · Eesaju on kõige eesmine ja silmatorkavam osa imetajate peaajust
Ehk nii-öelda neuroni harunenud osad, mis võtavad vastu impulsse ja juhivad need rakukeha poole. Rakukeha: Neuroni osa, mis sisaldab raku elus püsimiseks ja funktsioneerimiseks vajalikku metaboolset masinavärki. Akson: Aktsionid juhivad erutusimpulsse rakukehast eemale, olles seega tema suhtes eferentsed närvikiud. (neuroni osa, mis saadab impulsse näärmetssse, lihastesse või teistesse närvirakkudesse. Aktsionipotentsiaal- Neuroni membraani elektrilise laengu lühiajaline muutus; neuronis liikuva signaali füüsikaline alus. Sünaps- Kahe naaberneuroni vaheline väike pilu, mis koosneb presünaptilise ja postsünaptilise neuroni membraanist ning nendevahelisest ruumist. Virgatsained- atsetüülkoliin, dopamiin, serotoniin, noradrenaliin, gamma aminovõihape, glutamaat. Atsetüülkoliin (ACv)- Motoorse neuroni ja lihaskiu vahel, õppimine, mälu, ärkvelolek. Vallandub paljudes sünapsides ning närvide ja lihaste ühenduskohtades;
Mäluvormid Ajukoores kujuneb mälu. Mälu on võime Piirdenärvisüsteem: 12 paari peaajunärve ja 31 paari seljaajunärve. Somaatiline ehk kehaline- moodustub meeleelunditest ja liikuminärvidest Vegetatiivne moodustub sieelundite, silelihaste ja näärmete närvidest. NÄRVIRAKK EHK NEURON Sünaps- on kohad, kus ühe neuroni neuriit puutub kokku järgmise neuroni dendriidiga ja annab närviimpulsi edasi järgmisele rakule. Signaal liigub neuronis ühes kindlas suunas. Sünapsid võimaldavad neuronil ärrituda või hoopis siis pidurdub. Sünapsid on elektrilised või keemilised. · Refleksid: Tingimatud refleksid- mis on kaasa sündinud, nt. Neelamisrefleks, Tingitud refleks- omandatud elu jooksul · Sisenõrenäärmed, kilpnäärmed, neerupealised, suhunäärmed, kõhunääre ehk pankreas Küsimused lk 71 1)Missuguse koe hulka kuulub rasvkude?
teel. Nad on seotud omavahel valgulise struktuuriga. Läbi tiheliiduse suunatakse elektriimpulls otse ühelt rakult teisele: Signaali ülekanne toimub vahetult ilma keemiliste ühenditeta Keemilised sünapsid: närvirakud on üksteisega kontaktis sünapsi kaudu: Presünaptilise ja postsünaptilise membraani vahel on sünaptiline pilu (20 50 nm). NÄRVIIMPULSI ÜLEKANNE KEEMILISES SÜNAPSIS · Sünaptiline närviimpulsi ülekanne on erinevalt impulsi levikust neuronis valdavalt keemiline, mitte elektriline(neurotransmitteri kaudu): · Neurotransmitter sünteesitakse presünaptilise raku tsütoplasmas, kust ta sekreteeritakse sünaptilisse pilusse · Neurotransmitter seostub spetsiifiliste retseptoritega, mis asuvad tavaliselt postsünaptlises membraanis, kuid võivad asuda ka presünaptilises membraanis (sama raku membraanis, kus toimus neurotransmitteri süntees ja vabastamine sünaptilisse pilusse)
Eetika koodeksid: · Katseisikule tuleb tagada privaatsus · Uurimuses osalemine peab olema vabatahtlik · Peab toimuma informeeritud nõusolekul · Kaitseisikule ei tohi tekitada kestvat tervisehäda Närvisüsteem Lühendid: · NS närvisüsteem · KNS kesknärvisüsteem · PNS piirdenärvisüsteem Närvisüsteemi ülesanne on reguleerida ja koordineerida organismi elundite talitlust ning kohandada seda sise- ja väliskeskkonna muutustele. Erutuse levik neuronis : Erutus dendriidid rakukeha akson NÄRVISÜSTEEM Somaatiline närvisüsteem Autonoomne närvisüsteem Kesknärvisüsteem Piirdenärvisüsteem Sümpaatiline Parasümpaatiline Peaaju, seljaaju Peaajunärvid, seljaajunärvid närvisüsteem närvisüsteem KNS ehk kesknärvisüsteem
poolt, kuid tekivad erineva geeni splaisingu tulemusena. Tau seostumine mikrotuubulitega on reguleeritud fosforülatsiooniga. Alzheimeri tõve puhul esinev hüperfosforüliseeritud tau on lahustumatu ning tal puudub affiinsus mikrotuubulitele. Selle asemel hüperfosfosforüleeritud tau ühineb iseenesest paaris spiraalseteks filamentseteks struktuurideks. Spiraalsed filamendid aggregeeruvad omakorda massiks neuronis, mis on tuntud ka kui neurofibrillaarne täng. Hüperfosforüleeritud tau teke tagajärjel muutuvad mikrotuubulid ebastabiilseks ja depolümeriseeruvad, häirides see läbi mikrotuubulitel põhinevat aksonaalset transporti. 8 Aksonaalse transpordi mitte funktsioneerimise tõttu on raskendatud valkude eksport närviraku kehadest distaalsemale ning ka vajalike ainete nagu näiteks troofiliste faktorite liikumine vastupidises suunas aksoni terminaalidest
Inimese aju meenutab sültjat massi. 3. Mida võimaldab meie närvisüsteem? *Koguda informatsiooni. *Koordineerida informatsiooni *Anda informatsiooni edasi efektoritele: lihastele ja näärmetele 4. Mis on närvisüsteemi ehitus põhiühikuteks? Mida need teevad? Närvisüsteemi ehituse põhiühikuteks on neuronid, mis kannavad signaale ühest kehaosast teise. 5. Kas signaali saabumine sünapsi tähendab, et postsünaptilises neuronis tekib alati närviimpulss? Põhjenda vastust! Ei, sest muidu tekiks kaos: kõik neuronid vastaksid automaatselt teisest neuronist saabunud signaalile ja puuduks võimalus informatsiooni töödelda. 6. Mida võimaldavad sünapsid? Sünapsid võimaldavad signaalidel liikuda vajalikus suunas ja vajalikku kohta. 7. Millisel juhul neuron närviimpulssi ei edasta? Kuidas seda protsessi nimetatakse?
Kui piisav hulk mediaatorit on seostunud teise raku pinnal oleva retseptorvalguga, siis selle raku seisund muutub. 4. Millel põhineb info töötlemine närvisüsteemis? Info töötlemine põhineb ärritamis ja pidurdamisefektil. Mediaator kiirendab infovahetust. Erutus- ja pidurdus sünapsid Signaalid saabuvad neuronisse kahesuguste sünapside kaudu: 1. Erutussünapside kaudu saabub ühel ajalhetkel mitu erutussignaali. Neuronis nende elektriimpulsid liidetakse. Summeerunud elektriimpulsid loovad suurema postsünaptilise potentsiaali ning see vallandabki närviimpulsi. 2. Pidurdussünapside kaudu kui neuronisse saabub ühel ajal võrdselt nii pidurdus kui erutussignaale, siis neuron impulssi ei edasta, sest närvirakus tekib postsünaptiline pidurdus. Küsimused 1. Miks on närvisüsteemi tööd võimalik mõjutada paljude organismi viidavate keemiliste ühenditega?
(www.koer.ee/Epilepsia_koertel.htm) 6 Epileptilised hood Epileptiline hoog on paroksüsmaalne, stereotüüpne teadvuse, käitumise, motoorsete funtsioonide, tundlikkuse- või tunnetushäire, mis võib avalduda üksikult või mis tahes kombinatsioonis, ja mille põhjuseks on peaaju neuronite bioelektrilise talituse häire. Epileptiline hoog on lühiaegne (umbes kuni 2 min), see lõppeb spontaanselt tingituna energiaressursside lõppemisest neuronis. Seega üksiku hoo ajal ei jõua kõrvalseisjad või abistajad manustada ühtegi ravimit. (www.noorednoortele.ee/4_Epilepsy/ep_term.htm) Epileptilised hood avalduvad mitut moodi, neid erinevaid avaldusvorme nimetatakse hoo tüüpideks. Hoo tüübid võib jaotada kaheks. 1) suure hoo korral kaotab haige teadvuse, kukub maha ning üle kogu keha tekivad kramplikud liigutused. Mõnikord võib haige hoo käigus keelt või põske hammustada, võib tekkida tahtmatu urineerimine
potentsiaalid suhtlemiseks üle lühikeste vahemaade ja tegevuspotentsiaalid suhtlemiseks üle pikkade vahemaade. Astmelised potentsiaalid on kasutusel signaali ülekandes ühe närviraku dendriitidest läbi närviraku keha aksoniküngastikule. Kui astmeline potentsiaal tekib dendriitidel või rakukehal vastuseks virgatsaine mõjule, nimetatakse seda postsünaptiliseks potentsiaaliks. Kui see tekib meelerakus või sensoorses neuronis nimetatakse seda vastavalt retseptorpotentsiaaliks või generaatorpotentsiaaliks. Tegevuspotentsiaal ehk närviimpulss tekib aksoniküngastikul ja kulgeb närviraku aksonilõpmeni. Need 2 potentsiaali saavad tekkida, kui membraan sisaldab vajalikke ioonkanaleid ja on algselt puhkepotentsiaali seisundis. Ioonkanalite tüübid: · lekkekanal, mis spontaalselt vaheldumisi avaneb ja sulgub K ja Na ioonide läbivooluks
- Noorte veenmine mitte uimasteid tarvitama - Kahju vähendamine – meetmete rakendamine narkarite tervise kaitseks sõltuvusperioodil nt süstlavahetusprogramm, eluaseme ja tööhõiveprogramm - Ravi: võrgu loomine uimastiinfokeskusest. Metadoonasendusravi programm VI LOENG On vaja tunda olulisemate neurotransmitterite ja hormoonide funktsioone. NEUROTRANSMITTERID Pidurdavat või erutavad protsessi saab vaadata selle järgi kumma protsessi ta postsünaptilises neuronis algatab. - Atsetüülkoliin – nii ergutava kui pidurdava mõjuga. Nii perifeerses kui KNS. Lihaskokkutõmbed, autonoomne närvisüsteem, kortikaalne erutuvus, uni ja ärkvelolek, kognitiivsed protsessid (mälu, õppimine, tähelepanu), agressiivsus, bioloogilised rütmid, söömiskäiutmine, termoregulatsioon, seksuaalkäitumine - Serotoniin – meeleolu, aktiivsuse ja une regulatsioon. Erinevad retseptorid, üks neist ioonkanal G VALGUGA SEOTUD
insuliin, kasvuhormoon) (autokriinne (rakust vabanev rakk mõjutab sama rakku) B) spetsiifiliste signaali edastamiseks ja vastuvõtmiseks kasutatavate molekulide järgi, mida antud signaalirajas kasutatakse (sonic hedgehog, notch, retseptor- türosiinkinaasid) Signaaliülekande rajad koosnevad mitmest etapist, kus osaleb palju valke (efekt ‘’otse’’ – nt muutes tsütoskeleti kuju, elektrilist signaali – aktsioonipotentsiaali - neuronis või läbi mitme vaheetapi geeniregulatsiooni kaudu jne). Geenitehnoloogia mudelorganismid. Sebrakala, hiir, mais, lehmad, bakterid DNA pakkimine, kromosoomide ehitus. Kromosoom- DNA ja valgu molekulide kompleks(nukleoproteiin), milles sisalduvad geenid määravad pärilikke tunnuseid. Kromosoomid koosnevad DNA´st ja sellele kinnitunud valgumolekulidest. Valgu molekule nimetatakse histoonideks. Kromosoomides asuvad geenid. Replikatsioon.
kõige väiksem osa on närvirakk ehk neuron. Inimese närvisüsteem koosneb miljarditest omavahel tihedalt seotud neuronitest. Nende ülesanne on tekitada ja juhtida närviimpulsse. Iga neuron koosneb rakukehast (mille keskel asub tavaliselt tuum) ning jätketest -dendriitidest ja aksonist. Dendriidid on suhteliselt lühikesed ja hargnevad, meenutades väliselt puuoksa (kr dendron-puu). Neid võib neuronil olla üks või mitu. Akson on aga üksainus pikk jätke. Erutuse levik neuronis. Erutus saabub neuronisse dendriitide kaudu. Ta läbib rakukeha ja liigub mööda aksonit edasi kas teisele neuronile või lõppelundile (nt lihasele, siseorganile). Liikumine: dendriidid rakukeha -- akson Neuronid on üksteisega ühendatud ja moodustavad niiviisi pikki aheldaid. Närviimpulsid levivad neuronite aheldas alati kindlas suunas. See tähendab, et eurus kulgeb perifeeriast (nt lihasest või
- mot. närvi kahjustumisel: parees (lihaste nõrkus), paralüüs (halvatus) 2) vasomotoorsed närvid -> veresoontesse 3) sekretoorsed närvid -> näärmetesse - need kiud suunduvad näärmetele ja reguleerivad sekretsiooni - närvide või nende lõpmete väljalülitumisel lakkab vastava näärme talitlus (nt atropiini toimel lakkab süljeeritus) 3. SEGANÄRVID ● enamik närve sisaldab nii aferentseid kui eferentseid kiude NEURONI FUNKTSIOON ★ Neuronis tekivad närviimpulsid, mis suunduvad täidesaatvate organite EFEKTORITE juurde või teistele närvirakkudele - seda funktsiooni võimaldab närvirakule ja tema jätketele omane erutuvus ja juhitavus - motoneuronis tekkiv uus impulss juitakse suure kiirusega mööda aksonit tema sünapsidele ● neuronit ja tema jätkeid on võimalik ärritada ka kunstlike ärritajate abil (nt elektriimpulss, mehaaniline või keemiline ärritaja)
nimetatakse soma-ks. Kõik seal toimuvad protsessid on keemilised. Need protsessid genereerivad väljund signaali, mille tugevus sõltub sisend signaalide tugevusest teatud bioloogiliste seaduste järgi. Bioloogilises neuronis eelpool mainitud seadus sõltub neuroni Joonis 1.1 Bioloogiline neuron aktiivsusest ja võib muutuda ajas. Üksikud neuronid ühendatakse võrku sinaptiliste ühenduste abil (joonis 1.2). Signaal neuroni väljundist antakse teiste neuronite sisenditele. Iga neuroni sisend võib olla ühendatud ühe neuroni väljundiga ja ainus väljund teiste neuronite ühe sisendiga. Sünaps asub ühe neuroni
nimetatakse soma-ks. Kõik seal toimuvad protsessid on keemilised. Need protsessid genereerivad väljund signaali, mille tugevus sõltub sisend signaalide tugevusest teatud bioloogiliste seaduste järgi. Bioloogilises neuronis eelpool mainitud seadus sõltub neuroni Joonis 1.1 Bioloogiline neuron aktiivsusest ja võib muutuda ajas. Üksikud neuronid ühendatakse võrku sinaptiliste ühenduste abil (joonis 1.2). Signaal neuroni väljundist antakse teiste neuronite sisenditele. Iga neuroni sisend võib olla ühendatud ühe neuroni väljundiga ja ainus väljund teiste neuronite ühe sisendiga. Sünaps asub ühe neuroni
Seda toodavad Schwanni rakud (perifeerses närvisüsteemis) ja oligodendrotsüüdid (tsentraalses närvisüsteemis). 37. Defineerige signaalmolekul (sünonüümid - neuromediaator, neurotransmitter, virgatsaine). Neurotransmitter ehk neuromediaator ehk virgatsaine on keemiline aine, mille abil neuron (närvirakk) edastab keemilise sünapsi kaudu närviimpulsi teisele (närvi)rakule 38. Kuidas toimub signaalmolekuli sekreteerimine sünapsisse ja kuidas indutseeritakse sünapsijärgses neuronis närvi-impulsi teke. AP liigub mööda presünaptilise raku membraani kuni sünapsini. Seal avanevad depolarisatsiooni tõttu Ca ioone rakku laskvad kanalid. Ca kontsentratsioonile reageerivad mediaatorainega vesiikulid, mis liituvad rakumembraaniga. Mediaatoraine lastakse sünapsisse, osa sellest hajub, osa satub vastasraku retseptoritele, mis reageerivad mediaatorainele kas avades ioonkanalid, mille tagajärjel muutuks
Ehk nii-öelda neuroni harunenud osad, mis võtavad vastu impulsse ja juhivad need rakukeha poole. Rakukeha: Neuroni osa, mis sisaldab raku elus püsimiseks ja funktsioneerimiseks vajalikku metaboolset masinavärki. Akson: Aktsionid juhivad erutusimpulsse rakukehast eemale, olles seega tema suhtes eferentsed närvikiud. (neuroni osa, mis saadab impulsse näärmetssse, lihastesse või teistesse närvirakkudesse. Aktsionipotentsiaal- Neuroni membraani elektrilise laengu lühiajaline muutus; neuronis liikuva signaali füüsikaline alus. Sünaps- Kahe naaberneuroni vaheline väike pilu, mis koosneb presünaptilise ja postsünaptilise neuroni membraanist ning nendevahelisest ruumist. Virgatsained Atsetüülkoliin (ACv)- Motoorse neuroni ja lihaskiu vahel, õppimine, mälu, ärkvelolek. Vallandub paljudes sünapsides ning närvide ja lihaste ühenduskohtades; atsetüülkoliini toimel tõmbuvad lihased kokku. Dopamiin (DA)- Motiveeritus, edasipüüdlikkus, skisofreenia, parkinsonism,
26. Defineerige signaalmolekul (sünonüümid - neuromediaator, neurotransmitter, virgatsaine). Keemiline ühend, mis tagab rakkudevahelise informatsiooni vahetuse, signaalide edasikandumise. Märklaudrakkudega seonduv signaalmolekul põhjustab konformatsiooni muutust retseptoris ning sellele järgnevalt erinevate protsesside läbi muutust raku talitluses. 27. Kuidas toimub signaalmolekuli sekreteerimine sünapsisse ja kuidas indutseeritakse sünapsijärgses neuronis närvi-impulsi teke. Sünapsieelse raku aksoni terminal sisaldab neurotransmitteritega täidetud vesiikuleid. Kui signaal aktsioonipotentsiaali näol jõuab terminalini, tõuseb seal Ca sisaldus tsütosoolis. See põhjustab osade vesiikulite sisu liikumist rakkudest välja paiskamise. Liikumine kuni sünapsijärgse rakuni võtab aega ~0.5 millisekundit. Toimub seostumine sünapsijärgse raku retseptoritega. See muudab membraanide läbitavust ioonide poolt ja
- Valgeollus – müeliin, koosneb müeliniseeritud aksonitest - Evolutsiooni käigus lisandus ajule juppide kaupa erinevaid kihte. Peamiselt ajutüve (keskaju ja tagaaju) juurde - Kõrgemad ajuosad võimaldavad täpsemat ja paindlikumat käitumist. Närviimpulsi edasikandumine: K/Na pump, raku sees rohkem K võrreldes Na-ga ja –laeng Cl ioonidest; erutuslävi; neurotransmissiooni põhimõtted sünaptilises pilus. Info liikumine neuronis käib läbi teiste neuronite aksonite. Info kogumisel teistest neuronitest koguneb dendriitidesse, mis töödeldakse rakukehas ja edastatakse aksonile ja sealt edasi terminali kust see sihtmärgile edastaakse. Puhkeolekus on närviimpulsi sees – ja väljas + (sees on -70mV pinge). Erutuslävi rakus on – 55mV ja käitub põhimõttel all or nothing. Pidevalt on töös K/Na pump. Raku sees on rohkem K+ ja väljas
Lõhnaaine seotakse spetsiifilise suuruse ja kujuga vastavasse molekuli äratundmiskohta, kus tekib sensoripotentsiaal ( Na ja K kanalite teema) Haistmisrakud on primaarsed bipolaarsed meelerakud, mille tsentraalne osa läheb üle peeneks jätkeks, mis põimub teiste samalaadsetega haistmisnärviks. (Dendriitidel on retseptorid lõhnaainetele, aksonid suunduvad kimpudena haistmis sibulasse)Haistmisnärvid liiguvad mulkude kaudu koljuõõnde, kus nad lõppevad haistmissibulas.Haistmisrakkude neuronis on haistmissibulas tugevasti seotud mitraalrakkude dendriitidegaja moodustavad haistmispäsmakesi.Mitraalrakud moodustavad haistmistee põhimassi ja nad on veel ühenduses ka pidurdusvaheneuronite: periglomerulaar ja sõmerrakkudega. See piirkond kannab nime haistekolmnurk. Haistmistee suundub frontaalsagarasse, haistmiskoorde. Haistmisteed ulatuvad veel ka limbilisse süsteemi, hüpotaalamusse ja suurajukoorde, mille
DAG, Ca2+), raku funktsionaalse aktiivsuse muutumine. Rakud ekspresseerivad oma membraanis signaalmolekule, mis toimivad rakkude otsesel kokkupuutel. Kui signaalmolekul (neurotransmitter, valguline hormoon) on seostunud rakupinnal temale spetsiifilise retseptoriga, siis selle tagajärjel tekitatakse üks või mitu rakusisest signaali, mis muudavad selle sihtraku käitumist 27. Kuidas toimub signaalmolekuli sekreteerimine sünapsisse ja kuidas indutseeritakse sünapsijärgses neuronis närvi-impulsi teke.: Mingi stiimuli mõjul (näiteks neurotransmitterite seostumisest sünapsijärgse raku kanalite valguga) toimub membraani lokaalne nõrk depolariseerumine, avanevad pingest (membraanipotentsiaalist) sõltuvad Na+ kanalid ja Na+ siseneb ja tagajärjeks on membraanipotentsiaali tugev depolariseerumine st aktsioonipotentsiaali teke. stiimuli toimel vabanevad neurotransmitterid ja seostuvad järgneva neuroni pinnaga. lokaalne sünapsijärgse neuroni membraani depolarisatsioon
Virulentsus. Genoom kodeerib 80 valku, pooled replikatsiooniks, ülejäänud interaktsiooniks rakkude, immuunvastusega. Võib infitseerida enamikku inimese keharakkudest, põhjustab reeglina fibroblastide ja epiteelirakkude lüütilisi infektsioone, neuronite latentseid infektsioone. Mõlemad infitseerivad esmalt mukoepiteliaalseid rakke, põhj. seal haigust ja siis tekitavad latentse infektsiooni seda kohta innerveerivas neuronis. HSV-1 reeglina vööst ülespoole, HSV-2 allapoole. HSV-2 on suurema potentsiaaliga vireemia ja süsteemsete gripilaadsete nähtude põhjustamiseks. Viirusel on otsesed tsütopatoloogilised toimed, antikehi väldib rakust rakku levimisel. Reaktiveerib stress või immuunsupressioon (UV-B kiirgus, palavik, menstruatsioon, allergia). Tapmiseks rakuline immuunsus! Sümptomitele aitab rakuline immuunpatoloogia (põletik) kaasa. Epidemioloogia.
saabuvad erutava neuroni aksoni kaudu. Tekke mehhanismilt on see vorm sarnane pessimaalsele, kuna ta on seotud aksoni lõppharude presünaptilise mambraani kestva depolarisatsiooniga, mis ei võimalda leviva aktsioonipotentsaali genereerimist antud piirkonnas. POSTSÜNAPTILINE PIDURDUS tekib pidurdava mediaatori N: gamma-amino- võihape toimimisel postsünaptilisse membraani. Pidurdavates sünapsites tekkinud mediaator difundeerub sünapsi pilusse ja hüperpolariseerib järgmises neuronis paikneva postsünaptilise membraani. Tulemuseks on postsünaptiline pidurdus, mis ajalisel ja ruumilisel summeerumisel võib veelgi tugevneda. RENSHAW PIDURDUS e tagasipidurdus on postsünaptilise pidurduse eriliigiks. Renshaw rakud saavad impulsse seljaaju alfa-motoneuronite kollateraalidelt (kõrvalharudelt), ise aga moodustavad pidurdavaid sünapse samal alfa-motoneuronil või teistel motoneuronitel. Erutuse
Närviraku välisehitus Närvirakk koosneb rakukehast (läbimõõt 5 - 100 µm) ja jätkeist pikkusega kuni 1 m. Kaht tüüpi jätked kannavad nimetust dendriit ja akson. Aksoni harud lõpevad lõpp-plaatide ehk terminaalplaatidega, mida on 1000 - 10 000 tk. ühe raku kohta. Paljude neuronite aksonit katab müeliintupp, mis on jaotatud lõikudeks Ranvier' soonistega. Müeliin kujutab endast elektrilist isolatsioonikihti. Närviteate tüüpiline levik neuronis: dendriit rakukeha akson © AAVO LUUK 2003 - 2004 Psühholoogia alused 12 Elektrilised protsessid närvirakus Närviteate elektriline olemus on usaldusväärselt tõestatud. Seda on uuritud mikroelektroodide torkamisega rakukehasse ning jätketesse. Elektroodid võimaldavad registreerida närviraku sise- ja
populatsioonidel kommunikeeruda teisiti kui ainult neuronaalsete seoste abil. Kuid just sünapsi vahendusel seostuvad üksteisega ajus olevad neuronid. Närviimpulsid jõuavad aksoni lõpmesse, kus vabanevad atsetüülkoliinimolekulid, mis läbivad kiiresti läbi 20...30 nm laiuse sünapsipilu. Rakumembraani Na+-ioonide läbilaskvus muutub, kui pärast sünapsipilu läbimist reageerib nendega niinimatatud postsünaptiline rakk. Niimoodi tekibki närviimpulss postsünaptilises neuronis. Kuid atsetüülkoliinimolekule on ainult presünaptilises närvirakus. Sünaptiline pilu funktsioneerib just nagu suundelektrood. Ainult presünaptilisest neuronist saab närviimpulss liikuda postsünaptilise neuroni suunas. Et aga järgmine närviimpulss oleks võimeline sünapsit läbima, tuleb selleks postsünaptilise neuroni membraanilt kõrvaldada atsetüülkoliin. Atsetüülkoliini hävitab ensüüm atsetüülkoliinieste- raasi toimel
Kuid just sünapsi 82 vahendusel seostuvad üksteisega ajus olevad neuronid. Närviimpulsid jõuavad aksoni lõpmesse, kus vabanevad atsetüülkoliinimolekulid, mis läbivad kiiresti läbi 20...30 nm laiuse sünapsipilu. Rakumembraani Na+-ioonide läbilaskvus muutub, kui pärast sünapsipilu läbimist reageerib nendega niinimatatud postsünaptiline rakk. Niimoodi tekibki närviimpulss postsünaptilises neuronis. Kuid atsetüülkoliinimolekule on ainult presünaptilises närvirakus. Sünaptiline pilu funktsioneerib just nagu suundelektrood. Ainult presünaptilisest neuronist saab närviimpulss liikuda postsünaptilise neuroni suunas. Et aga järgmine närviimpulss oleks võimeline sünapsit läbima, tuleb selleks postsünaptilise neuroni membraanilt kõrvaldada atsetüülkoliin. Atsetüülkoliini hävitab ensüüm atsetüülkoliinieste- raasi toimel
Niimoodi võib tekkida seal uusi ideid. ( GEO, 20-37 ). Just sünapsi vahendusel seostuvad üksteisega neuronid. Närviimpulsid jõuavad aksoni lõpmesse, kus vabanevad atsetüülkoliinimolekulid, mis läbivad kiiresti läbi 20...30 nm laiuse sünapsipilu. Rakumembraani Na+-ioonide läbilaskvus muutub, kui pärast sünapsipilu läbimist reageerib nendega niinimatatud postsünaptiline rakk. Niimoodi tekibki närviimpulss postsünaptilises neuronis. Kuid atsetüülkoliinimolekule on ainult presünaptilises närvirakus. Sünaptiline pilu funktsioneerib just nagu suundelektrood. Ainult presünaptilisest neuronist saab närviimpulss liikuda postsünaptilise neuroni suunas. Et aga järgmine närviimpulss oleks võimeline sünapsit läbima, tuleb selleks postsünaptilise neuroni membraanilt kõrvaldada atsetüülkoliin. Atsetüülkoliini hävitab ensüüm atsetüülkoliiniesteraasi toimel
annaabi.ee 
