Bioloogia KT loomarakk (0)

Keskkool - Bioloogia - Bioloogia

1 Hindamata

Bioloogia KT loomarakk

Tsütoloogia on teadus, mis uurib rakkude ehitust ja talitlust

Seoses mikroskoobi leiutamisega sai võimalikuks raku avastamine

Rakuteooria 3 põhiteesi:

Kõik organismid on rakulise ehitusega

Iga uus rakk saab alguse olemasolevast rakust

Rakkude ehitus ja talitlus on omavahel kooskõlas

Rakuõpetuse kujundajad

Hans ja Zacharias Janssen – esimese liitmikroskoobi leiutajad; 1590.a
Robert Hook – valgusmikskooi leiutaja; 17. saj keskel
Anton van Leeuwnhoek – uuris ainaeid, avastassbakrid; 17. saj II pool
Karl Ernst von Baer – avastas imetaja munaraku, järeldas, et areng saab alguse sellest; 1826.a
Matthias Schleiden – uuris taimerakke, leidis, et kõik taimed on rakulise ehitusega; 1838.a
Theodur Schwann – uuris loomarakke, leidis, et kõik loomsed organismid on rakulise ehitusega; 1839.a
Rudolf Virchow – sõnastas rakutooria põhiteesi: iga uus rakk saab alguse üksnes olemasolevast rakust selle jagunemise teel; 1858.a

Rakku jaotatakse

Rakutuuma ehituse alusel:

Eeltuumne – bakterid , viirused
Päristuumne – taime- ja loomarakud

Tuumade arvu järgi rakus:

Ühetuumne – epiteelkoe rakk
Hulktuumne - lihasrakk

Raku suuruse järgi:

Suured – munarakk
Väikesed – bakterid

Rakkude hulk organismis

Ainurakne – mikroobid , bakterid
Hulkrakne - taimed, loomad

Mikrotoom on vahend preparaatide valmistamiseks. See on vajalik, et saada võimalikult õhukesed lõigud .

Mikroskoobid

Liitmikroskoop – koosned torukesest, mille mõlemas otsas oli lääts

Valgusmikroskoop – uuritav oli nähtav tänu valgusele

Stereomikroskoop – kaks okulaaride ja objektiividega varustatud tuubust

Elektronmikroskoop – valguskiirt asendab elekronvoog

Kõige väiksem üherakuline organism on mükoplasma ( bakter )
Kõige suurem rakk on lindude munarebud (nt. Jaanalinnu oma)

4 põhilist koetüüpi

Epiteelkude – rakud paiknevad tihedalt üksteise kõrval, rakuvaheaine peaaegu puudub. Moodustab naha pindmise osa ja ümbritseb siseelundeid. Kaitseb teisi kudesid keskkonnamõjude eest. Limaskestade epiteelkude eritab lima.

Sidekude – rakud asetsevad hajusalt, palju rakuvaheainet. Luukude, rasvkude ja veri . Sidekude ühendab elundite koostisse kuuluvad koed ühtseks tervikuks. Ja täidab ka kaitseülesannet.

Lihaskude – pikliku kujuga rakud, mis sisaldavad valgulisi müofibrille, mis võimaldavad muuta rakkude mõõtmeid. Vöötllihaskude skeletilihastel, silelihaskude siseelundites, südamelihaskude.

Närvikude – rakud ehk neuronid on pikkade jätketega . Närvikoest on moodustunud selja- ja peaaju ning närvid ja närvisõlmed. Omane närviimpulsi juhtimine. Närvisüsteem ühendab organismi neuraalse regulatsiooni teel ühtseks tervikuks.

Loomarakk

Rakumembraan – ümbritseb rakku, annab kuju
Tsütoplasma – seob raku ühtseks tervikuks
Tuum – asuvad kromosoomid , mis kannavad pärilikku infot, juhib raku elutegevust
Tsütoplasmavõrgustik – sileda - ja karedapinnaline. Mööda seda toimub rakusisene ainete liikumine. Sile ER – varusüsivesikute, lipiidide süntees; kare ER – kanalitel paiknevad ribosoomid
Golgi kompleks – valkude lõplik töötlemine ja pakkimine põiekestesse, rakumembraani, rakukesta jalüsosoomide moodustumine
Ribosoom – sisaldab rRNA-d ja valgumolekule. valgusüntees
Mitokonder – sisaldab RNA-d ja ribosoome. Kindlustab hingamise raku tasandil
Lüsosoom – membraaniga ümbritsetud põiekesed . Toimub rakusisene seedimine, ainete lagundamine
Tsenrtosoom - Olulised rakujagunemisel, kääviniitide moodustumisel, tagades kromosoomide võrdse lahknemise
Tsütoskelett – valgulistest fibrillidest võrkjas struktuur, annab rakule kuju, seob organellid ühtseks tervikuks

Ainete transport läbi rakumembraami:

Aktiivne transport – madalamalt konsentratsioonilt kõrgema suunas kuni tasakaalustumiseni. Vajab ATP-energiat ning transportvalke.
Passiivne transport – valgulised kandjad . Lisaenergiat ei vaja.

Aktiivne Passiivne

Loomaraku skeem

.DOCX Laadi alla originaalfail 3 lk · .docx · 14 allalaadimist

10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.

~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2015-11-10 Kuupäev, millal dokument üles laeti

14 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

272150 Õppematerjali autor

Bioloogia KT loomarakk
1. Tsütoloogia on teadus, mis uurib rakkude ehitust ja talitlust
2. Seoses mikroskoobi leiutamisega sai võimalikuks raku avastamine
3. Rakuteooria 3 põhiteesi:
1) Kõik organismid on rakulise ehitusega
2) Iga uus rakk saab alguse olemasolevast rakust
3) Rakkude ehitus ja talitlus on omavahel kooskõlas
4. Rakuõpetuse kujundajad
Hans ja Zacharias Janssen – esimese liitmikroskoobi leiutajad; 1590.a
Robert Hook – valgusmikskooi leiutaja; 17. saj keskel
Anton van Leeuwnhoek – uuris ainaeid, avastassbakrid; 17. saj II pool
Karl Ernst von Baer – avastas imetaja munaraku, järeldas, et areng saab alguse sellest; 1826.a
Matthias Schleiden – uuris taimerakke

Tsütoloogia teadus loomarakk Zacharias Janssen liitmikroskoobi leiutaja Anton van Leeuwnhoek Karl Ernst von Baer

Sarnased õppematerjalid

doc

Nimetu

Rakk: Looma-, taime- ja seenerakk. 1) Kuidas nimetatakse teadust, mis uurib rakkude ehitust ja talitlust? Teadusharu, mis uurib rakkude ehitust ja talitlust nimetatakse tsütoloogiaks ehk rakubioloogiaks. 2) Seoses millise leiutisega sai võimalikuks raku avastamine? Mikroskoopide leiutamine 17. saj. alguses võimaldas näha mikroskoopilist elu. 3) Sõnasta rakuteooria kolm põhiteesi. a) Iga uus rakk saab alguse olemasolevast rakust. b) Kõik organismid koosnevad rakkudest. c) Rakkude ehitus ja talitlus on vastastikuses kooskõlas. 4) Rakuõpetuse kujundajad ajalises järjestuses; nende avastused/leiutised. Jannsenid; Hook; Leeuwenhoek; Baer; Scleiden; Schwann; Virchow. Hans ja Zacharias Janssen - Hollandi prillimeistrid, kes valmistasid 1595.a. esimese mikroskoobi. Robert Hook - Robert Hook leiutas valgusmikroskoobi 1665.a. millega uuris korgilõike

Kategoriseerimata

doc

Looma-, taime- ja seenerakk

Rakk: Looma-, taime- ja seenerakk. Kuidas nimetatakse teadust, mis uurib rakkude ehitust ja talitlust? Teadusharu, mis uurib rakkude ehitust ja talitlust nimetatakse tsütoloogiaks ehk rakubioloogiaks. 2) Seoses millise leiutisega sai võimalikuks raku avastamine? Mikroskoopide leiutamine 17. saj. alguses võimaldas näha mikroskoopilist elu. 3) Sõnasta rakuteooria kolm põhiteesi. a) Iga uus rakk saab alguse olemasolevast rakust. b) Kõik organismid koosnevad rakkudest. c) Rakkude ehitus ja talitlus on vastastikuses kooskõlas. 4) Rakuõpetuse kujundajad ajalises järjestuses; nende avastused/leiutised. Jannsenid; Hook; Leeuwenhoek; Baer; Scleiden; Schwann; Virchow. Hans ja Zacharias Janssen - Hollandi prillimeistrid, kes valmistasid 1595.a. esimese mikroskoobi. Robert Hook - Robert Hook leiutas valgusmikroskoobi 1665.a. millega uuris korgilõike

Bioloogia

pdf

BIOLOOGIA KT Rakuõpetus

) a) Matthias Schleiden ja b) T heodor Schwann tulid järeldusele et a) kõik taimed ja b) kõik loomorganismid on rakulise ehitusega. (hiljem sõnastasid nad, et kõik organismid on rakulise ehitusega.) Rudolf Virchof avastas, et Iga uus rakk saab alguse olemasolevast rakust selle jagunemise teel. Edasised uurimised sõnastasid, et rakkude ehitus ja talitlus on omavahel kooskõlas. Rakuteooria seisukohad: `'Kõik organismid on rakulise ehitusega.'' `'Iga uus rakk saab alguse olemasolevast selle jagunemise teel.'' `'Rakkude ehitus ja talitlus on kooskülas.'' Rakud jaotatakse: Prokarüoodid e. eeltuumsed- puudub piiritletud tuum, esineb vähem organelle. N T: Bakterid. Eukarüoodid e . päristuumsed- tuum on olemas, ainu- ja hulkraksed organismid. NT: Looma-, taime-, seene-, protistirakud. Üherakulised organismid: 1. Mikroskoopiliste mõõtmetega. 2. Iseloomuliku väliskujuga. 3

Bioloogia

doc

Taime- ja loomarakk

Avastaja või teadlane Uus avastus või teooria Robert Hooke leiutas valgusmikroskoobi, uuris korgilõike, võttis kasutusele raku mõiste Matthias Schleiden kõik taimed on rakulise ehitusega Rudolf Virchow sõnastas rakuteooria ühe põhiseisukoha: iga uus rakk saab alguse olemasolevast rakus selle jagunemise teel Hans ja Zacharias Janssen esimene mikroskoop Karl Ernst von Baer avastas imetaja munaraku Anton van Leeuwenhoek avastas ainuraksed ja bakterid ; spermid Theodor Schwann kõik loomorganismid on rakulise ehitusega RAKUTEOORIA PÕHISESIUKOHAD: · Kõik organismid koosnevad rakkudest · Iga uus rakks saab aluse olemasolevast rakust

Bioloogia

pdf

Rakuteooria, rakkude mitmekesisus, mikroskoopide areng, rakkude mitmekesisus

aastal järeldusele, et kõik taimed on rakulise ehitusega. 3. Saksa teadlane Theodor Schwann leidis aasta hiljem, et ka kõik loomorganismid on rakulise ehitusega ja sõnastas esimese rakuteooria põhiteesi: ,,Kõik taimed ja loomad on rakulise ehitusega", mis hiljem üldistati, et ,,Kõik organismid on rakulise ehitusega" 4. Saksa teadlane Rudolf Virchow sõnastas 1858. aastal teise rakuteooria põhiteesi: ,,Iga uus rakk saab alguse olemasolevast rakust selle jagunemise teel." 5. Hiljem lisati rakuteooriasse kolmas põhitees: ,,Rakkude ehitus ja talitlus on omavahel kooskõlas." 6. Rakuteoorial on tähtis osa bioloogia arengus. See on evolutsiooni- ja pärilikkusteooria kõrval üks bioloogia nurgakive. See teadusharu hakkas uurima rakkude ehitust ja rakujagunemise mehhanisme. Karl Ernst von Baer ... oli Eestis sündinud ja Tartu Ülikooli lõpetanud arst ja teadlane. 1826. aastal avastas ta imetaja

Bioloogia

docx

Rakuteooria, raku ehitus

I PT. Tähtsad isikud Karl Ernst von Baer Eesti päritolu Tartu ülikooli teadlane avastas imetaja munaraku (järeldas, et loomorganismi areng saab alguse munarakust), oli loomade embrüoloogia rajaja. Matthias Schleiden uuris taimi ja avastas nende rakulise ehituse. Theodor Schwann uuris loomkudesid ja avastas nende rakulise ehituse. kõik organismid on rakulise ehitusega Rakuteooria põhiseisukohad: · kõik organismid on rakulise ehitusega · iga uus rakk saab alguse olemasolevast rakust selle jagunemise teel (rakud tekivad ainult olemasolevatest rakkudest mitterakulisest ainest uusi rakke ei moodustu; uued rakud tekivad üksnes jagunemise teel; organismide kasv ja areng põhinevad rakkude jagunemisel) · rakkude ehitus ja talitlus on omavahel kooskõlas (teatava talitlusega organite ja kudede rakkudel on neile iseloomulik kuju ja ehitus)

Bioloogia

doc

Bioloogia 1. kursus II osa

Bioloogia 1. kursus II osa  Erinevate rakkude ja kudede töötlemine erinevate värvidega  Erinevad rakustruktuurid värvuvad erinevalt Rakuteooria Rakuteooria põhiteesid 1. Kõik organismid on rakulise ehitusega  Schwann 1839. a – uuris looma- ja taimekudesid 2. Uus rakk saab alguse üksnes olemasolevast rakust selle jagunemise teel  Virchow 1858. a  Rakud tekivad ainult rakkudest  Uued rakud tekivad ainult jagunemiseteel  Organismide kasv ja areng põhinevad rakkude jagunemisel 3. Rakkude talitlus ja ehitus on omavahel kooskõlas  A. van Leekwenhork – valmistas 17. saj II poolel mikroskoope ja uuris ainurakseid. Arvatavasti esimene, kes nägi mikroskoobis baktereid  K. E

Bioloogia

docx

Raku ehitus, Rakuõpetus, Bakterid

ning uuris ainurakseid ja baktereid 17.saj. teisel poolel. · Karl Ernst von Baer avastas 1826.a. imetaja munaraku ja järeldas, et loomorganismi areng saab alguse munarakust. · Matthias Schleiden jõudis 1838.a. järeldusele, et kõik taimed on rakulise ehitusega. · Theodor Schwann leidis 1839.a. et ka loomorganismid on rakulise ehitusega. Rakuteooria põhiseisukohad on: · Kõik organismid koosnevad rakkudest. · Iga uus rakk saab alguse olemasolevast rakust. · Rakkude ehitus ja talitlus on vastastiku-ses kooskõlas. Ainurakne Bakterirakk Taimerakk Loomarakk Seenerakk Bakterid - eeltuumsed e prokarüoodid - neil puudub tuum. Tuumapiirkonda, kus paiknevad DNA ja valgud nim nukleoidiks. Suurus: · Nad on väga väikesed mõni µm. · Kõige väikseim on mükoplasma. Kuju alusel eristatakse:

Bioloogia

Rohkem sarnaseid