Python, tähtsamad mõisted arvutis (0)

Q: Milleks Pythonit kasutatakse?

Vastus leiad õppematerjalist: Python, tähtsamad mõisted arvutis

Q: Mida Pythoniga teha saab?

Vastus leiad õppematerjalist: Python, tähtsamad mõisted arvutis

Keskkool - Informaatika - Informaatika

1 Hindamata

Esitatud küsimused

Milleks Pythonit kasutatakse?
Mida Pythoniga teha saab?

1) internet - arvutite vaheline ühendus(ülemaailmne arvutivõrk) .
2) server - arvuti , mis asub selle internetivõrgu sõlmes .
3) www - world wide web - interneti teenus , mis võimaldab navigeerida veebilehelt veebilehele .
4) hüpertekst - tekst , mis sisaldab linke .
5) html - hyper tekst mark up language .( Tim Burns Lee )
Näide :
TERE TERE
link , ankor
1...6
6. ASCII tabel - tabel , 256 baidi jaoks .
7. Bait - kõige väiksem infoühik
bait - KB - MB - GB - TB
bitt - 0 , 1
8.RGB - red , green , blue .
9.HTML dokument - html keeles kirjutatud dokument .(html käsud 10 tükki )
10. veebileht - serveri kettal olev html dokument .
11. kodulehekülg = veebileht .
12. veebiprogram - serveri kettal asuv programmi fail .
13. PHP - programeerimiskeel , millega luuakse veebi programme .
14. URL - veebi dokumendi aadress .
15. domeen - lõik aadressis , millega määratletakse ära rühma serverite asukoht .
ee -eesti ; venemaa - ru , su ; lt - leedu ; fin - soome ; poola -pl , prantslased - fr ; com - kommertslik ; org - organisatsioon , mil - sõjavägi , cov , edu , uk .
16.http - hyper tekst transfer protokol
17.ftp - file transfer protokol - failide transportimiseks mõeldud protokoll .
18.veebilehitseja - kohalikus arvutis töötav programm , millega saab lugeda veebi dokumente .
firefox , opera , google chrome , internet explorer , safari , netscape .
19. Java - programeerimis keel , millega käsutatakse kohalikku arvutit .
20.Java script - programeerimiskeel , millega käsutatakse nii kohalikku arvuti , kui server arvutit .
PYTHON
Milleks Pythonit kasutatakse?

Veebi loomiseks
Servertarkvarana
Vahel arvutitööjaamade rakendustarkvara programmeerimiseks
3D tarkvarana kujundite loomisel ja animatsioonide juhtimisel

Pythoni ajalugu

Looja Guido van Rossum Hollandist
Pythoni sünniaastaks loetakse 1991
“ Monty Pythoni lendav tsirkus” järgi sai nime

Mida Pythoniga teha saab?
*Pythoniga saab teha matemaatilisi
arvutusi
* küsida nime
*küsida numbreid, kujundeid
Ring–
x = input (" Sisesta ringi raadius ja vajuta ENTER :")
import math
C = math.pi*2*x
S = math.pi*x**2
print (C)
print (S)
Silinder -
r = input ("Sisesta põhja silindri raadius r ja vajuta ENTER :")
h = input ("Sisesta silindri kõrgus h ja vajuta ENTER :")
import math
K = math.pi*2*r*h
T = 2*math.pi*r*h**2
V = math.pi*r**2*h
print (K)
print (T)
print (V)
Kolmnurga pindala ja ümbermõõt-
a = input ("Sisesta kolmnurga ühe külje pikkus ja vajuta ENTER :")
b = input ("Sisesta kolmurga teine külje pikkus ja vajuta ENTER :")
c = input ("Sisesta kolmnurga kolmanda külje pikkus ja vajuta ENTER :")
P = a+b+c
p = 0.5*(a+b+c)
import math
S = math. sqrt [p*(p-a)*(p-b)*(p-c)]
print (P)
print (s)
Samuti saab koostada ka igasuguseid kujundeid, nt E-täht:
e = "E"
print (e *8)
print (e)
print (e *4)
print (e)
print (e *8)
Lihtne arvutamis programm:
x = input (“Sisesta üks arv ja vajuta ENTER“)
y = input (“Sisesta üks arv ja vajuta ENTER“)
print ( x + y )
.
Näide tähtedega:
Koostan rea perekond
>>>> perekond = [‘isa’,’ema’,’poeg’,’ kass ’]
Perekond [2]
ema
Numbritega
>>>> numbrid = [0,1,2,3,4,5,6,7,8,9]
Numbrid [6]
5
Vahemik
Numbrid numbrid =
[0,1,2,3,4,5,6,7,8,9]
Numbrid [2:8]
1,2,3,4,5,6,7,8,
Kuni
numbrid = [0,1,2,3,4,5,6,7,8,9]
Numbrid [ :3]
1,2
Min , Max
numbrid = [0,1,2,3,4,5,6,7,8,9]
Kirjutad MIN [numbrid]
0
numbrid = [0,1,2,3,4,5,6,7,8,9]
Max [numbrid]
9
Korrutamine
Toivo *10
Toivotoivotoivotoivotoivotoivotoivotoivotoivotoivo
Len
- loeb elementide arvu kokku.
>>>> numbrid = [0,1,2,3,4,5,6,7,8,9]
Len [numbrid]
10
List
>>>> numbrid = [0,1,2,3,4,5,6,7,8,9]
>>>> list [numbrid]
[‘n’,’u’,’m’,’b’,’r’,’i’,’d’]

.DOC Laadi alla originaalfail 3 lk · .doc · 32 allalaadimist

10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.

~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2011-05-07 Kuupäev, millal dokument üles laeti

32 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

YoKri Õppematerjali autor

Pythoniga programmide tegemine. Tähtsamad mõisted arvuti alal.

internetserver java veebilehitseja

Sarnased õppematerjalid

docx

ICD0007 - Veebitehnoloogiad teooria/konspekt

Gmail - üheleherakendus. Pilti ei laeta uuesti üle (brauser ei tee päringut). Päringud tehakse javascripti koodis ühelehe rakenduse sees). AJAX - Asynchronous JavaScript And XML. XML - eXtensible Markup Language. Andmete kirjeldamise keel. Javascript -> päring -> andmed tulevad struktuursel kujul. Eeliseks, et küsime ainult andmeid, mida on vaja. Mitte kogu veebilehte. Tänapäeva veebirakendused - Ühelehe rakendus JavaScriptis - Serveri poolel PHP, Java, Python, C#, JavaScript jne. Sellel kursusel: brauseris javascript, serveris php Brauser - Javascript - C-tüüpi keel, Objektid javascriptis. Funktsioonid NaN - not a number, kui liidad mittenumbreid. Funktsioonid kui väärtused Asünkroonne - javascript, aeglase operatsiooni järgi ei oota. Sünkroonne Täitmise järjekord on 1 - 3 - 2, sest võrgupäring on aeglane. Ja kõige lõpus prinditakse see esimene rida välja. Callback - helista tagasi siis, kui oled valmis.

Veebiprogrammeerimine

doc

Javascript objektid,näited

Steve Mägi A-08 13.03.2014 PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS Arvutiteenindus A-08 Steve Mägi Javascript (Objektid, Sisseehitatud objektid, Html dom objektid, sündmused, näited) Juhendaja: Sander Mets Pärnu 2009 1 Steve Mägi A-08 13.03.2014 Sisukord Javascripti keele objektid.....................................................................................................6 Objekt MATH..................................................................................................................9 Objekti M

Informaatika

doc

Arvuti tark- ja riistvara

Arvuti tark- ja riistvara Arvuti (PC, raal, kompuuter ...) on kahest osast koosnev süsteem, mis on määratud info töötlemiseks. Arvuti osad on: · tarkvara (software) kõik arvutis infot töötlevad programmid · riistvara (hardware) -nn. "käegakatsutav" osa : monitor, hiir, korpus jms ... Riistvara liigitakse otstarbe põhjal *sisendseadmed -> nendega sisestatakse andmed arvutisse klaviatuur, hiir, skänner, mikrofon *väljundseadmed -> nende kaudu väljastatakse andmed monitor/kuvar, printer, valjuhääldid *töötlusseadmeteks -> paiknevad tavaliselt arvuti korpuses ja tegelevad info töötlemisega

Arvuti õpetus

230

pdf

Programeerimise algkursus 2005-2006

....................................................14 Loogilised keeled....................................................................................14 Esimese teema kokkuvõte.........................................................................15 TEINE TEEMA: PÕHIMÕISTED. OMISTAMISLAUSE. .............................................16 Sissejuhatus...............................................................................................16 Programmeerimise mõisted.......................................................................16 Algoritm..................................................................................................16 Programmeerimiskeel.............................................................................17 Lause......................................................................................................18 Võtmesõna..................................................................

Programmeerimine

doc

Loogika ja programmeerimine

Tüdrukud, saage sellest innustust! Arvutite rakendusala laienemine Alguses kasutati arvuteid ainult arvutusülesannete jaoks. Uuemad arvutid tegid arvutusi kiiremini ja laiendasid lahendatavate ülesannete valdkonda. Suur arvutusjõudluse hüpe toimus selle sajandi keskpaigas, kui hakati looma elektronarvuteid. 1946. aastal avaldas ameerika matemaatik John von Neumann artikli, kus ta sõnastas kaks põhiprintsiipi, mida rakendatakse kõigis kaasaegsetes arvutites: 1. arvutis tuleb arvud esitada mitte kümnendsüsteemi arvudena, vaid kahendsüsteemis, s.t. ainult numbrite 0 ja 1 abil; 2. arvuti töö juhtimiseks tuleb kasutada arvuti mälus paiknevat programmi (kuni selle ajani kasutati programmeerimiseks perfokaarte, perfolinte ja juhtimispuldi lüliteid). Mälus paikneva programmi ja andmete vahel ei ole olulist erinevust, s.t. üks programm võib vaadelda teist programmi kui andmeid.

Arvutiõpetus

pdf

Google App Engine

................................................... 11 HTTP vs. HTTPS.................................................................................................................... 13 Kohustuslik sisselogimine....................................................................................................... 13 Perioodilised tööd........................................................................................................................ 14 Programmeermiskeel Python........................................................................................................... 14 Tutvustus..................................................................................................................................... 14 Programmi struktuur.................................................................................................................... 15 Abiteekide laadimine............................................................................

Veebiprogrammeerimine

docx

12 it kt 2

Fortran Assembler Millist programmi täitmise viisi esindab Chrome V8 Javascript? Kompileerimist – kompileerib programmi masinkoodiks, monitoorib ja vahepeal optimeerib Vahekoodi Testimist Interpreteerimist Mis asi on programmeerimiskeelte valdkonnas prahikoristus ehk GC? Mittevajalikud programmi osad kustutatakse Kasutamata programmiread kustutatakse Väljakommenteeritud read visatakse mälust välja Kasutamata andmed visatatakse mälust välja (Java, Python, Lisp) Kettale tehakse automaatselt rohkem ruumi Mittevajalikud failid kustutatakse Millise keele funktsiooni definitsioon võiks alata nii: (defun sumto (n) ... ? C Fortran Lisp – kõik lispi proged on samal ajal ka data. Hästi palju sulgusid. Cobol Java Python C++ Modula-2 Millise keele funktsiooni definitsioon võiks alata nii: PROCEDURE sumto(n:INTEGER):INTEGER; ... ? Cobol Lisp Modula-2 Fortran – esimene kõrgkeel ever. C++ C Python Java

Kategoriseerimata