järjekorras. Connectionless ühendust ei looda. ,,Best effort" püüab antud tingimustel anda oma parimat. UDP on lihtsaim ja kiireim. Lühem segmendi päis. (8-baidine) Võrgus ei toimu koormuse reguleerimist! Seega võib võrgu umbe ajada. Kasutatakse DNS-is ja SNMP-s. UDP tegeleb vigade avastamisega (UDP checksum), aga mitte vigade parandusega, seda peaks tegema rakenduskiht. UDP-d kasutatakse lühikeste andmete edastamiseks. 26. Datagrammvõrgud ja virtuaalahelatega võrgud Mõlemad on pakettkommutatsiooni alaliigid. VC puhul kasutatakse kanali identifikaatoreid. Datagrammvõrkudes peab iga pakett päises kandma sihtkoha- aadressi. 27. Marsuutimine + Optimaalse tee valimine. Peab olema korrektne, õiglane, lihtne, stabiilne (üritab jagada ressursse nii, et ei tekiks ummikuid), veakindel, optimaalne ja efektiivne. Jõudluse kriteeriumid: lõikude arv( mitu võrgusõlme on teekonnas, number of hops), hind(maksuvus), viide(ajalisedviited), läbilaskevõime.
adresseerima, et see oleks kohale toimetatav sihtpunkti. Näide: saatja->postkontor- >transporivahendid->postkontor(võib mitmeid kordi korduda, kuna kiri võib mitmest postkontorist läbi käia)->saaja; vahepealsetes etappides ei teata kirja sisust midagi ja kirja saab kätte see, kellele see adresseeritud on. 1 5. Andmete liikumine läbi kihtide, protokoll Võrgud on väga keerulised, sest võrgul palju osi: hostid, ruuterid, erinevad meedialülid, rakendused, protokollid, tarkvara, riistvara. Erinevaid võrgukihte vaja, et võrgu struktuuri organiseerida ja tegeleda keeruliste süsteemidega: * üksikasjalik struktuur võimaldab, identifitseerimist, keeruliste süsteemiosade vahelised suhted *mooduliteks eraldamine kergendab hooldamist, süsteemi uuendamist (kihi teenuse muutmine pole nähtav ülejäänud süsteemile). Interneti protokolli puhul:
protokoll); Esimene e-maili programm; ARPAnetis on 15 võrgusõlme 1974 Vint Cerf ja Robert E. Kahn töötavad välja arhitektuuri võrkude ühendamiseks (teisisõnu interneti arhitektuur) 1976 Etherneti loomine Xerox PARCis (uurimis- ja arendusfirma IT valdkonnas) 70-ndate lõpp luuakse arhitektuurid nagu DECnet, SNA, XNA 1979 ARPAnetis on 200 võrgusõlme 1982 SMTP 1983 TCP/IP 1983 DNS 1985 FTP 1988 Voo kontroll TCPs 1980-1990 100 000 hosti, luuakse võrgud nagu Csnet, BITnet, NSFnet, Minitel 90-ndate algus HTML, HTTP, URL, brauseritest Mosaic ja Netscape. 90-ndate lõpp P2P, uued ja võimsad rakendused internetimaailmas, interneti turvalisus seatakse esimeseks, 50 miljonit hosti 2007 500 miljonit hosti, videokõned jms, P2P rakendused: BitTorrent (File sharing), Skype (VoIP), rakendused nagu YouTube jms, traadita ühenduse kiire areng 12. Mida erinevad rakendused nõuavad võrkudelt Laias laastus nõuavad rakendused võrkudelt kolme:
teisendab andmed transpordiks sobivale kujule; Edastajatranspordib signaali yhest kohast teise. Vastuvõtja- võtab signaali vastu ja objekti ja saadab vastuse TCP kanalisse>server sulgeb ühenduse>kasutaja saab vastuse>järgmise klikiga hakkab kõik otsast peale. 26. Datagrammvõrgud ja virtuaalahelatega võrgud teisendab arusaadavale kujule (analoog digital muundur). Adressaat - kasutab saadud andmeid. HTTP-l on kahte tüüpi sõnumeid: soov (request) ja vastus (response). Soov koosneb käsust (GET, POST, HEAD), HTTP 1.1 korral on Datagramm - võrkudes toimub marsruutimine sihtpunkti aadressi järgi. Iga paketi puhul otsustatakse eraldi, milline marsruut oleks kõige 4
1. ÜLDINE KOMMUNIKATSIOONI MUDEL Kommunikatsioonisüsteemi eesmärgiks on infovahetus kahe olemi vahel. Allikas saatja edastaja vastuvõtja sihtpunkt. Allikaks on olema, mis genereerib info, et see kuskile edastada. Saatja on seade, mis kodeerib allika poolt genereeritud signaali. Edastaja on meedia, mis võimaldab signaali transporti ühest punktist teise. Vastuvõtja on seade, mis dekodeerib saadud signaali sihtpunkti jaoks arusaadavaks. Sihtpunkt on olem, mis lõplikult kasutab infot. /////////// EHK Source (see, kes saadab) > transmitter (saatev seade) > transmissioon system (ülekande süsteem) > receiver (vastuvõttev seade) > destination (see, kes vastu võtab). // Nt: tööjaam, arvuti > modem > telefoni tavavõrk > modem > vastuvõtja, server. 2. KOMMUNIKATSIOONISÜSTEEMI ÜLESANDED ·· Ülekandesüsteemi mõistlik kasutamine/koormamine; ·· liidestus (kokku ühendamine. Ntx: võrk+võrk, arvuti+võrk); ·· Signaalide genereerimine(edastamine) (signaalide ühe
1. ÜLDINE KOMMUNIKATSIOONI MUDEL Kommunikatsioonisüsteemi eesmärgiks on infovahetus kahe olemi vahel. Allikas – saatja – edastaja – vastuvõtja – sihtpunkt. Allikaks on olema, mis genereerib info, et see kuskile edastada. Saatja on seade, mis kodeerib allika poolt genereeritud signaali. Edastaja on meedia, mis võimaldab signaali transporti ühest punktist teise. Vastuvõtja on seade, mis dekodeerib saadud signaali sihtpunkti jaoks arusaadavaks. Sihtpunkt on olem, mis lõplikult kasutab infot. /////////// EHK Source (see, kes saadab) > transmitter (saatev seade) > transmissioon system (ülekande süsteem) > receiver (vastuvõttev seade) > destination (see, kes vastu võtab). // Nt: tööjaam, arvuti > modem > telefoni tavavõrk > modem > vastuvõtja, server. 2. KOMMUNIKATSIOONISÜSTEEMI ÜLESANDED •• Ülekandesüsteemi mõistlik kasutamine/koormamine; •• liidestus (kokku ühendamine. Ntx: võrk+võrk, arvuti+võrk); •• Signaalide genereerimine(edastamine) (signa
soklitesse. Pärast multipleksimist võtab võrgukiht segmendi vastu, teeb sellest datagrammi ja annab oma parima (best-effort), et toimetada see vastuvõtjale. See toob omakorda kaasa selle, et pakettid võivad minna kaduma või siis saabuvad vastuvõtjale vales järjekorras ning siin tulebki mängu vigade avastamine ja kontroll. Transpordi kiht paneb kaasa checksumi headerisse, et vigasid avastada, aga neid ei parandata. 26. Datagrammvõrgud ja virtuaalahelatega võrgud Arvutivõrgud, kus me näeme võrgukihi tasemel ühendusele oritenteeritud võrke (handshakinguga) nimetatakse virtuaalahelatega võrkudeks ja selliseid võrke, kus on võrgukihi tasemel ühenduseta võrgud (ilma handshaking'uta), nimetatakse datagrammvõrkudeks. Virtuaalahelatega võrgud kasutavad virtuaalahelaid, et kaks otspunkti omavahel ühendada. Virtuaalahelad koosnevad: 1)teekonnast, mis on lihtsalt ühenduslülide ja ruuterite jada
1. Üldine kommunikatsiooni mudel Üldises kommunikatsiooni mudelis on alati kaks poolt – saatja ja vastuvõtja. Terves süsteemis on meil sisuliselt viis osa: 1) allikas, mis genereerib andmeid 2) saatja, mis teisendab andmed transportimiseks sobivale kujule 3) edastussüsteem, mis transpordib signaalid ühest kohast teise 4) vastuvõtja, mis võtab signaali ja teisendab selle jälle adressaadi jaoks sobivale kujule 5) adressaat, kellele need allika poolt saadetud andmed on mõeldud kasutamiseks Allikas – edastaja – edastuskeskkond – vastuvõttev keskkond – sihtkoht Source (see, kes saadab) > transmitter (saatev seade) > transmissioon system (ü lekande sü steem) > receiver (vastuvõttev seade) > destination (see, kes vastu võtab). Nt: tö öjaam, arvuti > modem > telefoni tavavõrk > modem > vastuvõtja, server. 2. Kommunikatsioonisüsteemi ülesanded 1) Edastussüsteemi kasulikkus – seisneb selles, et teha transport saatja ja
Kõik kommentaarid