[Kasutusjuhend]Virtuaalmasina tegemine VMware Workstationiga ja Ubuntu installeerimine (0)

Tallinna Polütehnikum 
 
 
 
Virtuaalmasina  loomine  VMware  
Workstation abil ja  Ubuntu  installeerimine 
VMware Workstation 9 
Ubuntu 12.04 LTS 
 
 
 
 
Koostaja : Henri Muldre 
Juhendaja :  Luisa Pani 
 
 
 
 
 
Tallinn 2012 
Tere tulemast kasutama kasutusjuhendit, mis õpetab looma eelkõige virtuaalmasinat, kuhu on 
installeeritud  Ubuntu.  See  juhend  selgitab  ka  kokkuvõtlikkul  määral  virtuaalmasinatest  ning 
vähesemal määral ka WMware Workstation 9 kasutamist.  
 
NB! Kasutusjuhend on mõldud kasutamiseks digitaalselt! 
 
 
Kuidas juhendit kasutada: 
Juhendit on imelihtne kasutada, kuna see koosneb arusaadavast tekstist ning rohkesti piltidest. 
Enamjaolt on kõik etapid  piltidena  välja toodud. Piltidel on punastelt ära näidatud, kuhu peab 
mingil  hetkel  vajutuse  tegema  või  mida  peab   muutma .  Pildi  ülevalt  leiab  edasised  või 
täiendavad juhised, kommentaarid, selgituse või märkused. 
 
NB!  Kasutusjuhend  on  suunatud   Microsoft    Windows   operatsioonisüsteemiga   lauaarvuti   ja 
sülearvuti kasutajatele. Detailsemat infot süsteemide toe kohta saate SIIT. 
 
 
Täiendavat abi Ubuntu Installeerimise kohta VMware Workstationis (inglise keeles) saab: 
http://partnerweb.vmware.com/GOSIG/Ubuntu_12_04.html#VMCG 
 
Üldisemat infot ning abi leiab aadressilt (inglise keeles): 
http://www.vmware.com/support/  
ning  
http://www.ubuntu.com/support. 
 
 
 
 
©2012, Henri Muldre 
2 
 
SISUKORD 
 
1. Virtuaalmasina põhiteadmised ............................................................................................... 4 
2. Kasutusjuhendi kasutamiseks vajaminev  ............................................................................... 5 
3. Nõuded arvutile  ...................................................................................................................... 6 
4. VMware Workstation 9 installeerimine ................................................................................. 7 
5. Virtuaalmasina loomine ....................................................................................................... 12 
6. Ubuntu installeerimine virtuaalmasinasse ............................................................................ 18 
7. Korduma Kippuvad Küsimused (KKK) ............................................................................... 23 
8. Sõnastik ................................................................................................................................ 25 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
3 
 
1. Virtuaalmasina põhiteadmised 
 
Virtuaalmasin (VM) 
on 
niisugune interpretaatortarkvara, 
mis  võimaldab  käitada 
mitut operatsioonisüsteemi samas arvutis ühel 
ja 
samal 
ajal, 
kusjuures  
iga 
operatsioonisüsteem käitab oma  programme .  
Esialgu  oli  virtuaalmasin IBM-i suurarvutite  tarkvara ,  mille  töötasid  välja  nende  arvutite 
kasutajad  ja  mille  IBM  võttis  hiljem  oma  süsteemseks  tooteks  (VM/SP). Vestlusmonitori 
süsteem annab virtuaalmasinale interaktiivse töö võime.  
Hiljem 
hakati 
virtuaalmasinaks 
nimetama 
igasugust 
interpretaatortarkvara, 
mis 
tõlgib keskprotsessorile  arusaamatus  programmikeeles kirjutatud koodi sellele 
mõistetavateks käskudeks.  
Tuntuim 
virtuaalmasin 
on  Java  
virtuaalmasin ehk 
Java 
interpretaator, 
mis 
teisendab Java koodi reaalajas ridahaaval selle arvuti masinakoodiks, kuhu ta on installitud.  
Virtuaalmasin  võimaldab  luua  platvormist  sõltumatu  ühtse  arenduskeskkonna  või  ühtse 
käivituskeskkonna. 
Virtuaalmasin  võib  olla  kas  reaalselt simuleeritav arvuti  (VMware)  või  spetsiaalne 
programmikeskkond, näiteks Java Virtual Machine , milles töötavad Java  programmid . 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
4 
 
2. Kasutusjuhendi kasutamiseks vajaminev 
 
Mida läheb vaja, et kasutusjuhendit saaks edukalt kasutada: 
1.  Arvutit (vaadake arvuti nõudeid SIIT) 
2.  VMware Workstation 9 ( tasuline  programm) 
3.  Ubuntu 12.04 LTS (tasuta, on võimalik alla  laadida  aadressilt 
http://www.ubuntu.com/download/desktop ). 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
5 
 
3. Nõuded arvutile 
 
3.1.   Protsessor  (CPU): 64-bit x86 Intel Core  Solo  protsessor või samaväärne AMD Athlon 
64 FX kahetuumaline protsessor või samaväärne 1,3GHz või kiirem tuuma kiirus. 
3.2.  Operatiivmälu (RAM): miinimum 2GB; soovitatav 4GB. 
3.3.   Graafikaprotsessor  (GPU): NVIDIA GeForce 8800GT või  uuem  või ATI Radeon HD 
2600 või uuem. 
3.4.  Workstationi  instaleerimiseks  vajalikud  nõuded:  1,2GB  vaba  kettaruumi 
kohaldamiseks. Täiendavat kõvakettaruumi on vaja virtuaalmasina(te) jaoks (olenevalt 
operatsioonisüsteemist, mida soovite  paigaldada). 
3.5.  Operatsioonisüsteemid, mida WMware Microsoft Windowsi keskkonnas toetab: 
1. Windows 8 
2. Windows 7 
3. Windows Vista  
4. Windows XP ( Service   Pack  3) 
5. Windows Server 2012 
6. Windows Server 2008 
7. Windows Server 2003 Standard 
8. Windows XP Home Edition (Service Pack 2 või uuem) 
3.6.  LISAKS:  Et  kasutada  abisüsteemi  programmis  WMware  Workstation  ("Help"  menüü 
all), on vaja ühte neist veebilehitsejatest:  Internet  Explorer 6 või uuem, Mozilla  Firefox  
1 või uuem, Netscape  7 või uuem, Safari 1 või uuem, Opera  7.54u2 või uuem. 
 
 
 
 
 
 
6 
 
4. VMware Workstation 9 installeerimine 
  
NB! Nagu juba mainitud  on VMware Workstation 9 tasuline programm. Toode tuleb osta, et 
kasutada selle täisfunktsioone. See programm saadaval ka demo  versioonina! 
 
4.1.   Avage   "VMware-workstation- full -9.0.0-812388.exe",  mis  saab  allalaadida  leheküljelt 
https://my.vmware.com/web/vmware/details?downloadGroup=WKST-900 -
WIN&productId=293&rPId=2920 või kuskilt mujalt  hangitud  installer. 
NB!  Kui  teil  on  Windows  Vista,  Windows  7  või  Windows  8,  tehke  programmi 
avamiseks  parempoolne  hiireklõps  failile  ja  valige  menüüst:  "Run  as   administrator " 
inglise  keelses  Windowsis  või  "Käivita  administraatorina"  eestikeelses  Windowsis.
 
 
7 
 
4.2.  Järgmiseks tuleb  vajutada  "Next" nupule.
 
 
4.3.  Sealt edasi valida " Typical ".
 
 
 
8 
 
4.4.  Järgmiseks  võib  asjad  asjad  jätta  vaikimisi.  Kui  on  soovi,  võib  programmi   asukohta , 
kuhu  programm  installitakse  muuta   vajutades   nuppu  " Change ".  Kui  ei  ole  soovi, 
vajutage "Next" nupule. 
 
 
4.5.  Järgmiseks  tuleb   uuenduste   aken.  Kui  tahate,  et  programm  otsib  uuendusi  peale   igat  
programmi käivitamist, siis pange   linnuke  " Check for product updates on  startup ".  
NB! Aeglasema interneti ja arvuti  puhul  on soovitatav linnuke ära võtta sealt, sest  see 
võib aeglustada arvuti ning interneti kiirust.  Pealse seda vajutage "Next". 
 
9 
 
4.6.  Valikuline!  Kui  tahate,  et  programm   saadab   anonüümset  infot  programmi  arenduse, 
parandamise  ja  täiustamise  eesmärkidel  WMwareile,  siis  klõpsake  linnuke  "Help 
improve  WMware  Workstation".  Muidu  võib  selle  linnukese  ära  võtta  ja  vajutada 
nupule "Next". 
 
 
4.7.  Järgmiseks võite jätta  linnukesed  nii, nagu nad on vaikimisi. " Desktop " teeb kiirikooni 
töölauale,  et  saaks  kiiresti  programmi  avada  vajadusel.  Jätkamiseks  vajutage  "Next  " 
nupule. 
 
10 
 
4.8. Nüüd vajutage nupule " Continue ". Peale seda saab installatsioon alata . 
 
 
4.9. Järgmiseks tuleb sisestada võtmekood, mille saite toote ostsmisel. Kui kood on õige, 
vajutage  nupule  "Enter".  NB!  Kui  teil  ei  ole  seda  koodi,  vajutage  nupule  " Skip ", 
mis  tähendab  seda,  et  te  saate  programmi  ainult  piirangutega  ja/või  ajalimiidiga 
kasutada. 
 
 
Uues aknas peale edukat toote aktiveerimist vajutage lõpetuseks nupule "Finish". 
11 
 
5. Virtuaalmasina loomine 
5.1.  Avage  WMware  Workstation  kiirikoon  töölaualt  sedasi,  et  tehke  parempoolne 
hiireklõps 
ikoonile 
ja 
vajutage: 
eestikeelse 
Windowsi 
puhul 
"Käivita 
administraatorina"  või  inglise  keelse  puhul  "Run  as  administrator".  Võib  ka  avada 
selle  Start  menüüst.  Avage  Start  menüü,  vajutage  "All  programs"  või  "Kõik 
programmid"  ja  sealt  tehke  üks  vasakpoolne  hiireklõps  kaustale  "WMware".  Nagu 
ülalpool toodud, avage WMware Workstation parempoolse klõpsuga nii, et: eestikeelse 
Windowsi  puhul  "Käivita  administraatorina"  või  inglise  keelse  puhul  "Run  as 
administrator". 
 
 
12 
 
 
 
5.2. Esimesel  avamisel  küsib  ta,  et  te  nõustuksite  litsensi  lepinguga.  Vajutage  lihtsalt 
"Yes,  I   accept   the  terms  in the license agreement", kui  see ei  ole juba tehtud  ning 
seejärel "OK". 
 
 
13 
 
5.3.  Nüüd peaks olema programm lahti, kui kõik oli õigesti tehtud juhendi järgi või tehnilisi 
probleeme ei tekkinud. Uut virtuaalmasinat on võimalik kolme pidi tegema hakata. 
1) Kas avate ülevalt menüüst "File" ja sealt klikite "New Virtual Machine..." (vaadake 
pilti Variant 1)  
või 
2) Kasutate kiirkhlavi kombinatsiooni Ctrl + N  
või 
3) Programmi avalehelt kohe nähtavalt "Create a New Virtual Machine" (vaadake pilti 
Variant 2). 
 
 
Variant 1. 
 
Variant 2. 
14 
 
5.4.  Seejärel tuleb lahti uue virtuaalmasina tegemise viisard. Sealt valige "Typical 
(recommended)", kui see ei ole veel valitud vaikimisi ning klikkige "Next". 
 
 
 
5.5.  Järgmiseks valige "I will  install  the  operating system  later " ning seejärel "Next".  
 
 
15 
 
5.6.  Seejärel valige "Guest operating system" valikust "Linux" ning " Version " alt 
"Ubuntu" või "Ubuntu 64-bit", sõltuvalt versioonist, mille laadisite alla lehelt 
http://www.ubuntu.com/download/desktop. 
 
 
 
5.7.  Järgmiseks omal valikul  valige virtuaalsele masinale nimi "Virtual machine name" alt 
ja asukoht "Locationi" alt "Browse..." kaudu. Kui tehtud, valige "Next". 
 
 
16 
 
5.8.  Sõltuvalt  soovist  ja  kõvaketta   suurusest   valige  virtuaalmasina  virtuaalse   ketta   suurus. 
Soovituslik  suurus  Ubuntule  on  20GB.  Seejärel  valige  " Store   virtual  disk  as  a   single  
file" ning klikkige "Next". 
 
5.9.  Järgmiseks klikkige "Finish". 
 
 
Virtuaalmasin on nüüd valmis! 
 
17 
 
6. Ubuntu installeerimine virtuaalmasinasse 
6.1.  Ennem installeerimist ja virtuaalmasina sisselülitamist tuleb Ubuntu tarkvara seadistada 
installeerimiseks  valmis.  Kui  teil  on  tehtud  Ubuntu  CD,  siis  pange  see  lihtsalt  CD 
seadmesse  arvutis.  Kui  teil  on  allalaetud  fail  (näiteks   formaadis   .iso),  siis  valige 
virtuaalmasinast  "Devices"  listist  "CD/DVD  (IDE)"  ning  tehke  üks  vasakpoole 
hiireklõps  selle  peale.  Peale  akna  lahtitulekut  valige  paremalt  poolt   aknast  
"Connection"  alt  "Use  ISO   image   file"  ning  valige  see  fail  vastavalt  sealt,  kuhu  te 
selle  salvestasite  vajutades  "Browse...".  Kui  see  etapp  on  tehtud  on  kõik 
installeerimisvalmis. 
 
 
Joonisel on näidatud punktide kaupa ära, mis järjekorras peab opereerima. 
 
 
 
 
 
 
18 
 
6.2.  Käivitage virtuaalmasin klikkides virtuaalmasina aknas " Power  on the virtual machine" 
või vasakult ülevalt vajutades rohelist nuppu. 
NB! Võimalik on, et käivitades virtuaalmasinat tuleb "Removable media..." aken ette. 
Võite  rahulikult  sulgeda selle akna vajutades ülemist punast "X" või "OK" nuppu või, 
kui te ei taha, et see aken teid enam tülitaks, vajutake linnuke "Do not show this again " 
peale ning seejärel "OK". 
 
 
 
6.3.  Kui  masin  on  käivitatud,  hakkab  ta  Ubuntut  automaatselt  laadima.  Kui  ta  on  ära 
laadinud,    näitab  ta   akent ,  kus  on  kaks  valikut:  "Try  Ubuntu"  ja  "Install  Ubuntu". 
Valida on vaja "Install Ubuntu". Lisaks on keelte valikuvõimalus vasakult poolt. 
 
 
19 
 
6.4.  Järgnevas aknas tuleb jätkamiseks vajutada "Continue" (soovi korral võite allalaadida 
uuendusi samal ajal, kui Ubuntut installeeritakse vajutades linnukese valiku "Download 
updates while  installing" peale). 
 
 
6.5.   Kontrolliga , kas " Erase  disk and install Ubuntu" on valitud. Kui on, likkige 
"Continue" jätkamiseks. 
 
20 
 
6.6.  Lõpuks  installimiseks  vajutage  "Install  Now".  See  protsess  võib  võtta  mõnda  aega, 
niiet olge  kannatlik. 
 
6.7.  Installeerimise käigus kohandage seaded. Esimene etapp on valida linn, kus asute (pildil 
on valitud linnaks „Tallinn“). Peale seda on vaja vajutada nupule "Continue". 
 
21 
 
6.8.  Järgnevalt küsib ta  klaviatuuri  seadeid. Need peaks arvuti ise ära  tuvastama . Kui ei ole 
tuvastanud,  siis  valiga  omal  soovil  endale  sobivad.  Kui  valmis,  siis  vajutage 
"Continue". 
 
6.9.  Lõpuks peate  valima  oma kasutajanime "Your name" alt ja  parooli  (ning sama parooli 
kinnituseks ).  Lõpuks,  kui  valmis,  vajutage  "Continue".  Nüüd  jätkab  Ubuntu 
installatsiooni. Peale seda on Ubuntu installeeritud! 
 
22 
 
7. Korduma Kippuvad Küsimused (KKK) 
7.1.  Kellele sobiks ja kes võiks osta VMware Workstationi? 
VMware Workstation on oluline kõikidele tehnilistele spetsialistidele: 
  IT- insenerid / süsteemiadministraatorid 
  Tarkvara  arendajad ja QA insenerid 
  Kõnekeskuse / Tehnoabi / tehnilise toe insenerid 
  Arvutipõhised õpetajad / koolitajad ja nende õpilased 
  Müüjad ja müügiinsenerid, kes jooksuvavad tarkvara demosid 
  Kasutajad, kes tahavad kasutada Linuxit Windowsis (või vastupidi) 
  Need,  kes  tahavad  vanemaid  programme  tööle  saada  kaasaegsemates 
operatsioonisüsteemides  (st  jookutama  Windows  XP  süsteemi  virtuaalmasinas, 
mis asub Windows 7 süsteemis) 
 
7.2.  Kuidas VMware Workstation toimib? 
VMware Workstation töötab  luues  täielikult isoleerituid, turvalisi virtuaalmasinaid, kus 
jookseb   operatsioonisüsteem  ja  selle   rakendused .  VMware  Workstation  on  võrdne 
täieliku  arvutiga  koos  võrgustiku  ja  seadmetega,  nii  et  igal  virtuaalmasinal  on  oma 
protsessor, mälu, kettad, ja muud  seadmed  ning on samaväärne standard x86 (32- bitise ) 
arvutiga.  VMware  Workstation  töötab   host   operatsioonisüsteemi  peal  ja  pakub  laia 
riistvara  toetust pärindades seadeid host arvutilt. 
 
7.3.  Mis tüüpi rakendusi saab virtuaalmasin käivitada? 
Iga   rakendus ,  mis  jookseb  standard   arvutil   töötab  ka  virtuaalmasina  sees  VMware 
Workstationis.  VMware  Workstation  on  samaväärne  täieliku  arvutiga,  koos  täieliku 
võrgustiku ja seadmetega - igal virtuaalmasinal on oma protsessor, mälu, kettad jne. See 
võimaldab  teil  kasutada  mistahes  rakendusi,  mis  töötavad  ka  host  arvutis  ,  sealhulgas 
Microsoft  Office,   Adobe   Photoshop,   Apache   Web  Server,  Microsoft   Visual   Studio, 
Tulemüüri ja VPN tarkvara. 
 
7.4.  Kas VMware Workstation muudab külalis- või  peremees operatsioonisüsteeme? 
Ei  muuda.  Peremees  operatsioonisüsteem  kohlteb  WMware  Workstationit,  kui 
rakendust.  Muudatusi  ei  ole  vaja  teha  külalisoperatsioonisüsteemile,  kui  see  on 
23 
 
installeritud virtuaalmasinasse. Rakendused töötavad virtuaalmasinas sama moodi, nagu 
füüsilises arvutis. 
 
7.5.  Mis on virtuaalsed kettad? 
Virtual  kettad  on  partitsioonid  virtuaalsetes  masinates.  Nad  on  salvestatud  failidena 
failisüsteemis  oma  hosti  operatsioonisüsteemi.  Üks  olulisemaid  omadusi  VMware 
Workstationil  on  kapseldus.  See  tähendab,  et  täielikud     keskkonnad   on  tehtud  failide 
kogumiteks,  mida  saab  kopeerida,  liigutada  ja  kasutada  kiiresti  ja  lihtsalt.  Kuna   tervet  
ketast   kattev   partitsioon  on  salvestatud  failidena  on  virtuaalmasinat  imelihtne 
varundada, teisaldada ja kopeerida. Saate luua virtuaalseid  SCSI  ja IDE kettaid kuni  2 
TB-ni. 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
24 
 
8. Sõnastik 
8.1.  Installeerimine  -  Tarkvara  paigaldamine  (ka  draiverite,  pistikprogrammite  jpm 
paigaldamine)  ehk  installimine  ehk  installatsioon  on  protsess,  mille  käigus 
arvutiprogramm   pannakse  kasutaja  arvutisse  nii,  et  seda  oleks  võimalik  hiljem 
käivitada. 
Installeerimist  tehakse  erilise  programmiga  Package   management   system,  mis  esineb 
vastavas  operatsioonisüsteemis  (näiteks,  RPM  ja  APT  Linuxis  või  siis  Windows 
Installer  Microsoft  Windowsis)  või  siis  installeerija  käib  vastava  tarkvara  koosseisu. 
GNU-OS- ides   on  väga  levinud  GNU  toolchain  süsteemi  ning  selle  analooge  et 
kompileerida ning käivitada tarkvara vahetult enne installatsiooni. 
 
8.2.  LTS  (Long  Term   Support )  -  Pikaealise   toega   tarkvara  (antud  juhul  Ubuntu 
operatsioonisüsteem)   versioon ,  mis  ilmub  iga  kahe  aasta  tagant  ning  mida  toetatakse 
kuni toetatakse viis aastat. Võrdluseks  tavalised  väljalasked, kus toetus kestab poolteist 
aastat, mille vältel edastatakse parandusi ja turvapaiku kriitilistele vigadele, mis võivad 
hõlmata ka pisemaid uuendusi programmidele. 
 
8.3.  KKK    (Korduma  Kippuvad  Küsimused)  -  (inglise  keeles  Frequently   Asked  
Questions   ehk  FAQ)  on  rida  küsimusi  ja  vastuseid  teatud  teema  kohta.  See  on 
internetitraditsioon. 
Algselt oli KKK kogumik küsimusi, mida mingi teema (tavaliselt veebilehe) kohta on 
palju küsitud, kuid tänapäeval on see enamasti viis, kuidas lühidalt antakse küsimuste ja 
vastuse vormis edasi ülevaatlikku informatsiooni. 
 
8.4.  Töölaud  -  (inglise  keeles  desktop)  on  metafoor,  mida  kasutatakse  kirjeldamaks 
graafilise   kasutajaliidese   poolt  kasutajale   pakutud   võimalusi.  Arvuti  töölauda 
võrreldakse reaalse maailma töölauaga, kus kasutaja saab liigutada reaalseid dokumente 
ja  kaustu.  Kasutaja  saab  faile  akendena  avada,  nagu  ta  asetaks  reaalse  dokumendi 
töölauale. Lisaks esindavad mõned väikesed programmid, mis esindavad reaalselt laual 
esineda võivaid asju:  kalkulaator , kalender, märkmepaber jne.  
Arvutis  on  "töölaua"  mõistet  kõvasti  laiendatud,  kuna  arvutite  puhul  on  esmatähtis 
kasutusmugavus,  mitte  puhta  metafori  säilitamine.  Seetõttu  leiame  töölaualt  ka 
25 
 
prügikasti,  kettad,  failihalduri,  menüüd  ja  muud  asjad,  millel  reaalsel  töölaual  vaste 
puudub. 
 
8.5.  Graafikaprotsessor  (GPU)  -  Graafikaprotsessor  või  GPU  (inglise  keeles  Graphics 
Processing  Unit , tuntud ka kui VPU ehk Visual Processing Unit ehk visuaalprotsessor) 
on  kohandatud   mikroprotsessor ,  mis  tegeleb  3D  ja  2D  graafika  visualiseerimise  ja 
kiirendamisega.  GPU-sid  kasutatakse  tänapäeval  manussüsteemides,  mobiiltelefonides, 
personaalarvutites, tööjaamades ja mängukonsoolides. Tänapäeva GPU-d oskavad väga 
efektiivselt 
manipuleerida  
arvuti 
graafikaga 
–  nende  kõrgelt  rööp-  ehk 
paralleelstruktuurne  ehitus  annab  keerulisi  algoritme  käsitledes  palju  suurema 
efektiivsuse kui üldprotsessoriga (CPU). Personaalarvutis võib leida GPU videokaardilt 
või  integreerituna  ehk  sisseehitatuna  emaplaadilt.  Teiste  seadmete  puhul  on  GPU 
peamiselt integreeritud emaplaadile. Tänapäeval omavad üle 90% süle- ja lauaarvutitest 
graafikalahendusi  integreeritud  GPU  kujul,  mis  on  aga  kehvema  jõudlusega  kui 
sihtotstarbelised videokaardid. 
 
8.6.  Operatiivmälu (RAM) - Muutmälu ehk operatiivmälu ehk primaarmälu ehk põhimälu 
ehk  suvapöördusmälu  ehk  RAM  (lühend  ingliskeelsetest  sõnadest  random   access  
memory )  on  arvuti   keskne   mäluseade,  kuhu  saab  andmeid  kirjutada  ja  kust  neid  saab 
lugeda.  Ilma  põhimäluta  arvuti  ei  tööta,  sest  arvuti  saab  töödelda  ainult  andmeid,  mis 
asuvad  põhimälus.  Iga  käivitatud  programm  kopeeritakse  välismälust  põhimällu. 
Põhimälu suurusest oleneb, kui palju programme korraga töötada saab. 
Põhimälu nimetatakse muutmäluks, sest erinevalt püsimälust toimub muutmälus pidev 
andmete vahetamine ja uuendamine. Suvapöördus tähendab seda, et igal mälupesal on 
oma aadress ja nii lugemiseks kui kirjutamiseks saab pöörduda suvalise aadressi poole. 
Operatiivmälu  on  reeglina  ajutise   iseloomuga ,  ta  pole  säilmälu,  see  tähendab,  et  kui 
seadmel vool välja lülitada, siis mälus olevad andmed hävivad. 
 
8.7.  Protsessor  (CPU)-Protsessor  on  loogikaskeem,  mis  interpreteerib  ja  täidab 
masinkoodis  antud  käske  ning  koosneb  vähemalt  käsuseadmest  ja  aritmeetika-
loogikaseadmest. Enamasti mõeldakse protsessori all arvuti keskprotsessorit. 
26