Kuulsaimad IT mehed (1)

IT gurud
Steve Jobs
Apple Computersi üht asutajaliiget ja karismaatilist juhti Steve Jobsi on korduvalt nimetatud arvutitööstuse rokkstaariks. 1955. aastal Kalifornias, Silicon Valley piirkonnas sündinud Jobs on tänu oma saavutustele ning kirjule eluloole saanud miljonite tulihingeliste Apple‘i fännide, lihtsate arvutikasutajate ning massimeedia huviobjektiks. Ta elab Palo Altos, Kalifornias ning juhib hetkel Apple Computersi ja animastuudio Pixar tegevust.
Kui Steve Jobs ja Steven Wozniak 1976. aastal loodud Apple I nimelist arvutit turustama asusid, ei osanud nad undki näha pöörasest müügiedust, mis nende tootele imekiirelt osaks sai. 1977. aastal otsustasid mehed asutada müügi ametlikuks reguleerimiseks firma, mis sai nimeks Apple Computer Inc.
Firmat juhtisid Jobs ja Wozniak ühiselt - esimene tuntud oma keevalisuse ja karismaatilisuse poolest, teine tänu oma rahulikule olemusele ja suurepärasele analüüsivõimele. Üsna pea liitus nendega ka Mike Markkula, kes sai investeeringute eest juhatuse esimehe koha. Markkula abiga leiti ka Silicon Valley investorite hulgast Apple tegevusele uusi rahastajaid ning saadi palju kasulikku siseinfot. Lisaks on firmas töötanud ka näiteksJohn Sculley ning Michael Spindler.
1977. tõi Apple turule oma järgmise arvutimudeli - Apple II. Pööre oli revolutsiooniline , kuna arvuti võimaldas kasutada värvilist displeid, tal oli klaviatuur ning arvutiga sai ühendada lisaseadmeid. Aasta pärast kerkis Cupertinosse Kalifornias Apple peakorter ning laialdasem arvutitootmine võis alata .
Apple tuntumaid tooteid - personaalarvuti Lisa (millega kaasnes esimest korda arvutitööstuse ajaloos seni tundmatu seade – hiir ), arvuti Macintoshi (1984), QuickTime multimeediatarkvara. PowerBook nimelised sülearvutid, Power Macintosh (94), PowerPC G3 protsessor, arvuti iMac (98), sülearvutil iBook (99), Mac OS X. (2000), iTunes , iPhoto, iMovie. Lisaks neile on Apple välja tulnud paljude teiste innovaatiliste toodetega.
Vahepeal ei juhtinud Jobs Apple’t ning firmal läks üsna halvasti, kuid 1997 võttis ta selle taas enda ohjesse, mistõttu hakkas firmal jälle paremini minema.
Omaette legendiks on muutunud Apple‘i mp3-mängija iPod . Firma nutikas strateegia kasutada üldise tehnoloogiasektori kasvu aeglustumise ajal ära digitaalsete elektrooniliste vahendite plahvatuslikku kasvu on Apple‘ile suurt kasu toonud . iPodi turuletoomisega ühel ajal avatud online-muusikapoodi iTunes Music Store saadab tohutu edu kogu maailmas.
Mitmed meediakanalid üle kogu maailma valivad jätkuvalt teda arvuti- ja meelelahutustööstuse mõjukaimaks figuuriks. Tänu Apple‘i tõusule maailma juhtivaks online-muusikamüüjaks, iPod mp3-mängija võidukäigule viimastel aastatel ning Pixari üliedukalt linastuvatele animafilmidele, pöörab Jobsi poole viimasel ajal üha enam oma pilke ka muusika - ja filmitööstus.
Kasutatud materjal
http://www.mac.ee/page.php?p=ajalugu
Vannevar Bush
Vannevar Bush sündis 11. märtsil 1890. aastal Everettis, Massachusettsis. Hoolimata sagedastest haigustest ja nõrgast tervisest kasvas temast enesekindel ja lausa võitlushimuline nooruk. Koolis sai ta kõigega hästi hakkama, kuid enim armastas matemaatikat. Ta õppis Tuftsi kolledzhis inseneriteaduste alal. Õppekulud tasus ta stipendiumi ja tuutoritöö abil ning tavaliselt bakalaureusekraadi omandamiseks kuluva õppeajaga pistis taskusse magistri diplomi .
Peale ülikooli asus Bush tööle General Electricus, elektriseadmete testijana, peale seda asus ta Clarki ülikoolis matemaatikat õpetama. Andekale noormehele pakuti võimalust saada doktorikraad professor Arthur Websteri käe all, kuid takistuseks sai aga professori nõudmine, et Bush teeks oma doktoritöö akustikast. Bush ei tahtnud kellegi tahtmist mööda toimida ja astus hoopis MIT–sse, kus oma inseneriteaduste–alase doktori vähem kui aastaga välja teenis. Peale lõpetamist läks ta tagasi Tuftsi juba professori staatuses. Vahepeal abiellus ta Phoebe Davisega, nende peres on kaks last.
Rahuajal töötas Bush selliste masinate arendamise kallal, mis püüdsid jäljendada
inimmõtlemist. Ta tõestas, et tehnoloogia on sõja võitmise võti ning töötas sisse suhted valitsuse, rahailma ja teadusringkondade vahel, luues sellega soodsa keskkonna hilisemateks Darpaneti uurimistöödeks ehk kasvulava Interneti tekkeks.
1919. aastal lahkus Bush Tuftsist ja hakkas tööle MIT elektriseadmete projekteerimise osakonnas . 1930. aastatest töötas ta analoogarvutite peal (suured mehaanilised seadmed , mis kasutasid arvutusteks hammasrattaid ja muid mehaanilisi vahendeid). 1934. aastast sai temast Rahvusliku Teadusakadeemia liige, 1937. aastal Carnegie ’i instituudi president . Teadustööks kulutati seal aastas 1,5 miljonit dollarit ja asutuse juhtimisega kaasnes suur mõjuvõim, sealhulgas USA valitsuse nõustamine teadusküsimustes.
1940. aastast viis Bushi tee veelgi kõrgemale — juhtima USA sõjandusalast uurimistööd. Nõnda oli ta seotud nii tuumapommi valmistamise kui UFO–de uurimisega. Peale sõja lõppu keskendusid tema tegemised jätkuvale teaduse–valitsuse koostöö edendamisele ning kõikvõimalike talle määratud auametite ja teadusauhindade üleslugemiseks pole siinkohal lihtsalt ruumi — ta jõudis igale poole ning näitas end ühtaegu äärmiselt võimeka teadlase ja poliitikuna. Viljakas elutee leidis oma otsa 1974. aastal, mil kõrges vanuses Bush suri kopsupõletikku. Ta oli hakkama saanud nii sõja kui rahuajaga, võideldes alati eelkõige teaduse eest. Ta võitis ja tema võit aitas meile tuua Interneti.
Kasutatud materjal
http://www.ria.ee/lib/am-2001-2005/11137_15.HTM
http://en.wikipedia.org/wiki/Vannevar_Bush
Tim Berners -Lee
Tim Berners-Lee on sündinud matemaatikute pojana 8.juunil 1955 Inglismaal. Ta on õppinud Sheen Mount Põhikoolis, Emanueli koolis Wandsworthis, 1976. aastal lõpetas ta Inglismaal Oxfordi ülikooli. 1980 aastate lõpus hakati tema juhtimisel Genfis Euroopa Tuumauuringute Keskuse CERN-i uurimislaboris arendama jooniseid ja viiteid sisaldavate dokumentide edastamise süsteemi. Aluseks võeti uus loodav hüpertekstikeel HTML (HyperText Markup Language ).
1993 formuleeris Lee oma hüpertekstikeele (HTML-i) esimese versiooni. Teaberuum, kus seda kasutama hakati, sai veebi (World Wide Web, WWW) nime. Samal ajal töötas Marc Andreessen Illinoisi Ülikoolist välja esimese mugava kasutajaliidesega veebisirvija (brauseri) Mosaic 1.0 ning Interneti ja veebi laialdasem levik võis alata.
Tim Bernes-Lee on saanud hulgaliselt auhindu ja tunnustust oma töö eest. Lisaks on ta kirjutanud ka raamatuid. Hetkel elab ta koos naise ja kahe lapsega USAs.
Kasutatud materjal
http://www.w3.org/People/Berners-Lee
http://en.wikipedia.org/wiki/Tim_Berners-Lee
Douglas Engelbart
Dr. Douglas C. Engelbart (sündinud 30.jaanuaril 1925 Oregonis) on Ameerika leiutaja. 1942 lõpetas ta kõrgkooli. Peale seda suundus ta õppima elektrotehnika erialale Orgeoni osariigi ülikoolis, mille lõpetas 1948. aastal.
Ehkki ta on valmistanud ka teisi esemeid ning arendanud arvuteid tublisti edasi, on ta siiski kuulsaim arvutihiire leiutamise pärast. 1963.aastal patenteeris ta arvutihiire. Esimene hiir oli ühe nupplüliti ja kahe rattaga puukastike. 1968 valmistas Engelbart esimese ketastega arvutihiire, mis registreeris liikumist kahe dimensioonilisel pinnal. Samal aastal demonstreeris mees Stanfordi Uurimisinstituudis kasutajaliidest, mis pruugib klaviatuuri , hiirt ja ekraani aknaid.
Hetkel, 83-aastasena on ta oma firma, Botstrapi instituudi direktor. Ta on abielus, tal on neli last ning üheksa lapselast.
Kasutatud materjal
http://en.wikipedia.org/wiki/Douglas_Engelbart
http://www.ibiblio.org/pioneers/engelbart.html
Bill Gates
William Henry Gates III, ehk Trey, nagu teda nimelisandi III tõttu kutsuti, on tegelikult oma suguvõsas juba neljas mees, kes sama nime kandis . Gatesi ema kuulus mitme panga nõukogusse ning emapoolne vanaisa juhtis ühte üleriigilist panka. Rikkuril on kaks õde.
Gates alustas kohalikus algkoolis ning näitas eakaaslastele matemaatikas ja loodusteadustes kiirelt koha kätte. 13aastaselt pandi poiss prestiižsesse Lakeside-nimelisse kooli. Kaheksandas klassis Gates programmeeris ja kirjutas koodi kõigele, mis natukenegi arvuti moodi. Lakeside’is kohtus ta ka oma tulevast partnerit Paul Allenit, kellega koos ka esimesed rahadteeniti. Nimelt tellis CCC-nimeline firma noored kutid kontrolllima oma operatsioonisüsteemi vigu. Tasuks piiramatu vaba aeg arvutitega . Järgmine töö võeti Alleniga vastu juba Traf-O-Data-nimelise firmana. 14aastaselt teenisid poisid oma esimesed 200 000 krooni.
Pärast keskkooli, jätkates ka arvutitega, asus Gates Harvardis juurat õppima. Esimese aastaga sai aga selgeks, et juura ei suuda huvi arvutite vastu kuidagi üle trumbata ning mees lahkus ülikoolist.
26. novembril 1976 loodi koos Paul Alleniga juba ühisfirma Microsoft . Kui Microsoftil hakkas 1980ndatel hästi minema, meelitas Gates firmasse ka ülikoolikaaslase Steve Ballmeri.1981 valis arvutitootja IBM oma personaalarvutite operatsioonisüsteemide tootjaks Microsofti , kelle Microsoft Disk Operations System (MS DOS) sai personaalarvutite juhtivaks operatsioonisüsteemiks.1985 töötas Microsoft vastukaaluks Apple Macintosh süsteemile välja oma graafilisel lahendusel põhineva operatsioonisüsteemi Windows , mis muutus kiiresti ülipopulaarseks. Tänagi on 90% personaalarvutite kasutajate arvutis just Windows. 1995 liitis Microsoft Windows 95ga Internet Exploreri, mis mõjus laastavalt rivaalide nagu Netscape äritegevusele. 1997 rajatati meiliteenust pakkuv Hotmail.
1998. aasta mais kaebasid USA Justiitsministeerium ja 20 USA osariiki Microsofti kohtusse, süüdistades firmat tarkvaraturul monopoli loomises.
Kohtuprotsess lõpes 2002 otsusega, et kompanii tuleb lahku lüüa kaheks osaks, kus üks tegeleb operatsioonisüsteemide ja teine tarkvarakomponentide tootmisega. Gates kaebas otsuse apellatsioonikohtusse ning 2001 jõuti Justiitsministeeriumiga kokkuleppele kehtestatud (ja paljude poolt liiga leebeteks peetud) sanktsioonides. Kokkuleppe kohaselt kohustus Microsoft andma oma konkurentidest tarkvaraarendajatele informatsiooni, mis tagaks, et nende tooted oleks ühitatavad Windowsi operatsioonisüsteemiga.
2000 teatas Gates, et astub MS tegevjuhi kohalt tagasi ning on edaspidi vaid firma juhatuse esimees ja Microsofti tarkvara peaarhitekt. Peadirektori koha võttis üle Steve Ballmer. Peale lahkumist pühendub ta nüüd rohkem perele ja heategevusele.
Palju on räägitud ka IT-miljardäri ökokodust, mille tõenäoliseks väärtuseks koos maaga arvatakse 1,25 miljardit krooni ning mida ehitati 7 aastat. Gates on abielus Melinda Frenchiga (alates 1994.aastast), neil on kolm last.
Gatesi huvitavad ka golf , bridž, mälumängud ja kirjandus. Ta on ka ise paar väga edukat raamatut kirjutanud. Lisaks on temast saanud kõikide nohikute eestkõneleja maailmas ning ikooniline stereotüüp nii muusikas, filmides, raamatutes ning praegu töötatakse lavamuusikali kallal, mis põhineb Bill Gatesi ja Apple’i juhi Steve Jobsi karakteritel.
Kasutatud materjal
http://www.delfi.ee/news/majandus/aripaev/article.php?id=17915534
http://www.microsoft.com/presspass/exec/billg/default.mspx
Linnar Viik
Linnar Viik (sündinud 26.veebruaril 1965 Tallinnas) on Eesti infotehnoloog ja IT-visionäär. Ta on IT Kolledži õppejõud ja nõukogu liige ning Mobi Solutions OÜ juhatuse liige. Ta õppinud Tallinna 2. keskkoolis (1972 - 1983), Tallinna Tehnikaülikoolis (1983 - 1990), mille lõpetas majandusinsenerina ning Helsingi tehnikaülikooli rahvusvahelise majanduse ja tehnoloogia osakonnas.
Viik on töötanud Helsingi Tehnikaülikoolis teadurina (1990 – 1991), olnud Stockholmi Keskkonnainstituudi arenduskantsler (1992 - 1993) ning hiljem Tallinna filiaali tegevdirektor . Viik on töötanud ka KPMG Management Consulting Ida- ja Kesk-Euroopa osakonna juhtimiskonsultandina, 1995–1997 ÜRO Arenguprogrammi (UNDP) programmi koordinaatorina Eestis. Ta on olnud AS Meediamaa nõukogu esimees, AS Levicom multimeedia divisjoni juht, USA teaduskuukirja NetFuture kaastoimetaja, Eesti inimarengu aruande 1995, 1996, 1997 ja 1998 kaasautor ja toimetaja, Tiigrihüppe Sihtasutuse asutaja , nõukogu (1997) liige, avalike internetipunktide, avaliku e-posti serveri (mail.ee) ning interneti kasutajauuringute algatajaid Eestis, 1998 Tiigrituuri peakorraldaja.
1999 - 2001 nõustas Viik peaminister Mart Laari infotehnoloogia ning teaduse- ja arendustegevuse küsimustes.
Linnar Viigi praegustest tegemistest saab lugeda tema blogist.
Kasutatud materjal
http://et.wikipedia.org/wiki/Linnar_Viik