Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Nartssislik isiksusehäire". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
nartsissist, nartsissistlik, nartsissism, põh, enesehinnang, psühhopaat, psühhopaatia, kadedus, imetlus, narkissos, enesearmastus, tühjus, inimsuhete, eneseimetleja, väljend, teistega, kohut, eneses, julgus, vägivallategu, patsient, paradoks, echo, inimsuhted, vägivald, seesmine, hoolimatu, noormees, egoistlik, annete, õnnestu, vanematestpaMAINORI KÕRGKOOL Rakenduspsühholoogia õppesuund Personalijuhtimise eriala NARTSISSTLIK ISIKSUSEHÄIRE Referaat Juhendaja: Kaidi Hallik Tallinn 2008 Nartsissistlik isiksusehäire 2 SISUKORD SISSEJUHATUS...................................................................................................................3 1. ISIKSUSHÄIRETEST ÜLDISELT...................................................................................4 1.1. Isiksushäirete tüübid....................................................................................................5 Tabel 1. Isiksushäirete jaotus..........................................................
Sisukord Sisukord......................................................................................................................2 Sissejuhatus................................................................................................................3 Nartsissism................................................................................................................. 4 Nartsissismi liigid ......................................................................................................5 Narkissose müüt.........................................................................................................6 Kokkuvõte..................................................................................................................8
juhi oma käitumist, vaid seda juhitakse kusagilt mujalt. Niiviisi olemegi jõudnud järeldusele, et inimene vastutab iga oma teo eest -- teisiti mõelda oleks meeletus --, ent inimese psüühilised võimalused ja piirangud, need vahendid, mida kasutada tal on eeldusi, on kujunenud tema varasema elu jooksul ning oma tolle elujärgu eest ei kanna ta vastutust. Lapse sotsiaalne areng oleneb tema suhetest lähedaste inimestega. Suhetes ilmnevate hälvete raskeimaks tagajärjeks on niinimetatud nartsissism, haiglaslik eneseimetlus. See on eneseväärikustunde ja inimsuhete hälve. Nartsissismijärk on lapse varajasi psüühilisi arengujärke. Sel ajal hakkab ta hooldajast eemalduma ning tal kujuneb arusaam, et ta erineb teistest. Minakeskesus ja sõltuvus muutuvad kiindumuseks teise inimesse ja võimeks teda hinnata, kujutlus kõikvõimsast minast muutub terveks eneseväärikustundeks, eneseusalduseks ja enesekriitikaks.
Tal on nõrk enseväärikustunne ja minakesksus, vajadus imetluse ja tähelepanu äratamise järele, vajadus mõju avaldada, vajadus teisi inimesi ära kasutada ja panna neid oma huvides tegutsema, võimetus teisele inimesele kaasa tunda, ta kahetseb vähe või ei kahetse üldse, kõik teised peale ta enda on kõiges ebameeldivas alati süüdi, ta ei ole võimeline loovalt oma aega sisustama ja seetõttu on tal hirm pideva igavuse ja tegevusetuse ees. Nartsissismi raskem juhus on psühhopaatia, sest sellele lisandub veel hävitamise ja vägivallaga seotud käitumine. (Liisa Keltikangas-Järvinen, 1992, 8 – 15). Nartsissistlikud inimesed ei arvesta teistega ja on minakesksed. Nad eeldavad, et terve maailm pöörleb ümber nende. Nad arvavad, et neil on alati õigus ning nendega vastuolus olevaid inimesi peavad nad kadedateks, pahatahtlikeks nende suhtes ning kättemaksuhimulisteks. „Minakesksus
on igal juhul valmis vasturünnakuks. Düssotsiaalne düssotsiaalsed on enamjaolt üksildased, kuid peavad end iseseisvaks ja tugevaks. Nende arvates on teised kaitsetud, ärakasutatavad. Usutakse, et neil on õigus rikkuda reegleid ja teisi ära kasutada, kuna nad on nõrgad. Käitumises on kõige levinumad ründamised (nii verbaalsed kui füüsilised), röövimised, petmised ning ei saa unustada ka manipuleerimist. Nartsissistlik nartsissistlik inimene peab end eriliseks, ainulaadseks, tähtsaks ja reeglitest kõrgemaks. Teisi peetakse eranditult alluvateks ja imetlejateks. Peamiseks mõtteviisiks on see, et mina olen teistest parem ja väärin erilist suhtlemist ning lõppudelõpuks olen reeglitest kõrgemal. Tegutsemises iseloomustab neid teiste ärakasutamine, reeglite ignoreerimine, manipuleerimine ja võistlushimu. Vajatakse ka tihedat aplausi ning imetlemist. Kuigi, eneseaustus on neil väga habras,
Teiselt poolt hakkavad seda kõrvale tõrjuma piirangud, mida vanemad lapsele seavad. Vanemad hakkavad lapse toiminguid kontrollima ja juhtima ning too kogeb, et kõike ei olegi enam võimalik teha. Kui piirangute seadmises pole järjekindlust ja laps saab jonniga alati oma tahtmise, siis säilib ta väärkujutlus oma kõikvõimsusest ja oskusest maailma valitseda. Liiga kaua püsiv ekslik kõikvõimsustunne takistab realistliku ja terve eneseväärikustunde kujunemist. Sümbiootiline järk ja nartsissistlik hälve Mida raskemakujulise psüühilise hälbega on tegemist, seda varasemasse arengujärku ulatuvad selle juured. Laps, kelle suhted emaga katkestati liiga vara, reageeris algul ägedalt, protestis ja tahtis ema tagasi saada. Seejärel valdas teda lootusetus, mis vähehaaval muutus emast sõltumatuseks. Laps vabastas end temast ja kõigist temaga seotud tundesidemetest täielikult. Pärast seda hakkas lapse meeleolu olenema tema enda kehalistest
Uurimistöö Koostaja: Riine Tiirik Klass: 10B Juhendaja: Kaja Puck Kuressaare 2009 Sissejuhatus Enesehinnang on ettekujutus iseendast, mina-pilt, enesekindlus, endaga toimetulek, enese aktsepteerimine, sotsiaalsetes suhetes toimetulek, eneseväärikus, endast lugupidamine-need on vaid mõned enesehinnangut peegeldavad omadused. Enesehinnang tekkib ja muutub läbi elu, kuid selle põhiväärtused pannakse paika lapseeas. Kuigi erinevad elusündmused ja kogemused võivad seda muuta ja kohandada, on esimesed hinnangud enesele äärmiselt tugevad. Lapse enese identiteet areneb läbi kuuluvuse tunde, võimu-ja kontrollitaju, oskuste ja moraalsete arusaamade. Seda kujundab ka tagasiside tema jaoks olulistelt inimestelt- perelt, sõpradelt, õpetajatelt, rühma- ja klassikaaslastelt
ANDMEID NING AVALIKKU POLIITIKAT Referaat Juhendaja: XXXXXX XXXXXX 2017 Sissejuhatus.............................................................................. 3 Psühhopaatia mitmetahuline kuvand..........................................4 Üldlevinud väärarusaamad psühhopaatia kohta...........................5 Mis on psühhopaatia?................................................................6 Lahendamata vastuolud psühhopaatia defineerimisel..................7 Kolmekomponendiline mudel definitsioonide ühendamine ning vasturääkivuste mõistmine........................................................8 Kas psühhopaatia definitsiooni saab üldistada soo, rassi ja kultuuri üle?.............................................................................. 9
Tallinna Nõmme Gümnaasium Psühhopaatia Psühholoogia lõputöö Maria Annette Tahk 10.H klass Tallinn 2015 Sissejuhatus Minu valitud teema aine lõputöö jaoks on psühhopaatia. Idee sain täiesti juhuslikult sõpradega vesteldes ja koheselt tundus väga huvitav valik olevat. Isiklikult pole ma kunagi kokku puutunud nö psühhopaatidega või psühhopaatiaga, kuid huviga võtaks endale eesmärgiks selle teemaga lähemalt tutvumise. Väga intrigeeriv oleks teada saada kuidas ära tunda psühhopaati või kas tänapäeva meedia (filmid jne) kajastab neid ning seda teemat õieti või pungutatakse üle liialt. Psühhopaatia
leidmine. Intsestiliste armastusobjektide mahalaadimine viib selleni, et „vabalt voolav objektiliibido“ muutub kättesaadavaks uutele objektidele. Mida tugevam on teismeiga seotud infantiilsete suhetega, seda tugevam on mäss ja seda innukamalt püüdleb nooruk uute objektide poole. (Mangs, Martell 2000:315) Nooruk püüab leida suhteid nii omaealiste kui ka täiskasvanutega. Samast või vastassoost kaaslase valik on ikka veel peaasjalikult nartsissistlik. Nartsissistlik sõprus avaldub sageli vastastikuses onanismis, mööduvas homoseksuaalses käitumises, vastastikuses vaatamises, õrnusetunnete ja heatujulisuse idealiseerimises, kuid ka ühistes kriminaalsetes tegudes. (Mangs, Martell 2000:315) Otsitakse inimest, keda saaks imetleda, kedagi, kellel on omadused, mida tahaks endale, kedagi, kes tõstaks isetunnet. (Mangs, Martell 2000:315) Objektisuhetel on selles faasis eksperimenteeriv varjund. Minnakse ühe kaaslase juurest teise juurde
Tartu Ülikool Sotsiaalteaduste valdkond ENESEHINNANG referaat Tartu 2017 Sisukord SISSEJUHATUS........................................................................................................ 3 1 MIS ON ENESEHINNANG?..................................................................................... 4 2 ENESEHINNANGU KUJUNEMINE............................................................................5 3 POSITIIVNE JA NEGATIIVNE SUHTUMINE ISEENDASSE..........................................6 KOKKUVÕTE............................................................................................................ 8 KASUTATUD KIRJANDUS.............................................................................
- Transtsendentsivajadus - inimese üks põhilisi vajadusi, mis kasvab välja eneseteadvustamisest - asjaolust, et inimene ei ole rahul olendi rolliga, et ta ei suuda nõustuda sellega, et on lihtsalt lauale visatud täring. Erootiline armastus on küll piiratud, ent teises inimeses armastatakse ikkagi kogu inimkonda: kõike, mis elab. Armastus peaks peamiselt tahteakt olema: otsus pühendada elu täielikult teisele inimesele. - Nartsissism - inimarengu kõige varajasem aste ja inimene, kes hilisemas elus on tagasi pöördunud nartsissismi, on võimetu armastama; äärmuslikul juhul on ta vaimuhaige. Lugupidamist omaenda terviklikkuse ja kordumatuse suhtes ning enesearmastust ja mõistmist ei saa eraldada lugupidamisest teise inimese suhtes, tema armastamisest, mõistmisest. Armastus enese vastu on lahutamatult seotud armastusega ükskõik kelle vastu. Põhilised psühholoogilised tõekspidamised:
Armastusena, mida ei suutnud hävitada inimeste ega jumala seadused, füüsiline eraldatus, kehalised vigastused ega aeg. Enesearmastus on üks inimarmastuse osa. Kui meil pole kaaslast, kellesse me armunud oleme või keda me armastme, siis ei pruugi keegi olla meile kallim kui me ise. Sellisel juhul sarnaneme me paljuski Narcissusega Ovidiuse tuntud müüdist, kauni noorukiga, kes suri, leidmata vastuarmastust oma peegelpildilt tiigiveel. Nartsissism ja enesearmastus on inimesele hävituslikud ning viivad võimetuseni kedagi teist armastada. Isegi partneri olemasolu puhul tekitab alateadvuses loodud pilt täiuslikust kaaslasest reaalsusega ilmseid kontraste. Nartsissismi all kannatajad on teistest inimestest huvitatud kui peeglitest, mille kaudu nad saavad imetleda oma erilisust. Inimested, kes vajavad armastust teistelt, kuid on ise võimetud kedagi armastama lõpetavad oma elu tihti üksinduses. Haiglaslikust
MICHAEL WINTERHOFF "Kuidas meie lastest kasvavad väikesed türannid?" Aastapikkuse vaatluse tulemuse kinnitavad, et enamiku probleemsete laste ja noorte psüühiline küpsemine on peatunud kõige rohkem kolmeaastase tasemel. Teisisõnu on nende noorte psüühika väikelapse tasemel, nende füüsilie ja psüühilise vanuse vahel haigutab suur lõhe. Seetõttu ei suudagi nad ümbritsevatega normaalseid suhteid arendada. Igasugune lähenemine neile näib ilmvõimatu. Nad terroriseerivad teisi enda umber ja on välistele suunamiskatsetele täiesti immuunsed. (12.lk) Lapse psüühikale võib saatuslikuks saada terve hulk mõjutusi. Nende kõigi koosmõjul muutuvadki lapsed, kes oma ebaküpse psüühika tõttu õiget käitumist valest eristada ei oska, nendeks türannideks ja koletisteks, kellega suheldes me üha sagedamini nõutust tunneme. (13.lk) Alles siis, kui täiskasvanud õpivad selle teadmiste valguses enda käitumist kriitiliselt analüüsima, on võimalik lastele jälle taga
Isiksushäired on jagatud kolme klastrisse ning samasse klastrisse kuuluvad isiksushäired esinevad sageli koos (Tartu Ülikooli Kliinikum 04.04.2007): Klaster A Klaster B Klaster C Paranoidne Antisotsiaalne Vältiv Skisoidne Piirialane Sõltuv Skisotüüpne Histriooniline Obsessiiv-kompulsiivne Nartsissistlik 5 ISIKSUSHÄIRETE TÜÜPIDE ÜLDISELOOMUSTUS RHK-10 on välja on jätnud DSM-IV kõige kahtlasemad nartsisliku ja passiiv-agressiivse isiksushäire. DSM-IV toob välja skisotüüpse häire, mis on siiski paigutatud rühma F2, sest on leitud sarnasust ja geneetilist seost skisofreeniaga. Mõne häire nimi on muudetud
Sissejuhatus Psühhopaatia seostub meile kriminaalse tegevuse, isiksushäiretega ja külmavereliste mõrvaritega, keda peetakse ühiskonna" koletisteks". Rääkides psühhopaatidest tuleb meil sageli silme ette tuntud filmi ,,Voonakeste vaikimine" peategelane Hannibal Lecter, kes kehastas südametuse ja julmuse tippu. Julmus ja südametus on psühhopaadi peamised tunnused, aga ainult neist ei piisa, et diagnoosida psühhopaatiat. Käesolev referaat tutvustab psühhopaatia tunnuseid ja erinevaid vorme. Referaadi peamiseks eesmärgiks on selgitada psühhopaatia mõistet, psühhopaadi aju erinevusi, psühhopaadi antisotsiaalset käitumist ja selle põhjuseid ning psühhopaadi ravivõimalusi. Psühhopaatia mõiste Psühhopaatia (psychopathy) mõiste käsitleb endas antisotsiaalset isiksushäiret ja selle tunnuseid. Antisotsiaalne isiksushäire defineeritakse järgmiselt
Õigusteaduskond Õigusteadus Antisotsiaalsete ja psühhopaatiliste tunnuste suhe enesetapuga seotud käitumisele kurjategijate seas Referaat Koostaja: Marian Kund Tartu 2009 Sisukord Sissejuhatus ............................................................................................................. .....3 1 Antisotsiaalne isiksusehäire, psühhopaatia ja kaldumine enesetapule ......................4 2 Tänapäeva uuringud ..................................................................................................5 2.1 Meetod ................................................................................................................5 2.2 Psühhopaatia .......................................................................................................6 2
Sotsiaalse agressiivsuse tulemuseks on suhete purunemine või suhtlemisringist väljajäämine. Agressiivsed inimesed on tavaliselt vähese empaatiavõimega, üleolevad ja küünilised. Väljakutsuva käitumise juurde kuulub sageli ka seaduste ja ühiselunormide rikkumine. Nii probleemidesse kui ka teistesse inimestesse suhtutakse kangekaelselt. Jääb mulje, et need inimesed ei karda kedagi ega midagi, ei hooli kellestki ega millestki. Agressiivsusega on seotud ka nartsissism, mis tähendab eneseimetlust. Nartsissistlikel inimestel on kalduvus luua konflikte, mille põhiküsimuseks on vähene lugupidamine nende isiku vastu. Siinjuures tuleb märkida, et konfliktis ilmnev agressiivne käitumine ei pruugi olla põhjustatud ainult isiksuslikest, vaid ka keskkonna teguritest. Samas kannab iga inimene kaasas oma konfliktipotentsiaali alateadlike tahtmiste ja soovide näol. Konflikt tekib ja hoitakse elus kahesugustel motiividel. Ühed on teadlikud motiivid, mida
ning seal kasvasid krookused, roosid, iirised ja hüatsindid. Järsku hakkas Persephonele silma üks erakordselt veetlev õis. Järsult tekkis veel sadu õisi juurde ja vaatepilt oli lausa hurmav. Ta oli korjamisega juba pisut teistest eemal ja ei suutnud ilusatele õitele vastu panna. Järsult avanes tema ees maapõu, kust sööstis välja kaarik süsimustade hobustega. Seal oli Hades, kes tõmbas Persephone ka kaarikusse. See pole ainus lugu nartsissist, on ka teine müüt, mis on sama maagiline. Selle peategelaseks on ilus noormees, kelle nimi oli Narkissos. Ta oli väga ilus ja paljud ihaldasid teda endale. Üks kurb juhtum oli ühe veetleva nümfi Echoga, kes sattus Hera viha alla. Põhjuseks oli see, et Hera üritas ühte Zeusi armulugu jälle välja uurida, kuid jäi Echo põnevat juttu kuulama ning kaotas oma järje käest. Seetõttu otsustas ta oma viha välja valada
- Demograafilised muutujaid ka väärtused, isiksuseomadused ja elustiilid - Kommunikatsiooni kanal - Personaliseerimine on sihtmärgistamise äärmuslik juhtum - Interaktiivsus Kas on võimalik muuta mitmeid käitumisi üheaegselt? - Käitumised moodustavad omavahel seotud grupid Probleemid: - Kui muuta kavatsust kogu kategooria suhtes, ei garanteeri et iga spetsiifilisem käitumine sealt kategooriast saab tehtud - Kategoriseerimine – kas on sisuliselt sarnased Eelarvamused ja enesehinnang - Baumesiter – enesehinnang pole peaaegu üldse probleemsete käitumistega seotud - Jällegi kausaalsus Kuidas suurendada prosotsiaalset käitumist? Mis on prosotsiaalne käitumine? Prosotsiaalne – teen midagi teiste heaks - Altruism – heategemine ilma et ise kasu saaksin, kes ütleb et ise üldse kasu ei saa? Prosotsiaalse käitumise õppimine - Õpitud käitumine - Erinevad isiksueomadused millega seostatakse, et kes on altim aitama
MAINORI KÕRGKOOL ______________ Instituut _________________ eriala Nimi ENESEHINNANG JA SELLE MÕJU KÄITUMISELE Ainetöö Juhendaja: ___________ Enesehinnang ja selle mõju käitumisele Õppekeskus 2010 2 Enesehinnang ja selle mõju käitumisele SISUKORD SISUKORD.................................................................................................................................3 SISSEJUHATUS........................................................................................................................ 4 1. ENESEHINNANGU TEOREETILISI KÄSITLUSI..............................................................5 1.1. Eneseteadvuse empiiriline uurimine .....................................
Neg tagaside on enamasti konstruktiivne. Soovimatut käitumist saab karistusega mõjutada kui see on: kiire, õiglane, privaatne, annab infot, keskendub olulisele ning sellele ei järgne tasu (LAPSEVANEMAD KAS TEIE SUUDATE KÕIKI NEID TINGIMUSI TÄITA) SISUTEOORIAD Vajaduste teooria - inimene püüdleb pidevalt parema staatuse, autonoomia ja enesearengu poole. Maslow vajaduste hierarhiat (füsioloogilised, turvalisusvajadus, teiste tunnustus, enesehinnang , eneseteostus) käsitletakse valdavalt liiga lihtsustatul ning see ei kattu Maslow sõnumiga, ta ei olnud oma mudelis nii jäik nagu väidetakse. Erinevatel inimestel on vajaduste struktuur erinev. Erinev on ka 4 Motivatsioonist _ majanduskool üksikute vajaduste mõju inimese aktiivsusele. NB! Erinevad vajadused võivad olla aktuaalsed samal ajal, juba rahuldatud vajadus ei kaota motiveerivat jõudu.
Religioonipsühholoogia on religioossete kogemuste, uskumuste ja käitumise uurimine. Religioonipsühholoogia uurimisobjektiks on sisemine ja välimine usuline käitumine. Religiooni- psühholoogia uurib, mis on inimese jaoks religioon, kuidas see avaldub ja palju muud. Meetodid on samad, mis sotsiaalteadusel- ankeedid, küsitlused, vestlus, introspektsioon ehk enesevaatlus jne. Saab uurida isiklikul ja sotsiaalsel tasemel, ühe- ja mitme-dimensiooniliselt. (allikas: http://et.wikipedia.org/wiki/Religioonips%C3%BChholoogia ) Usuline kriis on vaid üks nendest religioonipsühholoogia teemadest, mille kohta on hulgaliselt küsimusi ja suhteliselt vähe vastuseid. Ka mina huvitun nendest küsimusest, seetõttu valisingi selle teema. Esiteks oleks eesmärk mõista, milleks on inimestele usku vaja. Miks inimesed usuvad kedagi, kes ei ole viie meelega tajutav- Jumalat. Mõned usuvad rohkem, kuid teised vähem.. Miks luuakse reegleid- näiteks paastumise ja palvetamise kohustus kindlatel
1. Millega tegeleb psühholoogia teadus? Psühholoogia on teadus, mis käsitleb vaimseid protsesse ja käitumist ning nende vahelisi seoseid. 2. Mida tähendab kehamahlade teooria? Selle teooria kohaselt määravad inimese temperamendi tema kehamahlad: veri (ld k sanguis), lima (kr k flegma), must sapp (kr k melas chole) ja kollane sapp (kr k chole). Vastavalt sellele, milline kehamahladest on ülekaalus, on ka inimese temperament. Kehamahlade võõrkeelsetest nimetustest on tuletatud ka tänapäeval kõne all olevad temperamenditüübid sangviinik, flegmaatik, melanhoolik ja koleerik 3. Millise sündmusega algas teadusliku psühholoogia areng? Psühholoogia kui teaduse algusaastaks peetakse aastat 1879, mil Wilhelm Wundt rajas Leipzigis psühholoogialabori ning hakkas esimesena järjekindlalt ja plaanipäraselt katsete abil uurima inimese psüühikat 4. Millised psühholoogia harud on olemas? Kliiniline psühholoogia- tegeleb ebanormaalse käitumise uurimise, diagnoosimise ja
KAAGEVERE GÜMNAASIUM 7. klass Tõnu Tõukemõnu ENESEHINNANG JA KÄITUMINE Referaat Juhendaja H.Gaza Sektor Kaagevere 2009 SISUKORD Sisukord 2 Sissejuhatus 3 1. Enesehinnang ja käitumine 3-6 1.1. Enesehinnang 3-4 1.2. Käitumine 4-6 2. Enesehinnangu kujunemine 6-7 2.1. Peretüüp ja enesehinnang 6-7 3. Uuringud enesehinnangust 7-8 Kokkuvõte 9 Lisa 9 Kasutatud materjalid 10 2 SISSEJUHATUS Otsustasin kirjutada referaadi sellest, mis on enesehinnang ja kuidas see mõjutab käitumist. Esimene peatükk räägib üldiselt, mis on enesehinnang ja mis käitumine. Teine peatükk sellest, kuidas
kuritegeliku käitumise vahel, kuid alates umbes 1930ndatest eitati niisuguse seose olemasolu umbes 40 aastat. Praegu on taastumas objektiivsem suhtumine, et seos on olemas. Kuritegeliku käitumise puhul on eelistatud sotsioloogilist lähenemist, mille järgi igaüks võib õppida ja saavutada kõike nii heas kui halvas mõttes. Kui seostada intelligentsus kuritegeliku käitumisega, on järeldus külaltki fatalistlik. 16. Psühhopaatia ja kriminaalne käitumine (ajalugu, üldised seisukohad). Psühhopaatia on isiksuse psüühilise struktuuri oluline kõrvalekalle, mille juures on kõige enam häiritud tunde- ja tahteelu harmoonia ning mis põhjustab pidevaid reageerimisiseärasusi ja käitumishäireid. Kõik käitumishäired, mille puhul karistatakse kriminaalsels korras on hälbelised käitumised. Psühhopaatia peamine eripära on see, et see on seisund, mitte protsess.
5.1 Kriisidesse sekkumine 18 Kui depressioon väljendab situatsioonikriis, siis on kasulik korraldada vestlussari - kaks kuni kuus vestlust. Situatsioonikriis tähendab, et mingi sündmus tekitab äkitselt suure hingelise vaevuse, mis avaldub äärmises hirmus või depressioonis ja kahjustab haiget sedavõrd, et ta ei suuda enam normaalselt funktsioneerida. Kriisiolukorrast, kus stress kuhjub stressi peale, ning inimese enesehinnang ja psühholoogiline heaolu langevad -miski nagunii ei õnnestu, pole mõtet üritadagi - võib kujuneda depressioon. Depressioonis inimesel toimub mitme nädala vältel pidev meeleolu alanemine, millega kaasneb huvipuudus, isutus, kurvameelsus, unehäired kuni elutüdimuseni välja. Siis on vaja kindlasti pöörduda spetsialisti poole, kes otsustab, kas patsient vajab medikamentoosset ravi või piisab psühhoteraapiast.
positiivseteks emotsioonideks, mis kerge ja sageli ka mõõduka depressiooni korral on selgemini depressiivse patsiendi poolt subjektiivselt tajutav kui meeleolu alanemine. 3) Energia vähenemine väljendub kiirenenud väsitatavusena või püsiva väsimustundena ja kurnatusena. Iga tegevus nõuab tavalisest suuremat pingutamist, eriti tegevuse alustamine. 1 Depressiooni lisasümptomid 1) tähelepanu ja kontsentratsioonivõime alanemine 2) alanenud enesehinnang ja eneseusaldus 3) süü- ja väärtusetustunne (ka kerge vormi puhul) 4) trööstitu ja pessimistlik suhtumine tulevikku 5) enese-kahjustuse või suitsiidimõtted või -teod 6) häiritud uni 7) isu alanemine4 Depressiooni somaatilised sümptomid 1) huvi ja rahuldustunde kadumine tegevusest, mis normaalselt oli meeldiv 2) emotsionaalse reaktsiooni puudumine tavaliselt meeldivatele olukordadele ja sündmustele 3) liigvarajane ärkamine hommikul (kaks või rohkem tundi enne tavalist aega)
ajapuudustunne, ei lõõgastu, loovad oma käitumisega konflikte, rahulolematus oma suhetega. Pessimistlik seletustiil VI. Meeleoluhäired Depressiivne episood ehk depressioon Põhitunnused: Alanenud meeleolu Huvide ja elurõõmu kadumine Kõrgenenud väsitavus ja vähenenud aktiivsus Teised üldnähud: Tähelepanu ja keskendumise alanemine Alanenud enesehinnang ja eneseusaldus Süü- ja väärtusetustunne Trööstitu ja pessimistlik suhtumine tulevikku Enesekahjustused- või suitsiidmõtted või teod Häiritud uni Isu alanemine välised ilmingud: Vähe miimikat, liigutusi, juttu Aeglased liigutused ja aeglane kõne Vaikne hääl Kurb näoilme, longus poos, vähe silmsidet, vaatab maha
omadustelt ja need omadused on väga püsivad inimese elu jooksul, avaldudes inimese käitumises, suhtumistes ja hoiakutes. Ei ole olemas ühetaolist universaalset inimloomust, vaid on isiksuse omaduste komplektide erinevad variandid. 3. Isikuse omadused ei ole "peidus", inimesed hindavad küllalt täpselt enda ja teiste isiksusejooni. Kohtupsühholoogia kontekstis tuleb selgelt eristada mõisteid - isiksuseomadused - isiksusehäire - käitumishäire - psühhopaatia Isiksuseomadused: inimesele kogu elu jooksul iseloomulik tunnuste kogum, mis avaldub tema käitumises, suhtumistes ja hoiakutes Isiksuse omadused ei põhjusta käitumist. Inimese käitumises, tema sotsiaalsetes suhetes avaldubki tema isiksus. Normi piires olevate isiksuseomaduste vahetu põhjuslik seostamine konkreetse õigusvastase teo toimepanemisega ei ole teaduslikult põhjendatud.
Reaalgümnaasium ……………….. 10.R klass ENESEHINNANG psühholoogia referaat Hindaja: Rakvere 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS...............................................................................................................3 1.ENESEHINNANGU JUURTEST..................................................................................4 2.ENESEHINNANGU OMADUSED...............................................................................6 3.MADAL ENESEHINNANG..............
VÕRUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS Turismi õppetool Chaty Uibopuu TT-11 Enesehinnang. Hoiakud Referaat õppeaines ,,Suhtlemispsühholoogia" Juhendaja õpetaja Viibeke Turba Väimela 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS Tuntud Ameerika psühholoog ja filosoof William James on öelnud: ,, Enesehinnang on üldine enesetunne, mida igaüks meist endaga kaasas kannab ja mis ei sõltu objektiivsetest põhjustest, mis meis rahulolu või rahulolematust võivad mõjutada." Enesehinnang on hinnang meist endist, mis on kujunenud kas lapsena või siis on see muutunud täiskasvanu eas. On olemas kolme sorti hinnanguid endast: madal, kõrge, ülikõrge. Seoses enesehinnanguga, kujunevad välja ka meie hoiakud. Referaadis räägin lahti mis on enesehinnang, milline on madala, kõrge ja ülikõrge
1.küsimus Õiguspsühholoogia aine,objekt,meetodid Õiguspsühholoogia ühte ossa kuulub kriminaalpsühholoogia. Keerulised on õiguse ja psühholoogia vahekorrad.On väidetud,et õigus ja psühholoogia tegelevad paljuski ühiste asjadega,sest mõlemad distsipliinid püüavad mõista(seletada),ennustada ja reguleerida inimeste käitumist sotsiaalses keskkonnas.Nende vahel on mitmeid erinevusi: Õigus rõhutab konservatiivsust,psühholoogia rõhutab arengut,muutlikkust; Õigus on autoriteedile tuginev,psühholoogia empiiriline; Õigus põhineb poolte vastandumisel,psühholoogia tugineb ekspereminteerimisele; Õigus on ettekirjutav,psühholoogia kirjeldav; Õigus on reaktiivne,psühholoogia proaktiivne; Õigus on operatiivne,psühholoogia akadeemiline Defineerime kriminaalpsühholoogiat kui psühholoogiliste lähenemiste,teooriate ja meetodite kasutamist kriminaalse käitumise mõistmisel,selgitamisel,prognoosimisel ja kontrollimisel.Kriminaalpsühhol
annaabi.ee 
