Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Nartsissistlik isiksusehäire ". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
nartsissist, nartsissistlik, isiksushäire, diagnoos, slik, allikatsient, inimsuhtedsühhopaatia, imetlus, kohut, vanematest, lapsevanem, kadedussüühikahäire, nartsissimassiiv, meetodeid, isiksushäired, skisotüüpne, enesehinnangsühhoteraapia, torm, sisemaailm, endist, ükskõikne, veendaidevate, hirmus, tunnevad, armastada, ravileSeetõttu on äärmiselt tähtis eristada nartsissismi (normaalsuse piires kõrgest) enesehinnangust ning teistest sarnastest iseloomujoontest nagu endale meeldimine, enesetunnustus ja kindlus. Nartsissism põhineb egol ja minapildil. 3 2. NARTSISSISM JA KÕRGE ENESEHINNANG Inimesest, kes paistab silma mõõdutundetu usuga oma võimetesse, saab suure tõenäosusega juht. Kuid mitte tingimata parim juht -- nartsissist ei ületa teisi oma liidrivõimetelt. Nartsissist on egoistlik ja vähese empaatiavõimega tüüp, kes liialdab oma annete ja võimetega. Teadlased rõhutavad, et nartsissismi ja kõrge enesehinnangu vahele ei saa panna võrdusmärki. Kõrge enesehinnanguga isik on enesekindel, sarmantne ja hooliv ning otsib teistega lähedust. Nartsissistidel on oma talendist ja võimetest põhjendamatult hea ettekujutus ja nad hoolivad endast rohkem kui teistest. Pole üllatav, et nartsissistidest saavad juhid
mõnikord sotsiaalse arenguga paratamatult kaasnevates käsikähmlustes, vaid inimest, keda ajendab hävituskirg, kes vajaduse korral on võimeline kasvõi teist inimest tapma ning kelle agressiivsus on osa haiglasest hingeelust. Agressiivsus kuulub haiglase eneseimetluse olemusse, aga ta ei pruugi olla avalik. Ta võib avalduda ka vaimse vägivallana, vajadusena teine inimene alla suruda või teda oma huvides tegutsema panna. Agressiivsus on raske nartsissistlik häve, kuid patoloogiline nartsissism, eriti selle kergemad vormid, võib esineda ka ilma agressiivsuseta. Samas ei anna iga agressiivne käitumisviis veel tingimata märku nartsissistlikust hälbest. Agressiivsust loetakse ka kui looduse poolt antud vajalikuks kaitsekilbiks, eeskujude järgimiseks, tõhusaks kaitsevahendiks, kogunenud frustratsiooniks ning ühiskonnapoolseks ootuseks. Agressiivsus osutab, et sotsiaalsusega seostuvad ideaalid
......................................................................................4 1.2.2. Humanistliku psühholoogia teooriad...........................................................................5 2. Isiksushäired.......................................................................................................................6 2.1. Isiksushäirete eristamine.................................................................................................6 2.2. Isiksushäire kriteeriumid.................................................................................................6 2.3. Isiksushäirete tüübid.......................................................................................................7 Kokkuvõte..............................................................................................................................9 Kasutatud kirjandus..................................................................................................
Seda kasutatakse klassifitseerimaks haigusi ja teisi terviseprobleeme. (WHO 21.04.2007). RHK kümnenda versiooni järgi kuulub spetsiifiliste isiksushäirete alla kaheksa häiret: skisoidne, düssotsiaalne, ebastabiilne, paranoiline, histriooniline, anankastne, vältiv- ja sõltuv isiksus. Lisanduvad veel muud spetsiifilised isiksushäired ja täpsustamata isiksushäire. (WHO Eesti 20.04.2007). RHK-10 on välja on jätnud DSM-IV kõige kahtlasemad nartsisliku ja passiiv-agressiivse isiksushäire (Allik etc 2003: 122). DSM ehk The Diagnostic and Statistical Manual of Mental Disorders on tõlgituna Diagnostiline ja Statistiline Vaimsete Häirete Käsiraamat. See on standartne vaimsete häirete klassifikatsioon, mida kasutavad tervishoiuprofessionaalid USA-s. DSM on mõeldud rakendatavaks mitmetes kontekstides ning kohandatavaks erinevate suundade (sh 4
Isiksuse psühhopatoloogia 1. Isiksushäirete olemus ja diagnostilised kriteeriumid Isiksusehäire on iseloomu ja käitumise raske häire, mis hõlmab tavaliselt isiksuse mitut aspekti ja on seotud oluliste isiklike ja sotsiaalsete raskustega. Ebanormaalsed on nii hoiakud kui käitumine, mis võivad ilmneda näiteks emotsioonides, erutuvuses, mõtlemis-ja tajumisviisis, suhtlemisstiilis. Isiksushäirete diagnostilised kriteeriumid. Need jagunevad üldisteks ja igale isiksusetüübile spetsiifiliseks tunnusteks. Diagnostilised kriteeriumid sätestavad disharmoonilised hoiakud ja käitumise. 1. Hõlmavad mitu valdkonda 2. On püsivad 3. On jäigad 4. Häirivad 5. Tekitavad efektiivsuse languse töös ja sotsiaalses tegevuses. Isiksushäired on igaüks eri suunas äärmuslikud ja üksteisest väga erinevad. RHK-10 järgi on kaheksa isiksusehäiret, neid ühel kaks alatüüpi, kokku siis üheksa tüüpi. DSM-IV järgi on häiretüüpe kümme. Isiksushäirete kognitiivne seletus Keskse
hingeelust. Agressiivsus kuulub haiglase eneseimetluse olemusse, aga ta ei pruugi olla avalik. Ta võib avalduda ka vaimse vägivallana, vajadusena teine inimene alla suruda või teda oma huvides tegutsema panna. Nartsissistlikus iseloomuhälbes on eristatud kolme astet (2), neist raskeim, mille puhul areng kaldub kõrvale kõige varem, sisaldab psühhopaatiat. Mõned uurijad samastavadki nartsissismi raskeima astme psühhopaatiaga. (3) Tuleks veel kord rõhutada, et agressiivsus ja nartsissistlik arenguhäire ei ole üks ja sama. Agressiivsus on raske nartsissistlik hälve, kuid patoloogiline nartsissism, eriti selle kõrgemad vormid, võib esineda ka ilma agressiivsuseta. Samas ei anna iga agressiivne käitumisviis veel tingimata märku nartsissistlikust hälbest, küsimus võib olla ka vääras õppimisviisis. Raamat on jaotatud kümnesse teemasse, mida autor käsitleb eraldi peatükkidena. Esimeseks teemaks on natrsissistlik iseloomuhälve
psühootilisuse sümptomitega, kuid tavapäraselt erinevad psühhopaadid tugevalt psühhootilistest isikutest. Enamasti on psühhopaadid ratsionaalse mõtlemisega, viirastusteta ja orienteeruvad oma ümbruskonnas hästi. Lisaks on indiviidi, kes panevad toime kuritegusid, peaaegu alati teadlikud, et nad on midagi valesti teinud. 3. Psühhopaatia on antisotsiaalse isikuhäire (Antisocial Personality Disorder ASPD) sünonüüm. ASPD on ametlik diagnoos, mille tunnusteks on antisotsiaalne, kriminaalne ja mõnikord ka vägivaldne käitumine, mis ulatub tagasi lapsepõlve või varajasse teismeikka. DSM-III ja DSM-IV (American Psychiatric Association's Diagnostic and Statistical Manual of Mental Disorders) märgivad, et psühhopaatsust võib võrrelda ASPD diagnoosiga, kuid täpseks vasteks ei ole piisavalt korreleeruvaid näitajaid. 4. Psühhopaadid sünnivad psühhopaatidena. Tänapäevane arusaam geneetika ning
piisa, et diagnoosida psühhopaatiat. Käesolev referaat tutvustab psühhopaatia tunnuseid ja erinevaid vorme. Referaadi peamiseks eesmärgiks on selgitada psühhopaatia mõistet, psühhopaadi aju erinevusi, psühhopaadi antisotsiaalset käitumist ja selle põhjuseid ning psühhopaadi ravivõimalusi. Psühhopaatia mõiste Psühhopaatia (psychopathy) mõiste käsitleb endas antisotsiaalset isiksushäiret ja selle tunnuseid. Antisotsiaalne isiksushäire defineeritakse järgmiselt ,,Antisotsiaalne isiksus on isik, kes on ebakriitilisel viisil opositsioonis ühiskonnaga või ignoreerib sotsiaalseid norme".(Wettenberg, lk. 79, 2000). Üldiselt võib öelda, et antisotsiaalne isiksushäire on isiksushäire,mille tulemusel sooritatakse seadustevastaseid tegusid. Psühhopaatia mõiste on antisotsiaalse isiksushäire diagnoosist laiem,mille alla kuuluvad egotsentrism, impulsiivsus,
Need ei ole mõne muu psüühilise või ajuhaiguse tagajärjeks, kuigi võivad teiste häiretega koos esineda või neile eelneda. Isiksushäirete teoreetiline kontseptsioon on pidevas arengus - eesmärgiks on täpsustada häire aluseks olevaid psühholoogilisi tunnuseid, vähendada välise käitumise avaldusi diagnostiliste kriteeriumidena. Juriidilises kontekstis oluline: Isiksushäire "ei võta mõistust peast", kuid alandab inimese sotsiaalse kohanemise võimet. Raskekujuline isiksushäire võib piirata inimese võimet sotsiaalsetest suhetest adekvaatselt aru saada ja oma käitumise kaugtagajärgede tähendust mõista. Kuigi vanglapopulatsioonis on isiksushäirete esinemine üldpopulatsiooniga võrreldes tunduvalt suurema sagedusega, ei tulene sellest, et isiksushäirega isik on igal juhul potentsiaalne kurjategija. Psühhopaatia: Kaasaegse kohtupsühholoogia kontekstis tähistab "psühhopaatia" inimese emotsionaalses
Kliiniline psühholoogia Kliinilise psühholoogia sisu Psühhopatoloogia süstemaatika missuguseid erinevaid ebanormaalsusi on olemas Psühhopatoloogia teooriad missuguseid erinevaid seletusi neile häiretele on Psühhoteraapia missuguseid aitamise meetodeid on psühholoogiat tundval isikul võimalik pakkuda Kliiniline norm Lähtub spetsialistide hinnangutest: ebanormaalsuse tunnused (sümptomid) ja nende häirivuse astme on spetsialistid kokku leppinud. Ebanormaalsuse kriteeriumid 1. Harvaesinev- statistiline kriteerium 2. Äärmuslik 3. Norme rikkuv- normatiivne kriteerium teeb ärevaks pealtvaatajad, tekitab ohutunde 4. Ebameeldivusi põhjust- häirib, paneb kannatama 5. Ebafunktsionaalne- tegevus on puudulik või teeb kahju 6. Ootamatu- subjektiivne & kultuuriline kriteerium Psühhopatoloogia ajalugu 1. Demonoloogia- häireid tekitab paha vaim, lahendus kurja vaimu väljaajamine. 2. Ohjeldav
avaldused mitte sekundaarsed teiste sümptomitele nagu luulu või sundmõtted - Ärevus peab olema piiritletud või esinema kindlatest sotsiaalsetes situatsioonides - Foobseid situatsioone välditakse nii palju kui võimalik - Algab lapsepõlves Komorbiidsus: - Teised ärevushäired agarofoobia, paanikahäire - Düstüümia krooniline meeleolu alanemine - Alkoholisõltuvus - Vältiv isiksushäire Sotsiaalfoobia teisese diagnoosina - Skisofreenia esineb 36% skisofreenikuteks - Bipolaarne häire - Söömishäired - Depressioon Riskifaktorid - 50% tekkest seletatav pärilikkusega - Temperamendi iseärasused: uudsetele stiimulitele reageeritakse suurenenud erutuvuse ja ärevuse tõusuga, mis omakorda viib käitumise pärssimiseni - Ebameeldivad sotsiaalsed kogemused lapsepõlves narrimine, kriitika, alandused
“ Nõrga eneseväärikustundega inimene solvub kergesti, ei talu vähimatki kriitikat enda pihta ning kui keegi ei kiida tema käitumist heaks, teeb ta sellest suure numbri. „Kui teda on solvatud, peab ta karistusena täiesti õigustatuks isegi raskeid kehavigastusi ja solvanguid. Konfliktiolukorda analüüsides on ta võimeline nägema üksnes seda, kuidas teda solvati, mitte seda, mida ta ise seejärel tegi, ehkki ta enda käitumine oli mitu korda hullem.“ Nartsissistlik inimene peab end kõikvõimsaks ja täiuslikuks ning püüab autoriteetide väärtust vähendada, kuna nad ohustavad teda. (Liisa Keltikangas-Järvinen, 1992, 8). Nõrga eneseväärikustundega laps soovib olla pidevalt teiste poolt imetletav ja kogu aeg silmatorkav, ise seda nautides. Positiivse tähelepanu puudumisel lepib ta isegi negatiivsega, peaasi, et teiste hulgast välja paistab. „Tähelepanu äratamiseks on ta valmis peaaegu kõike
Invaliidsuse ja surma tõttu kaotatud eluaastad 1990-2020 1.Alumiste hingamisteede infektsioonid 1.Isheemilised südamehaigused 2.Kõhulahtisus 2.Depressioon 3.Perinataalsed haigused 3.Liiklusõnnetused 4.Depressioon 4.Tserebrovaskulaarsed haigused 5.Isheemilised südamehaigused ...6.Alumiste hingamisteede infektsioonid 6.Tserebrovaskulaarsed haigused .....9.Kõhulahtisus ..9.Liiklusõnnetused .....11.Perinataalsed haigused DEPRESSIOON Esinemine: Üldpopulatsioons - 3%-l aasta jooksul 2,7-8,6% elu jooksul 4,9-14,9% Esmatasandi haigetel 6%(15,4%) Statsionaarsetel haigetel 11%-l Põhitunnused: Alanenud meeleolu, huvitus, rõõmutus, energiapuudus Lisatunnused: Keskendumisvõime alanenud, enesehinnang alanenud, süü- ja väärtusetusetunne, pessimistlik suhtumine tulevik
tähelennule, mis lõpeb varem või hiljem tähe kustumisega ning pöörase sööstuga vastu maad. Tekkiv auk on sageli nii suur, et mahutab ka paljud süütud, kes sellisele isiksusele jalgu jäävad. II põhjus: hellitamine Pea sama ohtlik kui isiksuse alandamine on ka pidev kiitus, millega veelgi kiiremini ära harjub. Kuna meie ühiskonnas napib lastest, on laps sageli "ime" mitte ainult oma vanematele, vaid kogu suguseltsile. Peagi hakkab lapses juurduma ümbritsevate täiskasvanute imetlus: · Oh, sa mu päiksekene! · Täitsa minu nägu ja tegu! · Meie pere uhkus ja lootus! Sellisel lapsel pole vaja muretseda oma tuleviku pärast, kuid ka kanda vastutust tehtud tegude eest. Keskaja kuningalossides olid printsidel isegi peksupoisid, kes kandsid karistust "omaniku" pahategude eest eks kuhugi pidid õpetajad ennast ju maandama... Pikast pedagoogipõlvest meenub mulle ühe oma õpilase, kunagise ministri (nimi jäägu targu
tahavad oma igapäevatöö tulemusi publitseerida, kasutavad tavaliselt aga Ameerika Psühhiaatrite Assotsiatsiooni (APA) Diagnostilist ja Statistilist Manuaali, IV versiooni (DSM-IV). DSM-IV nagu ka varasemad DSM versioonid, on objektiivsem, s.t. taotleb sümptomite täpset kirjeldatavust, mõõdetavust ja loendatavust. Et patsiendist mitmekülgsemat pilti saada, on DSM sisse viinud telgede süsteemi. Iga kliinilise diagnoosi jaoks hinnatakse viit telge. I telg on kliiniline psühhiaatriline diagnoos, II telg toob välja patsiendi püsivad iseärasused, need on isiksusehäired ja vaimne alaareng; III teljele kodeeritakse kehalised häired ja seisundid, mis võivad käesolevat psüühilist häiret mõjustada; IV telg näitab psühhosotsiaalsete stressorite tugevust ning V telg on funktsioneerimise üldhinnang (GAF), millel mõõdetakse nii momenditaset kui kõrgeimat taset möödunud aasta jooksul. VAIMSE TERVISE ALA ELUKUTSED
- Diagnostika – koostatakse raviplaan, nõustamine, suunamine - Töö toimub meeskonnana – sotsiaalpedagoogid, psühhiaatrid, õed jne Diagnoosimine - Kliiniline intervjuu – vanemad, laps ja teised olulised isikud - Psühholoogilised uuringud – kognitiivse funktsiooni uuring ja üldise arengu hindamine - Logopeediline uuring - Küsimustikud – EEK, lapsevanemate, autismi küsimustikud, SNAP-IV (ATH) Multidimensionaalne diagnoos - Kust probleemid alguse saavad - Kuidas sõpradega suhtlemine on - Kas probleeme on väljaspool kooli/pere - Peab olema võimalikult objektiivne, rohkelt infot vaja selleks Vaimse tervise häirete põhjused Bioloogilised - Geneetika - Infektsioonid - Ajukahjustused - Prenataalne kahjustus Psühholoogilised - Emotsionaalne, füüsiline, seksuaalne trauma - Lein - Hüljatus - suhtlemisraskused Keskkonnast lähtuvad, sotsiaalsed. - Lein
iseloomunõrkuse märke. · Inimene on depressiooniga kaasnevate tunnetega harjunud ega suuda näha nende taga haigust. · Depressiooni on raskem diagnoosida, kui inimene samal ajal põeb mingit kehalist haigust. · Depressiooniga seoses võib olla suur hulk ebamääraseid valusid, mis viivad mõtte kehalisele haigusele. Depressioon on lõpule viidud enesetappude puhul kõige sagedasem diagnoos. Depressioonihaiget saavad aidata lähedased, õpetajad, psühholoogid, psühhiaatrid, perenõustajad, sotsiaaltöötajad jpt. Kõige tugevamaks kaitseks enesehävitamise eest on tugevad sotsiaalsed sidemed: abielu, lapsed, perekond, sugulased, sõbrad, ametialane koolitus, õppimis- või töökoha olemasolu. Pühendumus, tähelepanelikkus, teadmised, mure teise inimese pärast ja usk, et elu on elamist väärt - need on peamised ressursid, mida peaks toetama teadmine ja veendumus,
2. Ei esine: *vahetu reproduktsiooni defekti ; *teadvuse seisundi hägunemist ja tähelepanuhäireid ; *üldise intellektuaalse taseme langust (dementsus). 3. Objektiivsed tõendid ja/või anamnees tõendavad insuldi või peaajuhaiguse esinemist (eriti kui on haaratud bilateraalselt dientsefaalsed ja mediaalsed temporaalsed struktuurid, v.a. alkoholentsefalopaatia), mida võib seostada esinevate psüühikahäiretega. Orgaaniline isiksushäire, traumajärgse ajukahjustuse sündroom) orgaaniline isiksushäire. Muutused psüühikas ja käitumises on seotud ajuhaiguse või aju püsiva kahjustusega: 1) Püsiv võimetus kestvaks sihipäraseks tegevuseks. 2) Vähemalt üks järgnevatest emotsionaalsetest muutustest: * emotsionaalne labiilsus; *eufooria ja lamedad kohatud naljad; *ärrituvus, vihasööstud ja agressiivsus; *apaatia. 3) Kihude ja impulsside pidurdamatus ning sotsiaalsete
Teiselt poolt hakkavad seda kõrvale tõrjuma piirangud, mida vanemad lapsele seavad. Vanemad hakkavad lapse toiminguid kontrollima ja juhtima ning too kogeb, et kõike ei olegi enam võimalik teha. Kui piirangute seadmises pole järjekindlust ja laps saab jonniga alati oma tahtmise, siis säilib ta väärkujutlus oma kõikvõimsusest ja oskusest maailma valitseda. Liiga kaua püsiv ekslik kõikvõimsustunne takistab realistliku ja terve eneseväärikustunde kujunemist. Sümbiootiline järk ja nartsissistlik hälve Mida raskemakujulise psüühilise hälbega on tegemist, seda varasemasse arengujärku ulatuvad selle juured. Laps, kelle suhted emaga katkestati liiga vara, reageeris algul ägedalt, protestis ja tahtis ema tagasi saada. Seejärel valdas teda lootusetus, mis vähehaaval muutus emast sõltumatuseks. Laps vabastas end temast ja kõigist temaga seotud tundesidemetest täielikult. Pärast seda hakkas lapse meeleolu olenema tema enda kehalistest
Pidev istumine ühes ja samas asendis pärsib inimese normaalset arengut eriti noorukieas. Vanemas eas muutuvad kaebused krooniliseks ja püsivaks. Rääkides arvuti liigkasutamise mõjudest inimese tervisele on veel uurimused algstaadiumis aga on viidatud võimalikele häiretele nagu silmade väsimine, lühinägelikkuse tekkimine, migreenilaadsed peavalud ja luu- ja lihaskonna vaevused. Leitakse, et ainiti kuvari jälgimine võib tekitada hüpnootilise transi , horisontaalsed 11 Nartsissistlik isiksushäire on isiksushäirete hulka kuuluv psüühikahäire. Psühhiaatriliste diagnooside DSM-klassifikatsiooniregistrisse kanti häire 1980. aastal. Rahvusvahelises haiguste klassifikatsiooniregistris ICD-10 seda häiret eraldi koodiga välja toodud ei ole, vaid see on liigitatud rubriigi alla "muud spetsiifilised isiksushäired" - diagnoosikood F60.8 Nartsissistlikule iseloomuhäirele on iseloomulikud erinevad suurusluulud, soov olla teiste poolt imetletud ja vähem
Selles osas kahjuks konkreetsed uuringud siiani puuduvad. Moraalne otsustamine mõtlemine ,,õige" ja ,,vale" üle Kuigi nn õigete asjade tegemine pole lihtne paljudele inimestele, kujutab see ilmselt eriti rasket ülesannet kurjategijate jaoks. Moraalsusega seotud küsimused on huvitanud filosoofe aastasadu. Psühholoogiasse tõi moraalse arengu küsimused psühholoogiaklassik Jean Piaget (18961980). Piaget märkas, et väga väikesed lapsed erinevad vanematest lastest selle poolest,kuidas põhjendavad oma õiget ja ebaõiget käitumist. Piaget eksperimentides kasutati selleks nipsukivide (marbles) teistega jagamist. Väike laps mõtleb konkreetsel, egotsentrilisel viisil, kus reeglite rikkumisele võivad järgneda täiskasvanute sanktsioonid. Vanemad lapsed saavad aru ka teiste laste positsioonist ning käitumise tagasimõjudest kui ma teen midagi(eba)meeldivat sinule, sa vastad mulle ilmselt samaga
Kasvatustöö-ja probleemid Mida tähendab kasvatus? Kasvatus tähendab eesmärgistatud, väljaspoolt tulenevat sekkumist loomulikku arenguprotsessi. Millal on inimene kasvatatav? Siis kui inimene pole iseseisvust saavutanud, pole iseseisvaks toimetulekuks elus valmis. Kasvatusiga lõpeb täiskasvanuikka jõudmisega ehk kasvatus toimub lapse- ja noorukieas. Sissejuhatus: põhimõisted 26.september 2011 Kristi Kõiv: ,,Mida teha siis, kui sinu laps..." Abnormal - anormaalne, ,,mitte" normaalne. Normist kõrvalekaldumine olenemata vanusest, sotsiaalsest rollist või arengulisest perspektiivist. Teisisõnu kohanematu käitumine. Acting out behavior - kitsam termin, mis on üks probleemse käitumise liike. See on teatud liiki vaenulik käitumine ehk tahtlik agressiivne käitumine, mille all on veel ühtliiki probleeme. Märgist
Psühholoogia - teadus, mis uurib käitumist ja vaimseid protsesse ehk psüühikat/ teadus, mis uurib inimese hinge- ja vaimuelu olemust ning avaldumise viise. Eesmärgid: kirjeldada, mõista, prognoosida. Psyche (kreeka k) – hing, vaim Logos (kreeka k) – õpetus Psüühika - organismi sisemuses toimuvate protsesside kogum, mille kohta tehakse järeldusi välist käitumist jälgides/organismi võime peegeldada keskkonda ning vastavalt sellele muuta oma käitumist Psüühilised nähtused jagunevad: protsessid - tunnetus- ja emotsionaalsed protsessid, toiminguid käivitavad ja suunavad protsessid (nt inimesele meenub midagi - ta mõtleb sellele - tunneb midagi - unustab) seisundid - inimese üldine aktiivsuse tase, olek, psüühiliste protsesside kulgemise eripära, meeleolu. omadused - inimese psüühika tüüpilised erijooned, mis iseloomustavad inimese psüühikat kiiruse, täpsuse, püsivuse, muutlikkuse, aktiivsuse taseme, mahu, suunitluse jm s
Psühholoogia - teadus, mis uurib käitumist ja vaimseid protsesse ehk psüühikat/ teadus, mis uurib inimese hinge- ja vaimuelu olemust ning avaldumise viise. Eesmärgid: kirjeldada, mõista, prognoosida. Psyche (kreeka k) hing, vaim Logos (kreeka k) õpetus Psüühika - organismi sisemuses toimuvate protsesside kogum, mille kohta tehakse järeldusi välist käitumist jälgides/organismi võime peegeldada keskkonda ning vastavalt sellele muuta oma käitumist Psüühilised nähtused jagunevad: protsessid - tunnetus- ja emotsionaalsed protsessid, toiminguid käivitavad ja suunavad protsessid (nt inimesele meenub midagi - ta mõtleb sellele - tunneb midagi - unustab) seisundid - inimese üldine aktiivsuse tase, olek, psüühiliste protsesside kulgemise eripära, meeleolu. omadused - inimese psüühika tüüpilised erijooned, mis iseloomustavad inimese psüühikat kiiruse, täpsuse, püsivuse, muutlikkuse, aktiivsuse taseme, mahu, suunitluse jm seisukohalt
Kuressaare Gümnaasium KRIMINAALSE KÄITUMISE VALLANDAJA KESKKOND VÕI GENEETIKA Uurimistöö Koostaja: Johanna Randmets Klass: 10A Juhendajad: Sirje Kereme ja Maidu Varik Kuressaare 2013 Sisukord Sissejuhatus ................................................................................................................................ 4 1. KRIMINAALNE KÄITUMINE ............................................................................................ 6 1.1 Kriminaalne käitumine ..................................................................................................... 6 1.2 Kriminaal .......................................................................................................................... 6 1.3 Kriminaalne isiksus ........................................................................................
Seksuaalne vääkohtlemine ei pruugi alati tähendada otsest seksuaalset vahekorda ning alati ei pea esinema ka otsest füüsilist kontakti. (Gough 2001, 17-18) Lapse seksuaalne väärkohtlemine on arenguliselt ebaküpse, sõltuva lapse või noore kaasamine seksuaalsesse tegevusse, mida laps ise ei ole võimeline mõistma, millega ta ei ole suuteline nõustuma ning mis on vastuolus ühiskonnas aktsepteeritavate pererollidega (Lastekaitse Liit 2001:39). Laste seksuaalne väärkohtlemine ei ole diagnoos. See on sündmus või seeria sündmusi, mille jooksul laps on sunnitud kogema seksuaalset lähenemist. Need kogemused ja läbielamused võivad viia füüsiliste või psüühiliste seisunditeni, mis on diagnoositavad arenguhäiretena (Baker 2001, 8). Välja võib kujuneda mureseisund, depressioon, madal enesehinnang jms. Seksuaalne vägivald sisaldab intsesti, vägistamist, vahekorda lapsega või homoseksuaalset praktikat või käitumist laste suhtes, lapse ründamist,
Staatusega opositsiooniline seotud mittedestruktiivne - Unsocial mittetahtlik grupinormidele mittevastav käitumine. Mistahes norm on suhteline, olenedes kultuurist, ajajärgust jms. 3 Antisocial personality kliiniline diagnoos, psühhiaatriline diagnoos. Düssotsiaalne isiksus. Spetsiifilised isiksushäired. Düssotsiaalne isiksus rängad vastuolud inimese käitumise ja valitsevate sotsiaalsete normide vahel. (kalduvus süüdistada, madal agressioonilävi jms) Tõsine täiskasvanu eas pandud diagnoos. Attention deficit/hyperactivity disorder aktiivsus ja tähelepanuhäire, kuulub hüperkineetiliste häirete alla. F90.0. Psühhiaater diagnoosib. Hüperaktiivsus- pole küll diagnoos. Conduct disorder käitumishäire
neerufunktsiooni, vere suhkru- ja tsöliaakia antikehade sisaldus, tehakse EKG ja määratakse happe-aluse tasakaal. Kui nooruki seisund ei nõua psühhiaatriahaiglasse suunamist, tehakse need uuringud perearstikeskuses. Anorexia nervosa'le on iseloomulik patsiendi poolt esilekutsutud ja/või soodustatud tahtlik kehakaalu alandamine. Anorexia nervosa on iseseisev sündroom, sest: · sündroomi kliinilised tunnused on kergesti äratuntavad, seepärast on diagnoos kõrge usaldatavusastmega ning enamiku klinitsistide poolt ühtmoodi diagnoositav; · katamnestilised uuringud on näidanud, et enamusel patsientidest, kes ei parane, avalduvad ühed ja samad peamised sümptomid ka häire kroonilise kulu korral. Pole päris selge, kas iseloomulikud endokriinhäired on täielikult alatoitumise ja selleni viinud käitumise (nt. piiratud dieet, ülemäärane kehaline koormus ja oma keha
Tallinna Ülikool Konflikti psühholoogilised põhjused Lõputöö Tallinn 2010 SISUKORD Sissejuhatus..........................................................................................................................3 1. Konfliktist üldiselt......................................................................................................5 2. Konflikti psühholoogilised põhjused........................................................................10 2.1. Võimuvõitlus.............................................................................................10 2.2. Eelarvamused............................................................................................13 2.3. Rollikäitumine............................................................................................15 2.4. Muljejuhtimine.....................................
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö Õppetool ST12KÕ1 LAPSE AGRESSIIVNE KÄITUMINE Referaat Õppejõud: MÕDRIKU 2014 SISUKORD Sissejuhatus................................................................................................ 3 1.AGRESSIIVSUS.......................................................................................... 4 2.AGRESSIIVSUSE LIIGID.............................................................................. 5 3.AGRESSIIVSUSE kujunemise soodustajad.................................................6 4.RAVI..........................................................
Eneseteadlikkus (self-awareness). Csikszentmihalyi inimene on kõige õnnelikum siis, kui ta ei pane tähele, et ta on olemas. Flow! Positiivse enesehinnangu tähtsus Enesekaitse: tähtsustan edu ja unustan ebaedu Positiivse ellusuhtumise kultiveerimine. Tunnustuse otsimine ja pakkumine Empiiriliselt: kollektivistlikes kultuurides EH madalam kui individualistlikes. Kultuurisurve olla tubli, edukas, õnnelik. Tähtede draamad. Nartsissistlik enesekäsitlus: "a pervasive pattern of grandiosity, need for admiration, and lack of empathy that begins by early adulthood and is present in a variety of contexts." Mis on adekvaatne enesehinnang? Eestlase enesehinnang? Eneseregulatsioon Eneseregulatsioon (self-regulation): process of controlling and directing one's behavior in oder to achieve desired goals. Oma Mina teadlik kujundamine, esitlemine, tasakaalustamine. Iseenda juhtimine
4) 6 12 aastat, töökus ja alaväärsus. Lapsed vajavad julgustust,tuleb arendada õpioskust, sotsiaalseid suhteid, peab tekkima soov olla edukas. Kritiseerimine, pahandamine viib alaväärsuseni, ei võeta midagi ette. 5) 12 18 aastat, identiteet ja rollisegadus. Huvi soolise ja isiksuse tahkude vastu. 2 kriisi. Esimene on suhete kriis, mässamine. Märgatakse vanemate puudusi, üks identiteet vahetatakse teise vastu, nõuab distantsi vanematest, Teises kriiisis läbitakse uuest eelnevad etapid, luuakse uus mina, leitakse koht kui ei kogeta piisavalt rolle, ei olda rahul. Keeruline ajastu takistab. 6) 18 30 aastat, intiimsus ja isoleeritus. Luuakse lähedasi suhteid teistega, väärtustatakse mõistet ,,meie", tehakse ühistegevust. Kui egoistlikke huve ei suudeta allutada, tekib eraldatus. Partnerite identiteedid peavad üksteist täiendama. 7) 30 65 aastat, generatiivsus ja stagnatsioon
( Virtue.D. 1999: 32-33) Lõppkokkuvõtteks võib eristada kaht peamist viisi, kuidas indigolapsi ära tunda: Juhul, kui indigolaps on tembeldatud ,,probleemseks", on testimine hädavajalik, sest kuigi mitte kõi indigolapsed ei läbi testi ,,andekate" tasandil (st IQ tulemust üle 130), osutuvad enamus lastest vähemalt ühel alal üliandekaks või saavad mõnes lisatestis ülikõrge taseme. Ning kooliteadmised on neil vähemalt keskmisel tasemel. Kui lapsel on pandud ADHD diagnoos, on olemas tõenäosus, et tegu on indigoga. Sel juhul võiks lähemalt uurida neid ,,häiritud" käitumismustreid, mida teised peavad ADHD -ks. Indigolapsi peetakse sageli hüperaktiivseteks korrarikkujateks, kes ei kuula kunagi sõna sest vanad kasvatusmeetodid ei toimi nende puhul. Nagu näiteks käsutamine. See on täiesti vastunäidustatud. (McCloskey.K. 1999 :39) 1.4 Veel iseloomustavat indigolaste kohta.
annaabi.ee 
