Kes on kiusajad ja kiusatavad?

15

docx

Koolikiusamise õpimapp

tõrjumine ja ignoreerimine. Kiusamine võib olla ka varjatud. See juhtub siis, kui üks õpilane või rühm õpilasi hakkab kiusama mõnda õpilast ja piisab vaid ähvardava näo tegemisest, et teistes taas hirmu tekitada. Kiusamisega pole tegu, kui kaks võrdset õpilast selgitavad oma vahekordi, riidlevad või kui kiusamise ja ilkumise objektiks satuvad juhuslikult erinevad õpilased. KEDA KIUSATAKSE JA KES KIUSAVAD ? Kiusamisega võib kokku puutuda väga erinevad lapsed, olgu nad siis kiusajad või olles ise kiusamise objektiks. Kiusajaks võib olla üks õpilane kui ka väike rühm õpilasi. Paljud teevad rühmas olles asju, mida nad üksi ei teeks. Kõige tavalistemaks kiusajateks on poisid üksi või väikestes rühmades, tüdrkud kiusavad enamasti rühmiti, kasutades kaudseid kiusamisviise. Just sellist kiusamist on õpetajatel raskem märgata. Poisid kasutavad enamasti otsesemaid ja füüsilisi kiusamisvorme. Tavaliselt on kiusatavad kiusajatega samast klassist

Sotsiaaltöö

31

docx

KOOLIKIUSAMINE

..............................................10 6.Mida võiks ette võtta kool ja koolitöötajad?.......................................................11 6.1 Mida võiks õpetaja teha klassi positiivse õhkkonna loomiseks?..................14 7.Vanemate roll kiusamisel?................................................................................. 16 7.1 Kuidas saavad vanemad oma lapsi aidata?.................................................18 8.Kiusaja, kiusatava või kõrvalseisja roll...............................................................20 8.1 Mida teha, kui näed, et kedagi kiusatakse?.................................................20 8.2 Mida teha, kui oled kedagi kiusanud?..........................................................21 8.3 Mida teha, kui sind kiusatakse?...................................................................22 8.4 Kiusamise põhjused ja tagajärjed............................................................

Ühiskond

21

docx

Koolikiusamine Tartu Tamme Gümnaasiumi 9. ja 10. klassides

Uurin, kas koolikiusamist esineb enam füüsilises, verbaalses, sotsiaalses, väljapressimise või virtuaalses vormis. Töö eesmärk on mõista, kas kiusamine esineb rohkem 9. klassis, kus klassikaaslased tunnevad üksteist mitmeid aastaid või 10. klassis, kus klassikollektiiv ning uute klassikaaslaste suhted ja rollid on uued. Minu uurimustöö teema on tähtis, kuna koolikiusamine on koolikeskkonnas alati aktuaalne olnud. Kiusamine mõjutab palju kiusatava suhteid teiste inimestega ning tema edaspidist elu ja toimetulekut. See teema on ka minu jaoks tähtis, kuna olen isiklikult kiusamist kogenud oma klassikaaslaste poolt. Kiusamine, mis oli mulle suunatud, oli nii emotsionaalne kui ka füüsiline. See on ka põhjus, miks ma valisin just selle uurimistöö teema. Ma tahan koolikiusamisest rohkem teada saada, et seda ennetada. Koolikiusamise mõju väljendab ka Ameerika teismelise Amanda Toddi lugu. Tüdruk

Inimeseõpetus

16

docx

Õpimapp: Koolikiusamine

tõrjumine ja ignoreerimine. Kiusamine võib olla ka varjatud. See juhtub siis, kui üks õpilane või rühm õpilasi hakkab kiusama mõnda õpilast ja piisab vaid ähvardava näo tegemisest, et teistes taas hirmu tekitada. Kiusamisega pole tegu, kui kaks võrdset õpilast selgitavad oma vahekordi, riidlevad või kui kiusamise ja ilkumise objektiks satuvad juhuslikult erinevad õpilased. KEDA KIUSATAKSE JA KES KIUSAVAD ? Kiusamisega võib kokku puutuda väga erinevad lapsed, olgu nad siis kiusajad või olles ise kiusamise objektiks. Kiusajaks võib olla üks õpilane kui ka väike rühm õpilasi. Paljud teevad rühmas olles asju, mida nad üksi ei teeks. Kõige tavalistemaks kiusajateks on poisid üksi või väikestes rühmades, tüdrkud kiusavad enamasti rühmiti, kasutades kaudseid kiusamisviise. Just sellist kiusamist on õpetajatel raskem märgata. Poisid kasutavad enamasti otsesemaid ja füüsilisi kiusamisvorme. Tavaliselt on kiusatavad kiusajatega samast klassist

Sotsiaalpedagoogika

14

doc

Referaat: "Laps ja vägivald"

Grupi vägivalla puhul pole tarvis nõuandeid, kuidas sellega hakkama saada või kuidas õppida seda taluma. Grupivägivallaks nimetatakse korduvat negatiivset tegevust ( füüsiline või psüühiline rünnak või kollektiivist väljatõrjumine), kus kaks või rohkem üksteist mõjutavat indiviidi on suunanud selle ühele indiviidile. Rühma vägivallale on tüüpiline ebaseaduslikkus või sõdimine ühiskondlike normide vastu ning et kiusajad õhutavad üksteist tegevusele. Ebaseaduslikkusele viitab muuhulgas seegi, et tõsise koolivägivalla tulemused tuleb tegijatel ja nende hooldajatel täielikult korvata. Uurimuste põhjal on kiusajate tüüpilisemateks omadusteks elavus, soov tähelepanu äratada ja kelkimisjanu. Ka on kiusajad sõprade hulgas suhteliselt hinnatud, kuigi kaaslaste arvates on nad tegelikult sisemiselt ebakindlad ja "pehmekesed". Kiusajad

Sotsiaaltöö

10

docx

Kiusamine koolis ja selle mõju inimese hilisemale elule

· on paksemad kui teised; · on pikemad kui teised; · on aeglasemad kui teised; · on vaesemad kui teised; · on lihtsalt teistest erinevad. Kiusaja kiusamise põhjused: · Tahab tähelepanu saada. · Arvamus enesest on liiga hea või liiga halb. · Ei oska sõpru leida ega ise sõber olla. · Puudub süütunne ja võime mõista teiste tundeid. · Tal on lihtsalt igav. Kes on vaikiv enamus ehk kõrvalseisjad? · Need on õpilased, keda ei kiusata ja kes ise ei kiusa, kuid nad kardavad kiusamise ohvriks langeda. · Et hirmust kiusajatele vastu astuda üle saada, tuleb rääkida sõpradega ja usaldatava täiskasvanuga ning koos tegutseda. · Just nemad saavad kiusamist lõpetada · Vaikiva enamuse abi ja toetus annab ohvrile tunde, et ta ei ole üksi Kiusamise vormid Kiusamisel on mitmeid erinevaid vorme. See on teha, öelda või käituda viisil, mis teeb kellelegi haiget. Kiusamise vormid on:

Arengupsühholoogia

9

docx

Koolis kiusamine

Õpetaja saab vestelda kiusajatega, tähele panna ning arvestada kiusaja vajadusi, mis panevad last nii käituma. Vilunud pedagoog saab mõjutada kiusamise vastu võitlemisel kõige võimsamat ressurssi kõrvalseisjaid ehk vaikivat enamust. 6 Kuidas koolikiusamine mõjutab inimest tulevikus? Soomes koolikiusamisega tegeleva Esko Leipälä käsitluse järgi saab 60% 12aastastest kiusajatest kohtuliku karistuse juba enne oma 25. sünnipäeva. Kiusatavad, kes oma probleemile lahendust ei leia, kapseldavad negatiivsed tunded endasse. Nad ei taju ennast adekvaatselt ega oska ennast väärtustada ega armastada. Ja nii nad võivadki ennast ise ka edaspidi kergekäeliselt ohvriks, väheväärtuslikuks inimeseks või luuseriks tunnistada. 7 Miks kiusaja kiusab? Kiusamise psühholoogiliseks mehhanismiks võib olla projektsioon. Kiusajat ärritab tema enda nõrkus ja millegi poolest vilets olemine

Ühiskonnaõpetus

5

odt

Koolikiusamine

vähem sõbralikus koolis, ning seetõttu on nad kergemini haavatavad. Nad on sageli ka väiksemat kasvu kui teised ega ole ka veel nii enesekindlad. Eakaaslaste grupid muutuvad selles vanuses pidevalt ning sellest tulenevalt võib kiusamist kuni võimusuhte lõpliku väljakujunemiseni esineda sagedamini. Vanemaks saades suudavad noorukid ahistamisele rohkem vastu hakata, astudes välja nii enda kui teiste eest. Nende endised kiusajad võivad siis oma tähelepanu pöörata taas noorematele ja arvestades seda, et nendest vanemad klassid lõpetavad kooli, muutub potentsiaalsete kiisajate ring üha väiksemaks.

Vabaaeg