Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Kes on kiusajad ja kiusatavad? (1)

3 HALB
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kes on kiusajad ja kiusatavad?
Kes on kiusajad ja kiusatavad?
Koolivägivald pole tänapäeval enam mingi üllatus. Kõikides koolides tuntakse seda. Tavaliselt piirdub see vaimse vägivallaga, aga ka vahetevahel minnakse füüsiliselt kallale. Ka tühisel mõnitamisel ja tõuklemisel on omad tagajärjed. Aga kes on siis üldse kiusajad ja kiusatavad?
Kiusajateks on tavaliselt endast vägal heal arvamusel olevad õpilased, tavaliselt on nende õppeedukus keskmine või alla selle. Nad kiusavad teisi, kuna nad on teistest erinevad. Kiusajaks hakkab see, keda on narritud teises koolis, väiksemas klassis või lasteaias. Tema perekond on vägivaldne või temast ei tehta eriti välja nii kodus kui ka koolis. Ta soovib teistele võimalikult palju haiget teha ja tõsta samas teiste kaasõpilaste ees oma populaarsust. Nad kiusavad sageli ka lihtsalt igavusest. Sellistel õpilastel on palju energiat ja suur tähelepanu-vajadus. Kiusajad ei suuda olla sõbrad ning nad ei oska omale sõpru leida. Kiusajatel on sageli ka hirm, et kui nad ei kiusa teisi, satuvad nad ise kiusatavate hulka.
Kiusajad hakkavad narrima ja mõnitama neid, kes on nendest paremad ja saavutavad rohkem. Kiusajatele ei meeldi, et neist ollakse parem ja proovivad nad tahaplaanile tõugata. Et neist ei tehtaks välja ega pööradaks neile tähelepanu. Nad nimetavad endast targemaid nohikutueks ja tuupuriteks. Aga tegelikkuses tahavad nad ka ise nii head õpilased olla, aga nad ei suuda seda saavutada.
Narritakse neid, kelle pered on vaesemad ja ei võimalda lapsele paremaid asju osta. Neid narritakse nende puhtuse ja riietuse pärast. Ning kui riietel puudub firmamärk, nimetatakse ka neid vaeseteks.
Uus õpilane klassis või koolis võib saada päris kiiresti kiusatavate hulka. Kuna teda pole veel tundma õpitud, hakatakse teda narrima esmamulje järgi. Teda tundma õppides kaob tasapisi ka tema narrimine ja kiusamine. Aga kuigi see uus õpilane andestab neile selle esmase narrimise, ei unusta ta seda kunagi. Ja kui ta tõesti pääses sellest igapäevasest kiusamisest, jääb tema hinge ikka märk et teda on narritud.
Kisatavate hulgas on ka klassis nõrgemad isiksused. Kes ei oska midagi vastu öelda ega ka vastu lüüa. Selliseid kaaslaseid lüüakse ja narritakse igapäevaselt. Sest teatakse , et ta ei suuda vastu hakata.
Kiusatavad ei suuda end kuidagi kaitsta ega ka kellelegi sellest rääkida. Sest nad ei usalda kedagi, peale iseenda.Ning nad ei julge täiskasvanutele sellest rääkida. Nad on usu kaotanud teistesse kuna teda pidevalt pilgatakse. Ta ei suuda olla inimeste keskel ega suuda harjuda keskkonnaga, kus on über palju tundmatuid inimesi ning ei suuda nendega sõbruneda. Kiusatavatesse jääb jälg kogu eluks ning vahel ei suuda nad eluga isegi edasi minna. Nad hakkavad kooli vihkama ja nende elu hakkab minema allamäge. Tema hinded sageli langevad ja ta puudub tihti koolist. Neil on tihtipeale stress ja nende tervis on halb. Nad on pidevalt üleväsinud ja ei suuda enam edasi elada. Väga halbadel juhtudel ka kiusatav tapab , et saada vabaks sellest piinast, mis on teda tabanud. Kiusatav ei suhtle ega sõbrune kellegagi, sest ta kardab saada taaskord haiget.
Kiusatav olla on väga halb ja talumatu . Kiusajaks võib saada meist igaüks, kes tahab. Nagu Isaac Asimov on öelnud, et „vägivald on rumaluse viimane võimalus.“ Tuleb olla tark ja mitte kiusata ning elada vägivallavaba elu.
Tanel Sujev
Kes on kiusajad ja kiusatavad #1 Kes on kiusajad ja kiusatavad #2 Kes on kiusajad ja kiusatavad #3
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-05-18 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 51 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor tanelsujev Õppematerjali autor
koolivägivalla kohta kirjand

Sarnased õppematerjalid

Koolikiusamise õpimapp
15
docx

Koolikiusamise õpimapp

tõrjumine ja ignoreerimine. Kiusamine võib olla ka varjatud. See juhtub siis, kui üks õpilane või rühm õpilasi hakkab kiusama mõnda õpilast ja piisab vaid ähvardava näo tegemisest, et teistes taas hirmu tekitada. Kiusamisega pole tegu, kui kaks võrdset õpilast selgitavad oma vahekordi, riidlevad või kui kiusamise ja ilkumise objektiks satuvad juhuslikult erinevad õpilased. KEDA KIUSATAKSE JA KES KIUSAVAD ? Kiusamisega võib kokku puutuda väga erinevad lapsed, olgu nad siis kiusajad või olles ise kiusamise objektiks. Kiusajaks võib olla üks õpilane kui ka väike rühm õpilasi. Paljud teevad rühmas olles asju, mida nad üksi ei teeks. Kõige tavalistemaks kiusajateks on poisid üksi või väikestes rühmades, tüdrkud kiusavad enamasti rühmiti, kasutades kaudseid kiusamisviise. Just sellist kiusamist on õpetajatel raskem märgata. Poisid kasutavad enamasti otsesemaid ja füüsilisi kiusamisvorme. Tavaliselt on kiusatavad kiusajatega samast klassist

Sotsiaaltöö
KOOLIKIUSAMINE
31
docx

KOOLIKIUSAMINE

..............................................10 6.Mida võiks ette võtta kool ja koolitöötajad?.......................................................11 6.1 Mida võiks õpetaja teha klassi positiivse õhkkonna loomiseks?..................14 7.Vanemate roll kiusamisel?................................................................................. 16 7.1 Kuidas saavad vanemad oma lapsi aidata?.................................................18 8.Kiusaja, kiusatava või kõrvalseisja roll...............................................................20 8.1 Mida teha, kui näed, et kedagi kiusatakse?.................................................20 8.2 Mida teha, kui oled kedagi kiusanud?..........................................................21 8.3 Mida teha, kui sind kiusatakse?...................................................................22 8.4 Kiusamise põhjused ja tagajärjed............................................................

Ühiskond
Koolikiusamine Tartu Tamme Gümnaasiumi-9-ja 10-klassides
21
docx

Koolikiusamine Tartu Tamme Gümnaasiumi 9. ja 10. klassides

Uurin, kas koolikiusamist esineb enam füüsilises, verbaalses, sotsiaalses, väljapressimise või virtuaalses vormis. Töö eesmärk on mõista, kas kiusamine esineb rohkem 9. klassis, kus klassikaaslased tunnevad üksteist mitmeid aastaid või 10. klassis, kus klassikollektiiv ning uute klassikaaslaste suhted ja rollid on uued. Minu uurimustöö teema on tähtis, kuna koolikiusamine on koolikeskkonnas alati aktuaalne olnud. Kiusamine mõjutab palju kiusatava suhteid teiste inimestega ning tema edaspidist elu ja toimetulekut. See teema on ka minu jaoks tähtis, kuna olen isiklikult kiusamist kogenud oma klassikaaslaste poolt. Kiusamine, mis oli mulle suunatud, oli nii emotsionaalne kui ka füüsiline. See on ka põhjus, miks ma valisin just selle uurimistöö teema. Ma tahan koolikiusamisest rohkem teada saada, et seda ennetada. Koolikiusamise mõju väljendab ka Ameerika teismelise Amanda Toddi lugu. Tüdruk

Inimeseõpetus
Õpimapp-Koolikiusamine
16
docx

Õpimapp: Koolikiusamine

tõrjumine ja ignoreerimine. Kiusamine võib olla ka varjatud. See juhtub siis, kui üks õpilane või rühm õpilasi hakkab kiusama mõnda õpilast ja piisab vaid ähvardava näo tegemisest, et teistes taas hirmu tekitada. Kiusamisega pole tegu, kui kaks võrdset õpilast selgitavad oma vahekordi, riidlevad või kui kiusamise ja ilkumise objektiks satuvad juhuslikult erinevad õpilased. KEDA KIUSATAKSE JA KES KIUSAVAD ? Kiusamisega võib kokku puutuda väga erinevad lapsed, olgu nad siis kiusajad või olles ise kiusamise objektiks. Kiusajaks võib olla üks õpilane kui ka väike rühm õpilasi. Paljud teevad rühmas olles asju, mida nad üksi ei teeks. Kõige tavalistemaks kiusajateks on poisid üksi või väikestes rühmades, tüdrkud kiusavad enamasti rühmiti, kasutades kaudseid kiusamisviise. Just sellist kiusamist on õpetajatel raskem märgata. Poisid kasutavad enamasti otsesemaid ja füüsilisi kiusamisvorme. Tavaliselt on kiusatavad kiusajatega samast klassist

Sotsiaalpedagoogika
Referaat- Laps ja vägivald
14
doc

Referaat: "Laps ja vägivald"

Grupi vägivalla puhul pole tarvis nõuandeid, kuidas sellega hakkama saada või kuidas õppida seda taluma. Grupivägivallaks nimetatakse korduvat negatiivset tegevust ( füüsiline või psüühiline rünnak või kollektiivist väljatõrjumine), kus kaks või rohkem üksteist mõjutavat indiviidi on suunanud selle ühele indiviidile. Rühma vägivallale on tüüpiline ebaseaduslikkus või sõdimine ühiskondlike normide vastu ning et kiusajad õhutavad üksteist tegevusele. Ebaseaduslikkusele viitab muuhulgas seegi, et tõsise koolivägivalla tulemused tuleb tegijatel ja nende hooldajatel täielikult korvata. Uurimuste põhjal on kiusajate tüüpilisemateks omadusteks elavus, soov tähelepanu äratada ja kelkimisjanu. Ka on kiusajad sõprade hulgas suhteliselt hinnatud, kuigi kaaslaste arvates on nad tegelikult sisemiselt ebakindlad ja "pehmekesed". Kiusajad

Sotsiaaltöö
Kiusamine koolis ja selle mõju inimese hilisemale elule
10
docx

Kiusamine koolis ja selle mõju inimese hilisemale elule

· on paksemad kui teised; · on pikemad kui teised; · on aeglasemad kui teised; · on vaesemad kui teised; · on lihtsalt teistest erinevad. Kiusaja kiusamise põhjused: · Tahab tähelepanu saada. · Arvamus enesest on liiga hea või liiga halb. · Ei oska sõpru leida ega ise sõber olla. · Puudub süütunne ja võime mõista teiste tundeid. · Tal on lihtsalt igav. Kes on vaikiv enamus ehk kõrvalseisjad? · Need on õpilased, keda ei kiusata ja kes ise ei kiusa, kuid nad kardavad kiusamise ohvriks langeda. · Et hirmust kiusajatele vastu astuda üle saada, tuleb rääkida sõpradega ja usaldatava täiskasvanuga ning koos tegutseda. · Just nemad saavad kiusamist lõpetada · Vaikiva enamuse abi ja toetus annab ohvrile tunde, et ta ei ole üksi Kiusamise vormid Kiusamisel on mitmeid erinevaid vorme. See on teha, öelda või käituda viisil, mis teeb kellelegi haiget. Kiusamise vormid on:

Arengupsühholoogia
Koolis kiusamine
9
docx

Koolis kiusamine

Õpetaja saab vestelda kiusajatega, tähele panna ning arvestada kiusaja vajadusi, mis panevad last nii käituma. Vilunud pedagoog saab mõjutada kiusamise vastu võitlemisel kõige võimsamat ressurssi ­ kõrvalseisjaid ehk vaikivat enamust. 6 Kuidas koolikiusamine mõjutab inimest tulevikus? Soomes koolikiusamisega tegeleva Esko Leipälä käsitluse järgi saab 60% 12aastastest kiusajatest kohtuliku karistuse juba enne oma 25. sünnipäeva. Kiusatavad, kes oma probleemile lahendust ei leia, kapseldavad negatiivsed tunded endasse. Nad ei taju ennast adekvaatselt ega oska ennast väärtustada ega armastada. Ja nii nad võivadki ennast ise ka edaspidi kergekäeliselt ohvriks, väheväärtuslikuks inimeseks või luuseriks tunnistada. 7 Miks kiusaja kiusab? Kiusamise psühholoogiliseks mehhanismiks võib olla projektsioon. Kiusajat ärritab tema enda nõrkus ja millegi poolest vilets olemine

Ühiskonnaõpetus
Koolikiusamine
5
odt

Koolikiusamine

vähem sõbralikus koolis, ning seetõttu on nad kergemini haavatavad. Nad on sageli ka väiksemat kasvu kui teised ega ole ka veel nii enesekindlad. Eakaaslaste grupid muutuvad selles vanuses pidevalt ning sellest tulenevalt võib kiusamist kuni võimusuhte lõpliku väljakujunemiseni esineda sagedamini. Vanemaks saades suudavad noorukid ahistamisele rohkem vastu hakata, astudes välja nii enda kui teiste eest. Nende endised kiusajad võivad siis oma tähelepanu pöörata taas noorematele ja arvestades seda, et nendest vanemad klassid lõpetavad kooli, muutub potentsiaalsete kiisajate ring üha väiksemaks.

Vabaaeg




Kommentaarid (1)

siim525 profiilipilt
Siim-Markus Post: mul ei ava see fail lõpuga .dokx



tra fakk rsk
15:10 22-11-2011



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun