annab viirusele püsiva kuju. Kapsiid sisaldab valgulisi ankurmolekule, mis aitavad viirusel kinnituda peremeesraku membraanile. 3) Ümbris ei esine kõigil viirusosakestel. Moodustub viiruse väljumisel peremeesrakust, haarates kaasa osa peremeesraku membraanist. Väliskeskkonnas on viirus inaktiivne ja talitlema (ehk paljunema) hakkab peremeesrakku sisenedes. Paljunemine (ehk talitlemine) Toimub kahes etapis: 1. Nakatamine viirusosake kinnitub ankurmolekulide abiga peremeesraku membraanile. Seejärel läbib viirusosake membraani, lahustades kapsiidivalgud ja kaotades ümbrise. Peremeesraku tsütoplasmasse jõuab viiruse genoom, mis liigub paljunemiseks sobivasse rakuossa. 2. Paljunemine võib toimuda lüütilise või lüsogeense tsüklina: 1. Lüütilise tsükli korral hakkab viiruse genoom aktiivselt talitlema (paljunema) ja hävitab peremeesraku 2
hoida. Toit, mida doonor tarbib vereandmisele eelneval ja vereandmise päeval ei tohi olla liiga rasvane ning peab sisaldama piisaval hulgal vedelikku. Kindlasti tuleb 3 tundi enne vereandmist süüa. Kas vere andmine on ohutu? Võetav verekogus ei kahjusta doonori tervist, vere hulk taastub 24 tunni jooksul, rakulised osad 3 nädala jooksul. Kogu vereandmisel kasutatav materjal on ühekordseks kasutamiseks, seega on välistatud doonori nakatamine vere kaudu levivate viirustega. Vahe kahe vereandmise vahel peab olema vähemalt 60 päeva. Naised võivad verd anda kuni 4 ja mehed kuni 5 korda aastas. Miks peab vastama küsitluslehtedele enne vere andmist? Vereandmine peab olema ohutu nii vereandjale kui ka veresaajale. Kuna vereanalüüsi põhjal pole võimalik kõiki haigusi kindlaks teha, täidab iga doonor lihtsa küsimustiku oma tervisliku seisundi ja
suhtes (temperatuur, valgus, õhustatud, pH ja niiskus), katmine, kastmine ja hooldustööd. Komposti valmistamine ! komposti retsept, mikroobne aktiivsus, substraadi pinna kobestamine, füüsikalised tunnused, keemilised komponendid, õhustatus, niiskusesisaldus. 6. ÜLDINE TÖÖKÄIK (austerservik, siitake jt.) Tooraine peenestamine - substraadi valmissegamine ja niisutamine - substraadi autoklaavimine - substraadi jahutamine substraadi nakatamine ja kasvunõude/anumate täitmine - kasvunõu transport kasvuruumi - kasvunõude paigutamine riiulitele - substraadi läbikasvamine mütseeliga - (külmasokk ja kasvunõude transport viljumisruumi) viljakandvus - saagi koristamine - vana substraadi eemaldamine desinfektsioon - ammendatud substraadi käitlemine. 7. SEENESUVI JA SEENESÜGIS Vt. joonist. 8. AUSTERSERVIK On väärtuslik söögiseen. Esineb harva ka meil looduses. Ta on suur ja lihakas valkjashalli kuni
avaldumise), membraanile. Viirused on replikatsioonigeen (suunab seetõttu peremeesraku suhtes viiruse genoomi spetsiifilised. kahekordistumisele) Viiruse talitlemine Talitlemine tähendab viiruse genoomi kahekordistumist. See toimub peremeesraku tuumas. Pärast viiruse paljunemist peremeesrakk alati hukkub. Viiruste talitlemine koosneb 2 etapist: 1. Peremeesraku nakatamine- viirusosake kinnitub peremeesraku membraanile ankurmolekulidega. Algab viiruse kapsiidi valkude lagundamine ja viiruse genoom siseneb fagotsütoosi teel peremeesraku tsütoplasmasse. Sisenenud genoom liigub rakutuuma ja ühineb peremeesraku genoomiga. 2. Viiruse paljunemine- Peremeesraku genoomiga ühinenud viiruse genoom võib käituda 2 moodi: a) Jääb passiivseks ega hakka paljunema ehk on lüsogeenses olekus. Teatud
Gripp, hingamisteede põletikud, tuule-rõuged, mumps, punetised, leetrid. Kõhulahtisus (soolestiku põletikud, maksa-põletikud. Lastehalvatustõbi. Marutõbi. Soolatüükad. AIDS. Herpesviirus. HIV. Marutaudi põhjustav viirus. Marutaudis koer. Marutaud inimesel. Papilloomviirus. Rõugeid põhjustav viirus. Rõuged. Tuulerõugeid põhjustav viirus. Tuulerõuged. Gripiviirus Gripp on äge hingamisteede haigus, mida põhjustab nakatamine gripiviirusega. Gripiviiruse nakkusi esineb igal aastal. Vaktsineerimine annab kaitse gripiviiruse vastu 50- 80% juhtudest. Ülemaailmsed gripiepideemiad: Hispaania gripp (1918- 19) 20 ... 40 miljonit surnut; Aasia gripp (1957- 58) üle miljoni surnu; Hongkongi gripp (1968- 69) 700 000 surnut. Grippi põhjustab viirus. Gripp levib piisknakkusena. Gripi vastu aitab vaktsineerimine. Suurimad viirushaiguste puhangud Eestis
MINA KUI TEISTE MÕJUTAJA Mõjutamine on inimeste allutamine enda tahtele. Mõjutamine saab olla nii positiivne kui ka negatiivne. Positiivne mõjutamine väljendub selles, kui inimest on mõjutatud ning see on mõjutatavale kasulik. Negatiivse mõjutamise korral kogeb mõjutatav halba või teda kahjustavat tagajärge. Mõjutamiseks on mitmeid erinevaid meetmeid. Kõige tavalisem on nakatamise meetod. Rääkides kannad oma emotsioone üle teisele inimesele. Nakatamine ei pea olema tahtlik, see võib tekkida iseeneslikult. Enda kohta võin öelda, et põhikoolis ja gümnaasiumis suutsin ma inimesi oma paanika või ärevustundega nakatada. Tihti oli see seotud mõne koolitööga, mis mind murelikuks või ärevaks tegi. Oma käitumisega suutsin ka kaasõpilased murelikuks muuta. Inimeste mõjutamiseks saab kasutada samuti sisendamist. Sisendamine on eesmärgipärane tegevus. Sisendamismeetodit kasutatakse väga palju reklaamides.
Mittenakkuslik- Mikroorganisme ei leita SEENHAIGUSTE DIAGNOOS *Otsida iseloomulikke struktuure ( hüüfe, eoseid , viljakehi) *teha preparaat ikroskoobiga vaatlemiseks *otsida milline patogeen vastab kirjeldusele *Panna taim märgkambrisse ja oodata kas sealt kasvab midagi välja *isoleerida koest hüüfid ja kasvatada kunstsöötmel BAKTERHAIGUSTE DIAGNOOS *peremeest. Ja sümptomite järgi saab tihti haiguse määrata *puhastkult. Kasvatamine seejärel sama peremeestaime nakatamine *määrata kas G+ või G- *toitumistüüpidel ja DNA-l põhinevad testid VIIRUSTE DIAGNOOS *Sümptomite põhjal *ELISA *indikaatorite nakatamine *elektroonmikroskoobiga *DNA analüüsil põhinevad meetodid Koch'i postulaat *Kahtlustatav haigustekitaja peab olema kõigis kahjustatud taimedes *Organism tuleb eraldada haigest taimest ja viia puhaskultuuri
Süüfilise haigusetekitajad levivad 1) sugulise nii vaginaalse, oraalse kui anaalse kokkupuute teel 2) nakatunud rasedalt naiselt lootele 3) erandina võib nakatuda kaasasündinud süüfilisega lapse suudlemisel 4) kontrollimata doonorivere ülekandmisel. Süüfilise lõimetuseperioodi pikkuseks on 10 päeva kuni kolm kuud (keskmiselt kolm nädalat) Süüfilisehaige on kõige nakkavam haiguse alguses; peale 4 aastat pole nakatamine tõenäoliselt enam võimalik. Sümptomid Süüfilis jaotub kolme staadiumi: esmane, teisene ja kolmandane. Esmane süüfilis. Peale 3 nädalast peiteperioodi ilmub mikroobi sisenemiskohale sõlmeke, millest tekib väike tihke haavand, mida nimetatakse esmashaavandiks. Enamasti on neid üks, vahel ka mitu. Haavandis on palju mikroobe ja see on väga nakkusohtlik. 90% esmashaavandeist esineb
Macintoshi arvutid olid samuti haavatavad, sest mainitud programmid olid saadaval ka Mac OS'ile. Mõned Microsoft Word'i vanemad versioonid lubavad makrodel imiteerida end tühjade ridadega. Kui kaks makroviirust nakatavad dokumendi samaaegselt, võib nende kombinatsioon olla tuvastatav täiesti uue pahalasena. Viirused on ka võimelised saatma arvutikasutaja nimekirjas olevatele kontaktidele linke veebisaitidele, mille eesmärgiks on külastajate tehnika nakatamine. Aastal 2002 teatati viirustest, mis kasutavad murdskirptimist (lüh. XSS). Selliste pahavaraliste failidega on seotud mitmeid juhtumeid MySpace'i ja Yahoo saitidel. Nakatumisstrateegiad Et viirus saaks paljuneda, peab olema võimaldatud programmijuppide jooksutamine ning arvuti mälusse kirjutamine. Selle tõttu kinnitavad paljud programmid end käivitatavate failide külge, mis võivad olla kasutaja poolt installeeritud tarkvara osaks. Strateegia abil
Lähis-Ida rahutusi vaadates peaks olema selge, et klassikaliste revolutsioonide ajastu on möödas ja alanud on uus ajajärk, kus revolutsioone tehakse interneti ja sotsiaalmeedia abil. Paljude vaatlejate arvates liikus info rahutuste kohta kiiresti läbi Facebooki, Youtube'i ja teiste sotsiaalmeedia kanalite. Et miljon inimest tänavatele saada, oleks eelmisel ajastul olnud vaja teha kuudepikkust põrandaalust organiseerimistööd, kuid täna sotsiaalvõrgustikele on mässumeelsete nakatamine vaid tundide küsimus. Ilmselt on Põhja-Aafrika sündmused ainult esimene samm sotsiaalmeedia revolutsioonide ajastul ja demokraatia arengut ei saa edaspidi käsitleda ilma uue meedia osakaalu arvestamata. Maailmas on piisavalt "kõva käega" juhitud piirkondi, kus analoogilised sündmused võivad ees oodata. Sotsiaalmeedia kasulikkuse näited: · Infotehnoloogiliste probleemide tõttu edastasid 2011. aasta Riigikogu
Tekitajaks on mikroob Treponema pallidum. Süüfilis nakkab inimeselt inimesele otsese (tavaliselt seksuaalse) kontakti teel. Teoreetiliselt võib nakatuda ka verega, kuid doonoriverd kontrollitakse spetsiaalsete testidega, mis välistavad selle võimaluse. Tavaliselt tungib mikroob organismi suguelundite või suu piirkonnas, levib edasi lümfisõlmedesse ja paljuneb, kuni teda on piisavalt palju, et sümptomid avalduks. Süüfilisehaige on kõige nakkavam haiguse alguses; peale 4 aastat pole nakatamine tõenäoliselt enam võimalik. 4 Süüfilis jaotub kolme staadiumi: · esmane, · teisene · kolmandane. Ravi: Enne antibiootikume oli süüfilis ravimatu. Õnneks on tänapäeval ravimid väga efektiivsed ning haigus allub hästi ravile. Ravi pikkus sõltub süüfilise staadiumist. Peale ravi lõppu on vajalik kontroll umbes 3 kuu tagant. Ennetamine:
kasvukeskkonna suhtes (temp, valgus,õhustatus, ph ja niiskus) katmine, kastmine ja hooldustööd Komposti valmistamine · Komposti retsept, mikroobne aktiivsus, substraadi pinna kobestamine, füüsikalised tunnused, keemilised komponendid, õhustatus, niiskusesisaldus 6. Üldine töökäik (austerservik , siitake jt. ): Tooraine- peenestamine- substraadi valmissegamine ja niisutamine- substraadi autoklaavimine- substraadi jahutamine- subst.nakatamine ja kasvunõude/anumate täitmine- kasvunõu transport kavuruumi- kasvunõude paigutamine riiulitele- substraadi läbikasvamine mütseeliga- (külmasokk ja kasvunõude transport viljumisruumi)- viljakandvus- saagi koristamine- vana substraadi eemaldamine- desinfektsioon- ammendatud substraadi käitlemine 7. Seenesuvi ja Seenesügis Vt. joonis 8. AUSTERSERVIK On väärtuslikuks söögiseen . Esineb harva ka meil looduses. Ta on suur ja lihakas valkjashalli
Tekitajaks on mikroob Treponema pallidum. Süüfilis nakkab inimeselt inimesele otsese (tavaliselt seksuaalse) kontakti teel. Teoreetiliselt võib nakatuda ka verega, kuid doonoriverd kontrollitakse spetsiaalsete testidega, mis välistavad selle võimaluse.Tavaliselt tungib mikroob organismi suguelundite või suu piirkonnas, levib edasi lümfisõlmedesse ja paljuneb, kuni teda on piisavalt palju, et sümptomid avalduks. Süüfilisehaige on kõige nakkavam haiguse alguses; peale 4 aastat pole nakatamine tõenäoliselt enam võimalik. Süüfilis jaotub kolme staadiumi: esmane, teisene ja kolmandane. Esmane süüfilis. Peale 3 nädalast peiteperioodi ilmub mikroobi sisenemiskohale sõlmeke, millest tekib väike tihke haavand, mida nimetatakse esmashaavandiks. Enamasti on neid üks, vahel ka mitu. Haavandis on palju mikroobe ja see on väga nakkusohtlik. 90% esmashaavandeist esineb suguelundeil, 10% suus, pärasoole piirkonnas ja mujal. Ka lümfisõlmed suurenevad, kuid on valutud.
DNA või RNA) Valkude olemasolu (mõnel juhul Puudub iseseisev ainevahetus lipiidid või süsivesikud) Võime evolutsioneeruda/muteeruda Ei saa iseseisvalt paljuneda, peavad ühe osa oma elust veetma rakus Eluetapid · raku nakatamine(raku pinnaga seondumine ankurmolekulide abil) · viiruse sisenemine rakku 1. ümbrisega viirus: sulatab ümbrise rakumembraanida kokku, sisestab kapsiidi 2. ümbriseta viirus: endotsütoos või sisenemine otse läbi rakumembraani(sissesopistumine) · replikatsioon e. viiruse genoomi paljunemine rakutuumas või tsütoplasmas. Staadiumid: 1. varane e. ettevalmistav 2. hiline e
Tekitajaks on mikroob Treponema pallidum. Süüfilis nakkab inimeselt inimesele otsese (tavaliselt seksuaalse) kontakti teel. Teoreetiliselt võib nakatuda ka verega, kuid doonoriverd kontrollitakse spetsiaalsete testidega, mis välistavad selle võimaluse. Tavaliselt tungib mikroob organismi suguelundite või suu piirkonnas, levib edasi lümfisõlmedesse ja paljuneb, kuni teda on piisavalt palju, et sümptomid avalduks. Süüfilisehaige on kõige nakkavam haiguse alguses; peale 4 aastat pole nakatamine tõenäoliselt enam võimalik. Sümptomid ehk avaldumine Süüfilis jaotub kolme staadiumi: esmane, teisene ja kolmandane. Esmane süüfilis. Peale 3 nädalast peiteperioodi ilmub mikroobi sisenemiskohale sõlmeke, millest tekib väike tihke haavand, mida nimetatakse esmashaavandiks. Enamasti on neid üks, vahel ka mitu. Haavandis on palju mikroobe ja see on väga nakkusohtlik. 90% esmashaavandeist esineb suguelundeil, 10% suus, pärasoole piirkonnas ja mujal
organeid haaravaks) haiguseks.Süüfilis nakkab inimeselt inimesele otsese (tavaliselt seksuaalse) kontakti teel. Teoreetiliselt võib nakatuda ka verega, kuid doonoriverd kontrollitakse spetsiaalsete testidega, mis välistavad selle võimaluse. Tavaliselt tungib mikroob organismi suguelundite või suu piirkonnas, levib edasi lümfisõlmedesse ja paljuneb, kuni teda on piisavalt palju, et sümptomid avalduks. Süüfilisehaige on kõige nakkavam haiguse alguses; peale 4 aastat pole nakatamine tõenäoliselt enam võimalik. Lokaalsena (ainult ühe organiga piirduvana) algav haigus võib teatud aja pärast muutuda süsteemseks (paljusid organeid haaravaks) haiguseks. Sümptomid ehk avaldumine Süüfilis jaotub kolme staadiumi: esmane, teisene ja kolmandane. 4 Esmane süüfilis. Peale 3 nädalast peiteperioodi ilmub mikroobi sisenemiskohale
mitmesugustes tegevustes ja sellest tulenev inf.-otsida tegevusi, kust tulevad õnnestumised. 19. Johari aken ja sellest järelduv Tunnen Ei tunne Teised näevad Avalik mina Teadvustamata mina Teised ei näe Salajane mina Tundmatu mina Järeldub, et mida rohkem ennast avame, seda rohkem saadakse meist aru. 20. Mõjutamise viisid ja vahendid 1. Nakatamine- emotsioonide ülekanne nakatamise teel. Võimendub inimmassis. 2. Sisendamine- eesmärgipärane mitteargumenteeritud mõjutamine. Informatsiooni mittekriitiline vastuvõtt. Reklaam. 3. Veenmine- mõjutamine loogilise argumentatsiooni abil, intellektuaalne tegevus. 4. Tõe tahtlik moonutamine- demagoogia. Kasutatakse teatud kindlaks kujunenud võtteid. 5. Veetlemine, mõjutamine välimuse abil- ilusale inimesele omistatakse
uvad, evolutsioneeruvad 2. Nimeta viiruste tunnuseid, mis lähendavad neid eluta loodusele? - ei suuda iseseisvalt paljuneda - puudub aine- ja energiavahetus - puudub rakuline ehitus 3. Kirjelda viiruste ehitust? Täpsusta! - genoom - DNA või RNA - kapsiid - ümbritseb genoomi, koosneb viirusvalkudest - (ümbris) - pärineb peremeesraku membraanist, ainult osadel viirustel 4. Kirjelda viiruste paljunemise etappe. 1.raku nakatamine 2. genoomi eraldumine kapsiidist 3. genoom hakkab ümber korraldama raku ainevahetust 4. viiruseosade süntees lüütiline 5. viiruste kokkupanek 6. raku surm ehk lüüs lüsogeenne 5. viirusega nakatunud rakk paljuneb 5. Nimeta, milliseid geene sisaldavad viirused. - replikatsiooni - regulaator - struktuur 6. Kuidas valivad viirused endale peremeesrakku? viirus kinnitub rakumembraani küljes olevatele retseptoritele tänu antiretseptoritele mis tunnevad
- Muteeruvad energiavahetus, kasv, areng, reageerimine) - Evolutsioneeruvad 3. Kirjelda viiruste ehitust? Täpsusta! - genoom - DNA või RNA - kapsiid - ümbritseb genoomi, koosneb viirusvalkudest - (ümbris) - pärineb peremeesraku membraanist, ainult osadel viirustel 4. Kirjelda viiruse paljunemise etappe. 1. raku nakatamine 2. genoomi eraldumine kapsiidist 3. genoom hakkab ümber korraldama raku ainevahetust 4. viiruseosade süntees lüütiline 5. viiruste kokkupanek 6. raku surm ehk lüüs lüsogeenne 5. viirusega nakatunud rakk paljuneb 5. Nimeta, milliseid geene sisaldavad viirused?(3) - regulaatorgeenid (kindlustavad viiruse ja genoomi paljunemise) - retseptorgeenid (mõjutavad peremeesraku ainevahetust)
kõikumisega ja kliimasoojenemisega. Elutsükkel ja mõju taimedele · Elab mullas ja taimekudedes, võib võtta erinevaid vorme ja võib liikuda vees. · Ebasobivate tingimuste korral muutuvad klamüdospoorideks. · Sobivate tingimuste juures klamüdospoorid idanevad, tootes mütseele ja sporangiat. · Sporangiad valmivad ja levitavad zoospoore, mis nakatavad taimejuuri, sisenedes juurde juuretipu tagant. · Zoospores peavad ujuma läbi pinnasevee, seega on nakatamine tõenäolisem niiskemates muldades. · Mycelia kasvab läbi juure omastades karbohüdraate ja toitaineid, hävitades juurekudede struktuuri, ,,mädandades" juure, ja takistades taime vett ja toitaineid omastamast. · Sporangia ja klamüdopoorid tekitavad nakatunud juurel mütseeli ja haigus levib järgmisele taimele. Sümptomid · Sümptomid on erinevad: tekitab juuremädanikku, haavandeid ja nekrootilisilaike
On imaginaarne, kuid isiksus on organiseeritud süsteem, mis avaldub käitumises, mõtlemises ja tunnetes. Mõned inimesed on eneseteadlikumad, nende kontseptsioon on põhjalikum ja mitmekülgsem ning nad on edukamad. 15. Johari aken ja sellest järelduv Tunnen Ei tunne Teised Avalik mina Teadvustamata mina näevad Teised Salajane mina Tundmatu mina ei näe Järeldus: Mida rohkem te ennast avate, seda rohkem teist aru saadakse. 16. Mõjutamise viisid Nakatamine emotsioonide ülekanne vahetul suhtlemisel toimub alati nakatamise teel. Kõige nakkavam emotsioon paanika (USA-s 1938.a. 1 200 000 inimest elasid üle peale kuuldemängu).Nakatumine võimendub inimmassis, kuid ka organiseeritud suurtes gruppides (nt teatriauditoorium) Sisendamine eesmärgipärane mitteargumenteeritud mõjutamine. Silmas peetakse informatsiooni mittekriitilist vastuvõttu. Behterev sisendus kutsub esile seisundi, mis ei vaja tõendeid ega loogikat
organiseeritud süsteem, mis avaldub käitumises, mõtlemises ja tunnetes. Mõned inimesed on eneseteadlikumad, nende kontseptsioon on põhjalikum ja mitmekülgsem ning nad on edukamad. 16. Johari aken ja sellest järelduv Tunnen Ei tunne Teised Avalik mina Teadvustamata mina näevad Teised Salajane mina Tundmatu mina ei näe Järeldus: Mida rohkem te ennast avate, seda rohkem teist aru saadakse. 17. Mõjutamise viisid Nakatamine emotsioonide ülekanne vahetul suhtlemisel toimub alati nakatamise teel. Kõige nakkavam emotsioon paanika (USA-s 1938.a. 1 200 000 inimest elasid üle peale kuuldemängu).Nakatumine võimendub inimmassis, kuid ka organiseeritud suurtes gruppides (nt teatriauditoorium) Sisendamine eesmärgipärane mitteargumenteeritud mõjutamine. Silmas peetakse informatsiooni mittekriitilist vastuvõttu. Behterev sisendus kutsub esile seisundi, mis ei vaja tõendeid ega loogikat
Teiste hinnangute jälgimine ja sellest tulenev informatsioon Enese jälgimine mitmesugustes tegevustes ja sellest tulenev informatsioon - otsida tegevusi, kust tulevad õnnestumised. 19. Johari aken ja sellest järelduv Tunnen Ei tunne Teised Avalik mina Teadvustamata mina näevad Teised Salajane mina Tundmatu mina ei näe Järeldus: Mida rohkem te ennast avate, seda rohkem teist aru saadakse. 20. Mõjutamise viisid ja vahendid Nakatamine emotsioonide ülekanne vahetul suhtlemisel toimub alati nakatamise teel. Kõige nakkavam emotsioon paanika (USA-s 1938.a. 1 200 000 inimest elasid üle peale kuuldemängu).Nakatumine võimendub inimmassis, kuid ka organiseeritud suurtes gruppides (nt teatriauditoorium) Sisendamine eesmärgipärane mitteargumenteeritud mõjutamine. Silmas peetakse informatsiooni mittekriitilist vastuvõttu. Behterev sisendus kutsub esile seisundi, mis ei vaja tõendeid ega loogikat
keskkonnas eksisteerida, ka annab viirusele püsiva kuju. Kapsiid sisaldab valgulisi ankurmolekule, mis aitavad viirusel kinnituda peremeesraku membraanile. 3) Ümbris ei esine kõigil viirusosakestel. Moodustub viiruse väljumisel peremeesrakust, haarates kaasa osa peremeesraku membraanist. Väliskeskkonnas on viirus inaktiivne ja talitlema (ehk paljunema) hakkab peremeesrakku sisenedes. Paljunemine (ehk talitlemine) Toimub kahes etapis: I. Nakatamine viirusosake kinnitub ankurmolekulide abiga peremeesraku membraanile. Seejärel läbib viirusosake membraani, lahustades kapsiidivalgud ja kaotades ümbrise. Peremeesraku tsütoplasmasse jõuab viiruse genoom, mis liigub paljunemiseks sobivasse rakuossa. II. Paljunemine võib toimuda lüütilise või lüsogeense tsüklina: a. Lüütilise tsükli korral hakkab viiruse genoom aktiivselt talitlema (paljunema) ja hävitab peremeesraku
keskkonnas eksisteerida, ka annab viirusele püsiva kuju. Kapsiid sisaldab valgulisi ankurmolekule, mis aitavad viirusel kinnituda peremeesraku membraanile. 3) Ümbris ei esine kõigil viirusosakestel. Moodustub viiruse väljumisel peremeesrakust, haarates kaasa osa peremeesraku membraanist. Väliskeskkonnas on viirus inaktiivne ja talitlema (ehk paljunema) hakkab peremeesrakku sisenedes. Paljunemine (ehk talitlemine) Toimub kahes etapis: I. Nakatamine viirusosake kinnitub ankurmolekulide abiga peremeesraku membraanile. Seejärel läbib viirusosake membraani, lahustades kapsiidivalgud ja kaotades ümbrise. Peremeesraku tsütoplasmasse jõuab viiruse genoom, mis liigub paljunemiseks sobivasse rakuossa. II. Paljunemine võib toimuda lüütilise või lüsogeense tsüklina: a. Lüütilise tsükli korral hakkab viiruse genoom aktiivselt talitlema (paljunema) ja hävitab peremeesraku
normaalse mikrofloora osad. Koloniseerivad tavaliselt inimese nahka, ülemisi hingamisteid, seedekulglat ja kuseteid. Corynebacterium Meditsiiniliselt olulised Corynebcteriumi liigid. C. diphtheria · nakatab peamiselt inimesi ja teda leidub ka tervetel inimestel (kandjad). Nakatumine toimub peamiselt süljepiisakeste kaudu, kuid difteroidsete nahahaavandite puhul on nahakontakti kaudu nakatamine ka võimalik. Difteeriatoksiin · See on valguline. Oli esimene eksotoksiin, mis avastati. Toksiini kodeeritakse lüsogeense faagi genoomiga. Toksiini toodab bakter, kes on limaskestale kinnitunud ja toksiin kandub verega üle kogu keha laiali. Toksiin kahjustab ka südamelihast, neere ja perifeerseid närve. Toksiini tootmine indutseerub rauavaeses keskkonnas. · Toksiini toimemehhanismiks on valgusünteesi blokeerimine. Kohas, kust
ohurühm II Töötajatel soovitatav mitte Gripiviirused (tüübid A,B,C) – 2. ohurühm viibida tööl hingamisteede Viirused Paragripiviirused (tüübid 1-4) – 2. ohurühm III nakkushaigusega – võimalik teiste nakatamine. Töötajaid, Adenoviirused – 2. ohurühm kes peavad palju erinevate Kokkupuude ja võimalus nakatumiseks on inimestega verbaalselt
imbumine veresoontest kudedesse või kudede pinnale) Õhukottide paksenemine ja tuhmumine Üksikjuhtudel hemorraagiad eesmaos Diagnoosimine · Viiruse isoleerimiseks (põrn, kopsud ,peaaju) Kanaembrüote nakatamine Kana fibroblastide nakatamine · Viiruse identifitseerimine HAR, PCR · Antikehade määramine HAPR, ELISA Ennetamine Intranasaalne vaktsineerimine Ikosaeedriline SIGADE PARVO Ilma lipiidse ümbriseta Põhjustaja: Parvoviridae Parvovirus Üheahelaline DNA Sigade parvoviirus
· isiku tasandil inimesele omase mängutarbega · sotsiaalsel tasandil rituaalse käitumisega Teatri vastuvõtt on: · kollektiivne o Vastuvõtja ei saa vabalt reguleerida vastuvõtu käiku o Ühiskogemus intensiivistab ja ühtlustab etenduse vastuvõttu. Seejuures mõni emotsioon võimendub, teine nõrgeneb o Etenduse ajal toimub suhtlemine ka vaatajate vahel: pilguvahetused, repliigid, üksteise emotsionaalne "nakatamine". Televisioonis ja raadios teater vs teatris teater: o Tehnilised tegurid. - tekib niisuguseid väljendusvõimalusi, mis teatris puuduvad. Näiteks saab rezissööri vaatenurka vahendada kaameraliikumise lähi- ja kaugvõtete kombineerimise, mitmesuguste tehniliste trikkidega. Tehnilised vahendid muudavad vastuvõtusituatsiooni. o Kaamera lubab lavastajal määrata vaatepunkt ja seda soovikohaselt vahetada.
mille eesmärgiks on identiteedivargus. Mõned Phishingu poolt saadetud e-mailid salvestavad salaja mingi viiruseprogrammi, mis kogub arvutikasutaja infot kurjategijatele. Kui arvuti on viirusega nakatunud, siis pangasaitidel ja muudel kontodel ilmuvad lisaaknad. See ongi tõestus sellest, et kasutaja arvutisse on sisse häkitud. Kuna enamus inimesi ei vaevu süvenema, millele nad klikkavad ja kuidas, siis on häkkeritel sellise pahavaraga arvutite nakatamine väga lihtne. Lihtsamaid Phishingu rünnakuid võib esineda mitmetel viisidel: kiireloomulised mailid, mis teavitavad, et kasutaja konto on suletud, ja millele peab kiiresti vastama, et konto kiiresti avada, kuigi selle link ei vii reaalsele kontole. Lisaks on paljud e-mailid kirjavigadega. Oskuslikumad Phishingu ründajad teevad järgi korralike veebilehtesid, 11
· võimaldab paljundada taimi, mille seemnete idanemine võtab väga palju aega) · võimaldab säilitada väga spetsiifilist geneetilist eripära c. Loomarakud: hübridoomsed rakud, mille eripäraks on spetsiifiliste antikehade saamine. Hübridoomrakkude abil saab toota vaktsineerimiseks vajalikke antikehi Paljunemine Vegetatiivne paljundamine o Taimedel o Seentel kasvusubstraadi nakatamine seeneniidiga o Loomadel kloonimine: Embrüokloonimine (sügoodi või embrüo jagamine kaheks või enamaks osaks Tuumkloonimine (keharakust võetakse tuum ja see asendatakse sügoodi tuumaga Suguline paljunemine: o Polüovulatsioon hormoonide abil kümnete munarakkude valmimine o Munarakkude eraldamine kehast munarakud loputatakse munajuhadest välja o Kehaväline viljastamine o Embrüode teke
Viirus sisaldab teksti "V boot sektore zaraza". Tekst on kodeeritud ja seda ei ole näha isegi mälus. Augusti jooksul näitab viirus seda teadet igal käivitamisel. Zaraza ei sisalda hävitavat koodi. Vea tõttu koodis jääb viirus sageli 386/486 protsessoriga arvutitel rippuma. Zaraza suudab nakatada vaid neid kõvakettaid, mille aktiivne DOS-partition on suurem kui 10,6 MB. 4.7 Shifting Objective. Siiamaani on kõikide viiruste üheks vältimatuks omaduseks olnud käivituvate failide nakatamine. Ent seda vaid 1994.a. alguseni. Nimelt siis tuli avalikkuse ette Shifting Objective, esimene viirus, mis ei nakata käivituvat koodi. Selle asemel lisab ta end hoopis OBJ moodulitele. (OBJ fail on vaheaste programmide lähtetekstide ja käivitatava koodi vahel.) Mitte kõik inimesed ei kirjuta programme ja mitte kõik programmeerijad ei kasuta selleks C -d või assemblerit -seega nende arvutites Shifting Objective ei levi. OBJ fail on põhimõtteliselt muutuva pikkusega kirjete jada
17 (tavaliselt seksuaalse) kontaktiteel. Teoreetiliselt võib nakatuda ka verega, kuid doonoriverd kontrollitakse spetsiaalsete testidega, mis välistavad selle võimaluse. Tavaliselt tungib mikroob organismi suguelundite või suu piirkonnas, levib edasi lümfisõlmedesse ja paljuneb, kuni teda on piisavalt palju, et sümptomid avalduks. Süüfilisehaige on kõige nakkavam haiguse alguses; peale 4 aastat pole nakatamine tõenäoliselt enam võimalik. Süüfilise esimesed sümptomid ilmnevad kuu aja jooksul pärast nakatumist. Nakatumiskohale tekib üks või mitu tihket, valutut, roosakaspunast haavandit, mis võivad olla ka mittemärgatavates kohtades. Järgneb selle kehapiirkonna lümfisõlmede suurenemine. Haavandid (aga mitte haigus) paranevad iseenesest ka ravimata juhtudel. Süüfilis kulgeb edasi tsükliliselt, iseloomulikud on nahalööbed. Tsüklite vaheaegadel nähud puuduvad. Üldnähud
Virus (HPV), mille levikust ja ennetamisest ollakse suhteliselt vähe teadlikud. Papilloomiviirused on väikesed ja väga salakavalad DNA viirused, mis ei anna esialgseid sümptomeid. Inimesel on neid teada üle 100 tüübi. Enamik neist tekitavad healoomulisi käsnjaid moodustisi, mis on madala riski HPV-d. Halvaloomulisi kasvajaid tekitavad kõrge riski ehk onkogeensed HPV-d. Referaadis tuleb käsitlusele papilloomviiruste üldine iseloom - nakatamine, paljunemine, hiaguse teke, levik; madala riski HPV-de poolt põhjustatud healoomulised kasvajad - soolatüükad ja kondüloomid ning sellised onkogeensed HPV haigused nagu nahavähk ja emakakaelavähk. Iga haiguse puhul on inimese jaoks oluline teada, kuidas sellest hoiduda ja millised võimalused on raviks, kui ollakse juba haigestunud. 4 1. PAPILLOOMIVIIRUS
Transgeensete loomade konstrueerimisel on 2 metoodilist lähenemist. Enamasti süstitakse rekombinantne DNA viljastatud munarakku. Süstitav DNA võib olla kas lineaarne või rõngasmolekul. Lineaarne DNA integreerub genoomi ligi 5 korda efektiivsemalt kui tsirkulaarne DNA. Tavaliselt süstitakse ühte munarakku sadu kuni tuhandeid rekombinantse DNA molekule. Sisseviidud DNA integreerub genoomi suvalistesse kohtadesse. Teiseks transgeensete loomade konstrueerimise võimaluseks on embrüode nakatamine retroviiruste baasil konstrueeritud rekombinantsete DNA molekulidega. 53. Mille poolest erineb transgeense looma ja transgeense taime konstrueerimine? Taime rakkudel on teatud kemikaalide mõjul võime dedifferentseeruda. Mistõttu võib ükskõik millisest taime osast saada uue organismi. Loomade puhul nii teha (veel) ei saa. Rekombinantse DNA sisseviimiseks taimerakku on erinevaid meetodeid. DNA kas "tulistatakse" volframi või
Selle tulemusena moodustuvad korduvjärjestused on viirustele väga olulised. 4. Genoomi elementide ümbervahetus. Viiruse antiretseptor- virioni component (valk, glükproteiin), mille abil virion seondub peremeesrakule. Viiruse retseptor- peremeesraku pinnamolekul, millele virion seondub. Viiruse retseptoriks võivad olla valgud, glükoproteiinid, lipopolüsahhariidid, fosfolipiidid. Infektsiooni algus, raku nakatamine. Raku sisenemiseks vajavad ssRNA genoomsed faagid bakteri niitjaid struktuure- pilid, mis on viirusele retseptoriks: E.coli F (-sex) pili; Pseudomonas, caulobakter nn. Polaarne pili Faagid seonduvad pili külgedele A- valgu (antiretseptori) kaudu, kattevalk pole seondumiseks oluline. Faagi peremeesteringi määrab ära sobiva pili olemasolu raku pinnal. Seondumine pili struktuurile kutsub esile A-valgu lõikamise kaheks fragmendiks (15kDa ja 24kDa)
uuritava geeni poolt määratava valgu järjestusega on neis GFP sünteesi määrav DNA- järjestus. Moodustuv hübriidne valk on sel juhul rakus UV valguses helenduv ja kvantitatiivselt mõõdetav. GFP valku saab kasutada ka valkude uurimisel elusrakus in situ tingimustel. 53. Kuidas konstrueerida üht transgeenset looma? 1. Rekombinantse DNA mikrosüstimine viljastatud munarakku haploidse tuuma naabrusse. 2. Embrüote nakatamine viirustega, kasutades tavaliselt rekombinantsete DNA- molekulide viimist retroviiruse või lentiviiruse vektorisse, mis inertseeruvad peremeesraku kromosoomi koosseisu. 3. Rekombinantse DNA viimine embrüonaalsetesse tüvirakkudesse enne nende injektisooni varase arengujärgu embrüosse. 4. Tuuma transplatsioon, kus vähem või rohkem diferentseerunud somaatilise raku tuum inserteeritakse munarakku, kust viimase enda tuum on varem eemaldatud. 54
spetsialiseerumine suurendab mitmekesisust. 8. Millised evolutsioonilised faktorid ja kuidas mõjutavad parasiitide virulentsust? Looduslik valik eelistab neid parasiite, kes paljunevad kiiremini ja seega söövad kiiremini peremehe ära. Toimub korduvnakatamine erinevate tüvede poolt. Erinevate indiviidide vahel toimub konkurents ja see kasvatab virulentsust. Üks parasiit on teistest kohasem. Virulentsus kasvab. Miks virulentsus kahaneb? Toimub ühekordne nakatamine. Üks parasiidi indiviid ja tema õed-vennad. Sugulaste vastu konkurents ei ole kasulik ja seega levivad need variandid, mis alandavad virulentsust. Ka mõjutab ülekanne horisontaalne või vertikaalne? Vertikaalse puhul on tähtis vanem-järglane olukord, peab langetama virulentsust, et peremees jõuaks sigida. Tihti esinevad ühekordne nakatamine ja vertikaalne ülekanne koos lõivsuhe selle eest on virulentsuse alandamine. Ka vaktsineerimine mõjutab virulentsust, nt kasvu
üksikahelaline T-DNA, seotakse kaitsvate valkudega ja transporditakse taimerakku konjugatsioonisarnasel meetodil. T-DNA siseneb taimeraku tuuma, kus ta integreerub taime kromosoomse DNA-ga. 9. Transgeensete loomade saamisviisid A. Rekombinantse DNA mikrosüstimine pronukleuse lähedusse. B. Somaatiliste rakkude reprogrammeeritud tuumade transplantatsioon tuumata munarakku. C. Viljastatud munaraku nakatamine viiruseseoselise transgeeniga. D. Selekteeritud embrüonaalsete tüvirakkude süstimine blastotsüsti. 10. Kloonimine loomadel Kloonimine – tõuomaduste parandamiseks Esimene loom, keda klooniti, oli kahepaikne - leopardkonn (Rana pipiens), embrüonaalse raku tuum viidi tuumata munarakku Robert Briggs ja Thomas J. King, 1952 – leopardkonna embrüo arenes kuni kullese staadiumini J. B. Gurdon – 1958 – kloonimine embrüonaalse raku tuumaga
mõju geeniekspressioonile, valkude modifikatsioonidele, mingitele kindlatele protsessidele rakus – näiteks apoptoos, transport jne. o Bakterite raamatukogu, kus erinevad kloonid toodavad erinevaid pikki kaheahelalisi RNA-sid, lisatakse toidule. o Drosophila rakud võtavad RNA söötmest ise sisse. Organismi tasemel süstimine embrüodesse. o Transfektsioon või nakatamine retroviirusvektorite raamatukoguga, mis sisaldavad erinevaid shRNA-sid. Funktsionaalsete partnerite ja märklaudgeenide otsing - geneetika ja funktsionaalne genoomika. Kasulikud transgeenid. Viirusvastaseid siRNA vektoreid kandvad haigusresistentsed taimed. Putuk-kahjurite vastast RNAi vektorit kandvad transgeensed taimed. Seemneteta tomatid. Geeniteraapia, haiguste diagnostika
· algsed tähelepanekud, et teatud haigused levisid ,,nähtamatute agentide" vahendusel o miasmid nt malaaria arvati olevat tekkinud sooaurudest. Lokaalsed või levivad (tuulega). o Pärilikud haigused tuberkuloosi nakatuseid sama pere liikmed · · Tähelepanek, et kes on rõugeid põdenud, enam ei haigestunud....kunstlik nakatamine · Edward Jenner alustas lehma rõugelimaga vaktsineerimist (1796) · 1849 avastatakse anthraxi ,,batsillid" surnud loomade verest, pärastpoole nakatatakse verega ka terveid loomi · Robert Koch avastas, et nakatajaks pole mitte veri, vaid bakterid(1876), näitas, et bakterid võivad spoore moodustada. ,,haiguslikke nähte ei põhjusta mitte otseselt mikroobid, vaid nende tegevuse produktid"
11 inimeste normaalse mikrofloora osad. Koloniseerivad tavaliselt inimese nahka, ülemisi hingamisteid, seedekulglat ja kuseteid. Corynebacterium diphtheriae nakatab peamiselt inimesi ja teda leidub ka tervetel inimestel (kandjad). Nakatumine toimub peamiselt süljepiisakeste kaudu, kuid difteroidsete nahahaavandite puhul on nahakontakti kaudu nakatamine ka võimalik. Difteeriatoksiin. See on valguline. Oli esimene eksotoksiin, mis avastati. Toksiini kodeeritakse lüsogeense faagi genoomiga. Toksiini toodab bakter, kes on limaskestale kinnitunud ja toksiin kandub verega üle kogu keha laiali. Toksiin kahjustab ka südamelihast, neere ja perifeerseid närve. Toksiini tootmine indutseerub rauavaeses keskkonnas. Toksiini kodeeriv geen on repressorvalgu kontrolli all. Kui rauda on vähe, siis repressorvalku ei toodeta ja toksiini toodetakse
lõhkevad, balanopostiit, abort. Dif.diagnoos: suu- ja sõrataud, veiste viirusdiarröa/mukooshaigus, paragripp-3, adenoviroos, respiratoorsüntsütiaalnakkus, pastörelloos. Diagnoosimine: elusloomadelt - äiged silmasidekestalt, ninalimaskestalt, tupelimaskestalt, natiivsperma, preputsiaalnõre, vereproovid, piimaproov; hukkunud loomadelt – siseorganid, aborteerunud looted (parenhüümorganid). Viiruse isoleerimine – rakukultuuride nakatamine. Viiruse identifitseerimine – SNR, ELISA, IF, PCR. Antikehade määramine – ELISA, VNR. Herpesviridae -> Alamsugukond – Alphaherpesvirinae -> Perekond – Varicellovirus -> Liik – pseudoraabiese viirus (PRV) (sigade herpesviirus-1) -> Sigade herpesviirus-1 infektsioon ehk pseudoraabies ehk Aujeszky haigus ehk ebamarutaud Nakatuvad eeskätt sead. Sekundaarseteks peremeesteks on hobused, veised, kitsed, koerad, kassid ja mitmed teised loomaliigid. Aujeszky esineb endeemiliselt
bioregulaatoritega. Tuntuim neist on ROTSTOP, mille toime rajaneb eri seeneliikide antagonistlikel suhetel looduses. Nimelt sisaldab preparaat okaspuumetsades looduslikult esineva seeneliigi suure korbiku (Phlebiopsis gignantea) elujõulisi eoseid, mis pärast puu langetamist kännupinnale pritsides seal idanema hakkavad, ning hiljem kännupuidus seeneniitide arenedes selle juurepessukindlaks muudavad. Nimetatud seeneeostega okaspuukändude nakatamine pärsib nii juurepessu põhjustava seene edasikandumist juurte kaudu teistele puudele kui ka viljakehade teket ning eoste levikut. Külmaseen (Armillaria spp.) on juurepessu järel teine olulisem juuremädanike tekitaja peaaegu kõikidel Eestis kasvavatel metsapuudel. Külmaseente viljakehad on kändudel kobaras koos, kellukakujulised,kaetud hõredate soomustega, värvuselt kollakaspruunid. Viljakehi leiab harilikult sügisel, ning nad on head söögiseened. Külmaseente seeneniidistik
teadvus võib teisele üle anda, need teadvuse elemendid võivad oma vahel ühineda, moodustades tugevaid sotsiaalseid jõudusid, piltlikult on see, nentis Tarde, et ajud omavad omavahel mõttelisi sildu ja selle silla vahendusel püüab üks aju teiste ajudeni viia oma arvamusi ja veendumusi, ning selle protsessi käigus toimub selline nähtus nagu psühholoogiline nakatamine ja nakatumine. Sotsioloogia kui kollektiivne psühholoogia ajude vaheline psühholoogia. Ühe inimese teadvus on võimeline teise inimese teadvusesse üle kandma veendumusi, uskumusi ja teadmisi. Inimeste teadvus ei ole võimeline edasi andma tundeid. Sotsioloogia ainena näeb Tarde ainult korduvaid nähtusi. On võimalik eristada 3 sotsioloogilist protsessi: 1. Kordamine see on ühisel tasandil väljenduv imiteerimine. Juba ajalooline käsitlus annab tunnistust selle kohta, et kõik
annaabi.ee 
