Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Näidiskaasus koos lahenduskäiguga". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
kinnistu, luxus, linnavalitsus, restoran, taotlus, müra, haldusmenetluse, haldusorgan, puuduta, kaasuses, asjaolud, ehitusprojekt, keeldumine, asjas, menetlusosalised, haldusakt, kuulama, õiguspärasus, jäätisekohvik, vastuseisu, ehitusseadus, ehitises, haldusakti, ehitusõigus, hoovis, esitanud, esitatavate, kõigepealt, vrdl, nähtub, ehituslubaHaldusõiguse põhikursuse seminaride kaasused I teema. Haldustegevuse liigid KOHTUPRAKTIKA: OÜ Ex Plenti, RKHK 3-3-1-64-03; M. S., RKHK 3-3-1-31-06; Kalda, RKHK 3-3-1-95-07; Annuk, 3-3-1-7-10; Laikum, 3-3-1-38-10 KAASUSED Ülesanne: Andke hinnang, millise haldustegevuse liigiga on tegemist. Seminaris tuleb oma seisukohta suuliselt põhjendada. 1. Tartu Linnavalitsus otsustab anda AS-le Kodumaja ehitusloa elamu ehitamiseks Näituse tänavale. ?tegemist on kov organiga, ehitusluba üksikregulatsioon, haldusakt? määrus on üldakt, sisaldab õigusnorme, iseloomustab üldine ja abstraktne iseloom, adressaadid abstraktselt määratletavad, kehtib koguaeg. üksikregulatsioon reguleerib üksikjuhtumit, nt ehitusluba. 2. Tartu Ülikooli õigusteaduskond lasi ebaseaduslikult ehitada Näituse tn 20 õppehoonele juurdeehituse
Kättetoimetamisest alates hakkab lugema kaebetähtaeg. See et ta kolmandatele isikutele ei ole kätte toimetatud nt 3-4 kuud hiljem, siis tema kaebetähtaeg hakkab sellest hetkest kui temale on kätte toimetatud. KAASUSED 1. Põllumajandustootja OÜ Hektar esitas 10.10.2013 Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametile (PRIA) põllumajanduskultuuri täiendava otsetoetuse taotluse. PRIA peadirektori 20.11.2013. a käskkirjaga rahuldati taotlus täies ulatuses. 25.11.2013 avaldati PRIA veebilehel info OÜ Hektar taotluse rahuldamise kohta. OÜ Hektar esitas 27.11.2013 PRIA-le dokumendi, mille palus lisada oma 10.10.2013 taotluse juurde. PRIA peadirektori 03.12.2013. a otsusega keelduti HMS § 44 lg-s 1 nimetatud aluste puudumise tõttu haldusmenetlust uuendamast. Kas PRIA peadirektori 20.11.2013. a käskkiri kehtib? Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seadus § 1. Seaduse reguleerimisala
KAASUSED 1. Linnakodanik Säre sokutas linnavalitsuse ametniku lauale ruudulise paberi, millele oli käsitsi kirjutatud: „Soovin, et ka minu kraanist voolaks lõpuks ometi puhas vesi.“ Kirja alla oli lisatud Säre ees- ja perekonnanimi, allkiri ning telefoninumber. Ametnik tundis Säret hästi, sest too oli muudes küsimustes varasemaltki kummaliste kirjadega linnavalitsuse tööd häirinud. Ametnik koostas Särele vastuse, milles teatas: „Teie taotlus jääb täpsema info puudumise tõttu tähelepanuta.“ Andke hinnang, millise haldustegevuse liigiga on tegemist ning kas haldustegevus on õiguspärane. Haldusõiguse üldosa kaasuse lahendamise skeem (detailid) A. HALDUSTEGEVUSE LIIK (HMS §-d 51, 88, 95, 106) I. Haldusorgani tegevus 1. Riik, KOV, muu avalik-õiguslik juriidiline isik või avalikku ülesannet täitma volitatud eraisik KOV
hiljemalt 3 kuu jooksul võõrandama. Palun hinnake, millise haldustegevuse liigiga on PPA otsuse puhul tegemist ning hinnake selle õiguspärasust. Kas PPA-l tuli kasutada kaalutlusõigust V relvaloa kehtetuks tunnistamisel? LAHENDUS: Hüpotees:praegusel juhul minu arvates on tegemist haldusaktiga. A. HALDUSTEGEVUSE LIIK (HMS §-id 51, 88, 95, 106) Politsei- ja Piirivalveamet on riigi haldusorgan (HMS § 8 lg 1 mõttes). Antud juhul tegemist on ka avalik-õigusliku suhtega, kuna avalik-õigusliku suhte tekkimine eeldab kõigepealt avaliku ülesande täitmist vähemalt ühe osalise poolt (antud juhul PPA). Haldusorgan ehk PPA on õigussuhtes positsioonil, milles eraisik ei saa olla, PPA teostab võimu. Relvaloa kehtetuks tunnustamine oli avaliku korra tagamiseks, kuna selle eesmärk oli ühiskonna kaitse ehk turvalisus
Riigi- ja haldusõigus Sügis 2009 N. Parrest Haldustegevusvormid Haldusakt. Määrus. Haldusleping. Toiming. HMS § 2 lg 1 sätestab haldusmenetluse mõiste: „(1) Haldusmenetlus on haldusorgani (§ 8) tegevus määruse (§ 88) või haldusakti (§-d 51 ja 52) andmisel, toimingu (§ 106) sooritamisel või halduslepingu (§ 95) sõlmimisel.” HMSi tuleb kohaldada üksnes siis, kui konkreetsel juhul on haldusorgani tegevus kvalifitseeritav haldusakti, toimingu, halduslepingu või määrusena. Kui ei, ei tule ka HMSi kohaldada. Seepärast on oluline teada, mida need mõisted tähendavad. I Haldusakt
ühepoolsus avalduvad ühe poole olulise tähtsusega tahteavaldused. Õigustuste osakaal kasvab. Näiteks KOV-le võib kohustusi panna ainult seaduse alusel või kokkuleppel kohaliku omavalitsusega. See seondub KOV autonoomiaga. 4. §4 Haldusõiguse süsteem ja vahekord teiste avaliku õiguse harudega Haldusõigus on õigusharu, mis reguleerib suhteid, mis tekivad formaalselt mõistetud halduse sfääris. Haldusõigussuhte osapooleks on haldusorgan. Haldusõigus jaguneb õigusinstituutideks (väikseim instituut on õigusnorm). Õigusinstituut on teatud valdkonda reguleerivate normide kogu. Õigusinstitutsiooni kuuluvad need normid, mis määravad ära organisatsiooni vormi ja sisu (asutused, ühendused jne). Reguleerimiseseme järgi eristatakse: haldusõiguse üldosa printsiibid, mõisted, mis on põhimõttelise tähtsusega kogu haldusõiguse jaoks. Eelkõigehaldusmenetlusseadus, asendustäitmise ja sunniraha seadus,
Eesti Vabariigi põhiseadus § 13 “Igaühel on õigus riigi ja seaduse kaitsele. Eesti riik kaitseb oma kodanikku ka välisriikides. Seadus kaitseb igaühte riigivõimu omavoli eest.“ Kaitseõigus riigi ja kolmanda isiku tegevuse eest. Seos PS §-ga 14 – “[r]iigil on PS § 14 järgi kohustus luua põhiõiguste kaitseks kohased menetlused” * * RKPJKo 14.04.2003, 3-4-1-4-03, p 16. 3 Haldusmenetluse peaeesmärk ei ole mitte menetluse läbiviimine ise, vaid menetluse lõppeesmärgi saavutamine. “Õige menetlus aitab kaasa õige tulemuse saavutamisele. Mida tõhusam on menetlus põhiõiguste tagamiseks, seda paremini realiseeruvad põhiõigused praktikas.” Vt PS kommentaar, 2008, lk 157. 4 Materiaalõigus ja menetlusõigus Materiaalõigus ütleb, millise otsuse peab ametnik tegema.
ülesanded, funktsioonid. Avaliku halduse seotus õigusega. 2L 2. Haldusõigus. Haldusõiguse mõiste. Era- ja avaliku õiguse piiritlemisteooriad. Haldussuhete õigusliku regulatsiooni erisused. Haldusõiguse süsteem ja vahekord teiste avaliku õiguse harudega. Haldusõiguse realiseerimine. Halduse toimimine eraõiguslikes vormides: halduseraõigus. 2L EKSAM: saab kasutada, kaasuse lahendamise metoodikat, ka haldusõiguse üldosasse kuuluvaid seadusi. Haldusmenetluse seadus, riigivastutuse seadus, asendustäitmise ja sunniraha seadus ja halduskohtuseadus.Ka põhiseadust võib vaja minna. Haldus on inimlik plaanipärane tegevus kindla eesmärgi saavutamiseks. Haldust võib jagada kaheks: era- ja avalik haldus. Haldust võib mõista kolmes erinevas mõttes: Haldusõigus on õppeaine haldusõiguse teooriast ja haldusõigusest kui õigusharust, mille normid reguleerivad avalik-õiguslike institutsioonide ja haldusorganite moodustamist eesmärgiga tagada
2. Avaliku võimu käsud (ettekirjutised) on ühepoolsed, s.t siin avaldub suhte poole tahteavaldus, mis on olulise tähtsusega. Tahteavaldus ei tulene haldussuhete vastava subjekti enda äranägemisest või suvast, vaid on seadusega kindlaks määratud. Seega võib öelda, et suures osas on haldussuhete õiguslikule reguleerimisele omane kohustuslikkus ja ühepoolsus. Tavaliselt on nendes suhetes õigustatud subjektiks haldusorgan. Kuid Eesti õiguskorras on kasvanud ja ilmselt kasvab veelgi selliste haldussuhete arv, kus kohustatud pooleks on avaliku võimu kandja, õigustatud pooleks aga teised subjektid. Kasvab ka õigustuste kui vahendi osakaal. Haldusõiguse põhiseaduslikud printsiibid Haldusõiguse printsiibid tulenevad põhiseaduse §-st 10, kus tuuakse ära mõiste „sotsiaalne ja demokraatlik õigusriik“. Siin sisalduvad põhimõtted on aluseks haldusõigusele, samuti avaliku halduse teostamisel.
Avalikus õiguses – keelatud on kõik, mis ei ole lubatud. Ehk teha võib seda, mis on lubatud. 2.2 Era- ja avaliku õiguse piiritlemisteooriad. Dogmaatika seda eristamist kindlaks ei määra. Eesti õiguskord eristab avalikku ja eraõigust. Haldusmenetluse seaduse rakendamine – seadus reguleerib haldusorgani tegevust määruse või haldusakti andmisel, toimingu sooritamisel või halduslepingu sõlmimisel. Haldusorganite tegevus on valdavalt allutatud haldusmenetluse seadusele ja see kuulub avaliku õiguse hulka. Riigivastutuse seaduse rakendamisel – seadus sätestab avaliku võimu volituste rakendamisel ja muude avalike ülesannete rikutud õiguste kaitse ja taastamise ning tekitatud kahju hüvitamise alused ja korra. (üks isik tekitab teisele isikule kahju – VÕS, eraõigus. Kui riik tekitab teisele isikule kahju – avalik õigus). Asendustäitmise ja sunniraha seadus – rakendamise regulatsiooni kohaldatakse, kui
- üldosasse kuuluvad normid, mis reguleerivad suhteid, mis omavad tähtsust kogu haldustegevuse jaoks: nt haldusmenetlus, haldustäitemenetlus, halduskorraldus, avalik teenistus, halduskontroll, vastutus. - eriosa normid reguleerivad konkreetseid haldustegevuse valdkondi: nt politseiõigus, haridusõigus, ehitusõigus, planeerimisõigus. 2. materiaal- ja menetlusõigus. Loengutes keskendume eeskätt järgmistele Eesti haldusõiguse üldosa seadustele: - haldusmenetluse seadus – HMS; - asendustäitmise ja sunniraha seadus – AtSS; - riigivastutuse seadus – RVastS; - halduskoostöö seadus – HKS. Erista mõisteid: haldusmenetlus – halduskohtumenetlus (mida nimetatakse ka haldusprotsessiks) – haldusõigusrikkumiste menetlus – väärteomenetlus. 4. Ajalooline areng Eestis Enne II maailmasõda oli Eestil tolle aja kohta väga kaasaegne haldusõigus, samuti vastav teoreetiline baas, viimast eeskätt tänu A.-T
TALLINNA ÜLIKOOL Ühiskonnateaduste instituut Õigusteaduse suund Haldusmenetluse põhimõtted ja nende rakendamine Riigikohtu lahendites Referaat Õppeaine: AKJ6007.YK Haldusõigus ja -menetlus; Õppejõud: Kalle Liiv Tallinn 2017 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................3 1.Haldusõiguse mõiste.................................
Ehitisest peab olema võimalik inimesi evakueerida, inimestel peab olema võimalus ehitisest ise evakueeruda ning tulekahju korral peavad olema tagatud päästemeeskondade ohutus ja tegutsemisvõimalused. (4) Ehitis ei või ohustada selle kasutajate ega teiste inimeste elu, tervist või vara ega keskkonda. Ehitisest tingitud ohtlike kemikaalide kemikaaliseaduse tähenduses eritumine peab olema takistatud. Samuti tuleb vältida müra ning inimest ohustava kiirguse levikut ja vee või pinnase saastumist või mürgitamist ning ehitisega seonduva heitvee, suitsu ja tahkete või vedelate jäätmete puudulikku ärajuhtimist. Ehitise osades ega pindadel ei või koguneda niiskust inimese elu, tervist või vara ohustaval määral. (5) Ehitise kasutamine ja hooldamine ei või selle kasutajale põhjustada ettearvamatuid riske ega õnnetusi, nagu näiteks libisemine, kukkumine, kokkupõrge, põletused ja elektrilöögid
juriidilised faktid jagunevad: 1) sündmus (inimtahtest sõltumatu) 2) tegu (inimtahtest sõltuv) Haldusorganisatsioon: Organite paljusus, mille tipus asub riik. Riik delegeerib (riik=valitsus kinnitab pädevusi) teistele. Avalikõiguslikud korporatsioonid ● NOTARite koda ● advokatuur Asutused (täidavad haldusülesandeid) ● muuseumid ● raamatukogud Avalikõiguslikud sihtasutused ● kultuurkapital Haldusorgan - tähistab haldusmenetluse läbiviijat ja otsuse langejat halduse struktuuris. Haldusorgan on haldusõiguses keskne. On seadusega või seaduse alusel avaliku halduse ülesandeid täitev asutus, kogu või isik. Haldusorgani olulisimaks tunnuseks on tema pädevus. Avaliku võimu kandjad on riik, KOV, aval. õig, jur. isikud (ERR) Haldustoimingud § 106. - Tegevus, mis ei ole seaduste väljaandmine ja mida ei sooritata tsiviilõigussuhtes Haldusmenetluse põhimõtted 1) seaduslikkuse nõue
mõõdistusprojektidele, samuti ehitiste projekteerimise, ehitamise ja kasutamise ning ehitiste arvestuse alused ja korra, vastutuse käesoleva seaduse rikkumise eest ning riikliku järelevalve ja ehitusjärelevalve korralduse. (2) Käesolev seadus sätestab nõuded eri liiki ehitistele, nende ehitamisele ja kasutamisele ning neid ehitavatele isikutele niivõrd, kuivõrd seda ei ole reguleeritud teiste seadustega. (3) Käesolevas seaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades käesolevast seadusest tulenevaid erisusi. (4) Käesolevas seaduses käsitletud ehitusmaterjali ja -toote tootjale, tootja volitatud esindajale, importijale ja levitajale, teavitatud asutusele, samuti ehitusmaterjali ja -toote vastavushindamisele ning turujärelevalvele kohaldatakse toote nõuetele vastavuse seaduse sätteid, arvestades käesolevast seadusest tulenevaid erisusi. § 2. Terminid
HALDUSMENETLUSE PÕHIMÕTTED JA NENDE RAKENDAMINE RIIGIKOHTU PRAKTIKAS Referaat Õppeaine: Haldusõigus ja -menetlus Juhendaja: Ardi Rebane Tallinn 2012 Sisukord Sissejuhatus.......................................................................................................................... 3 1. Haldusmenetluse mõiste ja eesmärk...................................................................... 4 2. Haldusmenetluse põhimõtted ja nende rakendamine.......................................... 5 2.1. Seaduslikkus ja selle rakendamine......................................................................... 5 2.2. Proportsionaalsus ja selle rakendamine................................................................. 5 2.3
Kehtetuks tunnistamine ≠ Tühisus Kehtetuks tunnistamine tagasiulatuvalt = Tühistamine II HMS ↔ Eriseadus HMS – üldised alused; kaalutlusõiguse alusel tehtav otsus. Eriseadus – konkreetsed alused; võib kohustada haldusakti kehtetuks tunnistama. HMSi kohaldatakse reeglina täiendavalt eriseadusele. III Kehtetuks tunnistamise menetlus 3.1. Menetluse alustamine Menetluse alustamine: 1. haldusorgani initsiatiiv; 2. isiku taotlus. - esineb HMS § 44 lg 1 uuendamise alus: kohustus algatada menetlus; - muudel juhtudel: isiku taotlust tuleb käsitleda MSVS alusel ja haldusorgan võib menetluse algatada omal initsiatiivil (vt taotluse teema juures käsitletud pikemalt). Vaie või taotlus kehtetuks tunnistamiseks? Arvesta kaebetähtajaga. RKHK 3-3-1-32-03, p 16: "Taotluse, avalduse, kaebuse, pöördumise või muu tahteavalduse vaideks
- ühepoolsus avalduvad ühe poole olulise tähtsusega tahteavaldused. Õigustuste osakaal kasvab. Näiteks KOV-le võib kohustusi panna ainult seaduse alusel või kokkuleppel kohaliku omavalitsusega. See seondub KOV autonoomiaga. §3 Haldusõiguse süsteem ja vahekord teiste avaliku õiguse harudega Haldusõigus on õigusharu, mis reguleerib suhteid, mis tekivad formaalselt mõistetud halduse sfääris. Haldusõigussuhte osapooleks on haldusorgan. Haldusõigus jaguneb õigusinstituutideks (väikseim instituut on õigusnorm). Õigusinstituut on teatud valdkonda reguleerivate normide kogu. Õigusinstitutsiooni kuuluvad need normid, mis määravad ära organisatsiooni vormi ja sisu (asutused, ühendused jne). Reguleerimiseseme järgi eristatakse: - haldusõiguse üldosa printsiibid, mõisted, mis on põhimõttelise tähtsusega kogu haldusõiguse jaoks. Eelkõige haldusmenetlusseadus, asendustäitmise ja sunniraha seadus,
· Käsud e ettekirjutused (otsene jur kohustus sooritada teatud toiming) · Keelud (otsene jur kohustus jätta teatud toiming sooritamata) · Õigustused (jur luba sooritada oma äranägemisel teatud toimingut) Haldussuhete õigusliku reguleerimise eripära: · Haldusõigusele on iseloomulikud käsud ja keeled · Avaliku võimu käsud on ühepoolsed Haldussuhete õiguslikule reguleerimisele on omane kohustuslikkus ja ühepoolsus. Õigustatud subjektiks on haldusorgan. 6. Haldusõiguse põhiseaduslikud printsiipid 1. Õigusriigi printsiip · Eeldab isikute põhiõiguste, vabaduste ja kohustuste süsteemi olemasolu (Igaühel on õigus riigi ja seaduse kaitsele) · Võimude lahususe e riigi funktsioonide korraldusspsteemi olemasolu (Eesti PS-s on sätestatud riigivõimu funktsioonide lahusussüsteem) · Õigusnormi täpne kujundamine · Proportsionaalsus rakendatavad abinõud peavad olema vastavuses kavandatavate
........................................................................ 9 17. Tehnosüsteemid (liinid, kraavid, teed) omandiõiguste arvestamine nende ehitamisel ja korrashoiul...................................................................................................................... 9 18. Veekogu äärse kinnisomandi omaniku spetsiifilised kohustused.................................10 19. Maaparandustööde olemus ja omanike õigus korraldada maaparandust....................10 20. Kinnistu omanikule tekkivad kohustused seoses maaparandusega naabruses...........10 21. Maakorraldustoimingud kinnisomandi korralduses......................................................10 22. Kinnisasja omaniku põhilised õigused ja kohustused seoses maakorralduse ja katastriga.......................................................................................................................... 11 23. Maakatastri mõiste ja vajadus ühiskonnas.......................................................
· Käsud e ettekirjutused (otsene jur kohustus sooritada teatud toiming) · Keelud (otsene jur kohustus jätta teatud toiming sooritamata) · Õigustused (jur luba sooritada oma äranägemisel teatud toimingut) Haldussuhete õigusliku reguleerimise eripära: · Haldusõigusele on iseloomulikud käsud ja keeled · Avaliku võimu käsud on ühepoolsed Haldussuhete õiguslikule reguleerimisele on omane kohustuslikkus ja ühepoolsus. Õigustatud subjektiks on haldusorgan. 6. Haldusõiguse põhiseaduslikud printsiipid 1. Õigusriigi printsiip · Eeldab isikute põhiõiguste, vabaduste ja kohustuste süsteemi olemasolu (Igaühel on õigus riigi ja seaduse kaitsele) · Võimude lahususe e riigi funktsioonide korraldusspsteemi olemasolu (Eesti PS-s on sätestatud riigivõimu funktsioonide lahusussüsteem) · Õigusnormi täpne kujundamine
Haldusõiguse eksam 04.06.2011 Eksamil eelnevalt küsitud: uurimispõhimõte, asendustäitmine/sunniraha, haldusorgan/halduse kandja, haldusakti õiguspärasus ja kehtivus. Kaalutlusõiguse sisu ja liigid, lisaks näide, proportsionaalsuse sisu ja näide ebaproportsionaalsest otsusest, vaidemenetlus, millal hakkab haldusakt kehtima. Välise kontrolli liigid, kaalutlusõiguse põhimõte, halduse kandja ja haldusorgan. Avalik haldus on täidesaatva riigivõimu tegevus ja keskendub riigi tegevuse korraldamisele. Avalikku haldust määratletakse formaalsee ja materiaalsena. Haldus formaalses mõttes on täidesaatva riigivõimu organite kogum. Avalik haldus materiaalses mõttes on täidesaatev tegevus, mis on riigi üks põhifunktsioone. Haldusõigus reguleerib ametivõimude tegevust, nende moodustamise korda, volitusi, suhteid kodanikega luues neile õigusi ja kohustusi, vastutust haldusõiguse rikkumise eest
vastuvõtmise, avalikustamise ja jõustumise täpsem kord. Valla või linna põhimäärus kehtestatakse volikogu määrusega ning see võib sisaldada lisaks (vt p 1) ka muid valla või linna tegevust reguleerivaid sätteid. Vald ja linn avalik-õigusliku juriidilise isikuna Nii vald kui ka linn on avalik-õiguslik juriidiline isik, keda esindavad seaduste ja omavalitsusüksuse põhimääruse alusel ning kehtestatud korras oma pädevuse piires volikogu, volikogu esimees, valla- või linnavalitsus ning vallavanem või linnapea või nende poolt volitatud esindajad. Vallal ja linnal on avalik-õigusliku juriidilise isikuna iseseisev eelarve, arveldusarve pangas ja oma sümboolika. Omavalitsusüksuste rahvusvaheline koostöö Volikogul, valitsusel ja ametiasutustel on õigus oma pädevuse piires teha koostööd kõigi teiste omavalitsusüksustega väljaspool Eestit ning sõlmida nendega lepinguid. Ametiasutused informeerivad sellisest koostööst volikogu. Omavalitsusüksusel on õigus
..............................................................................2 Sissejuhatus............................................................................................................................ 3 1. Halduskohtu pädevus..................................................................................................... 4 2. Haldusasja algatamine kohtus........................................................................................6 2.1 Kaebuses esitatud taotlus..........................................................................................6 2.2 Halduskohtusse pöördumise õigus........................................................................... 7 3. Kaebuse esitamise tähtaeg..............................................................................................8 4. Kaebetähtaja ennistamine.............................................................................................10 5
kohaldamise eeldused on täidetud ning kas nõudeõigust omav pool saab teise poole vastu esitada nõudenormi õiguslikuks tagajärjeks oleva nõude; 3) leida abinormid. Kaasusega võib kerkida üles väga erinevaid küsimusi. Bakalaureuseeksamil tuleb reeglina 5 siiski lahendada tüüpprobleeme ja vastata küsimustele, mis praktikas kõige sagedamini ette tulevad. Näiteks (ei ole ammendav loetelu): 1. Millist liiki õigussuhtega on kaasuses tegemist ja millised normid sellele laiendavad? 5 Tartu Ülikooli õigusteaduskonna 2015 bakalaureuseeksami haldusõiguse kaasuste lahendamise metoodika. 2. Kas ja/või milline õigussuhte osalise tegevus on õiguspärane? 3. Kas otsus kuulub täitmisele (on kehtiv)? 4. Kas õigussuhte osalise tegevuse (või tegevusetuse) vastu on võimalik kasutada mõnd õiguskaitsevahendit? Millised need on ja mida nende rakendamiseks teha tuleb? 5
sellega kooskõlas olevate seaduste alusel. Ühtlasi nõuab see, et igaüks, kelle õigusseid riigivõimu teostamisega riivatakse, võib nõuda riive põhjuste teatavakstegemist. Üksnes siis on ta võimeline riigiga kui võrdne võrdsega sutlema ning vajadusel olema valmis oma seaduslikke õiguseid kaitsma. Sellest tulenebki idee üldisest haldusakti põhjendamise (motiveerimise) kohustusest, mis rõhutab kodaniku seisundit haldusmenetluse subjektina, ühtlasi on akti põhjendamine menetluse korrektse lõpetamise vältimatuks eelduseks. Kehtiva haldusakti õiguslik tähendus haldusõiguses ja väljaspool haldusõigust I. Haldusakt kui õigusakt 1. Haldusakt on õigusakt, (üksik-)norm, regulatsioon, õiguskorra osa. Õigusaktina ei saa teda taandada ka pelgalt tõendiks. Tõend sisaldab informatsiooni asjaolude kohta, õigusakt seevastu reguleerib õigussuhteid. 2
Lisaks on teada, et liiga karm riigi vastutus mõjutab ametnike sõltumatust, sest nad hakkavad oma töös eelistama vähem riskantseid, samas mitte tingimata õigeid otsuseid. 3. Kas riigivastutusmenetlus on/ei ole haldusmenetlus? Palun põhjenda. Kui vastad jaatavalt, siis millised haldusõiguse ja -menetluse põhimõtted on riigivastutuse jaoks kõige olulisemad. Palun too välja vähemalt 3 ja põhjenda oma valikut. HMS § 2 lg 1 defineerib haldusmenetluse järgmiselt: “haldusmenetlus on haldusorgani tegevus määruse või haldusakti andmisel, toimingu sooritamisel või halduslepingu sõlmimisel.” Riigivastutusmenetlus on haldusmenetlus nt kui kinnisasja omanik X palub tühistada tema naabrile Y väljastatud ehitusloa siis isik saab esitada vaide haldusmenetluses või kaebuse halduskohtumenetluses. Haldusmenetluse põhimõtted, mis on riigivastutuse jaoks kõige olulisemad on: 1. ? Haldusmenetluse üldpõhimõtted on: 1
KORDAMISKÜSIMUSED RIIGI-JA HALDUSÕIGUSE EKSAMIKS Individuaalne diskretsioon: haldusorgan asetatakse olukorda, kus ta peab ühest küljest arvestades seaduse eesmärki ning teisest küljest konkreetseid asjaolusid leidma üksikisiku jaoks sobiva ja kaasuse lahendamine: haldusmenetlusseadus, riigivastutusseadus, asendustäitmise ja sunniraha seadus. asjakohase lahenduse. Lahendamiseks aega 45min
RK 3-3-1-88-13: RVastS § 3 lg 1 kohaselt võib isik nõuda haldusakti kehtetuks tunnistamist üksnes selles ulatuses, milles rikutakse tema õigusi, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. RK 3-3-1-31-15: RVastS § 4 lg 1 kohaselt võib isik nõuda toimingu lõpetamist, kui see on võimalik ülemääraste kuludeta. RK 3-4-1-60-14: HKMS § 45 lg 1 ja RVastS § 5 lg 1 järgi võib tulevikus antava haldusakti peale esitada hoidumise nõude juhul, kui on põhjust arvata, et haldusorgan annab haldusakti, mis rikub isiku õigusi, ning õigusi ei saa tõhusalt kaitsta haldusakti hilisemal vaidlustamisel. RK 3-3-1-84-11: RVastS § 5 lg 1 on lähedane HKMS § 45 lg-le 1, kuid viimati nimetatud sättest siiski erineva reguleerimisesemega ja osaliselt erineva sisuga. RVastS § 5 lg 1 ei sätestata, et isikul peab olema põhjust arvata, et tema õigusi rikkuv haldusakt antakse või toiming sooritatakse.
osavalla või linnaosa põhimääruse alusel tegutsev üksus(KOV üksuse sisene asministratiivne territoriaalne dekontsentratsioon). Seega osavallal ja linnaosal pole riigi ega KOV suhtes iseseisvat õiguspositsiooni. Osavalla või linnaosa moodustamise võivad algatada: o Üks neljandik volikogu liikmetest o Taotluse korras vähemalt 1% hääleõiguslikest valla-või linnaelanikest, kuid mitte vähem kui 5 hääleõigusliku valla- või linnaelanikku. o Valla-või linnavalitsus Taotluse allusel otsustab volikogu osavalla või linnaosa moodustamise või lükkab taotluse tagasi. Vajaduse korral võib volikogu korraldada elanike küsitluse. Osavalla ja linnaosa moodustamine ja lõpetamine, tema pädevuse kindlaksmääramine ja põhimääruse kinnistamine kuulub volikogu ainupädevusse. Osavallal ja linnaosal on oma põhimäärus, milles sätestatakse nt Piiride kirjeldus, Valitsuse moodustamise kord, valitsus ja vanema volitudes ja nende teostamiseks vajalikud antud
ebakõladega võrreldes lektori poolt räägituga. 40 loengut Hinne koosneb: Haldusõigusese eksam 2 teoreetilist küsimust Haldusprotsessiõigus eksam 1 kaasus Kirjandus: 1. Haldusõiguse õpik (ühtteist on muutunud) 2. Kehtiv õigus ning õigusteooria... 3. Administratsioon ja diskretsioon kohtulik kontroll 4. Vabariigi valitsuse seadus 5. Haldusmenetluse seadus (mitte halduskohtumenetluse seadus) Sisukord SISUKORD TEEMA I: AVALIKU HALDUS §1. Avaliku halduse mõiste §2. Võimude lahususprintsiip e haldusõigus formaalses mõttes § 3. Avaliku halduse tunnused §4. Avaliku halduse ülesanded §5. Avaliku halduse funktsioonid §6. Avaliku halduse seotus seadusega TEEMA II: HALDUSÕIGUS §1. Mõiste §2
täna halduskohtu pädevus, kaebuse nõude asjakohasus, kaebetähtaeg, kaebeõigus, kohustusliku kohtueelse menetluse läbimine (kui selline on sätestatud), kohtualluvus, asja teistkordse arutamise keeld, kaebuse esitajaga seotud nõuded (õigus- ja teovõime, esindus), kaebuse vorminõuete järgmine ning riigilõivu tasumine. Tabel 1. Kaebuse lubatavus I. Halduskohtu pädevus II. Asjakohane taotlus III. Tähtaeg IV. Kaebeõigus V. Kohustuslik kohtueelne menetlus VI. Kohtualluvus VII. Asja teistkordse arutamise keeld VIII. Kaebajaga seotud nõuded IX. Kaebuse vorminõuded X. Riigilõiv § 5. Halduskohtu pädevus
Pole iseseisev haldusekandja, vaid KOV üksuse sisese administratiivse territoriaalse dekontsentratsiooniga. Ei evi iseseisvat õigusposits. Nende ja üksuste vahelised vaidlused on internsed ja lahend teenistusliku järelevalve korras. Nende moodust võivad algatada: Üks neljandik volikogu liikmetest Taotluse korras vähemalt 1% hääleõiguslikest valla- või linnaelanikest, kuid mitte vähem kui 5 hääleõiguslikku elanikku. Valla- või linnavalitsus. Taotlusega tegeleb volikogu, kes otsustab nende moodustamise või lükkab tagasi. Osavalla ja linnaosa moodustamine ja lõpetamine, pädevuse kindlaksmääramine ja põhimääruse kinnitamine kuulub volikogu ainupädevusse. Põhimääruses sätestatakse: Piiride kirjeldus Valitsuse moodust kord Vanema ametisse nimet kord, sh vanema volituste tähtaeg ei tohi ület valla või linna volikogu volituste tähtaega
annaabi.ee 
