Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Hagi näidis (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
Elu - Luuletused, mis räägivad elus olemisest, kuid ka elust pärast surma ja enne sündi.
HAGIAVALDUS
Abielu lahutamine
Hageja *****(iskukood: 49602272736) soovib taotleda abielusuhete lõpetamist kostja *****( isikukood :...).
Hageja ning kostja abielu sõlmiti 20. aprillil 2010, mille kohta on koostatud abieluakt nr 23486 Tallinna Perekonnaseisuametis (abielutunnistus lisatud käesolevale hagiavaldusele).
Peale abiellumist oli abielu kooskõlas, kuid hiljem abielu ei laabunud. Septembris 2013 kooselu lõppes – hageja **** asus elama oma vanemate juurde aadressile Põhja pst 8-16, Tartu.
Hageja leiab, et abielulised suhted on lakanud alates juunist 2013, abielu taastada ei ole võimalik ning palub abielu lahutada, juhindudes Perekonnaseaduse paragrahvidest 27, 28 lg 4, 29 lg 1, 2 ja 3.
Vara koosseis
Abielu kestel on soetatud vara abieluliste suhete lõppemise seisuga alljärgnevalt:
Vallasasjana eramaja Tartu, Kastani 173a 20. mail 2010 sõlmitud notariaalse korteri müügilepingu ja pandilepingu punkt 2.1. kohaselt soetasid hageja ******* 1/3 ja kostja ******* 1/3 mõttelise osa. Ülejäänud osa oli kingitusena tehtud nii hageja kui ka kostja vanemate poolt.
Eramaja pindala on 125 m² ning hind 258 000 €, millest hageja tasus 86 000 € , kostja tasus 86 000 € ning vanemad tasusid 86 000 € oma kontolt müüja kontole selgitusega – eramaja aadress, maksja nimi ning summa. Kostja ning hageja vanemad ei ole esitanud taotlust eramaja osa saamisest.
Korteri Kastani 173a ostmiseks võttis hageja ****** Swedpangast 15.mail 2010 a sihtotstarbelist laenu 75 000 € , kusjuures pank kandis nimetatud summa otse korteri müüja arvelduskontole. Kostja **** on võtnud samal otstarbel laenu 60 000 € AS Sampo Pangast ning summa oli ülekantud müüja arvelduskontole.
Eelnimetatud eramaja ostu- müügileping sisaldab abieluvaralepingu sätteid, juhindudes perekonnaseaduse paragrahvist 9 lg 1 p 2. Abikaasad on lepingu punktis 3.2. määranud, et vallasasjana omandav korter Kastani 173a on abikaasade kaasomand, mille 1/3 mõttelise osa omanik on ****** ja 1/3 mõttelise osa omanik on ********. Ka ostu-müügilepingu punktis 12.1, on notar selgitanud, et eramaja kuulub abikaasade kaasomandisse ning on abikaasade lahusvara vastavalt lepingu punkt 3.2 sättele.
Kostja eelnimetatud asjaolusid ei tunnista ning ei soovi jagada vara võrdselt. Kostja sõnul on ta kinnimaksnud ehituskulud ja remondikulud ning seepärast taotleb kostja ***** 2/3 eramaja osast.
Hageja ei nõustu kostja seisukohaga ülaltoodud põhjendustel ja asjaoludel ning taotleb on asunud seisukohale, et eelnimetatud maja on abikaasade ühisomand vastavalt asjaõigusseaduse paragrahvile 70 lg 4, juhindudes perekonnaseaduse paragrahvist 14 lg 1 soovib jagada vara võrdselt, vastavalt perekonnaseaduse paragrahvile 19 lg 1.
Kinnitan , et olen nõus asja kirjaliku menetlemisega ning soovin asja läbivaatamist kohtuistungil.
Hagi näidis #1
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2015-09-28 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 61 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Eliise Kass Õppematerjali autor
Õigusõpetuses valminud hagi näidis, tehtud abielu lahutamise tõttu. Kõik andmed on välja mõeldud!

Sarnased õppematerjalid

LEPINGUTE-KOGUMIK
202
rtf

LEPINGUTE KOGUMIK

Uido Truija LEPINGUTE KOGUMIK p r a k t i l i n e k ä s i r a a m a t I Estada 1 2002 2 SISUKORD Agendileping Maaklerileping Litsentsileping Garantiikiri Garantiileping Hoiuleping Käendusleping Käsirahaleping Käsundusleping Komisjonileping Laenuleping Faktooringuleping Fransiisileping Müügileping Ettevõtte üleandmise leping Vahetusleping Kinkeleping Eluruumi üürileping Eluruumi allüürileping Mitteeluruumide rendileping Ehitise ajutise kasutamise leping Tasuta kasutamise leping Liisinguleping Nõude loovutamise leping Kohustuse ülevõtmise leping Töövõtuleping Veoleping Ekspedeerimisleping Seltsinguleping 3 LEPINGUTE NÄIDISED

Õigus
ASJAÕIGUSE SEMINARIDE ETTEVALMISTUSMATERJAL 2019-2020
67
docx

ASJAÕIGUSE SEMINARIDE ETTEVALMISTUSMATERJAL 2019-2020

ETTEVALMISTUSMATERJAL ASJAÕIGUSE SEMINARIDEKS Õppeaasta 2019/2020 kevadsemester Seminarideks tuleb eelnevalt läbi töötada loetelus märgitud põhimaterjal, kohtupraktika ja seadused. Seminarides lahendatavad õppekaasused on ilmunud kogumikus „Asjaõiguse seminariülesanded“ (K. Kullerkupp jt, AS Juura, Tallinn 2018). Seminarideks valmistumisel on kohustuslik tutvuda ka tsiviilseadustiku üldosa seaduse, asjaõigusseaduse ja asjaõigusseaduse rakendamise seaduse asjaomaste paragrahvidega; kinnisasjaõiguse teemade puhul ka kinnistusraamatuseadusega. Nimetatud seadused peavad seminarides kaasas olema. Samuti tuleb eelnevalt läbi töötada kaasuste lahendamise tehnika kogumikus „Asjaõiguse seminariülesanded“ lk 9-24. I ÜLDINE ASJAÕIGUS 1.-2. Asjaõiguse põhimõtted, asi, asja osa, päraldis, vili Põhimaterjal:  „Tsiviilseadustiku üldosa seadus. Kommenteeritud väljaanne“ koostajad P. Varul, I. Kull

Asjaõigus
Tsiviilkohtumenetlus
23
doc

Tsiviilkohtumenetlus

I Menetluse üldpõhimõtted ja kohtusse pöördumine 1. H esitas hagi KÜ E vastu nõudega tühistada KÜ üldkoosoleku otsused nr 1 ja 2. Kostja KÜ E teatab vastuses, et on oma viga tunnistanud ning pärast hagi esitamist toimunud üldkoosolekul tunnistati vaidlustatud otsused nr 1 ja 2 kehtetuks. Seega on hageja õiguste rikkumine hagi alusena ära langenud. Mida kohus teeb? Kuna nõude aluse äralangemine ei ole aluseks menetluse lõpetamiseks § 428, siis kohus menetleb edasi, kõige arukam oleks eelmenetluse käigus seletada hagejale olukorda ja teavitada võimalusest hagist loobuda. § 4 lg 3 ­ hageja võib hagist loobuda. Loobumine ei välista uuesti kohtusse pöördumist. § 200 on kohustatud käituma heauskselt. Kohtukulud: kostja rikub õigusi, hageja kaebab, kostja lõpetab rikkumise - § 168 lg 5. 371 lg 2 p2, lg 3

Õigus
Võlaõiguslikke riigikohtulahendite vihik
71
docx

Võlaõiguslikke riigikohtulahendite vihik

kindlustuslepingu osaks? 2. Kas VÕS § 37 lg 3 järgi saavad kindlustuslepingu osaks olla üksnes tüüptingimused, mis on mõistlikule kindlustusvõtjale nii sisult, väljendusviisilt kui ka esituslaadilt eeldatavasti arusaadavad? 3. Kas kindlustusriski oluliselt kitsendav tüüptingimus on iseenesest vastuolus hea usu põhimõttega? Auto vargus eelnevalt võtmete kadumisega. Salva kindlustus loobus hüvitada kahju. 20. Ringkonnakohus kohaldas hagi rahuldamisel õigesti VÕS § 37 lg-t 3, mille kohaselt ei loeta lepingu osaks tüüptingimust, mille sisu, väljendusviis või esituslaad on niivõrd ebatavaline või arusaamatu, et teine lepingupool ei võinud selle tingimuse olemasolu lepingus mõistlikkuse põhimõttest lähtudes oodata või seda tingimust olulise pingutuseta mõista. Viidatud säte välistab lepingutingimuste hulgast tüüptingimuse kahel juhul - kui tüüptingimus on sedavõrd ebatavaline, et

Võlaõigus
Asjaõigus
53
doc

Asjaõigus

P valdust tuleks pidada omavoliliseks. Ta ei pruugi olla teadlik, et asjad on S valduses, aga seaduse järgi see nii on. Pärandvarale tekib omandiõigus tagasiulatuvalt. Pärandvara ei ole peremehetu, ta on ikkagi pärija omandis sellest momendist alates, kui pärandaja sureb. S omanikuna jäänud valdusest ilma tahtevastaselt selle aktiga ja sellest tulenevalt heauskse omandamise võimalust § 95 järgi on välistatud. Sl on võimalik Elt need asjad välja nõuda. Valduse kaitse hagi on teatud juhtudel lihtsam, omandit on raskem tõendada. Mõlemat kasutatakse siiski: kui omandi komponent on olemas, siis läheb omandikaitse vaidluseks üle. Võib olla nii valdusekaitse kui vindikatsioonihagi! M>S=§38 S>P=§40lg2 P>E=§36lg1 S>E=§45lg1? vinditseerimine (§ 80) või § 45 lg 1. Y andis Mle vabatahtlikult valduse üle (§ 36 lg1), õiglusjärglane P müüs asi Z-le (§ 36 lg1). Kas Y saab seda § 45 lg 1 alusel tagasi saada?

Õigus
PEREKONNAÕIGUS - SEMINARID
76
pdf

PEREKONNAÕIGUS - SEMINARID

vastu Tartu Ülikool Õigusteaduskond Tallinnas PEREKONNAÕIGUSE SEMINARIKAASUSED PÕ, Kevadsemester 2020 Tiina Mikk SEMINAR II Teemad: Esitamise aeg: ● Hooldusõiguse kuuluvus ● Hooldusõiguse teostamine ja muudatused 4.03.2020 Kell 16.00 ● Suhtlusõigus 3. Kaasus “Koolivalik” Heli ja Raju ei ole abielus. Neil on kuueaastane tütar Kaja. Kaja sünni registreerimisel esitas Heli lapse sünnitõendi ja Raju isaduse omaksvõtu avalduse ja Heli vastava nõusoleku. Vanemad ei avaldanud, et lapse hooldusõigus kuulub ainult ühele vanematest. Heli ja Raju ei ela enam koos; Kaja

Perekonna- ja pärimisõigus
Tsiviili vastused
8
doc

Tsiviili vastused

Tekkimise alused: seadus; tehing ( kajast kinnistusraamatus). Teostamisel: ostja; müüja ja ostueesõigusega teostaja. Ostu hinna tasub ostueesõigusega isik( riigilõiv). 29.Tsiviilkohtupidamise üldpõhimõtted(kohtud, keel, avalikkus, esindus): Tsiviilasja lahendavad: ( maakohtud 4; ringkonnakohtud 3 ; Tartus riigikohus). Tsiviilasjadena vaadeldakse kõiki tsiviilvaidlusi ja ka tööalaseid. Kohtukoosseisud: maakohtus lahendab hagita menetlust kohtunik üksi, hagi siis vb kaasata rahvakohtunikke; ringkonnakohtus kollegiaalselt väh 3 liikmeline koosseis; riigikohtus ka kolleg vähemalt 3 koosseis. Kohtukeel eesti keel(riigi) kuid vb kasutada teist keelt kui valdav rahvas räägib nt vene keelt. Asjade arutamine ja kohtuotsuste kuulutamine toimub avalikult. Vb ka kinniseks kuulutada. ( riigi või äri saladus jne). 30.Menetlusosalised, nende õigused ja kohustused: Osalised(pooled): on hageja( kes esitab

Tsiviilõigus
Kordamisküsimuste vastused eksamiks
11
doc

Kordamisküsimuste vastused eksamiks

Lõpetamine: · Kui ei kuulu tsiviilkohtumenetluse · Samas asjas juba on jõustunud kohtuotsus · Hageja loobub hagist · Pooled sõlmivad kokkuleppe ja kohus kinnitab selle · Üks pooltest sureb ja õiglust tuvastada ei saa Määruse peale saab kaebust esitada ­ määruskaebus (10 päeva). 36) Poolte kohtuistungilt puudumise tagajärjed · Tunnistajate puhul sundtoomine · Kui hageja/kostja ei ilmu, siis jäetakse hagi läbivaatamata või lükatakse edasi · Kostja puhul sundtoomine või asja arutatakse ilma temata. Tehakse tagaseljaotsus ­ põhjendus esitatakse lihtsustatud vormis. 9 10 37) Tagaseljaotsus ja kaja Tagaseljaotsus on kohtuotsus, mille põhjendus esitatakse lihtsustatud vormis. Tehakse

Tsiviilõigus




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun