Tallinna Tehnikaülikool Infotehnoloogia teaduskond Raadio- ja sidetehnika instituut Iseseisev töö aines IRZ0060 Häirekindlus Töö koostaja: Aet Udusaar 030740 IATM Tallinn 2007 Ülesanne Uurida ja analüüsida joonisel 1 antud skeemi. Joonis 1. Infoedastussüsteemi struktuurskeem Andmed: Edastuskanal: AWGN+Rice (K=1) Modulatsioon: BPSK Häirekindel kood: CC (4;2,8) Edastuskanal AWGN lühikirjeldus AWGN (Additive White Gaussian Noise) tähendab lühendit valge gaussi müraga edastuskanalile (additive white gaussian noise). Vastuvõtjas võetakse vastu signaal, mis omab kuju r(t) = s(t) + n(t), kus r(t) on vastu võetud signaal, s(t) edastatud signaal ja n(t) on valge müra. Valge gaussi müra on müra, mille sagedusspekter on pidev ja ühtlane üle kogu sagedusala. Samuti on valgel müral iga hertsi kohta võrdne...
Riski- ja ohutusõpetus LABORATOORNE TÖÖ NR 14: MÜRA EKSPOSITSIOONITASEME HINDAMINE Töö nr: 14 Nimi: Joonas Hallikas Müra uurimine Kuupäev:04.03.2014 Kursus: MAHB-41 TÖÖ EESMÄRGID Tutvuda müra mõõtmismeetoditega. Uurida müra mõõtmist auto/trolli ning üldkasutatavate ruumide näidetel. Tutvuda müra mõõtmisvahenditega, mõõtmispõhimõtetega ja müra taseme piirnormidega. Teha kindlaks, kui kaua võib viibida mõõdetud müratasemega piirkonnas ja kas see avaldab tervisele negatiivset mõju või mitte. TÖÖVAHENDID Müramõõtja ............................................................. "Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes j...
TALLINNA TEENINDUSKOOL FÜÜSIKALISED JA TEHNILISED OHUTEGURID TÖÖKESKKONNAS Referaat Juhendaja: Heikki Eskusson Füüsikalised ja tehnilised ohutegurid töökeskkonnas Tallinn 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS....................................................................................................................3 1. FÜÜSIKALISED JA TEHNILISED OHUTEGURID.....................................................4 2. MÜRA...............................................................................................................................4 2.1 MÜRA OLEMUS JA OHTLIKUS INIMESELE........................................................5 3. VIBRATSIOON.......................................................................
Eikko Rekand LE208 Ehitusfüüsika 1. Eesti Ehitusregulatsioonid Vastavalt ehitusregulatsiooni üldõudele tuleb ehitis projekiteerida ja ehitada nii, et ruumides ja ehitse teritooriumil tagatakse rahuldavad müratingimused vastavalt nende otstarbele.Mürataseme normsuurused uute ehitiste projekteerimisel valitakse vastavalt Sotsiaalministri 4.märtsi 2002.a.a määrusele nr.42 : Müra normtasemed elu-ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmmise meetodid. Vastavalt EL ehitustoodete direktiivi 89/106 nõuetele hõimab ehitiste mürakaitse üldjuhul kaitset - Õhumüra eest, mis pärineb väljastpoolt ehitist või ehitise teistest osadest - löögimüra eest - tehnoseadmete poole tekitat...
Kuressaare ametikool Riskianalüüs Tg-10 Tamar Paal Kuressaare 2011 SISSEJUHATUS Vastavalt Eesti Vabariigis kehtivale töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 13 lõige 1 punkt 3 on tööandja kohustatud korraldama töökeskkonna riskianalüüsi, mille käigus selgitatakse välja töökeskkonna ohutegurid, mõõdetakse vajadusel nende parameetrid ning hinnatakse ohutegurite võimalikku mõju töötaja tervisele. arvutiklassi töökeskonna võimalikke ohutegureid. Riskiana lüüs viidi läbi Kuressaare Ametikooli arvutiklassis. Riskianalüüsi tegemisel lähtuti 1)Müra ekspositsioonitase ei tohi ületada 85 dBA. Personaalarvutite ja bürooruumid...
Küsimustik ehitusakustika arvestuse andmiseks Teema: heli ja selle omadused 1. Kuidas heli edasi kandub: a) õhus; b) tahkes aines? Heli on õhus v muus keskkonnas esinev rõhu võngetena muutumine, mis kulgeb lainelise liikumisena ning mida inimesel on võimalik kuulda. Õhu osakeste (tahke aine puhul aine osakeste) liikumine lainetena. Heli levimiseks peab olema mingi keskkond, vaakumis ei levi. 2. Mis on heli sagedus? Lainepikkus? Heli kiirus õhus? Heli sagedus on heli võngete arv sekundis. Ühik on herts (Hz). f = n / T. Lainepikkus on teekond, mille läbib helilaine ühe kordumisperioodi (võnke) jooksul. Ühik meeter (m). = c / f. Toatemperatuuril c=344 m/s, madalsageduslik 100 Hz heli läbib sekundis 3,4m. Heli kiirus sõltub keskonna tingimustest (temperatuur, rõhk). Mida tihedam aine, seda kiiremini heli levib. Õhus c=344 m/s. 3. Missugune on kuuldava heli sagedusvahemik? Inimhääle sagedusvahemik? Kuuleme 20...20000 Hz, teravalt 1000.....
Riski- ja ohutusõpetus LABORATOORNE TÖÖ NR 14: MÜRA EKSPOSITSIOONITASEME HINDAMINE Töö nr: 14 Nimi: Müra uurimine Kuupäev: Kursus: TÖÖ EESMÄRGID 1.Tutvuda müra mõõtmismeetoditega. 2.Uurida müra mõõtmist auto/trolli ning üldkasutatavate ruumide näidetel. 3.Tutvuda müra mõõtmisvahenditega, mõõtmispõhimõtetega ja müra taseme piirnormidega. Teha kindlaks, kui kaua võib viibida mõõdetud müratasemega piirkonnas ja kas see avaldab tervisele negatiivset mõju või mitte. TÖÖVAHENDID ·Müramõõtja ............................................................. ·"Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid" Sotsiaalministri määrus nr 42 (RTL 2002, 38, 511)...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Raadio- ja sidetehnika instituut Telekommunikatsiooni mõõtesüsteeid ARUANNE PC Ostsilloskoop Täitja(d) Jekaterina Brõtsejeva 083933IATB Juhendaja Ivo Müürsepp Töö tehtud 02.04.2012 (kuupäev) Aruanne esitatud ............................................... (kuupäev) Aruanne tagastatud ............................................ (kuupäev) Aruanne kaitstud .............................................. (kuupäev) ...................................... ...
Tisleri erialatööga kaasnevad ohud ja terviserikked Füüsikalised ohutegurit on müra, vibratsioon, töökoha sisekliima, kiirgused ja valguse puudused. Müra on heli, mis koosneb suurest hulgast erineva kõrgusega ja tugevusega lihtsatest toonidest ning avaldab häirivat või tervistkahjustavat mõju organismile. Müra tugevust mõõdetakse detsibellides. Müra päevase kokkupuutetaseme piirnorm on 85 dB(A), meetmete rakendusväärtus 80 dB(A). Kindlate masinate poolt tekitatava mürataseme saab teada müra mõõtmisel, mille teostamist organiseerib tööandja. Müra otsene toime on kuulmiselundile – müra tagajärjel tekib kuulmislangus. Kuulmine võib hakata alanema mürarikkas töökeskkonnas juba 3...-6 aastase töötamise järel. Esialgu langeb kuulmisteravus aeglaselt ja kõrgemate sageduste osas, mistõttu töötaja esialgu ei märkagi kuulmise halvenemist. Esmased kaebused on kõrvade kohisemine ja vilin kõrvades (tinnitus), ilmneda võiva...
MÜRA........................................................................................................................................2 MÜRATASEME MEETRILISED MÕÕTMED.................................................................................. 2 PSÜHHOFÜÜSIKALISED NÄITAJAD.............................................................................................3 EKVIVALENTNE HELI TASE........................................................................................................4 MÜRA JA KUULMISE KAOTAMINE............................................................................................. 5 KUULMISE MÕÕTMINE...............................................................................................................5 LIHTSAD KUULMISTESTID ...........................................................................................................5 AUDIOMEETREID ...............................................
1. Juhusliku signaali ja selle realisatsioonide MA(All-Zero mudel) ARMA mudeli iseloomustab määratakse olenevalt parameetrist NW, kus N on CAT. Kriteerium baseerub Parzen'i criterion tekitamine järgmine valem: punktide arv ja W on ribalaius. NW on aja ja autoregressive transfer funktsioonil, mis on antud Juhuslik signaal signaal, mille vähemalt üks Saadud funktsioon näitab energia jaotust sageduse ribalaiuse korrutis, mis käib andmete kujul parameeter on juhuslik muutuja. Juhusliku muutuja jär...
Referaat Helivaljus, helivaljuse kõverad ja müra keskkonnas 12/04/2009 Sissejuhatus Järgnevas referaadist käsitlen teemasid, mis puudutavad helivaljust ja müra keskkonnas. Referaat on tehtud vabale netientsüklopeediale Vikipeedia ja keskkonnafüüsika praktikumi juhendile toetudes ning eeldab, et antud teemaga on praktikumi jooksul lähemalt tutvust tehtud. Mina kahjuks praktikumi käigus kuuldelävede ja müra taseme mõõtmisega kokku ei puutunud, kuna vastavad aparaadid olid lihtsalt vigased. Seega piirdub minu ettekanne üldise informatsiooniga ning ei lasku arvutustesse. Referaadis toon aga välja ka mõned põhivalemid. Enne, kui põhiteemade juurde pöördun, räägin natuke ka helist kui füüsikalisest nähtusest ning selle omadustest. Heli Heli on keskkonnas leviv elastsuslaine (gaasis või vedelikus - pikilaine, tahkes - ka ristlaine) võnkumine, mis levib õhus kiirusega 344 m/s. Füsioloogiliselt suudab normaalse kuulmisega inimene tajuda...
1. Töö eesmärk Analüüsida infosüsteemi häirekindlust: Joonis 1. Töös kasutatud infosüsteemi struktuurskeem Minu lähteandmed ülesandeks: Edastuskanal Modulatsioon Häirekindel kood Häirekindel kood sisene väline AWGN 2-FSK BCH (15,7) RS GF (16) 5-kordse veaparandusega Tabel 1. Lähteandmed 2. Struktuurskeemi osade lühikirjeldused 2.1 Modelleerimise struktuurskeem SIMULINKis Kogu ülesande lahendamisel kasutasin ühte ja sama struktuurskeemi: Joonis 2. Struktuurskeem SIMULINKis 2.2 Edastuskanal -> AWGN AWGN (Additive White Gaussian Noise) aditiivse valge Gaussi müraga kanal on laialdaselt kasutatav kanali mudel: Joonis 3. AWGN kanali struktuurskeem ...
Elamistoiminguid mõjutavad tegurid Bioloogilised tegurid Psühholoogil Sotsiokultuurilised tegurid Keskkonna tegurid Poliitilis-majanduslikud teg ised tegurid Turvalise keskkonna säilitamine *Füüsiline (mitte) suutlikkus *Intellektuaal *Kultuurilised tegurid *Majapidamine *Teadmised ja suhtumine *Vastuvõtlikkus nakkustele ne *Sotsiaalsed tegurid *Turvalisuse aste kodus turvalisusalasesse seadusand *Füüsilise tervise seisund/mittetervis, suutlikkus/ka *Sotsiaalne klass *Ohud mängimisel ...
Kirjelda ettevõtte sisekeskkonda: hõlmab kõiki tingimusi ja jõude organisatsiooni sees. Selle moodustavad sisemised tegurid(sündmused, üksused,ressursid,juhtimisstiil,organisatsioonikultuur jne), mis mõjutavad töötajate käitumist, ettevõtte tegevust ning langetatavaid valikuid. Sisekeskkond on omanike poolt kontrollitav ning allub juhtimisele. Kirjelda ettevõtte väliskeskkonda(mikro- ja makrokeskkond): Moodustavad seda ümbritsevad tegurid (tingimused, trendid,jõud,sündmused,organisatsioonid jne), mis mõjutavad ettevõtte tegevust ja valikuid, avades ettevõttele võimalusi ja kutsudes esile riske. Mikro:Kliendid, konkurendid,tarnijad ja koostööpartnerid, vahendajad, huvigrupid, pangad, omavalitsused, tarbijakaitse, maksuamet,konkurentsiamet. Seondub erinevate siderühmadega, mis on otseselt seotud ettevõtte eesmärkide saavutamisega. Makro: Looduskeskkond, majanduskeskkond, tehnoloogiline keskkond, sotsiaalne keskkond, poliitiline keskko...
Ergonoomika kokkuvõte 1. Töökeskkond ümbrus, milles inimene töötab 2. Tööandja kohustused: · Töökeskkonna terviseriskide hindamise läbiviimine · Süstemaatilise töökeskkonna sisekontrolli teostamine · Töötajate tervise kontrollimise korraldamine · Töötajate töökeskkonnas valitsevatest riskidest teavitamine · Töötajate isikukaitsevahenditega varustamine 3. Töökeskkonnavolinik töötajate poolt valitud isik, kes esindab töötajate arvamust läbirääkimistel tööandjaga (<4 a.) Töökeskkonnaspetsialist volitatud isik tööandja poolt, volitatud täitsma töötervishoiu ja ohutuse alaseid ülesandeid (palgaline töötaja). 4. Töökeskkonnanõukogu tööandja ja töötajate esindajate koostöökogu, kus on võrdselt tööandja määratud ja töötajate valitud esindajaid. Kohustused: · analüüsib ettevõtte töötingimusi (registreerib probleemid>esitab parandusettepanekud>jälgib ...
Ergonoomika kokkuvõte 1. Töökeskkond – ümbrus, milles inimene töötab 2. Tööandja kohustused: Töökeskkonna terviseriskide hindamise läbiviimine Süstemaatilise töökeskkonna sisekontrolli teostamine Töötajate tervise kontrollimise korraldamine Töötajate töökeskkonnas valitsevatest riskidest teavitamine Töötajate isikukaitsevahenditega varustamine 3. Töökeskkonnavolinik – töötajate poolt valitud isik, kes esindab töötajate arvamust läbirääkimistel tööandjaga (<4 a.) Töökeskkonnaspetsialist – volitatud isik tööandja poolt, volitatud täitsma töötervishoiu ja –ohutuse alaseid ülesandeid (palgaline töötaja). 4. Töökeskkonnanõukogu – tööandja ja töötajate esindajate koostöökogu, kus on võrdselt tööandja määratud ja töötajate valitud esindajaid. Kohustused: analüüsib ettevõtte töötingimusi (registreerib probleemid>esitab parandusettepanekud>jälgib ...
Sisukord 1. Aegrea karakteristikud .............................................................................................. 2. Korrelogramm. Statsionaarsuse määramine............................................................... 3. Statsionaarsuse ja mittestatsionaarsuse mõjutamine statistikale................................ 4. Statsionaarsuse ja mittestatsionaarsuse aegreadede statistika saamiseks näited........ Aegrea karakteristikud Kui meil on juba antud vaid üks realisatsiooni protsess - aegrida, siis ei ole meil võimalik täpselt aru saada stohhastilise protsessi karakteristikuid. Kuid me saame vaadelda aegrea keskmist väärtust, standardviga ning k-järku autokorrelatsioonikordajad statsionaarse juhuslikku protsessi keskväärtusse, dispersiooni ja autokorrelatsiooni funktsiooni hinnangutena. Kui aegread sisaldavad arengutendentsi, trendi, siis need karakteristikud on kindlasti suhteliselt väheinformatiivsed aegrea...
I 1. Mis ja kui suur on kuuldelävi? Minimaalse intensiivsusega heli Imin, mis tekitab kuulmisaistingu kannab nime kuuldelävi. Viimase suurus on individuaalne ning sõltub väga tugevasti heli sagedusest. 2. Mis ja kui suur on vaevuslävi? Tekib kõrvus puutumis-, surve-, rõhumis-, vaevus-jne tunne, heli on otsekui muutunud liiga raskeks. See tähendab et heli intensiivsus on jõudnud normaalse kuulmise piirini, mina nim vaevusläveks. 3. Milline sagedusvahemik on parima kuulmise piirkond? Enam vähem 1-5 kHz. Sellest suurematel ja väiksematel sagedustel on kõrva tundlikkus väiksem ja kahaneb nii vanusega kui väga valjusid helisid kuulates. 4. Kuidas arvutatakse heli valjust? Leiame nii kuuldeläve kui valuläve logaritmilises skaalas, bellides ja detsibellides: kuuldelävi tavalises, lineaarses skaalas, kuuldelävi logaritmilises skaalas, Valulävi ...
MHE0042 MASINAELEMENDID lI TTÜ MEHHATROONIKAINSTITUUT 4 EAP - 1-1-1- E MASINAELEMENTIDE JA PEENMEHAANIKA ÕPPETOOL 2010/2011. õ.a. KEVADSEMESTER ______________________________________________________________________ MHE0042 MASINAELEMENDID II Kodutöö nr. 2 Variant nr. Töö nimetus: Liugelaagri valik ja arvutus A-1 B-7 Üliõpilane (matrikli nr ja nimi) Rühm: Juhendaja: 094171 MATB 42 .......A.Sivitski.............. Sergei Lakissov …………………........... ..................................... Töö esitatud: Töö parandada: Arvestatud: ___________________________________________________________________ Harjutu...
Marju Peärnberg 10.1.13 Ohutegurid Füüsikalised Keemilised Bioloogilised Füsioloogilised Psühholoogilised Töö laad- öötöö, töö kuvariga üle 50% tööajast Muud samalaadsed tegurid Füüsikalised ohutegurid Müra, vibratsioon, ioniseeriv kiirgus, mitteioniseeriv kiirgus (ultraviolettkiirgus, laserkiirgus, infrapunane kiirgus), elektromagnetväli Õhu liikumise kiirus, õhutemperatuur, suhteline õhuniiskus, Kõrge ja madal õhurõhk Seadmete ja masinate liikuvad või teravad osad, valgustuse puudused, kukkumis- ja elektrilöögioht, muud samalaadsed tegurid Füüsikalised ohutegurid- õigusaktid "Töökeskkonna füüsikaliste ohutegurite piirnormid ja ohutegurite parameetrite mõõtmise kord" 25.jaanuar 2002 Vvm nr 54(viimane muudatus 30.04.2007) "Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded mürast mõjutatud töökeskkonnale, töökeskkonna piirnormid ja müra mõõtmise kord" Vvm 12.04.2007 nr 108 Õigusaktid 2 "Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded vibratsioonist mõju...
1. Organisatsioonikäitumise ajalooline kujunemisprotsess. Organisatsioonikäitumise ajalugu on väga tihedalt seotud juhtimise kui teaduse arenguga. Organisatsioonikäitumine kujunes seoses ajalooliste allikatega (teaduslik juhtimine, Hawthorne'i uurimused ja juhtimise funktsioonid) ja käitumisteadustega (antropoloogia, psühholoogia ja sotsioloogia). 20. sajandi alul olid hoogustumas tootmine ja uute turgude otsimine. Seda protsessi hakkasid takistama tööjõuga seonduvad probleemid. 19.sajandi lõpu Ameerikas tegeleti töö efektiivuses alase uurimistööga ning sellega ühines ka F.W. Taylor, kes pani aluse teaduslikult põhjendatud juhtimistegevuse analüüsile (1911.a). Juhtimise teaduslikud põhiõtted peab teaduslikul lähenemisel juhtimisele oluliseks inimeste hoiakute muutmist. Teaduslikku juhtimist ei saa rakendada enne, kui muutuvat juhtide ja teiste inimeste hoiakud. 1924-1933. aastatel uuriti põhjalikult Chicago ettevõttes...
Statistilile olulise me hindame Fisheri kriteeriumi järgi, mis peab olema <0,05, mitte F empiirile järgi. F empiiriline on alati positiivne, aga F kriitiline võib olla nii positiivne, kui ka negatiivne. F emp peab olema suurem kui F krit nullhüpoteesi tagasilükkamisel. F emp peab ületama F krit (piiri), kui ta seda teeb, siis nullhüpoteesi kohe tagasi lükatakse. Millised on võimalikud probleemid sõltuvate fiktiivsete muutujate kasutamisel? Sõltuvate fiktiivsete muutujate kasutamiseks valitakse lineaarse tõenäosuse, logit ja probit mudeleid. Nende kasutamise põhiliseks probleemiks on see, et jääkliikmed on heteroskedastiivsed. Samuti probleemiks võib olla see, et tõenäosuste näitajad võivad mitte olla lineaarses seoses selgitava muutujaga. Tõenäosuse koefitsiendid võivad olla suurem kui üks või negatiivsed. (seda ei tohi olla) Determinatsioonikordaja võib olla väike. Millised on negatiivse autokorrelatsiooni vähendamise võimalused: ...
Kultuuridevaheline kommunikatsioon. Konspekt Krista Vogelbergi ja Raili Põldsaare loengute materjali järgi. 1. küsimus Mis on kultuur ja selle põhilised probleemid? Matthew Arnold (1822-1888): `parim, mida on maailmas mõeldud ja öeldud' Sir Edward Burnett Tylor (1832-1917): `Kultuur on kompleksne tervik, millesse kuuluvad teadmised, uskumused, kunst, moraal, seadused, tavad ja kõik muud võimed või harjumused, mille inimesed on ühiskonna liikmetena omandanud.' Europotsentristlik, universalistlik, evolutsionistlik, `madalat' ja `kõrget' kultuuri eraldav mudel 2. küsimus Kultuur antropoloogide arvates: Franz Boas (1858-1942): Kultuur hõlmab kõiki mingi kogukonna ühiskondlike tavade väljendusvorme, üksikisikute reaktsioone selle rühma tavadele, mille järgi ta elab ja nende tavade poolt määratletud inimtegevuse vilju.' Nt. Clyde Kluckhohn (1947): Kultuur on teatavat laadi tööjoonis kõigiks k...
,,Sotsiokultuuriline ruum, suhted ja isik" Igas kultuuris on erinevad käitumisnormid ja tavad. Nii mõnigi asi mis tundub meile, kui eestlastele normaalse ja tavapärase käitumisena võib teisest kultuuuriruumist pärit inimesele olla solvav. Suhtlemine on sotsiaalne tegevus, millel on omad reeglid. Näiteks Eestlased on harjunud teretamise juures kätlema ning ka kallistamine on eestlasele tavapärane. Samas mõne teise rahvuse puhul on see solvav. Inimest, kes eirab oma kultuuri käitumisnorme mõistetakse hukka. Iga kultuuri reeglid ja normid jagunevad veel edasi, Eesti puhul on selleks eetilised käitumisnormid ja seadused. Suhtlemise eesmärgiks on infovahetus inimeste vahel. Heaks suhtluseks peetakse seda, kui suhtluse lõpuks on mõlemad osapooled saavutanud rahutunde, ning mõlemad osapooled on saanud niipalju, kui nad andnud on. Suhtluse puhul on minu arust halvaks küljeks see, et inimesed on omakasupüüdlikud n...
1. Töökaitse korraldus Eesti Vabariigis Töökaitse on õiguslike, majanduslike, tehniliste, ergonoomiliste, organisatsiooniliste, töökorralduslike, tervishoiu- ja sotsiaalsete meetmete ning vahendite kogum töökeskkonnas tekkida võivate ohtlike ja kahjulike mõjurite vältimiseks ning inimeste töövõime tagamiseks. Töökaitseseaduse eesmärk on luua õiguslikud alused tervisele kahjutu ja ohutu töökeskkonna tagamiseks kõigile töösuhetes osalevatele isikutele. 2. Töökaitse korraldus ettevõtetes Töökaitse üldise seisukorra eest vastutab tööandja. Tööandjale alluvate haldus- ja tehniliste töötajate töökaitsealased õigused, kohustused ja vastutus määratakse kindlaks ametijuhendites või muudes dokumentides. Rohkem kui 300 töötajaga ettevõttes on tööandja kohustatud ametisse võtma töökaitse peaspetsialisti. Eriti ohtlike ja kahjulike tootmismõjuritega või normidele mittevastavate töötingimuste korral on peatööinspektoril õigus nõuda töökaitse peaspets...
kool HUVITAVAID KATSEID/FAKTE FÜÜSIKAST Referaat Koostaja: ... Klass: 8a Tallinn 2006 Sisukord Sisukord......................................................................................................................................2 Sissejuhatus füüsikasse...............................................................................................................3 Huvitavaid katseid/ fakte füüsikast.............................................................................................4 Kokkuvõte...................................................................................................................................9 Kasutatud kirjandus...............................................................
Juhuslik sündmus on midagi, mis mingi katse tulemusel võib toimuda. Katse on mingi tingimuste kompleksi realiseerumine. Elementaarsündmused on mingid üksteist välistavad sündmused, millest iga katse korral üks tingimata toimub. Juhuslikud sündmused: *vastastikku välistuvad sündmused- ei sisalda samu elementaarsündmusi *vastastikku mittevälistuvad sündmused- sisaldavad samu elementaarsündmusi *sündmuste sisalduvus- kui toimub A, toimub ka B *vastansündmus- kõik elementaarsündmused, mis ei sisaldu sündmuses Tõenäosus iseloomustab sündmuse esinemissagedust katsetes. Tõenäousese määramisviisid: klassikalised(kombinatoorne, geomeetriline, statistiline), mtteklassikalised(subjektiivne,intersubjektiivne) Juhuslikuks suuruseks nim suurust, mis järjekordse katse tulemusel omandab mingi mittennustatava väärtuse mingist võimalikust väärtuste hulgast. Diskreetne juhuslik suurus: võimalike väärtuste hulk on lõplik Pidev juhuslik suur...
MHE0042 MASINAELEMENDID lI TTÜ MEHHATROONIKAINSTITUUT 4 EAP - 1-1-1- E MASINAELEMENTIDE JA PEENMEHAANIKA ÕPPETOOL 2010/2011. õ.a. KEVADSEMESTER ______________________________________________________________________ Kodutöö nr 5 Hammasülekanne Hammasratta materjal C45E (ReH = 370 MPa, Rm = 600 MPa, -1 = 275 MPa, -1 = 165 MPa). Hammasratta pinna kõvadus 400 HB Hammasratta hamba laius b = 25 mm; d jaotus = 200 mm; hammasratta moodul m = 2,5 (vt. Tabel 1). ...
Spirituaalsus on millegi omadus olla vaimsel tasandil (spiritus). See eeldab, et spirituaalsel asjal on vähemalt sama suured vaimsed võimed nagu inimesel. Mitmed briti idealismi esindajad, näiteks Francis Herbert Bradley, väitsid, et reaalsuses on kõik asjad spirituaalsed (reaalsuse vaimsus) ja õigupoolest on olemas ainult üks asi. Sellist seisukohta nimetatakseabsoluutseks idealismiks. Ökokülade liikumises ei pruugi spirituaalsus väljenduda otseselt mingi konkreetse suunana, pigem sisaldub see kõikides teemades juba algusest peale, näiteks võidakse järgida antroposoofilisi põhimõtteid arhitektuuris. Spirituaalsust peetakse oluliseks, sest arvatakse, et ainult sellise lähenemisega on võimalik tajuda, kuidas kõik (looduse) elemendid on omavahel seotud, hästi väljendab seda külades palju kasutatav Gaia teooria. Selle aspekti olulisus on kokkuvõetav ka spirituaalsete inimeste seas laialt levinud veendumusega "mis on sees, on ka väljas", ku...
KT3 Digielektroonika ..on/ei ole; õige/vale; kõrge nivoo/madal nivoo (digitaalsignaali pinge väärtused elektroonikas); 1/0 x=0 - lüliti kontaktid lahti (väljas) X=1 - lüliti kontaktid kinni (sees) L(x)=x - loogiline funktsioon ja selle argument OR siis liidad (loogiline liitmine); AND siis korrutad; N siis (inversioon või prim); XOR (välistav VÕI); NOT (puhver) N skeem: Tõesustabel nim tabelit, mis esitab funktsiooni väärtused kõgi võimalike argumendi väärtuste korral loogikaelemendiks nim elektroonikakomponente, mis on ette nähtud loogikafunktsioonide rakendamiseks binaarsetele signaalidele. Binaarne signaal on selline lektriline signaal, milles informatsiooni kannavad vaid kaks (pinge)-nivood Madal nivoo on digitaalelektroonika komponentides signaali pingete vahemik 0V-st kuni mingi pinge väärtuseni U0 < Ut (kus Ut on toitepinge). Ehk 0 Kõrge nivoo on -""- ...
1. Millised on organisatsioonikäitumise uurimismeetodid? Vaatlus ja osalusvaatlus Juhtumite kirjeldus ja analüüs Küsitlus Eksperiment ja laboratoorne eksperiment Intervjuu Hindamiskeskus ja eksperthinnangud 2. Mida väidab isiksusjoonte teooria? Isiksusjoonte teooria väidab, et inimestel on mõned kaasasündinud isiksuseomadused, mis kujundavad isiksuse ja seeläbi ka käitumise. Edukatel liidritel on teatud omadused. Need omadused teevad inimesest hea liidri igas olukorras. 3. Kirjeldage erinevaid temperamenditüüpe. Hippokratese ajast neli temperamenditüüpi (kehamahla teooria) Flegmaatik stabiilne introvert Sangviinik stabiilne ekstravert Melanhoolik neurootiline introvert Koleerik - neurootiline ekstravert Eysenck (1973) kirjeldas kahte isiksuse põhidimensiooni: ekstravertsus-introvertsus ja neurootilisus-stabiilsus. 4. Selgitage sisemise kontrollkeskme erinevust välisest k...
ORGANISATSIOONIKÄITUMINE (KT I) 1. Millised on organisatsioonikäitumise uurimismeetodid? • Vaatlus ja osalusvaatlus • Juhtumite kirjeldus ja analüüs • Küsitlus • Eksperiment ja laboratoorne eksperiment • Intervjuu • Hindamiskeskus ja eksperthinnangud 2. Mida väidab isiksusjoonte teooria? Isiksusjoonte teooria väidab, et inimestel on mõned kaasasündinud isiksuseomadused, mis kujundavad isiksuse ja seeläbi ka käitumise. Edukatel liidritel on teatud omadused. Need omadused teevad inimesest hea liidri igas olukorras. 3. Kirjeldage erinevaid temperamenditüüpe. Hippokratese ajast – neli temperamenditüüpi (kehamahla teooria) • Flegmaatik – stabiilne introvert • Sangviinik – stabiilne ekstravert • Melanhoolik – neurootiline introvert • Koleerik - neurootiline ekstravert Eysenck (1973) – kirjeldas kahte isiksuse põhidimensiooni: ekstravertsus-introvertsus ja neurootilisus-sta...
Rahvaarvu muut.:kui in-d elatusid korilusest,küttimisest,oli rahvaarv enam-vähem muutumatu.Sõdade,näljahädade,epideemiate ajal sure.>sünd.Rahvaarv kasvav kui in-d jäid pakseteks,harisid põlde,kasvatasid koduloomi.Rahvastiku kasv kestis 150 a.Rahvastiku arv 6,7miljardit.2.Hiina,India,USA.Rahvastiku paik.:väga ebaühtlane,kõige rohkem in.elab soodsate loodusoludega aladel/arenenud maj.piirkondades,minevikus tihedamalt asustatud aladeks olid viljakate muldadega alad,kaubadus-suhtlemisvõimalus.Tihedalt asustatud:Ida-ja Lõ-Aasia suurte jõgede orud ja deltaalad,viljaka pinnasega Jaava saar,Jaapami rannikualad.Hõredalt asus.:Põ-Aaf. oaasid,Egiptus(kliima,maj.olukord,loomulik iive)Sünd.mõju.:viljakas eas naiste arv,naiste vanus,religioon,pereplaneerimise võimalused,kooselu traditsioonid,väärtused,traditsioonid üh.konnas,naiste ja meeste seisund üh.konnas,maj.võimalused.Arenenud maad:sünd. ja suremus võrdsed,rahvaarv pidevalt stabiilne. Sure. üld...
Süsteem – omavahel seotud elementide hulk, mida vaadeldakse ühtse tervikuna. Alamsüsteem – süsteemi S kuuluv süsteem(nt süsteem S1). Ülemsüsteem – süsteem Z kuhu kuulub süsteem S. Väliskeskkond – süsteemi S väliskeskkonnaks on kõik see, mis ei kuulu süsteemi S. Avatud süsteem – süsteem, mis on seotud väliskeskkonnaga. Väliskeskkond mõjutab süsteemi ja vastupidi. Suletud süsteem – süsteem millel ei ole seoseid väliskeskkonnaga. Süsteemi sisenditeks (sisendelementideks) on need süsteemi elemendid, milliseid vaadeldakse kui algressursse, algmaterjale, lähtesuurusi, algandmeid või -põhjuseid. Sisendid on süsteemi sõltumatud muutujad. Sisendid võivad olla mittejuhitavad või juhitavad. Süsteemi väljunditeks (väljundelementideks) on need elemendid, milliseid vaadeldakse kui tegevuse tulemusi või tagajärgi. Väljundid on süsteemi sõltuvad muutujad. Süsteemi operaatoriks (protsessiks, funktsiooniks) nimetatakse eeskirja, algoritmi, tehnoloogiat, ...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Infotehnoloogia teaduskond Automaatikainstituut Automaatjuhtimise ja süsteemianalüüsi õppetool Daniel Tuulik 111618 IASM Eksamiülesande lahenduse aruanne Aines ISS0022 Automaatjuhtimissüsteemide jätkukursus Juhendaja: Eduard Petlenkov Dotsent Tallinn 2011 Ülesanne 1........................................................................................................................... 3 Ülesande püstitus ............................................................................................................ 3 Lahenduskäik .................................................................................................................. 3 Sisend- ja väljund katseandmete tekitamine .........................................................
KASVUKESKKONNA PRINTSIIBID: Struktureeritud keskkond (režiim, väärtused) on lapse arengukeskkonna kujundamisel esmatähtsad. Laps vajab piisavalt arendavat keskkonda, mis stimuleeriks tema arengut ja pakuks uusi võimalusi maailma tunnetamiseks ning avastamiseks. SOOVITUSED RÜHMA KASVUKESKKONNA KUJUNDAMISEKS: Tegevusi ja mänge on lihtsam organiseerida, kui rühmaruum on liigendatud erinevate tegevuste aladeks. Võimalus teiste lastega koos mängimiseks kui üksimängimiseks nii rühmas, kui õuealal. Mänguvahendid lastele kättesaadavad. Oluline ei ole mänguvahendite paljusus, vaid millise kogemuse lapsed nende abil saavad. Võimalus tegeleda rühmas erinevate loovate tegevustega, k.a. vee ja liiva mängudega. Kättesaadavad võiks olla ka muusika ja liikumistegevuse ning rollimängu vahendid. Rühmaruumi sisustamisel arvestada seal viibivate ja töötavate täiskasvanute vajadustega. Olulin...
1. Riikide arengutaseme näitajad: SKT (sisemajanduse kogutoodang); inimarengu indeks; sündimus/iive/laste suremus; keskmine eluiga; kirjaoskus; elektrienergia tarbimine 1/in kohta; hõive erinevates sektorites. 2. Rikkad riigid Rahvaarv kasvab aeglases tempos; lapsiperes 1-2; rahvas koondunud linnadesse; meditsiin kõrgelt arenenud; kirjaoskajaid rohkem; maavarade kaevandamine ja töötlemine; elektrienergia tarbimine suur. 3. Vaesed riigid Kiire rahvaarvu kasv; demograafiline plahvatus; laste arv suur peres; keskmine oodatav eluiga madal; imikute ja väikelaste suur suremus; kirjaoskajate arv väga madal; eksporditakse maavarasid ja põllumajandussaadusi; suured keskkonna probleemid; kulutused elektrile väiksed. 4. Kõrgelt arenenud põhja riigid Majandus kõrgelt arenenud; enamik inimesi on hõivatud teenindusse; jõudmas kaasaegse rahvast...
TEADMISTE LOOMINE • Teadmine kui kohanemisviis: homo sapiens sapiens – tark inimene. Ajaloost: tule kasutamine, ratta leiutamine, energiaallikad … • Teadmiste allikad: kollektiivne kogemus (suuline traditsioon/kiri), autoriteet, isiklik kogemus, uurimistöö … • Teadus – teaduslikku meetodit kasutava uurimistöö abil uue teadmise loomine • Teadusparadigma – põhimõtted, meetodid ja süsteem teaduspõhise teadmise loomiseks, säilitamiseks, kasutamiseks TEADMISTE TUNNUSED • Skeptiline eluhoiak. Tõestamata ei usu. Hirm absoluutsete tõdede ees • Ratsionaalsus. Mõistuseusk. Lääne tsivilisatsiooni alustala. • Kontrollitavus. Teadmise saamise protseduur on kirjeldatud ja järeletehtav. • Empiirialembus. Teadmine tuleb elust. • Meetodikesksus. Kuidas teadmine saadi? Keskne murekoht ja vaidlusteema. • Seostatus teadaolevaga. Teadmine süsteemi! • Avalikkus. Teaduse ag...
Edu põhjuste omistamine Kontrollikese Internaalsus seesmine kontrollikese Eksternaalsus - väline kontrollikese Stabiiline või muutuv põhjuslikkus (B.Weiner) Stabiiline ebastabiiline Seesmised põhjused võimed pingutus Välised põhjused ül raskus vedamine Töö kontrollikese . · Toimetulek: Kohanemine need, kes usuvad, et omavad kontrolli sündmuste kohta, kohanevad kiiresti · Karjäär: sisemise kontrollikeskmega in planeerivad karjääri rohkem. Ametikohad, kus töötaja edu sõltub töötajast endast. Need kes rohkem pingutavad, satuvad kõrgematele ametikohtadele. Internaalid valivad sellise tegevusala, kus tegevus viib tulemuseni.. · Juhtimine : Internaal:(eestvedava, autoriteetse juhtimisstiili). Eksternaalsed käsu korras juhtijad (autoritaarne) Alkoholismi kontrollikese, abielu kontrolli...
Juhuslik sü- midagi, mis mingi katse (mingi tingimuste kompleksi realiseerumine) tulemusel võib toimuda Lähtepunkt: elementaarsündmuste ruum, koosneb elementaarsündmustest (1-teist välistavad s, millest iga katse korral 1 kindl. Toimub) Juh. S p-mõisted: 1)vastastikku välistuvad (mis ei sisalda samu elementaars) 2)vastastikku mittevälistuvad (sisaldavad samu elementaars) 3) sündmuste sisalduvus (kui toimub A, toimub ka B kõik sündmuses A sisalduvad elementaars sisalduvad ka B-s) 4)vastandsündmus (sisaldab kõik elementaars, mis ei sisaldu sündmuses A) Tehted juh.s. : 1) Summa (ühend): sisaldab kõik el.s., mis sisalduvad väh 1 liidetavatest sündmustest, tähis U 2) korrutis (ühisosa): sisaldab kõik el.s., mis sisalduvad korraga kõigis korrutatavatessündmustes Tõenäosus: iseloomustab esinemissagedust katsetes, on sündmuse mõõduks, arv nullist üheni Omadused: 1) Normeeriusaksioom (0-1) 2)Liitmisaksioom (summa P=sündmuste P summa) 3)tinglik t...
Kas intelligentsus ja isiksus peaksid olema vaadeldud koos või eraldi? Valisin selle teema, sest see pakub mulle huvi ja oman ka asjast oma arvamust.Iga inimene on ju omaette isiksus ja seega ka mina.Olen läbi teinud ka intelligentsuse teste ja isiksuse teste. Nende testide tulemused mulle aga eriti huvi ei paku. Statistika mõttes võib ju neid täita aga mulle endale need midagi juurde ei anna. Isiksus hõlmab kõik isiku püsivamad omadused, nagu vajadused, temperament, võimed, harjumused, hoiakud, väärtused, minapilt ja tüüpiline käitumisviis. Isiksus erineb intelligentsusest, mis on seotud rohkem teoreetiliste kui praktiliste võimetega. Isiksuse tüüpi püütakse määrata testide abil.Neid teste on väga erineval kujul. Nii küsimute kui piltide kujul. Lastakse ka inimesel endal joonistada pilt ja siis selle põhjal vaadeldakse tema isksuse jooni. Mina leian et näiteks sellise joonistamise testiga saab paremal juhul määrata inimese hetk...
1 ÜLEVAADE TÕENÄOSUSTEOORIA PÕHIMÕISTETEST Juhuslik sündmus - midagi mis mingi katse tulemusel võib toimuda. Katse - mingi tingimuste kompleksi realiseerumist (mingit toimingut). Lähtepunktiks katsega seotud sündmustel on elementaarsündmuste ruum , mis koosneb elementaarsündmustest (mis on üksteist välistavad sündmused, iga katse korral toimub tingimata üks). Tingimused elementaarsündmuste ruumile on: 1) vastastikune välistatus: korraga toimub vaid üks elementaarsündmus: ij = Ø (ij), 2) täielikkus: alati mingi elementaarsündmus toimub: i = . nt. Kaardi valik 52'sest kaardipakist Juhuslike sündmustega seonduvad põhimõisted: Vastastikku välistuvad sündmused: mis ei sisalda samu elementaarsündmusi (nt A: ruutu kaart, B: ärtu kaart) Vastastikku mittevälistuvad sündmused: mis sisaldavad samu elementaarsündmusi (nt A : ruutu kaart, B: piltkaart) Sündmuste sisalduvus: kui ...
1. Mis on kommunikatsioon? Kommunikatsioon on ühe- või kahesuunaline informatsiooni edastamise protsess. Kommunikatsiooniprotsessi käigus edastatakse sõnum saatjalt vastuvõtjale. Kommunikatsioon hõlmab saatja, sõnumi ja vastuvõtja vahelist vastastikkust toimet. Ühesuunalist kommunikatsiooni võib nimetada ka informeerimiseks. Informeerimise puhul edastatakse teave sihtgrupile tagasisidet eeldamata. (Ülemus ütleb, et kollektiiviga liitus uus kolleeg.) Kahesuunaline kommunikatsioon on dialoog, mis nõuab informatsiooni edastajalt enam planeerimist, kavandamist ja info vastuvõtjaga arvestamist. Kahesuunaline kommunikatsioon kätkeb endas informatsiooni mõistmist, vahetamist, jagamist, suhtlemist, sotsiaalset käitumist ning vastastikust mõjutamist. 2. Kommunikatsioonimudel (Minu teada on kõige populaarsem Berlo komm.mudel googelda seda ja saad kohe aru :) ) 3. Mida tähendavad...
Rakvere Gümnaasium Aine: Organisatsioonikäitumine Eksam 17.mai (2 tundi) Klass: 11 (majandus) Eksamineerija : õp Arno Kaseniit Eksam koosneb kolmest osast: I mõisted , II olemus ja tunnused, III arutlus Eksamiks kordamise teemad/märksõnad/küsimused 1. **Organisatsioonikäitumise mõiste. 2. Organisatsiooni kui süsteem ja selle allsüsteemid. 3. Organisatsiooni liikmed kui sotsiaalne allsüsteem. 4. Organisatsiooni struktuur kui juhtiv allsüsteem. 5. Organisatsiooni tehnoloogia kui materiaalne allsüsteem. 6. Organisatsiooni väliskeskkond. 7. **Probleemid, millega orgkäitumine kui teadus tegeleb. 8. Organisatsioonilise käitumise kontseptsioonid. 9. Inimese loomuse kontseptsioon. 10. Organisatsiooni loomuse kontseptsioon 11. **Käitumise süsteem. Juhtkonna visioon ja eesmärgid. 12. Organisastiooni väärtushinnangud ja organisatsioonikultuur. 13. Organisatsio...
1. Riski- ja ohutusõpetuse tähtsus ettevõtte töötingimuste tagamine Õpetatakse välja spetsialiste, kes tagavad ohutuse töökohtadel. Ollakse teadlik, kuidas ning milliseid nõudeid tuleb täita. Õppeaine on oluline, et tööõnnetuste hulk jääks aina väiksemaks ja et töötamine erinevatel töökohtadel oleks ohutu ning ei kujutaks erilist ohtu inimeste tervisele. 2. Riski- ja ohutusõpetuse seos teiste teaduslike distsipliinidega keemia, füüsika Keemia - arvestatakse ja uuritakse erinevate ainete mürgisust ning mõju inimesele. Füüsika - arvestatakse füüsikaseadustega tagamaks inimeste ohutust töökohal. 3. Riski termin ohu tõenäosus. Tõenäosus, et kahjustus tekib kasutamistingimuste ja/või kokkupuute tõttu, ja kahjustuse võimalik ulatus. 4. Riskide muutumine ajaloo vältel riskid on teisenenud, erinevad aspektid (IT, autod jne) Tekkinud on juurde uusi töökohti ja ülesandeid, mida varem ei eksisteerinud, nagu näiteks IT, autod, lennukid, arv...
SISSEJUHATUS Inimesed viibivad ligikaudu 90% ööpäevast siseruumides, mistõttu siseõhu kvaliteet on inimestele isegi olulisem kui välisõhu oma. Küttesüsteemide ja ventilatsiooniseadmete ülesanne on tagada ruumis mugav sisekliima. Tähtsaimad tegurid sisekliima kujunemisel on ruumi soojusolukord, nt temperatuur ja tõmbus, ning õhu kvaliteeti mõjutavad tegurid, nagu õhupuhtuse mitmesugused keemilised ja bioloogilised mõjurid niiskus ja tolm. Hoone sisetemperatuuri kindlustab ajakohane küttesüsteem ja ventilatsioon. Madal temperatuur ja kõrge niiskustase on tingitud kütteseadmete ebatäiuslikkusest, õhuvahetuse puudumisest või puudulikkusest, konstruktsioonide halvast kvaliteedist, ehituse defektidest ja muust. Ruumis valitsev ja meid ümbritsev keskkond mõjutab inimese ning teiste elusorganismide elutegevust. See keskkond on sõltuv paljudest teguritest ja moodustab sisekliima. Samas mõistes kasutatakse veel termineid ruumikliima või mikrokl...
Organisatsioonikäitumise kordamisküsimused 1. Organisatsiooni tegevust mõjutavad sisekeskkonna ja väliskeskkonna tegurid Sisekeskkond: · Eesmärk o organisatsiooni poliitika; o organisatsiooni strateegia. · Inimesed: o nende teadmised ja oskused; o nende tegelikkuse tajumine ja väärtused. · Tehnoloogia: o masinad; o info töötlemine. · Struktuur: o ülesanded; o rollid. · Kultuur: o organisatsiooni väärtused; o juhtimisstiil. Väliskeskkond: · Majanduskeskkond majanduslikud tingimused, mille raames organisatsioon tegutseb: o Majanduskasv o Majanduse stabiilsus o Majanduskasv globaalsel turul (IKT areng, glob...
SÜMMEETRILISE STRUKTUURIGA peamiselt viiteaja ja doppleri FIR FILTER-idee seisneb selles, et sagedusnihke potentsiaalse likvideerida viide sisend ja mõõtetäpsuse ning signaalide väljundsignaalide vahel. Selleks tuleb potentsiaalse eristusvõime hulgaliseks Nihutada ajaarvamise impulsskaja hindamiseks. TÄISNURKNE, keskpunkti. IMPULSISISESE Arvutusmahtu on võimalik kokku hoida MODULATSIOONITA SONDEERIV kui fir filtri impulsskaja on paaris või SIGNAAL-analüütiline valem: paaritu funktsioon. Paarisfunktsiooni s(t)=A(t)cos0t. Kompleksamplituud on korral . Määramatuse funktsiooni h(n) = h c (n)h c (- n) =h c (n) N . uurimisel kasut tema lõikeid erinevate üksteise suhtes tuleb nihutatud tasapindadega. Keerukuse tõttu sisendsignaalid summeerimise alusel kas...
SUHTLEMISPSÜHHOLOOGIA Suhtlemispsühholoogia fookus on suhtlemisel kui protsessil, mille käigus luuaks tähendusi, toimub informatsiooni vahetamine, teise inimese tajumine, mõjutamine jne.. Kirjeldatakse ja analüüsitakse suhteid, mis aitavad rahuldada mitmeid vajadusi (nt. vajadus tunda lähedust), pakuvad eri tüüpi toetust (nt. informatiivne) olles mõjutatud mitmete tegurite poolt (nt. isiku individuaalsus, situatsioonilised tegurid) Suhete funktsioone inimese elus · Sotsiaalse käitumise ajendid ja eesmärgid suhetes: bioloogilised vajadused ja nende rahuldamine, sõltumine teistest ja toetavad, abistavad suhted, liikmeks olemise vajadus ja teiste inimeste seltskond, isolatsiooni vältimine, domineerimine ja kontrollimise, võimu omamise vajadus, seks, agressiivsus ja teiste vigastamine (sh ka instrumentaalne agressioon), enese väärtustamine, altruism ja teiste eest hoolitsemine, saavutusvajadus (Argyle,...
annaabi.ee 
