Sinuga ja Sinuta Juhan Liiv on üks Eesti luuleklassika suurnimesid. Liiv oli üks esimesi luuletajaid, kes nähtut äärmiselt detailselt ning reaalselt kirjeldas. Luuletustes puudus liialdatud pateetika, ilutsemine ja paisutatud tunded. Eriti hingelähedased olid luuletajale loodus-, isamaa- ja mõtteluule. Liiv armastas loodust. Tema loodusluule on ühteaegu nukker ja luuleline, mis suudab anda edasi reaalsuslähedast pilti Eestimaa looduse mitmekesisusest ja kaunidusest. Enim armastas luuletaja kirja panna omapäraseid jooni aastaaegade kohta. Kevadest on Liiv kirjutanud heldimusega, kirjeldades tärkava aastaaja loodust ning selle ilu. Tema üheks silmapaistvamaks luuletuseks on "Mai hommik". Õrn maikuu hommik imeilul koitis.
,,Viimane Mõtte-/loodusluul ,,Vihiseb tuiskav liiv..." Väga meeldis see käik" e Veeselja rohetav kaugus luuletu, see oli täpselt mind nagu kättpidi veab..." nagu minu mõte, aga ma ei oleks osanud seda nii hästi kirja panna. ,,Ajatu Mõtteluule ,,Laman selili ja olen enda Mulle meeldib selle mälestus" meelest reheahi..." luuletuse mõte. ,,Üle minu käivad parred..." ,,Kell kuus Mõtteluule ,,...tänavalatern naeris mu Väga huvitav luuletus, hommikul" kohmetust" mittemidagi ütlev, aga siiski meeldis.
,,Rõõm ühest ilusast ,,Mureliku suuga" päevast" ,,Sädemed tuhas" MOTIIVID *Piibli motiivid *kunst STIIL, *võrdlused, metafoorid, *luuletaja on *mõtteluule VORMID, epiteedid, hüperboolid kõrvalvaataja *sümbolipildid *sonett positsioonil *sonett VÕTTED *ekspressionistlik *lüüriline, kujundlik, *sõnastus tihe tehnika *sisemonoloog, sisevaatlused,
Alustas õpinguid 1899. aastal Osales Vabadussõjas (1919-1920) Oli abielus luuletaja Ingiga (suri 1941. aastal) 1944 põgenes Saksamaale 1949 emigreerus USA-sse 1951 suri New Yorgis Long Islandil Haridus: -Reola valakool -Tartu linnakool -Tartu Ülikool -sooritas Narva gümnaasiumi juures algkooli kutseeksami töötas: õpetaja, ajakirjaniku, dramaturgina, kultuurinõuniku ja vabakutselise kirjanikuna Loomingu põhiteemad Ajaluule Armastus Loodus Kodu ja kodumaa Filosoofiline mõtteluule Tähtsus Eesti kirjanduses · Arendas edasi eesti luule vormi ja keelt · Kirjutas hulgaliselt luulekogusid · Kirjutas näidendeid vabaõhulavade tarbeks, esseid ja luuleteoreetilisi käsitlusi · Tõlkis inglise, prantsuse ja vene kirjandust
Ingile Ajaluule · Talihari" · Ekspressionistlik stiil "Manitsus pühitsusele" ja "Meie aeg" · Keelemuusika ja liialdavad poeetilised kordused · Hoiak isaamaaline ("Kodumaa laul") Luulestiil Viisirikas Poeetilised vabadused Lõunaeestilised murdekujud · "Ränikivi" (1925) "Maarjamaa laulud" (1929) "Tuulesõel" (1931) Teine loominguperiood Isamaaluule Mõtteluule Loodus.Maa Armastusluule Pagulaspoeet Poliitiline võitlusluule · "Kutse" Täname kuulamast!
aprillil 1951 suri Visnapuu Saksamaal Looming Esimesed värsid aastail 1908. Nooruslüürika kolm peamist aineala: Armastus kaasinimene Jumal Kirjutas ka hulgaliselt teatrietendusi Noorusaja luule Kiretüdimuslik Nukrameelne Romantiline Isamaaline Sümbolistlik Ekspressionistlik Viisirikas Lõuna-Eesti murrete kasutamine Hilisem luule Looduslik, maalähedane Poliitiline Mõtteluule Isamaaline luule Pagulasluule Visnapuu teoseid... "Ränikivi" (1922) "Maarjamaa laulud" (1927) "Puuslikud" (1929) "Tuulesõel" (1931) "Päike ja jõgi" (1932) "Üle kodumäe" (1934) "Põhjavalgus" (1938) "Esivanemate hauad" (1946) "Tuuline teekond" (1946) "Ad astra" (1947) Täname kuulamast!
armastuslüürika; räägib armastav naine, kes ja müütiline; dramaatilised rahvavärssidest ootab kohtumist oma armastatuga; kõike ballaadid; armastuse ja õnne võimalikkus, ümbritsevat on kujutatud väga imelisena. mis enamasti puruneb. EELÕITSENG(1918) // LAGEDA TAEVA ALL (1930) KIVI SÜDAMEL (1935) mõtteluule, mis on mõtestatud sümbolipiltidena; soneti vormi SININE PURI (1918) // on tihedalt kokkusurutud sõnad; põhiteemaks kunst VERIVALLA (1920) Kõik on muutunud väga koledaks ja jubedaks. Kirjeldatakse MURELIKU SUUGA (1943) toob esile
Looming Tema luuletusi hakati avaldama ajakirjanduses 1908. aastast Osales kirjanduslikes koguteostes "Moment Esimene" (1913), "Roheline Moment" (1914) ja "Looming" I (1920) Äratas tähelepanu futuristlike ja ekspressionistlike esinemistega Esimene loominguperiood Esimesed värsid 1908.aastal Nooruslüürika kolm peamist teemat olid: armastus, kaasinimene ning jumal Sümbolistlikud ja futuristlikud Teine loominguperiood Isamaaluule Armastusluule Mõtteluule Poliitiline võitlusluule Visnapuu luulestiil Luule on viisirikas Lõunaeestilised murdekujud Poeetilised vabaduse Liialdavad poeetilised kordused Tema hoiak on isamaaline Armastusluule Luuletaja kasutab naisenimesid (Maria, Ene, Alaea, Ing) Üks tema silmapaistvamaid saavutusi on lüüriline armastusromaan 10-st kirjast Ingile Tema armastusluulest eristuvad küllaldased ja jõulised tundeseisundid Nooruklikudtundeelamused Ärkavaid mehelikke vaiste
A B B B B B A C (Ristriim) (Paaris riim) (Süliriim) (Segariim) Vabavärsiline riim on vabavärsiline luuletus, kus puuduvad riimid ja salmid ning read on erineva pikkusega. Luule peamised teemad on: armastus, loodus, kodu, kodumaa, isiku- ja mõtteluule. Lüürika zanrid: Haiku on kolme realine jaapani luuletus, kus esimeses reas on 5 silpi, teises 7 silpi ja kolmandas on 5 silpi. Sonett on luulevorm, mis koosneb 14 värsi reast. Värsid jagunevad salmidesse. Skeem: 4 + 4 + 3 + 3 ( itaalia ) või 4 + 4 + 2 + 2 ( inglise ). Ballaad on tundeküllane, enamasti salapärase ja traagilise sündmustikuga pikem jutustav luuletus. Ainestik pärineb sageli legendidest. Peamiseks motiiviks on armastus ja surm. Eriti
E Rummo, A. Suuman, J. Kaplinski, V. Luik, H. Runnel, A. Ehin · Kultuurist: millal alustas ETV, kaks olulist filmi, 40 kiri millal ja miks? o ETV 1955 o ,,Kevade", ,,Viimne reliikvia" o 40 kiri: kultuuritegelaste kiri venestamise vastu (1980) · Kirjanik+luuletus+kirjandusvool/ luule liik · K.Lepik ,,Mu kodumaa", ,,Needmine" realism · I.Laaban ,,Autoportree" sürrealism · A.Alliksaar luulekogu ,,Päikesepillaja" mõtteluule · P.-E.Rummo ,,Me hoiame nõnda ühte" ja millisele filmile laulusõnad (Viimne reliikvia) · Mõisted: · Limerik inglise 5. realine naljaluuletus, milles on kasutatud koha- või isikunime · Häälutus sõna, muusika ja elektroakustiliste vahendite kasutamine koos · Vastandamine vastandlike mõtete kõrvutamine · Kordus sõna või väljendi kordamine · retooriline hüüatus/küsimus pöördumine kellegi poole vastust saamata
Juhan Liivi luuleanalüüs Juhan Liiv oli üksindane luuletaja. Paremad luuletused kirjutas ta siis, kui oli haige. Tema luules saab eristada neli teemat - loodus-, armastus-, isamaa- ja mõtteluule. Mulle nendest enam meeldib isamaa- ja loodusluule. Liiv oli realist. Ta kirjutas asjadest nii nagu nad olid. Näiteks isamaluules näeb ta neid hädasid ja probleeme mis tegelikult olid. Eile nägin ma Eestimaad! Lagunenud talumajasid! (,,Eile nägin ma Eestimaad!") Juhan Liivi luuletuses väljendub tema patriotism Eesti vastu. Ta usub, et Eestist saab
väga patriootiline. Isamaalüürika kõrval on Koidula luule teiseks tähtsamaks alaks looduslüürika, mida luuletuste arvult võib asetada isegi esikohale. Loodusmeeleoludest kõige silmapaistvaim on kevadtunde esilepuhkemise kujutlemine, kuid selle kõrval leidub ka teistelt aladelt mitmekesiseid tähelepanekuid, mis jõuavad mõnikord välja ka filosoofilist üldistusteni. Luuletuse isikustatud piltlikkus on julgelt uudne ja vahelduvalt voolava rütmiga on ka värsitehniline rütm. Mõtteluule heaks on loodustunnetusest inspireeritud mõtisklus isamaast ,,Jutt''. Samuti mõtisklus elu rikkusest ja sisukusest ,,Üürikene''. Samuti on Koidula tegelenud ka armastusluulega, millest kõige silmapaistvaim on ,,Emasüda''. Selle kõrval ka ,,Oh räägi'' ja ,,Tamme all''. Peale luule on Koidula kirjutanud ka ballaade ja proosat. Ballaadidest üks tuntuim on ,,Narva neitsi'', mille aluseks oli Fr.R.Kreutzwaldi muistend ,,Narva kaupmehe tütar''.
· 1862. aastal lõpetas TÜ Abistas isa "Perno Postimehe" ja "Tartu Postimehe" juures. Abielu · 1873. aastal abiellus Eduard Michelsoniga Kroonlinnas. · Nad said kolm last Hedda, Anna, Hansu. Koidula surm · Lydia Koidula suri aastal 1886 vähki. · Maeti Kroonlinna · 1946. aastal ümbermatmine Tallinna Metsakalmistule. Põhilised luuleteemad · Isamaaluule · Loodusluule · Armastusluule · Mõtteluule Lydia Koidula luuletused Ema süda Kadunud Üks paigake siin ilmas on Küla vainul väike oja voolab, kus varjul truudus, arm ja õnn. tihe pärnapuu ta kaldal seisab Kõik mis nii harv siin ilma pääl seal ma tihti seisin sinuga. on pelgupaiga leidnud sääl. Kõneldes küll näitas latv end väänvat, Kõik mis nii harv siin ilma pääl kõnet näitsid lained kohisevat --
Traat, M.Hunt, E. Vetemaa 2) Kassetipõlvkond – Luulekogud pappkarvis, 3-5 luuletajat. Paul-Eerik Rummo, Hando Runnel, Jaan Kaplinski, Viivi Luik, Mats Traat, Andres Ehin. 3) Luuletajad Alliksaar – luulet ei avaldatud, või avaldati väga üksikud. ISEL: Sõnamäng, sümbolid. Rummo – Töötas Vanemuise teatris, praegu tegutseb poliitikuna. VIIMNE RELIIKVIA laul „Põgene vaba laps“. ISEL: kõnekujundid, mõtteluule. Runnel – töötas Loomingu toimetuses. ISEL: rahvuslik Luik – On elanud Helsingis, Berliinis, Roomas. ISEL: linnaluule, vabavärss Traat – Töötas toimetajana Tallinnfilmis ISEL: Harala elulood Viiding – Tegi enesetapu. ISEL: filosoofiline luule 4) Kirjanik + teos + seletus M.Traat „Karukell, kurvameelsuse rohi“ - Peategelasteks on
oli abielus kaks korda suri Stockholmis kuid maeti ümber Tallinna hakkas luuletama 14. aastaselt põgenes perega Rootsi Loomingust 2. augustil 1904 avaldati esimene luuletus "Kuidas juhtus..." luuletaja kasutas pseudonüümi Mutti esimene luulekogu ilmus aastal 1917 "Sonetid" 14 luulekogu “Mureliku suuga” ● ilmus 1943. aastal ● luuletusi aastatest 1935–1942 ● 11. luulekogu ● vähetuntud ● 21 luuletust ● nii tunde kui mõtteluule ● kurvameelsed ● luuletused räägivad sõjast, leinast, kodumaast ja vabadusest nt: “Valus vaikimine”, “Sõduri ema”, “Kodumaa”, “Kahe tule vahel” Kui aknasse kliriseb kiirtemurd, Raske hommik saand seda rängemaks varjud. Jäätab hingeõhu su huultekurd ja sissepoole sa karjud…
3.See luuletus on ühiskonnakriitiline sellepärast,et see räägib saastamisest.Sain aru nii,et lagi on õhk ja kuidas see aja pikku on saastunud- ,,Must lagi on meie toal,on must ja suitsuga,sääl ämblikuvõrku,sääl nõge,on ritsikaid,prussakaid ka." 4.Hea rahvalik luule,lõbus,naljakas,samas kirjeldab tolle aegset elu.Ühesõnga tekitab minu häid ja positiivseid tundeid. 5.Kindlasti on see rõõmsan ja positiivsem luuletus võrreldes teiste isamaaluuletustega. Juhan Liivi isiku-ja mõtteluule ,,Emale" a)Ema b)Tundehell ja igatsuslik c)Räägib oma kadunud emast. d)Mulle meeldis.Kõik armsad sõnad olid ühesse väikesesse luuletusse sisse kantud. ,,Mure" a)mure b)Kurvameelne c)Ka Liiv oli inimene,kellel oli hinges mitmeid muresi d)natuke segane,kuid samas täiesti aru saadav ja loetav. ,,Sugulased" a)Rikkus ning vaesus b)Nukker,sünge c)Ka Juhan Liiv oli vaesest perekonnast d)Päris hea luuletus,mõte hästi edasi antud. 2.Juhan Liivi isikuluule oli väga hea
2. LÜÜRIKA OLEMUS · Lüürika ehk luule: tuleb kahest sõnast (lüüra- muusika, meelika- laul) · Tunnused: - riim - värsid ehk read - stroofid ehk salmid · Jaguneb: - riimiline - vabavärsiline · Riimilise luule põhiteemad: - armastus - loodus - isamaa - mõtteluule · Vabavärsilise luule tunnused: - kõikidel teemadel - võib olla 1 salm - sisaldab emotikone, võõrtähti, numbreid - võib moodustada kujundi · Riimid: - AABB <<< paarisriim - ABAB <<< ristriim - ABBA <<< süliriim 1. silbilised -meesriimid (hai/kai) 2. silbilised -naisriimid (tuli/suli) 3. -ja enam -libisevad riimid (tibima/sebima)
ning elusündmuseid, armunu kannatusi, südamevalu rmastatu truudusetuse pärast, õnnelikke kohtumisi ja kurbi lahkumisi. Horatius (65 eKr 8 eKr) Quintus Horatius Flaccusoli Vana-Rooma tähtsaim lüüriline luuletaja. Põlvnes rooma ühiskonna alamkihist. Suure osa värssidest pühendas tolle aja kommete ja eluviiside kirjaldamisele. Vergiliuse sõber. Põhilised looduslaulud, kuid ka armastulaule ja satiire. Tuntumad teosed oodid, nn mõtteluule. Kirjutas ka epistleid, nn poeetilisi vestlusi, adresseeritud kindlale isikule ja arutlevad rahulikus toonis filosoofia ja moraali probleeme. Suur kirjanduspärand luuletused e epoodid, satiirid, värsskirjad. Olulisimad oodid, kasutas 13 erinevat stroofivormi. http://209.85.229.132/search? q=cache:47aCw1vviP4J:www.dreamsgarden.net/things/antiikkirjandus_kordamin e.doc+rooma+kuldne+ajastu+ajaj %C3%A4rk+proosa&cd=5&hl=et&ct=clnk&gl=ee
Romaan ,,Kolme katku vahel") 6.Eesti 1950ndad. *sulaaeg -> inimestel hakkasid tekkima uued lootused *esimesed küüditatud Siberist tagasi *ETV hakkas edastama saateid *ajakirjad (Keel ja Kirjandus) *hoogustus raamatute kirjutamine *Georg Ots, Voldemar Panso 7.Eesti 1960ndad *luuleuuendused täiesti uus põlvkond tegijaid *kassetipõlvkond *Hando Runnel, Ain Kaalep, Jaan Kaplinski, Artur Alliksaar, Paul Erik Rummo, Mats Traat 8.Hando Runneli looming *mõtteluule *rahvuslikud tekstid, kodu/kodumaa luule, mängulised tekstid, armastus *"Kaua sa kannatad" , ,,Emad ja pojad" , ,,Maa tuleb täita..." , ,,Tõuseme üles ja läheme ära" , ,,Mets on kõrge" jpt.
.. minge sinna, kus mehed valmivad, laulutarkade lauas istudes, vanatarkade jutte kuulates, kangelaste tegusid imestes. Minge sinna ja viibige nende seas, kes on loodud radade rajajaks, kodude kaunile kaitsjaks. Mulle miks tulete haiget tegema, mulle miks heljute südamepiinaks te... ,,Kangas" ,,Oh sõbrad, ei löase ma öelda" ,,Õhtul" ,,Mina ei tea kus ma need rõõmud võtan" ,,Sugulased" ,,Kuuseke" ,,Mänd" ,,Helin" ,,Varakult" ,,Mustlase tütar" ,,Minu saatus" ,,Üks tõsine tund" 3. Mõtteluule ,,Kes meeldida tahab, peab roomama"- ... ,,Jah" üteldes ,,ei" peab mõtlema, mis teine tahab, peab tegema, peab ahelaid kandma ja tänama. ,,Omakasu" ,,Kus pettus on, sealt põgene" ,,Hõlpsam on mägesid tõsta" 4. Loodusluuletused ,,Mai hommik" ,,Mine, mine, lumeke" ,,Kullerkupp" ,,Lumehelbeke" ,,Talve õhtul" ,,Tali" ,,Külm" ,,Tuisk" ,,Talve öö" ,,Sügise" ,,Üks suvepäev" ,,Sügisene rand" ,,Jaaniõhtu" ,,Sügise päike"
suund, mis väidab, et elu eesmärgiks on naudingu saavutamine ning piina minimiseerimise, seda läbi enesekontrolli ning liialduste vältimise. (vrd: hedonism) 7) Quintus Horatius Flaccus (65 eKr 8 eKr) Vana-Rooma tähtsaim lüüriline luuletaja. Põlvnes rooma ühiskonna alamkihist. Suure osa värssidest pühendas tolle aja kommete ja eluviiside kirjaldamisele. Vergiliuse sõber. Põhilised looduslaulud, kuid ka armastulaule ja satiire. Tuntumad teosed oodid, nn mõtteluule. Kirjutas ka epistleid, nn poeetilisi vestlusi, adresseeritud kindlale isikule ja arutlevad rahulikus toonis filosoofia ja moraali probleeme. Suur kirjanduspärand luuletused e epoodid, satiirid, värsskirjad. Olulisimad oodid, kasutas 13 erinevat stroofivormi. 8) Publius Ovidius Naso (43 eKr 18 pKr) Vana-Rooma esimene suurem luuletaja. Noorena saadeti Rooma retoorikat õppima, et temast saaks riigiametnik. Ta töötas
ettekujutust kui lõhestunud hingega rahutust otsijast ("Valit värsid", 1924). Kogus "Ränikivi" (1925) on põhiteemaks vastuolu tegelikkuse ja ideaali vahel. Visnapuu esseistlikest töödest on oluline kogumik "Vanad ja vastsed poeedid" (1921). Visnapuu oli tuntud ka kui kirjanduselu aktiivne organisaator. Visnapuu loomingu põhiteemad: • Ajaluule • Armastus • Loodus • Kodu ja kodumaa • Filosoofiline mõtteluule Tähtsus Visnapuu tähtsus eesti kirjanduses: • Arendas edasi eesti luule vormi ja keelt • Kirjutas hulgaliselt luulekogusid • Kirjutas näidendeid vabaõhulavade tarbeks, esseid ja luuleteoreetilisi käsitlusi • Tõlkis inglise, prantsuse ja vene kirjandust Kasutatud allikad http://www.hot.ee/elmakunnapas/visna.htm http://et.wikipedia.org/wiki/Henrik_Visnapuu http://www.kirmus.ee/erni/autor/visn_b.html www1.pshg.edu
Eesti kirjandus Hendrik Visnapuu armastus- isamaa-, mõtteluule kirjanik. Õppis TÜ, suri NY, kuulus Siuru rühmitusse. Esimesed luuletused futuristlikud, kuj tehnikat,linna ülistavalt. Tuntuks sai luulekoguga "Amores", kus kirjutas Siurulikult julget,shokeerivat armastusluulet. Seda luulet peeti algul vulgaarseks,hiljem leiti, et suurem osa tema luuletusest on hästi sõnastatud,julge ütlemisega,tugeva emotsiooniga ja kõrge tasemega. Kauneim osa tema armastusluulest on luuletsükkel "Kirjad Ingile" pühendatud tema abikaasale
olemasolu, udu, vesi ja rahu. Li Bai (Li Bo) hiina luuletaja, 8 saj. tema luules kajastus inimese ja looduse ühtsus, kuuletumine kõiksuse eluhingusele (taoism). Filosoofiline olemisrõõm ja ilu ülistamine, filosoofilised eleegilised mõtisklused. Du Fu hiina luuletaja, 8 saj. konfutsianistlik elutunnetus, pessimism, ühiskonna kõlblusetus (Tangi dünastia õudusi), rahulik loodusluule Bai Juyi (Bo Juyi) hiina luuletaja 8-9 saj. intiimne mõtteluule, lihtsus, elulähedus. Luuletused ,, Laul lõputust laulust ", ,, Lauto laul " Guan Hanjing Luo Guanzhong Wu Cheng'en teosed Sishu "nelikraamat" (tekstid, millest see koosneb) mille koostas Zhu Xi 2-3.saj Vesteid ja vestlusi (Lunyu); Mengzi (Mencius); Suur õpetus (Daxue); Keskmine tavaline (Zhongyong). Wujing "viisikkaanon" Konfutsius kasutas oma õpilaste õpetamiseks Muutuste raamat (Yinjing) Kirjade (Ajaloo) raamat (Shuijing) Laulude raamat (Shijing) Kommete raamat (Liji)
· 1920-2007 · Kutseline kirjanik sai Jaan Krossist 1954. aastal. Alustas luulega, hiljem tegutses prosaistina. · Jaan Kross on mitmeid kordi kandideerinud Nobeli kirjandusauhinnale. Jaan Kross · Luule on valdavalt vabavärsiline. Palju lembelüürikat, vähe loodusluulet. Looduspildid on võrdkujuks filosoofilisele või sotsiaalsele üldistusele. · Tervikuna käsitledes on Krossi luule intellektuaalne, mõtteluule. · Ühiskondlikud teemad, mõnikord satiiriline. Mats Traat · Sündinud 1936. · Üks vähestest Eesti kirjanikest, kes on kogu oma loometee kirjutanud paralleelselt luulet ja proosat. · Luule põhiteemadeks on elu ja surma vastandseis, inimese ja looduse kooslus, inimese kohanemine või kohanematus. Mats Traat · Loomingu eesmärgiks on inimese äratamine, mandumisest vabastamine.
südamevalu rmastatu truudusetuse pärast, õnnelikke kohtumisi ja kurbi lahkumisi. Horatius (65 eKr 8 eKr) Quintus Horatius Flaccusoli Vana-Rooma tähtsaim lüüriline luuletaja. Põlvnes rooma ühiskonna alamkihist. Suure osa värssidest pühendas tolle aja kommete ja eluviiside kirjaldamisele. Vergiliuse sõber. Põhilised looduslaulud, kuid ka armastulaule ja satiire. Tuntumad teosed oodid, nn mõtteluule. Kirjutas ka epistleid, nn poeetilisi vestlusi, adresseeritud kindlale isikule ja arutlevad rahulikus toonis filosoofia ja moraali probleeme. Suur kirjanduspärand luuletused e epoodid, satiirid, värsskirjad. Olulisimad oodid, kasutas 13 erinevat stroofivormi. Page 2 I ja II sajandi alguse Rooma (hõbedane ajajärk) 1.sajandil algas rooma ühiskonna moraalne allakäik: vana aristokraatia olli hääbumas,
20. sajandi alguses oli veel romantism. Kirjutati isamaalisi luuletusi, pseudomüütilisi luuletusi, motiivid kordusid, kaotasid elujõu. Ilmus koguteos ,,Eesti luuletajate lillekimp ehk 200 õiekest ühe varre pääl" Tasapisi hakkavad luulesse ilmuma uued jooned, kergem häälestus, isikupärasemad tunde toonid. Ajajärgu suurm luuletaja Juhan Liiv. Tema luule teemad: loodus, armastus, isamaa!, mõtteluule ehk seisukohavõtt ühiskondlike nähtuste kohta. Jakob Liivõpetaja, juhani vend Jakob Tammviljeles lüroeepilist (luulevormis, värsid ja salmid, aga omab ka tegelaskonda ja sündmusi) luulet. Kirjutas ballaade (nt. ,,Orjakivi"); valme (nt."Punik") Anna Haavaõpetaja; teemad: loodus ja armastus ,,Noor-Eesti" Rühmitus sai alguse salajastest õpilasringidest. Ei rahuldatud venestatud koolide pakutuga, loeti juurde maailma kirjandust
mis väidab, et elu eesmärgiks on naudingu saavutamine ning piina minimiseerimise, seda läbi enesekontrolli ning liialduste vältimise. (vrd: hedonism) 7) Quintus Horatius Flaccus (65 eKr 8 eKr) Vana-Rooma tähtsaim lüüriline luuletaja. Põlvnes rooma ühiskonna alamkihist. Suure osa värssidest pühendas tolle aja kommete ja eluviiside kirjaldamisele. Vergiliuse sõber. Põhilised looduslaulud, kuid ka armastulaule ja satiire. Tuntumad teosed oodid, nn mõtteluule. Kirjutas ka epistleid, nn poeetilisi vestlusi, adresseeritud kindlale isikule ja arutlevad rahulikus toonis filosoofia ja moraali probleeme. Suur kirjanduspärand luuletused e epoodid, satiirid, värsskirjad. Olulisimad oodid, kasutas 13 erinevat stroofivormi. 8) Publius Ovidius Naso (43 eKr 18 pKr) Vana-Rooma esimene suurem luuletaja. Noorena saadeti Rooma retoorikat õppima, et temast saaks riigiametnik. Ta töötas lühikest aega riigiametis, ent siis pühendas ent täielikult
Isamaalüürika kõrval on Koidula luule teiseks tähtsamaks alaks looduslüürika, mida luuletuste arvult võib asetada isegi esikohale. Loodusmeeleoludest kõige silmapaistvaim on kevadtunde esilepuhkemise kujutlemine, kuid selle kõrval leidub ka teistelt aladelt mitmekesiseid tähelepanekuid, mis jõuavad mõnikord välja ka filosoofilist üldistusteni. Luuletuse isikustatud piltlikkus on julgelt uudne oma liitriimidega ja vahelduvalt voolava rütmiga on ka värsitehniline rütm. Mõtteluule heaks on loodustunnetusest inspireeritud mõtisklus isamaast ,,Jutt''. Samuti mõtisklus elu rikkusest ja sisukusest ,,Üürikene''. Samuti on Koidula tegelenud ka armastusluulega, millest kõige silmapaistvaim on ,,Emasüda''. Selle kõrval ka ,,Oh räägi'' ja ,,Tamme all''. Peale luule on Koidula kirjutanud ka ballaade ja proosat. Ballaadidest üks tuntuim on ,,Narva neitsi'', mille aluseks oli Fr.R.Kreutzwaldi muistend ,,Narva kaupmehe tütar''.
kujundlik ja kunstiline EEPIKA LÜÜRIKA DRAMAATIKA Proosa vormis jutustav Lüürika ehk. Luulekirjandus Ehk näitekirjandus kirjandus kus kujutratakse Annab edasi autori tõepäraseid sündumi,rahulik tundeid,meeleolusid ja ja üksikasjalik mõtteid *Süzee-sündmustik Loodus-,armastus-,isamaa- ja *dialoogivorm *Miljöö-aeg,koht mõtteluule *remargid *Karakterid-tegelased *Riim *lavale sobivus *Rütm *jagunemine vaatusteks ja Zanrid: *Jagunemine värssidesse stseenideks Eepos,valm,lühijutt, Zanrid: Luuletus, novell,jutustus,romaan Haiku,sonett,ood,pastoraal, Zanrid:
ja hämarus, pealiskaudsus, abstraktne ja ähmane üldlaad, ideeline kitsus ning asotsiaalsus. ,,Uued luuletused" (1909) on Ernst Enno esikkogu, mille põhiideeks on laulmine igatsustules kangastuvast jumalarannast ja valgusest, mis maetud mulda võrsuma. Värssides on ära tunda Enno maailmapildi teosoofiline alus. Oma esikkogus olid tähtsal kohal igatsuslaulud. Väljaspool igatsusteemat jääb ,,Uute luuletuste" mõtteluule suures osas teosoofia kujutelmade värsistuseks. Loodust käsitleb Enno oma teosoofilise süsteemi järgi ning näiteks salmikud ,,Kuusk", ,,Haab" sisaldavad endas puudesse peidetud teosoofilisi ideid. Kui aga Enno loodusele oma filosoofiat peale ei suru ning võtab aluseks lihtsuse ning metsataguse maise kodu, siis jõuab ta poeetiliste võitudeni. Selle näiteks on luuletus ,,Koju igatsuses", mis sisaldab endas väikest, üksikut taime, mis sümboliseerib suve lapsepõlvekodus
läks maksma elu. Haiglasse minemast ta keeldus, ehkki see oleks võinud ta elu päästa. 7. märtsil 1934 Ernst Enno suri. Uued luuletused (1909) ,,Uued luuletused" (1909) on Ernst Enno esikkogu, mille põhiideeks on laulmine igatsustules kangastuvast jumalarannast ja valgusest, mis maetud mulda võrsuma. Värssides on ära tunda Enno maailmapildi teosoofiline alus. Oma esikkogus olid tähtsal kohal igatsuslaulud. Väljaspool igatsusteemat jääb ,,Uute luuletuste" mõtteluule suures osas teosoofia kujutelmade värsistuseks. Loodust käsitleb Enno oma teosoofilise süsteemi järgi ning näiteks salmikud ,,Kuusk", ,,Haab" sisaldavad endas puudesse peidetud teosoofilisi ideid. Kui aga Enno loodusele oma filosoofiat peale ei suru ning võtab aluseks lihtsuse ning metsataguse maise kodu, siis jõuab ta poeetiliste võitudeni. Selle näiteks on luuletus ,,Koju igatsuses", mis sisaldab endas väikest, üksikut taime, mis sümboliseerib suve lapsepõlvekodus
autoritele. 5. Quintus Horatius Flaccus Quintus Horatius Flaccus oli Vana-Rooma tähtsaim lüüriline luuletaja, kes elas aastatel 65 eKr kuni 8 eKr. Horatius põlvnes rooma ühiskonna alamkihist ja oli ühtlasi ka rooma kirjaniku Publius Vergilius Maro sõber. Suure osa oma värssidest pühendas Horatius tolle aja kommete ja eluviiside kirjeldamisele ning põhilised tema loomingus on looduslaulud, kuid kirjutas ka armastuslaule ja satiire. Tema tuntumad teosed olid oodid ehk nn mõtteluule. Lisaks kirjutaks Horatius ka epistleid ehk nn poeetilisi vestlusi, mis olid adresseeritud kindlale isikule ja arutlevad rahulikus roonis filosoofia ning moraali probleemide üle. Tema kirjanduspärand on väga suur ja lai, sinna kuulub hulgaliselt nii luuletusi ehk epoode, satiire ja värsskirju. Oma oodides kasutas ta 13 erinevat stroofivormi. 6. Publius Ovidius Naso Publius Ovidius Naso oli Vana-Rooma esimene suurem luuletaja, kes elas aastatel 43 eKr kuni 18
teavadki teda kui hullu geeniust, keda vaevas vaimuhaigus, kuid kelle looming on äärmiselt tähelepanuväärne ja ei jäta kedagi külmaks. Oluline on ka see, et osa tema kirjatöid avaldati küll ka Liivi eluajal, kuid suur osa neist ilmusid surmajärgselt, suuresti tänu eelnevalt mainitud F. Tuglasele, kes Liivi töid toimetas. Temaatikalt puudutab Liiv oma luules suuri teemasid: armastust, kodumaad, loodust. Tema loomes on esindatud ka isiku- ja mõtteluule. Tema armastusluules tuleb armastuse mõistet käsitleda palju laiemalt kui ainult kahe inimese vaheline tundeküllane armastus. Ta seob armastuse temaatika ka teiste teemadega nagu kodumaa ja loodus ning armastus just nende vastu. Ka ei saa öelda, et Liiv on armastuspoeeme loonud ainult väga positiivses laadis, siingi paistab silma tema kurvameelsus ja elus kogetu. Tema armastus Liisa Goldingi vastu, mis neid paraku aga kunagi kokku ei viinud on samuti üsna
paranes, tasapisi võttis lasteluule lapse oma partneriks, jagab maailma kohta seletusi ja näitab negatiivseid külgi. Laps lasteluule kaudu nägi maailma olemust, sest teemad on teistsugused. Nõukogude eesti lasteluule teemad ja laad *lapse lähikond, argipäev *laps pole enam kodukeskne, pigem kui ühiskondlik olend, riigikodanik, tulevane ametnik *loodus *lõbusad seiklused, värvikad olendid ja olukorrad *abstraktne kujundiline mõtteluule, filosoofilise koega luule, mõeldud lapse aju arendamiseks *isamaa, rahvuslik mälu *sõna- ja kõlamänguline luule *värssjutustus Hando Runneli lasteluule *värsid nii suurtele kui väikestele *luule on aus, lihtne õpetusvaba *rahvalaululine algriim, allusioon ja sõnamäng *avar tundeskaala *lihtne, loomulik sõnastus *teatavas osas adresseeritud poistele *hindab sportlikkust, lapselikkust Ott Arderi lasteluule
ilmumisjärgsel arvustusel ei puudunud alus pidada seda n.ö. inventuurkoguks, mis kokku pandud eesmärgiga korrigeerida vahekordi maailma ja iseendaga ning ühtlasi realiseerida senise luuleloomingu ülejääke. Mida aeg edasi, seda enam juurdub Traadi luules mõistvus ja sallivus, filosoofilisus ja intellektuaalsus. Oraator muutub arutlejaks. Luuletuste struktuurid muutuvad kompaktsemaks, luuletused kontekstiga tihedamalt seotuks, tekib allegooriline ja aforistlik mõtteluule. Uudse komponendina tema luules hakkab kaasa rääkima huumor. Seegi on tõend tema sotsiaalselt aktiivse luule muutumisest mitmekülgsemaks ja loomulikumaks. 1971.a. värsikogu “Etüüdid läiteks” on Traadi loomingus meeleoluliselt ühtsemaid ja ühetoonilisemaid üldse, kus valitseb eleegiline eneseväljendus, rusutus ja surutis paisuvad kohati lausa leinalisuseks. Suure osa sellest kogust võib lugeda üldistava tähenduseta enesehaletsuse hulka.
Isamaalüürika kõrval on Koidula luule teiseks tähtsamaks alaks looduslüürika, mida luuletuste arvult võib asetada isegi esikohale. Loodusmeeleoludest kõige silmapaistvaim on kevadtunde esilepuhkemise kujutlemine, kuid selle kõrval leidub ka teistelt aladelt mitmekesiseid tähelepanekuid, mis jõuavad mõnikord välja ka filosoofilist üldistusteni. Luuletuse isikustatud piltlikkus on julgelt uudne oma liitriimidega ja vahelduvalt voolava rütmiga on ka värsitehniline rütm. Mõtteluule heaks on loodustunnetusest inspireeritud mõtisklus isamaast ,,Jutt''. Samuti mõtisklus elu rikkusest ja sisukusest ,,Üürikene''. Samuti on Koidula tegelenud ka armastusluulega, millest kõige silmapaistvaim on ,,Emasüda''. Selle kõrval ka ,,Oh räägi'' ja ,,Tamme all''. Peale luule on Koidula kirjutanud ka ballaade ja proosat. Ballaadidest üks tuntuim on ,,Narva neitsi'', mille aluseks oli Fr.R.Kreutzwaldi muistend ,,Narva kaupmehe tütar''.
luulest, riimitud vabavärssi sealhulgas napilt üle kolmandiku. Lembelüürikat leiab igast J. Krossi kogust. Armastusluule pigem loomingu alguses, pigem tundetõlgitsus ja seisundianalüüs. Pärislinlasena ja erudiidina pole Krossil olnud võimalust süveneda loodusesse. Kõige erksamgi looduspilt on vaid äratõukeks mingi mõtiskluse juurde, võrdkujuks filosoofilisele või sotsiaalsele üldistusele.Tema looming tervikuna mõtteluule ja intellektuaalne luule. Eelistab seista teadmiste suhteliselt kindlal graniitalusel. ,,Söerikastaja" 1958 - Krossi kõige algatuslikum kogu, mis küttis kirgi kuumaks ilmumise hetkel. Läbis valikufiltri, toonitas agiteerivat, üleskutsuvat, hukkamõistvat poolt. Sellest kogust tulvab tarmukust, hoogu ja energiat.Esile tooks luuletuse ,,Saun" - vihjab puhastusele ja selle vajalikkusele meie ühiskonnas.Protsetivaimust vaba luuletus ,,Linnud" - peale linnualauluelamuse ei tasu midagi otsida.
raamatu rahvaväljaande trükkimiseks. Peale pensionile jäämist 1877.aastal asus Tartusse, kus ta 1882.aastal suri. LOOMINGU ÜLEVAADE Oma loomingulises tegevuses toetus: a) Rahvaluulele b) Ainet sai saksa kirjandusteostest 1.Luuletused. · Kasutas keerukaid värsisüsteeme ja stroofistruktuure. · Luulekeel rikas ja poeetiline · Algatas rahvusliku liikumise aja peamised luuleteemad: isamaalüüria, loodusluule, armastuslüürika, mõtteluule, priiuse ülistamine. · Andis välja luulekogud ,,Angervaksad" Goethe ja Schilleri mugandused · ,,Viru lauliku laulud"-sisaldab rohkem algupärast luulet · ,,Viru laulik"-need, kellel on luuleannet, peaksid seda hoidma ja maailma paremaks muutma ning inimesi õpetama. · ,,Ma teretan sind, hommik!" ülistatakse loodust, tuleb ennast armastada. 2.Proosalooming Rahvaraamatute lähteteosteks on saksa autorite raamatud, mida Kreutzwald on ümber töötanud
1927 ,,Hääl varjus" ja 1928 ,,Rõõm ühest ilusast päevast" sisaldasid eelnava viie aasta loomingut. Teemad: surma paratamatus, sotsiaalne viletsus, üksindus, kodutus, unustatus. Seal on visandid suurlinnast, nagu Pariisist. Luuletus ,,Kontvõõras" - sisendusjõuline mõte, ängi ja mure kirjeldus. Kirjutab sõna Elu suure tähega, selle sümbol on punane pihlakapuu. Palju loodusluulet, eriti kogus ,,Rõõm ühest ilusast päevast". 1930 ,,Lageda taeva all". Suures osas filosoofiline mõtteluule. ,,Kivi südamelt" jätkab filosoofiliste teemadega. Arutlus inimelu väärtuste üle olema ja omama teemad, silmakirjalikkus, ükskõiksus. Inimeseks saamine ja olemine on seotud kunsti mõistmisega. Inimene on kaduv, aga mälestuste kaudu igavene. 1935 1980 Mured seotud ema surmaga. Jätkab tõlketööga H. Ibsen ,,Peer Gynt". Valmib maja Nõmmel, tunneb huvi idamaade filosoofia vastu, eriti vägivallatuse teooria vastu. Tõlgib Lermontovi luulet.
Liivi mõtteluuletused on lühikesed ja paiguti konarlikud. Neid iseloomustab vaimukas ja isikupärane vaatenurk. Enamasti käsitlevad need tolle aja probleeme ning elunähtusi. Kirjanik astus välja moraali ja eetika nurikülgede vastu, milleks olid omakasu, rahahimu, lipitsemine, hoolimatus. "Kui tume veel kauaks ka sinu maa?" , "Ma lille sideme võtaks"(gradatsioonilne tõus) , "Eile nägin ma Eestimaad" , "Üks hommik" , "Ta lendab mesipuu poole". Autobiograafilised eleegiad - või siis mõtteluule , "Rändaja" , "Üle vee " , "Sina ja mina" , "Helin" ,"Jätke mind" , "Üle vee " Ta astus välja eetika ja moraali nurikülgede vastu, milleks olid omakasu, rahahimu, lipitsemine, hoolimatus. Liivi luule haaravuse ja tundesügavuse alus on välismaailma muljete ergas taju ja selle esitamine enda saatustraagika kaudu. Proosa peateos on jutustus "Vari". Kirjaniku juhtmõte oli luua realistlik teos talupoegade ja mõisa suhetest
1930ndate lõpul ilmub üks ühisalbum “Arbujad”. Sinna oli koondatud toona Tartus õppivate/tegutsevate noorte luuletajate/vaimuinimeste (U.Masing, H.Talvik, B.Alver, A.Sang, K.Merilaas, B.Kangro, P.Viiding). 22 Ajaluule – aktuaalsete probleemidega tegelev luule [nt vastandumine sõjaga (“Katastroof IV”)] Tundeluule asemel tuleb mõtteluule ja vaimsus. 1920ndatel tekkinud mõiste väljendas suhet aja ning ühiskonna probleemidega. Eesti luules järgis ajaluule kindlat voolu ja stiili. Ajaluulele on iseloomulikud õuduskujundid, kunstiline liialdus, ühetoonilisus. Esindajad: Semper, Alle, Barbarus. Ajaluule pinnalt kujuneb uus rühmitus – Tarapita. Tarapita tegutses 1921. aasta suvest kuni 1922. aasta lõpuni, anti välja mitu ajakirjanumbrit.
Hilisemat isamaaluulet on mõjutanud kodumaast eemaloleku tõttu tekkinud ühekülgne arusaamine ärkamisaja suundade taotlustest. Viimases luuletuses ,,Enne surma - Eestimaale!" kutsus Koidula jätkama võitlust, seisma vabaduse ja tõe eest. Loodusluule on romantilisem, ülistab isamaa ilu kevade säras, loodushäälte võlus, õite ilus, on ka kargema tunnetusega luulet sügisest, igatsusest. Loodusluules mitte ainult kaunis looduspilt, vaid armastus kodumaa, selle looduse ja ilu vastu. Mõtteluule paremad näited ,,Jutt", ,,Üürikene" armastuslaulude lähteks on olnud looduspildid. Tähtsaim ,,Emasüda", ,,Minu armsa taadile" Koidula luules ka Soome silla motiiv. Proosaloomingu ~ 80 teost on enamjaolt isa ajalehe tarbeks saksa keelest vahendatud populaarteaduslikud ja ajaloolised palad. Algupärased tekstid aga ei küündi luule kunstilise tasemeni. Koidula on eesti rahvusliku teatri asutajaks ja eesti algupärase näitekirjanduse rajaja. 1870
Ab Ab j) Süli riim. AbA AbA Lausekujundid Retoorika ilukõne, kõnekunst Kordused pärit regivärsist Kliimaks astmeline tõus. Rääkimine hõbe vaikimine kuld Antitees vastandamine. Olid head ja halvad päevad Luulel on palju erinevaid liike ja zanre. Luuletusi kirjutatakse mitmesugustel teemadel. Kõigerohkem aga loodus luulet ja armastusluulet. Tihti kirjutab luuletaja iseendast (isikuluule) ja oma mõtetest (Mõtteluule). Tihti ka isamaaluulet ja koduluulet. Luule kirjeldab luuletaja hingeseisundit ja tegelaseks on autor oma mõtetega. Luule kõidab meid oma sõnavaraga, erilise kujundliku keelega, paneb kaasa mõtlema ja tundma seda sama, mida võis tunda luuletaja. Luulet peaks lugema valjust, et kergem oleks tajuda rõhke, rütmi ja pause. Pilet 31. F. Tuglase loomingu ülevaade + ,,Popi ja Huhuu", ,,Inimese vari"
Nad eristusid teistest ning pälvisid tuntust. Üsna kiiresti ammendus tundlemine, sest ühiskondlikud olud oli keerulised. Lahkusid Gailit ja Visnapuu, kelle asemele tulid Alle ja Barbarus. 1920. aasta alguses mindi ametlikult laiali. Siuru suutis kirjanduselu elavdada ning esile tõusid uued andekad kirjanikud. Arendati peamiselt armastus- ning looduslüürikat. Ajaluule all peetakse silmas aktuaalsete probleemidega tegelevat luulet ( nt vastandumine sõjaga). Tundeluule asendub mõtteluule ning vaimsusega. Eestis järgiti ajaluule puhul kindlat voolu ja stiili. Iseloomulikud on õuduskujundid, kunstiline liialdus, ühetoonilisus. Esindajatest: Semper, Alle, Barbarus. Ajaluule pinnalt kujuneb uus rühmitus ,,Tarapita" (Adson, Alle, Barbarus, Kivikas, Kärner, Semper, Suits, Tassa, Tuglas, Under), mille ühisväljaandeks oli Tuglase toimetatud ajakiri, mida ilmus 7 numbrit. Nimi tuleneb eestlaste muistselt sõjajumalalt ,,Tara". Neile heideti ette
Omavahel Abiellusid B.Alver ja H. Talvik ja August Sang ja K. Merilaas. Kõik olid individuaalsed kirjanikud. Arbujad püüdlesid varasema Eesti luulega võrreldes sügavama vaimsuse ja emotsionaalse pingestatuse poole. Nad käitlseid kunsti kui kõlbeliste väärtuste kandjat ning inimest kui sõltumatut isiksust. Ideaalide ja tegelikkuse vastuolu tõi nende luulesse traagilist elu tunnetust. Rühmitus tõi Eestisse säravad luuletajad, nt. Alver, Talvik. Viisid kõrgele mõtteluule, tähtis oli vaimsus. Kultuur ja vaimusus on ülim, reaalsusest kõrgem. Võitlesid väikekodanlikuse vastu. Oluline vorm ja kujund Eeskuju A. Puskin ja Baudelaire (B.Alver tõlkis Jevgeni Onegini. 4. Tarapita ja Siuru II RÜHMITUS SIURU (PÕLDLÕOKE) (1917-1919) Tallinn-sümbol valge krüsanteem Siuru kirjanduslik rühmitus loodi Friedebert Tuglase algatusel. Algselt pidi ,,Siuru" koondama suuremat osa Eesti kirjanikkonnast. Tegelikkuses kujunes rühmitusest kitsam poheemlusele kalduv
Häiriv- sõda, agul, ebaesteetilist, mõnda aspekti võimendati luules. Sageli võis olla vastanduv sellega, mis kole ja häiriv, eelkõige sõda. Nt Barbaruse ,,Katastroofid".) Siuru luuletaja oli endast lähtuv ja enesekeskne, ajaluule viljeleja aga käsitles ühiskonna ja keskkonna teemasid, prohvet, kes suudab näha ajaloolist perspektiivi, selgemalt tajuda laiemaid probleeme. Vahendab kaootiliste ajasündmuste mõtet, mida tavainimene ei suuda tabada. Tundmise asemel sügavam mõtteluule, sügavam vaimsus. Tarapita Muutunud teemade ja suhtumise pinnal kujuneb uus rühmitus Tarapita. See muistsete eestlaste sõjahüüust. 1921 suvi- 1922 lõpp. Anti välja mitu ajakirjanumbrit. Algsele manifestile kujutasid alla 10 kirjanikku: Adson ja Alle, Kivikas ja Kärner, Semper ja Suits, Tassa ja Tuglas, Barbarus ja Under. Nende manifest deklareerib: ,,Vaimuvabaduse nimel vajadust minna võitlusesse ohtlike sotsiaalsete pahedega
Selge oli, et kõik liikmed olid just rühmituse kaudu saavutanud kirjandusliku tunnustuse (kuigi vastuvõtt oli üsna erinev: noorsugu toetas, vabameelsed kriitikud nägid nende loomingus ainult riivatusi) ning nende peamine eesmärk - kirjandustegevuse elavdamine - oli kandnud vilja. Nii likvideeritigi S ametlikult 1920.a. jaanuaris. Ajaluule aktuaalsete probleemidega tegelev luule [nt vastandumine sõjaga ("Katastroof IV")] Tundeluule asemel tuleb mõtteluule ja vaimsus. 1920ndatel tekkinud mõiste väljendas suhet aja ning ühiskonna probleemidega. Eesti luules järgis ajaluule kindlat voolu ja stiili. Ajaluulele on iseloomulikud õuduskujundid, kunstiline liialdus, ühetoonilisus. Esindajad: Semper, Alle, Barbarus. Ajaluule pinnalt kujuneb uus rühmitus Tarapita. Tarapita toimus hämmastavalt kiire pööre uude ainesse ja stiili, mida on hakatud nimetama ajaluuleks
annaabi.ee 
