Henrik Visnapuu
(1890-1951)
Lapsepõlv
Sündis 2. jaanuaril 1890. Viljandimaal
Suure pere laps
Alustas õpinguid 1899. aastal
Pere kolis pidevalt
1906. aastal läks Saadjärve ministeeriumikooli
pedagoogikaklassi
1907. aastal omandas algkooliõpetaja kutse
töötas 1907-1912 õpetajana mitmetes
Tartumaa vallakoolides
Teenis raha eesti keele õpetajana
tütarlastekoolis
Lõpetas õhtukoolis gümnaasiumi
Õppis Tartu Ülikoolis klassikalist filoloogiat
Visnapuu üliõpilasena
Temast kujune loominguline isiksus
Huvitus vene kultuurist ja idamaade religioonist
Siuru üks eestvedajatest
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 14 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2011-10-18
Kuupäev, millal dokument üles laeti
29 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
oiapdf ijpajpdsf
Õppematerjali autor
Kirjandus HENRIK VISNAPUU Referaat SISUKORD 1. Lapsepõlv ja haridus.......................................................................3 2. Visnapuu ja kirjandus......................................................................4 3. Era- ja muu elu..............................................................................5 4. Looming.......................................................................................6 5. Laul sest jäledast...........................................................................7 6. Kokkuvõte....................................................................................8 7. Kasutatud allikad.
Henrik Visnapuu Elulugu Visnapuu sündis 2. jaanuaril 1889 Helme kihelkonnas. Pere oli suur, kuid esimesed neli last surid imikueas. Kokku jäi ellu viis last. 1899. aasta sügisel alustas Henrik Visnapuu õpinguid. Koole vahetas ta igal sügisel, kuna pere kolis pidevalt. 1906. aastal läks Visnapuu Saadjärve ministeeriumikooli pedagoogikaklassi. 1907. aastal omandas Visnapuu algkooliõpetaja kutse ning töötas 1907-1912.aastail õpetajana mitmetes Tartumaa vallakoolides. Samal ajal soovis Visnapuu õpinguid jätkata, peamisteks unistusteks olid Tartu Ülikool ja elu Tartu linnas. 1912-1917 elaski Visnapuu Tartus. Päeviti teenis Visnapuu raha eesti keele õpetamisega tütarlastekoolis, õhtuti õppis gümnaasiumi õhukursustel. 1916. aastal sooritas Visnapuu eksternina gümnaasiumi lõpueksamid. Visnapuu õppis Tartu Ülikoolis klassikalist filoloogiat
Henrik Visnapuu (1890-1951) Vanemad Isa Ema Kasper Visnapuu Eeva Visnapuu 1856-1928 1857-1928 Pärines 6-lapselisest perest Pidas erinevaid ameteid, mis võimaldas koguda väikese varanduse Oli äkiline Lapsepõlv Sündis Leebiku vallas Maardinal Isa tööotsingud paiskasid pere ühest kohast teise Väikest kasvu, kõhnavõitu, teravate näojoontega Tagsihoidlik, häbelik ja vähese jutuga Hoidis kõrvale poiste müramisest Enamiku kaasõpilastega jäi distants püsima Sipe kooli korrapidajana oli auahne
mis on seotud lõppenud sõjaga, stiililt on luule appihüüdev ja moralisseriv. c) Kõrgperiood 1927 ,,Hääl varjust", 1927 ,,Rõõm ühest ilusast päevast", 1929 ,, Õnnevarjutus", 1930 ,,Lageda taeva all", 1935 ,,Kivi südamelt", 1942 ,,Mureliku suuga". 1954 ,,Sädemed tuhas", 1963 ,,Ääremail" - ,,Hääl varjust" kajastab elu tumepoolt, inimeste eluviletsust. Uus joon luules on lausa unetuseni viiv närvipinge. 7) Henrik Visnapuu elu ja looming Henrik Visnapuu 1890-1951. Sündus 2. jaanuaril 1890 helme kihalkonnas Sulase perese. 1907 sai temast algkooli õpetaja. Õppis Tartu Gümnaasiumis, lõpetas 1916. Astsus Tartu Ülikooli keeleteaduskonda. Vabakuulaja Berliini Ülikoolis. Kuulus rühmitusse ,,Siuru". 1917 sai temast vabakutseline luuletaja. Emigreerus sõjakeerises, veetis paar aastat Euroopas. 1940 läks Ameerikasse, suri Ameerikas 3. aprillil südame puudulikkuse tõttu. Debüüt avalikkus ees 1908. aastal
poole. Isamaalised ja revolutsioonilised ideed. Siuru 1917- ,,Loomise Gailit, Under, Armastusluule uus tase. Siuru I-III 1919 rõõm-see olgu Semper, Tuglas, Kirjanduse meie ainus Adson, populariseerimine. tõukejõud." Visnapuu. Murdeluule.Uuendusliku keele kasutamine. Luule taseme tõstmine. Tarapita 1921- Opositsioon Adson, Alle, Ajaluule. Tarapita I 1922 vaimliku Barbarus, Ekspressionistlik. Anti barbarismi Kivikas, Kärner, edasi tegelikkusest vastu
Referaat Eesti Kirjanikud Koostaja: Klass: Juhendaja: 2010 Sisukord SISSEJUHATUS.............................................................................................................................................4 HENRIK VISNAPUU....................................................................................................................................5 LOOMING......................................................................................................................................................5 MUUD TEOSED..............................................................................................................................................6 AUGUST GAILIT................................
Tihti oli meeleline armastus. Erootiline toon ei ole labane. Enamiku novellide tegevus toimus Venemaal. ,,Hämarad alleed" - novell. Aadlik ja teenijatüdruk, kes kohtuvad pärast 30 aastat. Mees on abiellunud, kuid naine pettis teda, ühine poeg on pettumus. Mis oleks siis, kui... . Teos ,,Küla". Sotsiaalkriitiline teos, mis on väga realistlikult kirjutatud. Lugu traagilistest sündmustest ühes külas. Pilet 7: Henrik Visnapuu elu ja looming, kahe luuletuse lähivaatlus Henrik Visnapuu elas aastatel 1890 1951. Ta sündis Helme kihelkonnas, mis asub Tartumaa ja Viljandimaa piiril. Vana kalendri järgi oli sünnikuupäev 21. detsember, mis on musta tooma päev. Tema looming oli mõjutatud sünniajast. Visnapuu vanemad olid suhteliselt vaesed, rännati Lõuna- Eestis ja otsiti töö- ja elukohta, mille tõttu Visnapuu koole vahetas. Peres oli 9 last, kellest ellu jäid viis. Visnapuu õppis Saadjärve koolis pedagoogikat, aga talle ei meeldinud õpetada
FLKN.03.129 EESTI KIRJANDUSE AJALUGU II Sügissemester 2008: kordamisküsimused arvestuseks 1. Siuru tegevus ja looming. Siuru (1917 1920) Marie Under, Friedebert Tuglas, Artur Adson, August Gailit, Henrik Visnapuu, Johannes Semper (+ August Alle, Johannes Barbarus; kaudselt seotud Nikolai Triik, Konrad Mägi, Ado Vabbe, Peet Aren, Otto Krusten, Jaan Oks jt. Ja Arthur Valdes.) Esimeheks Under. Tuglas pani nime "Kalevipoja" järgi. Avalikud kirjandusõhtudRahakirjastus. Juba 1917 lõpul vallutas raamatuturu. Alates 1918 kirjastas "Odamees". Kolm "Siuru" albumit ja koguteos "Sõna", siurulaste luule- ja novellikogud, esseed, följetonid, üks romaan (A
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid