meeleseisundite kallal mitte ainult mõtlusasendis istudes, vaid ka igapäevaelus ning selle järgimiseks on loodus 5 erinevat lihtsat põhimõtet- Hoidumine teiste elusolendite kahjustamisest Hoidumine võtmast seda, mida pole vabatahtlikult antud Hoidumine seksuaalsest väärkäitumisest Hoidumine valelikkusest Hoidumine meele ähmastamisest alkoholi või narkootikumiga Mõtlus- on tee teine etapp mis võib olla õndsaks pingete leevendamise vahendiks, kuis see on vaid kaasnev efekti, mitte mõtluse peamine eesmärk. Mõtlus pole transs või meele tühi seisund, vaid tähelepanelikkuse ja teadlikkuse seisund. Samatha harjutused Vipassana harjutused Mõistmine- on lõppeesmärk, mitte enam tee. Mõistmist võib arendada endale järjekindlalt teadvustades seda, mida meie mõistus tunnistab tõeks või mõtiskledes selle
lõppemisest: selle iha täielikul lakkamisel, mis tähendab kõikide soovide olematust, loobudes sellest ihast, kõrvaldades selle, vabanedes sellest, hävitades soovid." 4.õilis tõde ,,See, oh mungad, on õilis tõde sellest teest, mis viib kannatuse lõppemiseni see on püha 8-osaline tee, nimelt õige arusaam; õige otsus; õige kõne; õige eluviis; õige elatusvahend; õige taotlus; õige mõte; õige mõtlus." Tee NIRVANASSE 8 nidan't 1. samm ditthi õige arusaam; st mõista 4 õilsat tõde, 5 skandhat ja kõige oleva kaduvust 2. samm samkappo õige otsus; st loobuda soovidest ja ihadest 3. samm vv õige kõne; st rääkida vähe, kannatlikult, vabana vihast ja hirmust 4. samm kammanto õige eluviis; st keelduda tapmast, varastamast ja ebapuhtusest, olla leebe kõigi olendite vastu,
Sansaara ja nirvaana Sansaara tähistab tee algust ehk seda seisundit, millest tahetakse eemalduda olendite kannatust põhjustavate meeleseisundite keerist ja sellega seotud olemasoluviisi. Nirvaana on tee siht, seisund kuhu soovitakse jõuda kannatust põhjustavate meeleseisundite vaibumine, kannatusest vabanemine. See tähistab teadvuse kõrgeimat seisundit, kuhu jõutakse kaheksaosalise tee kaudu. Nirvaanasse jõudmine tähendab ka taassünnitsüklist väljumist. Mõtlus ehk meditatsioon Mõtlus on vahend oma meeleseisundite mõjutamiseks. See näitab teed, kuidas arendada oma meelt meele abiga, suurendades kõigepealt üldist tähelepanelikkust ja teadlikkust ning positiivset meelestatust ja seejärel kasutades tugevnenud ja puhastatud meelt, et näha asjade tõelist olemust. Mediteerides kasutakse abivahendina mandalaid, mis sümboliseerivad vaimset, kosmilist ja hingelist korrastatust. Mandala on maailma sümboolne projektsioon, mis on üle kantud
Katarsis (kr katharsis puhastumine) Askees (kr askēsis harjutus) – enesepriiramisega seotud harjutused Apoteoos (kr apotheōsis jumalustumine) Mokša (sanskr vabanemine) hinduismis Nirvaana (sanskr vaibumine) budismis Pühak – Jumala riiki saanud inimene . Selle astmed: Ld. Beatus – õnnis , Sanctus – püha Zen-budismis - Satori (jaapani) kirgastus Märter – usukannatajana pühakuks saanu (ld, kr) martyr usutunnistaja Kontemplatsioon ja meditatsioon (mõtlus) – vaimuharjutused kirgastumiseks, ka müstikutel (sanskr dhyana/ hiina Chan/ jaapani zen ) - mõtlus Suuri Euroopa müstikuid: Ignatius Loyola, Hildegard Bingen, Meister Eckart Müstika astmed (Augustinuse järgi): - alandlik kuuletumine Jumalale - rõõmu- ja rahutunne - ekstaas, kirgastus ja ilmutus (näiteks prohvetlik) - müstiline seisund (ühenduses olemise tunne Jumalaga) 10. Püha osaduskond (usklike ühendus, kogudus) Koguduste liigid:
Uskumused Budistid elavad üldiselt 8-astmelise trepi põhimõttel, mis viib kirgastuseni. Nendeks astmeteks on: 1. Õige arusaam, 2. Õige kavatsus kannatada eesmärgi täitmiseni, 3. Õige jutt (kõik kuulujutud, tühjad sõnad on keelatud), 4. Õige tegu ( tuleb lähtuda sellest, mis on õige ja mis vale), 5. Õige eluviis ( ei pea ametit, mis kahjustaks loomi või põhjustaks verevalamist), 6. Õige püüdlemine ( kindel meeleolu, tuleb vältida kahjulikke mõtteid), 7. Õige mõtlus (mediteerides tunnetab inimene oma keha ja mõtteid), 8. Õige keskendumine (annab võimaluse eralduda 5 halvast teost ja avastada paremat.) Esimesed kaks astet on seotud õige tunnetusega, kolm järgmist õige moraaliga ning 3 järgnevat meditatsiooni kõrgeima astmega. Samuti järgivad budistid 4 üllast tõde, millest kõneles Buddha oma esimesel jutlusel. Nende mõistmiseks peab mõistus olema rahus. Esimene üllas tõde- kannatus on olemas. Teine üllas tõde- kannatusel on põhjus
Fifth level 3. Kannatust saab kaotada. 4. Virgumisele viib 8- osaline tee. 8-osaline tee 1. Õige vaade ehk arusaam 4 tõe mõistmine. 2. Õige meelll julmusest vabad mõtted. 3. Õige kõnelemine- hoidumine labasest jutust. 4.Õige tegu- halbade tegude vältimine. 5. Õige eluviis- vägivaldsusetus, mõõdukus söömises, leebus. 6. Õige püüdlemine- vabanemine lootmisest ja kartmisest. 7. Õige mõtlus- teadmine, mis on tõed. 8. Õige keskendatus- kõik on suunatud ühte- kannatuste lõpetamisele. (Kolm viimast on mõeldud munkadele.) Eesmärk Kõigi inimeste (budistide) eesmärk on jõuda Nirvaanasse. Nirvaana- Vaibumine, kustumine. Kõrgem teadmine ning rahu seisund saavutatakse püsivuse abil. Karma Teo ja tagajärje seadus. Inimese teod, mõtted ja sõnad määravad tema surmaeelse teadvusseisundi ja
Ei tarvita joovastavaid jooke Ei söö keelatud aegadel Ei tantsi, laula, mängi pilli ega osale näitemängudes Ei kanna ehteid ega tarvita lõhnaaineid Ei heida magama kõrgele ja laiale voodile Ei võta vastu kulda ega hõbedat Munka nimetatakse Bhiksuks Nunna nimetatakse Bhiksumiks Mõlemad on tõlkes "kerjus" Hinajaana ehk Theravaada Nirvaana võimalik vaid munkadele Tipitaka - "kolme korvi õpetus" Põhiline meetod, mida kasutatakse, on meditatsioon (mõtlus) Mahajaana Nirvaana võimalik kõigile Suutrad, õpetused Bodishattvad inimene, kes on otsustanud aidata kõigil inimestel jõuda nirvaanasse Tühjuse sümbol 0 Gurud vaimsed õpetajad
Buddha ise ei kirjutanud midagi, ent peale teda on pandud kirja hulga tekste, mis on peamiselt paali ja sanskriti keeles. Kõige tähtsam Tripitaka ,kolm korvi` pühakiri, mil on kolm osa: · kloostri reeglid · Buddha kõned · filosoofilised õpetused Eksistentsi omadused: · kõik on kaduv · kõik olemasolev on määratud kannatama · ühelgi olendil ei ole muutumatut mina Budismis on kõige tähtsam meditatsioon mõtlus. Budism on jagunenud kaheks theravada ja mahajaana budism. Mahajaana on rohkem levinud. Neli üllast tõde: · kannatus on olemas · kannatusel on põhjus · kannatusele saab teha lõpu · kannatusest vabanemisele viib kaheksaosaline tee Kaheksaosaline tee on: · Õiged vaated teada ja mõista nelja üllast tõde · Õiged kavatsused loobuda tahtmistest ja soovidest, käituda leebelt, tegutseda vägivallata
· Meie oma ,,mina" ja asjade väline külg on vaid meelepete ja illusioon (maaja, maya), mis eksisteerib vaid niipalju kui inimene talle ise väge annab · Neli õilsat tõde: 1. On olemas kannatus (dukha) 2. Kannatusel on põhjus (avidya, teadmatus) 3. Kannatusest (sh. samsaarast) on võimalik vabaneda selle põhjustaja kaotamisega ja saavutada täielik vabanemine (nirvaana) 4. Selleks on olemas kaheksaosaline tee (õige vaade, kavatsus, jutt, tegu, eluviis, püüdlemine, mõtlus, keskendumine). · Neli põhipahet: 1. Kõigi kuue meele (sealhulgas mõtlemine) kaudu saadav nauding 2. Lõbu tekkimisest, tagasitulemisest maailma 3. Väärusk 4. Nõmedus e. teadmatus (rumalus). · Õpetuse põhitunnuseid on väljendatud ka kolme faktorina: 1. püsimatus, muutuvus (kõik muutub, teiseneb) 2. kannatus, rahulolematus, viletsus (eelnevast tuleneva ebakindlusega) 3. minatus, isetus, hingetus (võimaldab kannatusi ületada) EETIKA
seadmus » Pärines Põhja-India valitsejasoost » Sai buddhaks ehk virgus 35-aastaselt » Hakkas õpetama ja rajas koguduse » Ülejäänud elu pühendas õpetamisele » Rändas ringi mööda Bihara osariiki » Õpetas suuliselt » Esimesena pandi kirja õpetus 1. saj eKr » Ei ole argine piin, vaid alguseta sansaara põhiomadus » Kannatuse kaotamiseks 8-astmeline tee Õige vaade Kavatsus Jutt Tegu Eluviis Püüdlemine Mõtlus Keskendumine » on Buddha Sakjamuni õpetus » Eesmärgiks Buddha eeskujul inimestes virgunud meeleseisundi tekitamine » Aluseks on tõdemus On olemas kannatus ja sellest on võimalik vabaneda kuna kannatusel on põhjus Põhjuseks on soov ehk janu Kannatuse põhjuse kadumisega kaob ka kannatus » Neli õilist tõde 1. tõde kannatusest, 2. tõde kannatuse põhjusest, 3. tõde kannatuse lakkamisest ja 4
Idamaised usundid Eestis Ilmo Au ja Ringo Ringvee "Kirikud ja kogudused Eestis", 2000 Budism · VI V saj eKr elanud Gautama Siddharta (ka Sakjamuni) õpetus neljast õilsast tõest: on olemas kannatus; kannatusel on põhjus; kannatusest on võimalik vabaneda (vabanedes kannatuse põhjusest); kannatusest vabanetakse õilsa 8-osalise tee kaudu (õige vaade, kavatsus, jutt, tegu, eluviis, püüdlemine, mõtlus, keskendumine) Vend Vahindra · Kodanikunimi Karl Tõnisson (Karlis Tennisons), sündis 1873 Põltsamaa lähedal, suri 1962 Myanmaris (Birma). Friedrich Voldemar Lustig · Sündis 1912 Narvas ja suri 1989 Yangonis (Birma). · 1930 lahkus koos Tennisonsi (Vahindraga) Eestist. Vennaskonnad I · Eestimaa Budistlik Vennaskond 1984 1988, ühenduses tiibeti budistliku kloostriga Ulan Ude lähedal, rajas Läänemaale kolm stuupat ja ühe Pärnumaale
abil välised nähtused tuuakse enese sisse ja kujundatakse sisemiselt omasteks. ¤ Kõrvaldanud ema ja isa - perekondlikust sidemest loobumine, pühendumine Seadmusele ¤ Lõputegija - Mara epiteet ¤ Maghavat - "võimekus", veedade peajumala Indra üks nimetusi ¤ Maja - janudest solute inimisiksus ¤ Mara - surmajumal India usundites, budismis Buddhha Seadmuse vastane, juhib inimesi hukatusse ¤ Meelemürgid - virgumise takistused ¤ Mõtlus - mõisteliselllll mõtlemisel rajanev budistliku teostuse vorm - kujustamine, keskendumine ¤ Neli õilsat tõde - õpetused kannatusest, kannatuse põhjustajast, kannatuse lakkamisest ning lakkamisele viivast õilsast kaheksaosalisest teest ¤ Nimetamatus - ükski nimetus ei ole täpne, tühjuse mõiste ¤ oo-ütleja - seisuslike vaimulike valued ¤ Pratimoksa - munkade käitumisjuhend ¤ Sindhu - Induse jõgi ja selle alamjooksul asuvad piirkonnad ¤ Tekkimatuuuuu - nirvaana
Iga laupäev ja pühapäev käiakse hommikusel ja õhtusel jumalateenistusel. Toitumistavad on sõltuvad paastudest, kolmapäeviti ja reedeti ei sööda piima-, liha- ja munatoite. Budism Budismil on neli põhimõtet: on olemas kannatus; kannatusel on põhjus; kannatusele saab teha lõpu; selleks on 8-astmeline tee. Põhimõtted: õige vaade mõistmine, õige kavatsus, kõnelemine-jutt, tegu eluviis toitu hangitakse õigel viisil püüdlemine -positiivne mõtlemine püsimaks teel mõtlus-ärkvelolek - olla teadlik mõtetest ja tegudest keskendumine-ekstaas kõik suunatud ühte, kannatuste lõpetamisele, mõistuse rahulik tasand. Budistid-mungad väldivad igasugust liha, joogivett kurnatakse enne tarvitamist, et mitte elusolendeid alla neelata. Hinduism Toitumisaluseks on taimetoidud, piimatoodetest on levinud kohupiim ja jogurt, jogurtit juuakse/süüakse ja ka kasutatakse erinevates marinaadides. Populaarsed on tanduri-tüüpi road,
samal ajal tekkinud dzainismiga . Algbudismist ei ole kindlaid teateid, sest budismi kanoonilised tekstid on kirja pandud tunduvalt hiljem (2. saj. e.m.a.-7.saj. m.a.j.) . Ent arvatavasti kuuluvad õpetuse varasemasse järku neli nn. Õilist tõde: 1) on olemas kannatus, 2) kannatusel on põhjus (ihad ja soovid), 3) kannatust saab kaotada (põhjuse kaotamisega), 4) selleks on 8-astmeline tee(õige vaade, kavatsus, jutt, tegu, eluviis, püüdlemine, mõtlus, keskendumine . Kannatus ei ole argine piin, vaid alguseta sansaara põhiomadus . Kannatusest vabanenu seisundit nimetatakse nirvaanaks ja selle saavutanud budaks. Väga vana on ka veendumus, et ei ole igavest muutumatut hinge: nii maailma kui isikut võrreldakse vooluga, milles dharmad üksteisest funktsionaalses sõltuvuses ühinevad ning põhjuse ja tagajärje seaduse mõjul jälle lahknevad . Isik on seega pidevalt muutuv, nii praeguses elus kui ka läbi kõigi elude vaadelduna . Et kõik
Meditatsioon (mõtisklus, mõlgutus mõtlus; ladina keeles meditatio) Vaimne praktika, mis on kasutusel peamiselt idamaistes religioonides (hinduismis, budismis, taoismis, sikhismis jm). Samasisuline praktika ja selle teisendid on vähemal määral kasutusel ka kristluses, judaismis ja islamis ning väljaspool religioosset konteksti. Erinevalt palvest ei ole meditatsioon enamasti sõnaline pöördumine kellegi või millegi poole, vaid pigem sisekaemus. Välised asjaolud (mediteerimise aeg ja koht, mediteerija asend,
a) on olemas kannatus (dukha, tuleneb kulgemise ja muutumise paratamatuse mittemõistmisest, väljendub sünni ja surma ringis =sansaaras (e. reinkarnatsioon) b) kannatusel on põhjus (avidya e. teadmatus, väljendub ahnitsemises või kiindumuses millegi/kellegi vastu = trisna) c) kannatust (sh. sansaarat) saab kaotada (põhjustaja kaotamisega) ja saavutada täielik vabanemine (nirvaana) d) selleks on olemas 8 osaline tee (õige vaade, kavatsus, jutt, tegu, eluviis, püüdlemine, mõtlus, keskendumine) Eesmärgiks on nirvaana saavutamine (valgustus, kannatustest vabanemine, elu ja surma tsüklist väljumine). Meie oma "mina" ja asjade välist olemist peetakse vaid meelepetteks ja illusiooniks (maaja, maya), see eksisteerib vaid niipalju kui inimene talle ise väge annab. Neli põhipahet: 1. kõikide meelte ( 6 tk., sh. mõtlemine) kaudu saadav nauding 2. lõbu tekkimisest, tagasitulemisest maailma 3. väärusk 4. nõmedus e. teadmatus (rumalus)
animaalsel magnetismil. Terminit "hüpnoos" hakkas kasutama soti arst James Braid (1795-1860). Hilisemal ajal hüpnoosiga tegelnud meedikutest on tuntuim psühhiaater dr Milton H. Erickson (1901-1980). Hüpnoosi on rohkema või vähema eduga kasutatud erinevate, eriti psüühiliste, haiguste ravimiseks, hüpnoosi abil on üritatud õppida ja saada kontakti teispoolsusega, seda on kasutatud ka puhtalt meelelahutuslikel eesmärkidel. Meditatsioon (mõtisklus, mõlgutus mõtlus; ladina keeles meditatio) on vaimne praktika, mis on kasutusel peamiselt idamaistes religioonides (hinduismis, budismis, taoismis, sikhismis jm). Samasisuline praktika ja selle teisendid on vähemal määral kasutusel ka kristluses, judaismis ja islamis ning väljaspool religioosset konteksti. Erinevalt palvest ei ole meditatsioon enamasti sõnaline pöördumine kellegi või millegi poole, vaid pigem sisekaemus. Välised asjaolud (mediteerimise aeg ja koht, mediteerija asend, riietus ja
Siia kuulub ka selle taipamine, mis põhjustab järgmises uuestisünnis karma seaduse head ja mis halba. 2. Õige kavatsus. Pahatahtlikkusest, julmusest vabad mõtted 3. Õige kõnelemine - jutt. Hoidumine kuulujuttudest, ebasõbralikest sõnadest ja tühjast jutust. 4. Õige tegu. Halbade tegude vältimine - varastamine, tapmine 5. Õige eluviis. Leebus, vägivaldsusetus, mõõdukus söömises. 6. Õige püüdlemine. Vabanemine lootmisest ja kartmisest. 7. Õige mõtlus - ärksus. Teadmine, mis on tõed. 8. Õige keskendatus. Kõik on suunatud ühte - kannatuste lõpetamisele. Ajalugu v. sajandil e. m. a. kujunesid kaks põhisuunda: hinajaana mahajaana 1. sajandil levis budism Hiinasse, kus tekkis sellest mitu eripärast suunda 3. sajandil e. m. a. levitas budismi eriti innukalt Ašoka. 4. sajandil levis Hiina budism Koreasse ja 6. sajandil ka Jaapanisse. 2. - 9
kaheksaastmeline tee, mis koosneb: õige vaade, õige kavatsus, õige jutt, õige tegu, õige eluviis, õige püüd õige järelemõtlemine, õige keskendumine ja mis viib lõpkokkuvõttes nirvaanasse. kulg, tee; taoismis tegelikkuse alusprintsiip Kulgemise väe raamat; taoismi alustekst Termin India filosoofiast, mis tähendab igaühe õigesti/eetiliselt käitumise kohustust mis on omakorda sõltuvuses isiku east, klassist, ametist ja soost; Budistlikus filosoofias ka termin fenomeni kohta mõtlus, meditatsioon Grupi inimeste (näiteks etnilise grupi) koos lahkumine asustusalalt või kodumaalt taevasse rüütatu; dzainistid kes järgivad Mahavirat, usuvad alastuse vooruslikkusse. Neid on kõige rohkem Lõuna_indias, avalikkuses liikudes kasutavad nad siiski sageli rõivaid. hindu valgusepüha kannatus võitja; dzainismi usujuhid, kes on saavutanud virgumise, kirgastumise ja kõiketeadmise, olles ületanud sansaara. Neid nimetatakse ka trithankaradeks. Juutide väljaränne Egiptusest
4 tõde: 1. On olemas kannatus. (Sünd on kannatus, surm on kannatus, haigused on kannatus, vanadus on kannatus. Lahusolek meeldivast on kannatus, kokkupuude ebameeldivaga on kannatus). 2. Kannatusel on põhjus (ihad ja soovid). 3. Kannatust saab kaotada (põhjuse kaotamisega). 4. Selleks on 8-osaline tee: 4.1. Õige arusaam 4.2. Õige kavatsus 4.3. Õige kõnelemine 4.4. Õige tegu 4.5. Õige eluviis 4.6. Õige püüdlemine 4.7. Õige mõtlus 4.8. Õige keskendatus Buddha Buddha tähendab virgumist. Tähistab teadvuse kõrgeima seisundini s.t virgumiseni jõudnud inimest- tema meel on puhas, kuna eemaldatud on meeleplekid. Müüdi järgi ilmub Buddha vahel inimeste sekka, et jagada õpetusi. Kui olevat inimene, siis peeti ateistiks. Džainism Tekkis enam-vähem üheaegselt budismiga, I at keskel e.m
(taassünniõpetus, karma, ahinsa). Nagu teisedki maailmausundid peegeldas budism oma loomeajal rahvahulkade lootusi ja arusaamisi õiglusest. Budismi õpetuse varasemasse järku kuluvad neli õilist tõde ja need on: on olemas kannatus kannatusel on põhjus (inimese ihad, soovid) kannatust saab kaotada (põhjuse kaotamisega) Inimese kannatuse kaotamiseks on omakorda kaheksaastmeline tee: õige vaade kavatsus jutt tegu eluviis püüdlemine mõtlus keskendumine Budismis kannatus ei ole argine piin, vaid alguseta sansaara põhiomadus. Kannatusest vabanenu seisundit nimetatakse nirvaanaks ja selle saavutatu osakssaanud inimest omakorda budaks. Buda (mis sanskripti keeles tähendab- virgunut) nimetusega kõrvuti kasutatakse ka teisi epiteete: tathagata ("nõndaläinu") sugata ("hüvesläinu") dzina ("võitnu") bhagava Väga vana on ka samuti veendumus, et ei ole igavest muutumatut hinge. Maailma kui isikut võrreldakse vooluga.
On olemas kannatus (dukha), mis tuleneb kulgemise ja muutumise paratamatuse mittemõistmisest, väljendub sünni ja surma ringis (sansaaras). 2. Kannatusel on põhjus (avidya, teadmatus), mis väljendub ahnitsemises või kiindumuses millegi/kellegi vastu (trisna). 3. Kannatusest (sh. samsaarast) on võimalik vabaneda selle põhjustaja kaotamisega ja saavutada täielik vabanemine (nirvaana). 4. Selleks on olemas kaheksaosaline tee (õige vaade, kavatsus, jutt, tegu, eluviis, püüdlemine, mõtlus, keskendumine). Eesmärk on nirvaana (valgustus, kannatustest vabanemine, elu ja surma tsüklist väljumine). Meie oma "mina" ja asjade väline külg on vaid meelepete ja illusioon (maaja, maya), mis eksisteerib vaid niipalju kui inimene talle ise väge annab. Neli põhipahet: (1) kõigi kuue meele (sealhulgas mõtlemine) kaudu saadav nauding, (2) lõbu tekkimisest, tagasitulemisest maailma, (3) väärusk, (4) nõmedus e. teadmatus (rumalus).
maailmavaim 15. Atman- inimese surematu osa, mis saab lunastuse, kui ühineb maailmavaim brahmaniga 16. Sansara- ümbersündide ahel 17. Karma- kõik elujooksul tehtud, mis määrab elu käigu 18. Ahimsa- vägivallatuse idee, vältida tuleb tapmist, ka loomi, elava austamine 19. Moksa- Atman ja Brahman koos 20. Nirvaana- igavese rahu seisund 21. Askees- maistest rõõmudest loobumine, jumalale pühendumine, vaesuses elamine 22. Meditatsioon- mõtlus, millega saab meeli puhastada, eesmärk teadvustada sansarat ja jõuda nirvanasse 23. Jooga- eesmärgi saavutamine, teadvuste kontrollimine, ühendus keha ja vaimu vahel 24. Dao- universumi kord 25. Yin- naine, ilusad omadused, pimedus, külmus, niiskus 26. Yang- mees, mehised omadused, valgus, kõrgus, kuivus, soojus, hele, taevas 27. Shariaat- 28. Sunna- koraani kõrvaltekst 29. Dzihaad- sõda islamiusu kaitseks 30. Sabat- 31
kaudu. 10. 1.õige vaade 2. õige kavatsus 3. õige kõne 4. õiged teod 5. õige eluviis 6. õige püüdlemine 7. õige järelemõtlemine 8. õige keskendumine 11. Meeleharjutused- alusharjutuseks on meelerahu, mille käigus teadmus keskendatakse ühele objektile. 12. Analüüsiv vaatlus- objekti mõistuslik analüüs 13. Kujustamine- kujundlikul mõtlemisel põhinevat objekti visualiseerimist. 14. Keskendumine- ehk täielik kujustamine s.t, et objekt ja kujustaja samastuvad. 15. Mõtlus- abstraktse mõtlemise teel keskendumine abstraktsele objektile selle mõistmiseks. 16. Järele vaatamine- enesevaatlus, mille ülesandeks on oma väärarvamustest ja harjumustest vabanemine. 17. Tripitaka- (kolmikkorv) hinajaana põhitekst Kirjutatud paali keeles. 18. Pagood- stuupa nimetus Hiinas ja Jaapanis.
· Sansaara ahel, · Nirvaana, vaibumine/kustumine, kui inimene sinna j õuab siis ei teagi mis saab, sest keegi pole sealt tagasi tulnud ja see on midagi s õnadega seletamatut. Kannatuse vaibumisel on palju takistusi: meeleplekid (s õgedus, himu, viha, uhkus, kadedus, iha); Hüvelised teod ja ületavad tegevused (heldus, k õlblus, kannatlikkus, tar mukus, mõtlus, mõistmine); · Tripitaka Kolmikkorv, kasutakse buda õpetuse kirjapandud osakohta. Vinajapitaka Suutrapitaka, munga ja kogukonna elu puudutavad õpetused. Dhammapada, suulised laused budalt eneselt. T ähtsaim tekst. Abidharmapitaka, f ilosoof ilised p õhitekstid. Üks eripära on see, et kolmikkorv on s äilinud tervikuna Paali kaanonina.Budismi
On olemas kannatus inimene ei mõista elu olemust, mistõttu tuleb tal pidevalt ümber sündida = kannatus Kannatusel on põhjus teadmatus, et inimene kiindub millessegi, ei mõista elu olemust Kannatustest on võimalik pääseda lõplik vabanemine ehk nirvana Vabanemiseks on 8-astmeline tee: 1) õige vaade 2) õige kavatsus 3) õige jutt 4) õige tegu 5) õige eluviis 6) õige püüdlemine 7) õige mõtlus 8) õige keskendumine Budistlik eluviis Budistlikud kogudused mungad. Nad peavad tõotama, et on Buddhale ja õpetusele ustavad. Nad ehitavad kloostreid ja elavad riigi kulul. Budistlikud mungad on poisipõlve ajal kloostris, aga mungaks saamine pole sunduslik. Mungatõotus tähendab õpetusest kinnipidamist, kasinat elu, kõigest loobumist, vähese omamist (riie, nõel, kauss, sõel). Budismi peasuunad
· On olemas kannatus inimene ei mõista elu olemust, mistõttu tuleb tal pidevalt ümber sündida = kannatus · Kannatusel on põhjus teadmatus, et inimene kiindub millessegi, ei mõista elu olemust · Kannatustest on võimalik pääseda lõplik vabanemine ehk nirvana · Vabanemiseks on 8-astmeline tee: 1) õige vaade 2) õige kavatsus 3) õige jutt 4) õige tegu 5) õige eluviis 6) õige püüdlemine 7) õige mõtlus 8) õige keskendumine Vabanemise eesmärgiks on jõuda nirvanasse. Et jõuda nirvanasse, tuleb surra, sest ainult siis kogetakse lõplikku nirvanat. Pole olemas piisavat, kindlat `mina'-olekut. Seda väljendit ei kasutatagi. See on inimese meelepete. Inimese eksistents on protsess, pidev muutumine. Miski pole püsiv ega kindel. Kõik eluga seonduv toob kaasa head. Sansaara on nirvana vastand. T(r)ipitaka üks pühadest kirjadest Dhiksu kurjus Budistlik eluviis
,,Yoga Stra" Patanjali, 2. saj e.Kr jooga astmed: · yma üldised moraalikäsud · niyma enesepuhastus distsipliiniga · sana asend, poos, harjutus, » Siva 84000, tänapäeval 24 80 · prnayma hingamise kontroll · pratyahra mõistuse vabanemine meelte ja välismaailma mõju alt · dharna keskendumine · dhyna mõtlus, meditatsioon, endassesüvenemine, katkematu keskendumine · samadhi täieliku mõtluse teadvusseisund, keha/meeled puhkavad, mõistus ergas 18 ,,Yoga Stra" Patanjali, 2. saj e.Kr yma: niyma: · ahims vägivallatus, · saucha puhtus mittetapmine · santosa rahulolu
igapäevases elus ja töös. Budism Budismi 4 põhitõde: On olemas kannatus kannatusel on põhjus (ihad ja soovid) kannatusele saab teha lõpu (põhjuse kaotamisega) selleks on 8-astmeline tee (märk 8 kodaraga ratas) Põhimõtted: Õige vaade- mõistmine, õige kavatsus, kõnelemine- jutt, tegu,eluviis- hangitakse toitu õigel viisil,püüdlemine-positiivne mõtlemine püsimaks teel,mõtlus-ärkvelolek- olla teadlik mõtetest ja tegudest,keskendumine-ekstaas- kõik suunatud ühte- kannatuste lõpetamisele, mõistuse rahulik tasand. Budistid- mungad väldivad igasugust liha. Joogivett kurnatakse enne tarvitamist, et mitte elusolendeid alla neelata. Budismi õpetuse alusepanija Siddhartha Gautama elas 6 saj. eKr. Algne budism oli ateistlik. Mahajaana-budismis austatakse jumalana Buddhat, samuti muid jumalusi ja bodisattvasid.
ahnusest, klammerdumisest ja võltsist eneseuhkusest ehk egost vaba olend. Dharmsal on Guru Nanaki kirjelduse kohaselt vooruslikkuse tee järgmine paik. Dharmsal'is mööduv inimelu on kõige kõrgem ja väärtuslikum võimalik sünd ja jumalik kingitus. Gurparsad viitab igavesele Gurule Jumalale. Gurparsad on õndsus ja õnnistus. Seda terminit kasutatakse ka sikhide jumalateenistuse lõpul kogudusele pakutava pühitsetud toidu kohta. Namsimran on mõtlus Jumala nime üle ja seal väljendub üks sikhismi peamisi ideid. Üldises kõnepruugis tähendab namsimran vagade sikhide igapäevast mõtlust.. USUTAVAD JA PÜHAD Tavalisele sikhile tähendab palvus eelkõige pühakirja kirjakohtade lugemist ning ülistuslaulude ettekandmist. Sikhide pidustusi, nii usupühi kui ka kultuurisündmusi, on kahte sorti: mõne guru mälestusega seotud aastapäev (gurpurb) ning pidustus (mela). Populaarseimad mela'd on baisakhi, diwali ja hola.
Budistlikud kirjad jõudsid Indiast tiibetisse. India budistlikke tekste asuti tõlkima. Tiibeti budism on esoteeriline ja tantristlik. See on esoteeriline, sest selle järgi saavad pühakirju (suutraid) tõlgendada üksnes meistrid. See on tantristlik, sest selle järgi kiirendavad teed valgustusele (bodhi) teatud rituaalid ja rituaalsed esemed. Kõrgema teadlikkuseseisundi saavutamisele aitavad kaasa mantrad. Kasutatakse spetsiaalseid rituaale ja rituaalseid esemeid. Tähtis toiming on mõtlus (meditatsioon), millele võivad kaasa aidata teatud muudrad ja mantrad. Edasijõudnud võivad ka uurida või ehitada mandalaid, mis aitavat kaasa vaimsele arengule. Oluliseks märksõnaks munklus ja kloostrid. Tiibeti vaimne juht Dalai-Laama. Praegune 14. dalai. (Wikipedia) Budism Eestis. Tänapäeval tegutseb registri järgi Eestis 4 budistlikku kogudust (Tiibeti budismi koolkonnad). Lisaks tegutseb rahvusvaheline budistlik ühendus Lääne Budistliku Vennaskonna Sõbrad
väljendub sünni ja surma ringis (sansaaras). 2. Kannatusel on põhjus (avidya, 'teadmatus'), mis väljendub ahnitsemises või kiindumuses millegi/kellegi vastu (trisna). 3. Kannatusest (sh sansaarast) on võimalik vabaneda selle põhjustaja kaotamisega ja saavutada täielik vabanemine (nirvaana). 4. Selleks on olemas kaheksaosaline tee: õige vaade, kavatsus, jutt, tegu, eluviis, püüdlemine, mõtlus, keskendumine. Budalase eesmärk on nirvaana (valgustus, kannatustest vabanemine, elu ja surma tsüklist väljumine). Meie oma "mina" ja asjade väline külg on buda õpetuse järgi vaid meelepete ja illusioon (maya, maaja), mis on olemas vaid niipalju, kui inimene talle ise väge annab. Neli põhipahet budistlikus käsitluses: 1. kõigi kuue meele (sealhulgas mõtlemine) kaudu saadav nauding, 2. lõbu tekkimisest, tagasitulemisest maailma, 3. väärusk, 4
Siia kuulub ka selle taipamine, mis põhjustab järgmises uuestisünnis karma seaduse head ja mis halba. 2. Õige kavatsus. Pahatahtlikkusest, julmusest vabad mõtted 3. Õige kõnelemine jutt. Hoidumine kuulujuttudest, ebasõbralikest sõnadest ja tühjast jutust. 4. Õige tegu. Halbade tegude vältimine varastamine, tapmine 5. Õige eluviis. Leebus, vägivaldsusetus, mõõdukus söömises. 6. Õige püüdlemine. Vabanemine lootmisest ja kartmisest. 7. Õige mõtlus ärksus. Teadmine, mis on tõed. 8. Õige keskendatus. Kõik on suunatud ühte kannatuste lõpetamisele. Kolm viimast õpetust on mõeldud vaid munkadele. Budistid mungad väldivad igasugust liha. Joogivett kurnatakse enne tarvitamist, et mitte elusolendeid alla neelata. Hinduism India elanikest on 80% hinduistid. Kuna hindud näevad kõiges jumalikkuse kohalolekut, austavad nad ka kõiki eluvorme. Austus väljendub ahimsa ideena, st keeldumisena kahjustamast mistahes elusolendit
mittemõistmisest ning väljendub sünni ja surma ringis (sansaaras). 2. Kannatusel on põhjus (avidya, 'teadmatus'), mis väljendub ahnitsemises või kiindumuses millegi/kellegi vastu (trisna). 3. Kannatusest (sh sansaarast) on võimalik vabaneda selle põhjustaja kaotamisega ja saavutada täielik vabanemine (nirvaana). 4. Selleks on olemas kaheksaosaline tee: õige vaade, kavatsus, jutt, tegu, eluviis, püüdlemine, mõtlus, keskendumine. Neli põhipahet budistlikus käsitluses: 1. kõigi kuue meele (sealhulgas mõtlemine) kaudu saadav nauding, 2. lõbu tekkimisest, tagasitulemisest maailma, 3. väärusk, 4. nõmedus e. teadmatus (rumalus). Õpetuse põhitunnuseid on väljendatud ka kolme faktorina: 1. püsimatus, muutuvus (kõik muutub, teiseneb); 2. kannatus, rahulolematus, viletsus (eelnevast tuleneva ebakindlusega) 3. minatus, isetus, hingetus (võimaldab kannatusi ületada).
- Vaibumine (meeleseisundid) - Nirvaana = lõplik vabanemine sansaarast (,,keerlemisest") surma ja taassünni ahelast - Takistavad: meeleplekid tegelikkusest teadlik olemine meeleplekid takistavad seda näha . võtavad silme eest mustaks (sõgedus, himu, viha) hüvelised teod, tegevused (mõtlus, mõistmine, ületav annetus) - Aitavad kannatuse vabanemise poole Kannatlikkus Mõtlus Mõistmine jne · Sansaara = tee algus (seisund, millest soovitakse eemalduda) PÜHAKIRI: · Tripitaka = ,, kolmikkorv" - 3 osa: Vinajapitaka = ,,reeglite korv" o 227 reeglit munkadele o 311 reeglit nunnadele
(taassünniõpetus, karma, ahinsa). Nagu teisedki maailmausundid peegeldas budism oma loomeajal rahvahulkade lootusi ja arusaamisi õiglusest. Budismi õpetuse varasemasse järku kuluvad neli õilist tõde ja need on: on olemas kannatus kannatusel on põhjus (inimese ihad, soovid) kannatust saab kaotada (põhjuse kaotamisega) Inimese kannatuse kaotamiseks on omakorda kaheksaastmeline tee: õige vaade kavatsus jutt tegu eluviis püüdlemine mõtlus keskendumine Budismis kannatus ei ole argine piin, vaid alguseta sansaara põhiomadus. Kannatusest vabanenu seisundit nimetatakse nirvaanaks ja selle saavutatu osakssaanud inimest omakorda budaks. Buda (mis sanskripti keeles tähendab- virgunut) nimetusega kõrvuti kasutatakse ka teisi epiteete: tathagata ("nõndaläinu") sugata ("hüvesläinu") dzina ("võitnu") bhagava Väga vana on ka samuti veendumus, et ei ole igavest muutumatut hinge. Maailma kui isikut võrreldakse vooluga.
Teave selle ühiskonna olemuse kohta pärineb arheoloogiliste väljakaevamiste leidudest ja aarjalaste ürikutest, kus kirjeldatakse alistatud rahvaste religioosseid uskumusi ja kombeid. Leitud esemete seas on hulganisti usulise tähtsusega ja budismile iseloomulikke kujutisi: Bodhi-puu (Virgumise puu) ning elevandi ja hirve kujutised, inimeste kujukesed, kes istuvad jalad risti, käed põlvedel, silmad poolkinni, olles mõtlusasendis. Neist leidudest on järeldatud, et mõtlus ja sellega tegelemine pärineb täiesti kindlalt Induse oru tsivilisatsioonist. Aarjalaste veedade järgi toonitas Induse oru religioon loobumist, mis oli vaimse elu eesmärgiks, loobuti järglaste saamisest. Loobumist perekonnast, eelistades auväärsemat ränderaku elu, tegeldi mõtluse ehk vaimse keskendumisega, usuti läbi paljude elude kestvat taassündi ja põhjuse ja tagajärje seadusesse ehk karmasse (käesolevast elust kaugemale ulatuv vaimne vastutus)
· Õige kavatsus - hirmudest, pahatahtlikkusest ja julmusest vabad mõtted. · Õige jutt - hoidumine valest, kuulujuttudest, lobisemisest. · Õige tegu - tuleb vältida tapmist, varastamist ja ebaseaduslikku suguühet. · Õige eluviis - tuleb vältida elusolendite kahjustamist ja verevalamist. · Õige püüdlus - kahjulike mõtete ja tundmuste vältimine, heade esilekutsumine. · Õige mõtlus - teadvustada mediteerides oma keha, tundeid, meeleolusid ja mõtete tekkimist. · Õige keskendumine - viie meelepleki (hirmu, kadeduse, viha, uhkuse ja nõmeduse) ületamine. · Esimesed viis on mõeldud kõigile budistidele. Aga ülejäänud kolm koos esimestega on vaimulikele. Budismi põhimõisted: · Nirvaana vaibumine, kustumine kõrgeima teadmise ja rahu seisund, mida aja ja ruumi
paratamatuse mittemõistmisest ning väljendub sünni ja surma ringis. 7 Kannatusel on põhjus (teadmatus), mis väljendub ahnitsemises või kiindumuses millegi/kellegi vastu. Kannatusest on võimalik vabaneda selle põhjustaja kaotamisega ja saavutada täielik vabanemine (nirvaana). Selleks on olemas kaheksaosaline tee: õige vaade, kavatsus, jutt, tegu, eluviis, püüdlemine, mõtlus, keskendumine. Iga tailane püüab muuta oma karma paremaks, tehes head ja saavutades teeneid, mida võetakse arvesse ning lootes , et järgnevas elus on vähem piinu ja kannatusi. Kõik usurituaalid on suunatud just sellele. Kõige suuremaks teeneks on olla mõnda aega munk ja elada kloostris. Enamus mehi on seda kas või korra elus teinud ja elanud kloostris vähemalt 3 kuud. Igas Tai majas vaatamata sellele, kas see on vaene hurtsik, pank, hotell vm, on olemas
6. õige püüdluse abil välditakse halva meeleoli tekkimist ja tõrjutakse kõrvale juba ilmnenud kahjulikud mõtted 7. õige ärksus-inimene mediteerides teadvustab oma keha, tunded, meeleolud ja sisimad nähtused 8. õige keskendatus annab võimaluse kõrvaldada viis takistust, milleks on himu, pahatahtlikkus, lodevus ja unisus, rahutus ja vaimne murelikkus ning kahtlemine. Rituaalid *Mõtlus ehk meditatsioon-vabastatakse vaim kirest, vägivallast, ükskõiksusest, armukadedusest ja uhkusest võimaldades nii särada loomulikul tarkusel. Mediteeritakse tavaliselt vaikses kohas, istudes lootoasendis või jalad risti. *Retsisteerimine on budistliku tegevuse teine tähtis osa, seda nii templites, kloostrites kui ka kodudes. Paljude koolkondade budistid retsisteerivad keskendumiseks fraase, salme või lõike budistlikest pühakirjadest
või kultuuri üldse. Duhkha kannatus, ahistus. Kogu olemine ehk ümbersünni ahel on seotud kannatustega. Ka naudingus peitub kannatus, sest ta on kaduv. Inimene põhjustab oma kannatused ise, sest on pettekujutluste kütkes. Inimene võib kannatusi võita kõrvalise abita esmalt nendega leppides ja kannatuse olemust endale teadvustades ning seejärel alustada meele arendamist. Meele puhastamise vahendiks on meditatsioon ehk mõtlus. Mõtluse eesmärgiks on ümbersünniahela ja kannatuste teadvustamine, vabanemine mina pettekujutlusest ning kiindumusest kaduvasse ehk nirvaana saavutamine. Mungakogudus Sangha on nii mungakogudus kui ka budistlik kogudus üldse. Mungaks või nunnaks võib saada iga terve inimene. Kloostrid asuvad templite juures ja on avatud ka ilmalikele. Mungad ja nunnad on pöetud peaga ning kannavad vastavalt usuvoolule kollast või punast rüüd.
Upanisadid Brahma raamatute ja veedade kommentaarid. Veedad hinduismi pärimusraamatud. Avatar ehk kehastus. Moksa see kui akman ühineb brahmaniga ja ümbersünd lakkab. Nirvana kõrgeima teadmise ja rahu seisund, mida ei saa aja ega ruumi seadustega põhjendada. Tähendab seda, et ümbersünnid lakkavad. Askees õpetus, et keha kurnamise kaudu jõutakse valgustatud seisundini. Meditatsioon ehk mõtlus ainukene viis, kuidas inimene saab oma meelt puhastada. Inimene mõtleb keskendunult ainult ühele asjale ja seeläbi meel tühjeneb. Jooga oluline meelerahu saavutamisel läbi erinevate tehnikate, et seeläbi jõuda valgustuseni. Tähtis on inimese füüsiline ja vaimne tasakaal. Arhati keegi kes on valgustatuse lähedal. Kogudus koos uskujad. Bodishattva inimene, kes on saavutanud Nirvana, aga kaastundest loobub sellest, et aidata teisi olendeid Nirvanasse.
õlut ega teisi alkohoolseid jooke. Peale lõuna pakutakse petti või harvemini keefiri. Budism .. neli põhitõde: *on olemas kannatus *kannatusel on põhjus(ihad ja soovid) *kannatusele saab teha lõpu(põhjuse kaotamisega) *selleks on kaheksa astmeline tee(märk kaheksakodaraga ratas) Budismi põhimõtted: *vaade mõistmine, õigekavatsus, kõnelemine, jutt, tegu. *eluviis toitu hangitakse õigel viisil. *püüdlemine positiivne mõtlemine püsimaks teel. *mõtlus, ärklev olev olla teadlik mõtetes ja tegudes. *keskendumine ehk staas kõik suunatud ühte, kannatuste lõpetamisele, mõistuse rahulik tasand. Budisti mungad väldivad igasugust liha, joogivett kurnatakse enne tarvitamist, et elusolendeid alla ei neelaks. Judaism Uskliku juudi koguelu on allutatud usundilises -rituaalsetele ettekirjutustele ja keeldudele. Need puudutavad: toitu, rõivaid, päevareziimi, palveid, pühade pühitsemist, näitavad, millal mida võib
o Inimesed o Jumalad o Deemonid/hiiud o Loomad o Näljased vaimud o Põrguasukad Teovilja seadus · Sansaara taaskehastumine · Nirvaana ( nibbana) vaibumine /kustumine Kannatuse vaibumine o Meeleplekid sõredus , hirm, viha, uhkus, kadedus, iha o Hüvelised teod / ületavad tegevused ( paramita) ületav annetamine ( heldus), kõlblikus , kannatlikkus, tarmukus , mõtlus, mõistmine · Ise ei pannud midagi kirja · Tripitaka ( tipitaka) . kolmikkorv põhakiri Vinajapitaka reeglite korv o Patimokkha Suutrapitaka Buddha õpetused o Dhammapada kõik meeleolud on mööduvad, kui seda mõistate siis pääsete kannatustest. See on puhastumistee Abidharmapitaka õpetuse kommentaarid · Paali kaanon ( 1. Saj eKr) Sangha · Mungad ja nunnad Bhikku / Bhiksu (kerjus) Bhikkuni / Bhiksuni
- Ei söö keelatud aegadel - Ei tantsi, laula, mängi pilli ega osale näitemängudes - Ei kanna ehteid ega tarvita lõhnaaineid - Ei heida magama kõrgele ja laiale voodile - Ei võta vastu kulda ega hõbedat Munka nimetatakse Bhiksuks Nunna nimetatakse Bhiksumiks Mõlemad on tõlkes "kerjus" Hinajaana ehk Theravaada Nirvaana võimalik vaid munkadele Tipitaka - "kolme korvi õpetus" Põhiline meetod nirvaana saavutamiseks, mida kasutatakse, on meditatsioon (mõtlus) Mahajaana Nirvaana võimalik kõigile Suutrad, õpetused Bodishattvad inimene, kes on otsustanud aidata kõigil inimestel jõuda nirvaanasse Tühjuse sümbol 0 Gurud vaimsed õpetajad Õpetuse põhimõisted Neli õilsat tõde Budismi põhiseisukohad on esitatud Buddha esimest jutlust kajastavas tekstis "Seadmuseratta käimapanemine" (eesti keeles "Budismi pühad raamatud" 1. Tartu, 2004, tõlkinud Linnart Mäll), mille vaateid jagavad kõik budismi koolkonnad
1. On olemas kannatus-Dukha. Inimene sünnib ja sureb uuesti. 2. Kannatusel on põhjus ja selleks põhjuseks on teadmatus et võib olla vaba ja inimene kiindub elusse ja kaotab elu tegeliku eesmärgi. 3. Kannatusest (seal hulgas ka sansarast) on võimalik pääseda 4. Kannatusest vabanemiseks on 8 astmeline tee: · Õige vaade · Õige kavatsus · Õige jutt · Õige tegu · Õige eluviis · Õige püüdlemine · Õige mõtlus · Õige keskendumine. Eesmärgiks on jõuda nirvaanasse....lõplikult jõuab inimene nirvaanasse peale surma. See kaheksa astmeline tee tuleb järjest läbi käia. Kõik mis tekib, ka kaob. Midagi ei ole püsivat ega kindlalt. Kõik eluga seonduv toob endaga kaasa kannatusi. Ja see kõik omakorda seob inimest tsansaara külge(tsansaara on nirvaana vastand). Sellist asja nagu mina pole olemas..inimene kujutab seda ette ja see et inimene räägib mina on kõige jamam asi üldse
üldse. Dunkha kannatus, ahistus. Kogu olemine ehk ümbersünniahel on seotud kannatustega. Ka naudingus peitub kannatus, sest ta on kaduv. Inimene põhjustab oma kannatused ise, sest ta on pettekujutluste kütkes. Inimene võib kannatusi võita kõrvalise abita esmalt nendega leppida ja kannatuse olemus endale teadvustada ning seejärel alustada meele arendamist. Meele puhastamise vahendiks on meditatsioon ehk mõtlus. Mõtluse eesmärgiks on ümbersünniahela ja kannatuse teadvustamine, vabanemine mina pettekujutlusest ja kiindumusest kaduvasse ehk nirvaana saavutamine. Mungakogudus Sangha on nii mungakogudus kui ka budistlik kogudus üldse. Mungaks või nunnaks võib saada iga terve inimene. Kloostrid asuvad templite juures ja on avatud ka ilmalikele. Mungad ja nunnad on pöetud peaga ja kannavad vastavalt usuvoolule kollast või punast rüüd. Mungatõotuse,
Samas tähistatakse buddha õpetust ja on ka kasutusel, kui religiooni mõiste. -) Duakha kannatus ehk karistus. Kogu ümbersünni samsaara on seotud kannatustega. Kannatus väljendub kadumises (ka nauding on kannatus). Selle kannatuse pühjustab inimene endale ise nende võitmiseks peab ta leppima kannatustega, arusaama kannatuse olemustest ja alles seejärel meele arendamise teel saab ta hakata nendest üle olema. -) Meditatsioon ehk mõtlus ainukene viis, kuidas inimene saab oma meelt puhastada. Inimene mõtleb keskendunult ainult ühele asjale ja seeläbi meel tühjeneb. * Kogudus ehk sangha. Koosneb ilmikutest ja munkadest (munk bhiksu; nunn bhiksuni). -) Ilmik on andnud kolmekorda varjupaiga tõotuse, ehk öelnud, et läheb buddha, dharma ja sangha kaitse alla budistide usutunnistus. Ülesanne on toetada templeid ja kloostreid ning üksteisi kutsutakse õdedeks ja vendadeks ehk on oma olemuselt võrdset.
Silpide kordamine puhastab inimest kuuest halvast emotsioonist, meeleplekkidest. Üks tarkus, mis loeb, tuleb meie eneste kogemustest. Olulisim inimene budismis on dalai laama. Zen-budism õpetuse edasiandmine vahetult, südamest südamesse. Eesmärgiks on jõuda vahetu kogemiseni, virgumiseni. Koanid mõistulood, millega püüti õpilasi hirmutada (6. chan patriarh Hui Neng); meetodid on radikaalsed. Zen-budismi arusaam loomulik, lihtne eluviis. Dogen: virgumine ja mõtlus on üks ja sama asi. Ei ole tegijat, vaid on tegemine. Samuraikultuur elamine hetkes, protsessist osa saamine; kiindumusetus ellu ja surma. Tiibeti budismis on palveveskid ja palvelipud hoiavad inimese õpetust meeles. H.S.Olcott ja H.P.Blavatsky tõid budismi läänemaailma. Olcottile on püstitatud Sri Lankas ausambaid. D.T. Suzuki, Alan Watts viisid budismi rahva hulka. Friends of Western Buddhist Order Sangharakshita (inglise päritolu buda munk). Budism Eestis
lakkamise ees ja püsivat õnne pole olemas. Tema mõistes sansaara ehk ümbersündide ahel on kannatuse definitsioon see, millest tuleb pääseda. See, milleni tuleb jõuda on nirvaana. Mõistmise alla kuulub õige arusaam ümbritsevast, õige püüdlus (millegi suunas liikumine), oluline ka õige kõne, sobiv eneseväljendamine, õige tegu ja õige eluviis. Lõpuks ka keskendumine, mis viitab meditatsioonile. Eesti k pigem kasutatakse mõistet mõtlus (õige keskendumine). Siia lisandub ka karma kontseptsioon. Budistlik ja hinduistlik karma on sarnased. Hinduismi absoluut on ühene tõde, Buddha maailmapilt oli upanisadidest erinev tema meelest kõik on illusioon ja pidevas muutumises, ainus mis on püsiv ongi muutumine. Ta eitas jumala (absoluudi) olemasolu ja ka hinge olemasolu. Tema õpetuse kohaselt on inimene kogemuslik fenomen. Inimese eksistents on näiline see tekib meie tajude ajel.
annaabi.ee 
