Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Budism (0)

1 Hindamata
Punktid
Budism - Budismi, mis sai alguse Buddha, eesmärgiks on kannatusest vabanemine, nad on veendunud, et kõrvaldades teadmatuse sõltuvuslikkust tekkimisest vahetu mõistmise ja taju kaudu, vabanetakse ihast püsiva järgi, mis põhjustabki kannatusi.
Budism #1 Budism #2 Budism #3 Budism #4 Budism #5
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2011-12-20 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 32 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Stjuupit Õppematerjali autor
Konspekt budismi loengu põhjal. Kindlasti abiks eksamiks.

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
14
doc

Usundite konspekt

Koolkonnad (põhilised): · Mahajaana (sanskritis mahyna 'suur vanker') on budismi põhjapoolne suund. · Theravaada (paali theravda, sanskriti sthaviravda; "esivanemate viis") on vanim budistlik koolkond, domineeriv usund Sri Lankal ja enamikus Kagu- Aasias (Kambodzas, Laoses, Birmas, Tais jne.). Vähemal määral praktiseeritakse ka näiteks Hiinas, Vietnamis, Bangladeshis, Filipiinidel, Malaisias, Nepalis ja Indoneesia. · Tiibeti budism (varasem nimetus lamaism) on budismi erikuju, mis pärineb Tiibetist. · Zen-budism ehk zen on üks mahajaana-budismi harusid. Olulisim meditatsioon. Peamine pühade tekstide kogu Tripitaka ­ kanoniseeriti 3. sajandil eKr. Budismil on maailmas erinevatel andmetel 230 kuni 500 miljonit järgijat, eeskätt Bhutanis, Birmas, Hiinas (sealhulgas Tiibetis), Jaapanis, Kambodzas, Laoses, Lõuna- Koreas, Mongoolias, Sri Lankal, Tais, Taiwanil ja Vietnamis, aga ka Läänes,

Üldine usundilugu
thumbnail
35
docx

Üldine usundilugu

Pühadus on selline tõelisuse kvaliteet, milles ei kahelda ning mis =eligioon== eeldustele, mida ei ole võimalik tostada( Roy Rappaport, 1971) Põhadus on nähtus isenesest · W. Cantwell Smith ­ usk ja =eligioon/usund, =eligioon kui kumulatiivne traditsioon. · Individuaalne usk ja kollektiivne traditsioon Usundid maailmas 1. Kristlus :2,1 miljardit 2. Islam: 1,5 miljardit 3. Hinduism: 900 miljonit 4. Hiina omausundid : 394 milj. 5. Budism : 376 milj. 6. Põlisusundid :300 milj. 7. Sikhism: 23 milj, 8. Judaism: 14 milj. 9. Baha´I : 7 milj. 10. Dzainism : 4,2 milj 11. Shinto : 4 milj. Religion on .... · Usk vaimolenditesse(Ed.B.Tylor 1871).* animism- kõik meie ümber hingestatud · Rõhutud olendi ohe, südametu maailma süda, justnagu ta on vaimulagedate olude vaim. Religioon on oopium rahvale ( Karl Marx 1844)

Usundiõpetus
thumbnail
83
docx

Üldine usundilugu konspekt

USUNDILOO KONSPEKT ÜLDINE ÜLEVAADE: USUNDITE JAGUNEMINE: 1) Aabrahmlikud usundid: - Juutlus - Kristlus - Islam 2) Veedausundid: - Hinduism - Budism - Dzainism · Taustaks on muistse India veedakultuur. · Nende kolme usundi puhul usutakse, et igasugune olemine on tsükliline: universum tekib, püsib, mandub () ja kaob, et saada asendadtud teiste univerumitega. 3) Teised suured usundid: - Sinotoism (jaapanis) - Taoism (hiinas) - Sikhism - Bahai · Sinotism ja taoism on traditsioonilised rahvuslikud usundid, milles on keerukad

Üldine usundilugu
thumbnail
33
doc

Konspekt: üldine usundilugu

Kuulumine kirikutesse ja usuühingutesse on vaba. Riigikirikut ei ole. Igaühel on vabadus nii üksinda kui koos teistega, avalikult või eraviisiliselt täita usutalitusi, kui see ei kahjusta korda, tervist ega kõlblust. (Eesti Vabariigi põhiseadus §40) Suured maailmausundid on (min 100 miljonit) ­ kristlus(2,1 miljardit) ­ islam (1,3 miljardit) ­ hinduism (900 miljonit) ­ budism (376 miljonit) ­ Hiina omausundid (konfustianism, taoism) (390 miljonit) ­ sikh (23 miljonit) ­ judaism (14 miljonit) ­ on mõjutanud palju lääne kultuuriruumi, loetakse kristluse-islami vennaks ­ sinto (4 miljonit) ­ jaapani omausund, on seotud Jaapani kui riigi tähtsusega. Usundid jagunevad ilmutuslikeks usundeiks ­ nt kristlus, islam (Muhamedile ilmutas end ingel) ­ ja kogemuslikeks usundeiks ­ nt budism.

Üldine usundilugu
thumbnail
226
doc

Portugali põhjalik referaat

Avinurme Gümnaasium 10.klass Geograafia PORTUGAL Koostaja:Katrin Kõre Juhendaja: Ene Lüüs 2009/2010 1 SISUKORD Sissejuhatus.........................................................................................................................3 Üldandmed........................................................................................................................4-5 Riigivorm.........................................................................................................................6-11 Majandus.........................................................................................................................12-14 Tootmisviis........................................................................................................................15 Asend........................................................................

Geograafia



Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun