Budism ehk usulis-filosoofiline õpetus (1)

Sarnased õppematerjalid

3

docx

Hinduismi ja budismi võrdlus

Karina Repetun Hinduism ja Budism Hinduism on Indias ja Indiast levinud usund, üks dharmalikest religioonidest budismi, dzainismi ja sikhismi kõrval. Hinduismi võib pidada ka usundite kogumiks, sest ta sisaldab erinevaid jumala- ja lunastusekäsitlusi. Hinduismi järgijaid nimetatakse hinduistideks või ka hindudeks. Hinduism on tugevasti seotud India kultuuri, ajaloo ja elulaadiga. Hinduism on maailma vanim järjepidev religioon. Hinduismil on maailmas umbes miljard järgijat. Ta on järgijate arvult kolmas usund maailmas.

Usundiõpetus

12

docx

Buddha kuju idamaade skulptuuris

umbes 6. sajandil e.m.a. Midagi täpset tema edasise elu kohta teada pole. Arvatakse, et ta õppis munkade juures ja jõudis aja jooksul nendest kõrgemale arengutasemele ja töötas välja oma arusaamad õigetest eluviisidest ja hakkas neid rahva seas kuulutama, pannes seega aluse uuele usule. Rändjutluste tulemusena tekkisid hiljem kloostrid, kus hakati tema õpetusi järgima. Lühidalt kokku võttes propageeris õpetus kasinust, paastu ja palvetamist, lahtiütlemist maistest naudingutest ja väärtustest. Budistidel on sadu köiteid pühakirjatekste, mis on teemade järgi liigitatud kaanoniteks. Kuigi tekstide allikaks on Buddha, on need kirja pandud suuliste pärimuste kaudu tagantjärele, mistõttu on neis palju pühakute omaloomingut. Kirja on pandud lisaks Buddha jutlustele ja tegudele ka praktilisi harjutusi, luulet, ajalugu, keemiat, ravikunsti, kombeid, mitmete budade elulugusid jm.

Kultuurilugu

6

docx

Keskaja kultuur

Marta Lepp-Utuste suri 1940, mitu taarausuliste liikumise juhti langes nõukogude repressioonide ohvriks, Kustas Utuste arreteeriti ning tema saatus on teadmata. Viimane mõjukas taaralane Hengo Tulnola suri 1986. Paguluses on mõned taarausulised püüdnud liikumist elus hoida; 1990. aastatest alates tegutseb Eestis hiislari tiitlit kasutav Addold Mossin, kes on rajanud Otepää lähedale hiie. Aktiivses kasutuses on ka Pärnamäe hiis Harjumaal. Buddhism (budism) Usulis- filosoofiline õpetus, mis tekkis Indias 5- 6. sajandil e. m. a. Hiljem budism kujunes kõrvu ristiusu ja islamiga üheks kolmest nn. maailmausundist. Budismi õpetuse rajajaks peetakse Sakjamunit. Budism tekkis brahmanismi langusajal mitme õpetuse vahelises võitluses. Budism sarnaneb mõnel määral brahmanismiga ja tema samal ajal tekkinud dzainismiga (taassünniõpetus, karma, ahinsa). Nagu teisedki maailmausundid peegeldas budism oma loomeajal rahvahulkade lootusi ja arusaamisi õiglusest.

Kirjandus

9

doc

Budism

Budism 2009 Budism Budism on Buddha Skjamuni ning see arvatavasti 6.­5. saj eKr ning selle põhjal Indias tekkinud õpetus ja seejärel mujale levinud traditsioon, õpetuste kogum ja kultuur. Buddha sündis praeguse Nepaali territooriumil väidetavalt feodaalriigi kuninga perekonnas. Midagi täpset tema edasise elu kohta teada pole. Arvatakse, et ta õppis munkade juures ja jõudis aja jooksul nendest kõrgemale arengutasemele ja töötas välja oma arusaamad õigetest eluviisidest ja hakkas neid rahva seas kuulutama, pannes seega aluse uuele usule. Rändjutluste tulemusena

Uurimistöö

11

docx

Budism (referaat)

Peamine pühade tekstide kogu on Tripitaka, mis kuulutati pühaks 3. sajandil eKr. Eksisteerib palju erinevaid koolkondi ning puudub keskne formaalne usuline autoriteet. Budism on teiste religioonide seas ainukordne selle poolest, et ei esitata jumala definitsiooni. See ei tähenda, et budistid jätavad jumala kõrvale, nad lihtsalt keelduvad jumala defineerimisest, uskudes, et igal definitsioonil on piirid, kuid jumal on piirideülene ja käsitamatu. Tulemuseks on see, et budism ei ole konfliktis ühegi teise religiooniga.  1.1.Leviala Budism on oma levikult maailmas kuuendal kohal. Hiinas, Tiibetis ja Jaapanis on budismil üle 300 miljoni järgija, lisaks veel 10 miljonit Indias ja Birmas, kuid budistide arv Indias, selle sünnikohas, väheneb. Tõelised Gautama õpetuse järgijad on peaaegu väljasuremas kuna kaasaegne budistliku religiooni vorm, eriti Jaapanis, Hiinas ja Tiibetis, sarnaneb väga vähe tõelise Gautama Buddha õpetusele. Budistidel Birmas

Filosoofia

50

doc

Budismist üldiselt, budismi sümbolid

aitamisest sõltumata nende rikkusest ja sõja ning klasside vastu. Ta ei toetunud imedele, jumalatele ega millelegi ebatavalisele. Selle asemel õpetas ta Kuldne Buddha Tais inimesi jälgima oma tegusid ja nende tagajärgi. Ta näitas neile, et kui nad mõistlikult ja hästi toimivad, elavad nad õnnelikku elu. Mehi ja naisi, kes on asunud Siddhartha õpetust järgima, kutsutakse budistideks. Budism sai alguse praegustel Nepaali Buddha on tiitel ­ see tähendab aladel. Budismile pani ligi 2500 aastat "virgunu". Sõna tuleb tüvest budh, mis tagasi aluse Siddhartha Gautama Buddha. Budism on religioon, mis lubab oma järgijail tähendab nii ärkamist kui teadmist. tunnistada teisigi usundeid. Kui inimesed arvavad, et nad enamuse ajast on ärkvel, siis Buddha arvas, et enamuse osa elust inimesed unelevad. Buddha

Religioon

12

odt

Üldine usundilugu

Keskne eetika põhimõte: Ära tee teisele seda, mida endale ei soovi Nendele suhetele tugineb hiinlase maine säilitamine teiste inimeste silmis. Inimene on loomult hea, selle realiseerib õige kasvatus. Konfutsianism muutus 2.saj. Ekr riigikultuseks ja oli seda paari lühikese vaheajaga 1911. aastani. Konfutsianistlikud tõekspidamised määravad hiinlaste ühiskonnakorraldust ka tänapäeval. Taoism Usundi rajaja oli poollegendaarne õpetlane Lao ­ zi, kes elas ilmselt 6.saj ekr. Tema õpetus oli kirja pandud teoses ,,Daodejjing" - Kulgemise väe raamat. Keskne mõiste on dao 'kulg, toimimisviis, maailmakord'. Inimese dao peab olema taeva daoga kooskõlas. Õpetuse keskmes ei ole maailm, teispoolsus, ühiskond ega eetika, vaid individuaalne harmoonia ja ka müstika. Inimtegevus peab olema samasuguses rahulikus kulgemises nagu maailmakõiksuski, alludes põhimõttele ,,toimi toimimata". Taoistid kasutavad palju enesessesüvenemist ja meditatsiooni. Nad eitavad vägivalda,

Üldine usundilugu

83

docx

Üldine usundilugu konspekt

USUNDILOO KONSPEKT ÜLDINE ÜLEVAADE: USUNDITE JAGUNEMINE: 1) Aabrahmlikud usundid: - Juutlus - Kristlus - Islam 2) Veedausundid: - Hinduism - Budism - Dzainism · Taustaks on muistse India veedakultuur. · Nende kolme usundi puhul usutakse, et igasugune olemine on tsükliline: universum tekib, püsib, mandub () ja kaob, et saada asendadtud teiste univerumitega. 3) Teised suured usundid: - Sinotoism (jaapanis) - Taoism (hiinas) - Sikhism - Bahai · Sinotism ja taoism on traditsioonilised rahvuslikud usundid, milles on keerukad

Üldine usundilugu

Meedia

Kommentaarid (1)