Kas intelligentsus ja isiksus peaksid olema vaadeldud koos või eraldi? Valisin selle teema, sest see pakub mulle huvi ja oman ka asjast oma arvamust.Iga inimene on ju omaette isiksus ja seega ka mina.Olen läbi teinud ka intelligentsuse teste ja isiksuse teste. Nende testide tulemused mulle aga eriti huvi ei paku. Statistika mõttes võib ju neid täita aga mulle endale need midagi juurde ei anna. Isiksus hõlmab kõik isiku püsivamad omadused, nagu vajadused, temperament, võimed, harjumused, hoiakud, väärtused, minapilt ja tüüpiline käitumisviis. Isiksus erineb intelligentsusest, mis on seotud rohkem teoreetiliste kui praktiliste võimetega. Isiksuse tüüpi püütakse määrata testide abil.Neid teste on väga erineval kujul. Nii küsimute kui piltide kujul. Lastakse ka inimesel endal joonistada pilt ja siis selle põhjal vaadeldakse tema isksuse jooni. Mina leian et näiteks sellise joonistamise testiga saab paremal juhul määrata inimese hetk...
1. Psühholoogia- on teadus, mis uurib psüühikat ja selle seaduspärasusi. 2. Psühholoogia rakendusharud: kliiniline(haigus), kool, nõustamis-, tervise-, spordi-, kohtu-, militaar-, organisatsioon. 3. Närvisüsteem: 1) Kesknärvisüsteem ( peaaju, seljaaju) 2) Perifeerne süsteem(närvid, närviimpulss) 4. Peaaju 1300- 1400g. 5 osa: piklik-, taga-, kesk-, vahe-, otsaaju tingitud, tingimata refleksid 5. Inimeste vahelised suhted: ealised erinevused, 8 elu etappi, sooline, huvid, omadused, psüühiline 6. Tundma õppimise meetodid: vaatlus, enesevaatlus, dokumendivaatlus, analüüs, katse, vestlus, ankeet, test. 7. Liigutuste liigid: tööliigutused, liikumis-, kõne-. 8. Peamised tegevused: mäng, õppimine, töö 9. Vilumused: Harjutamise teel kujunenud tegevuse osaline automatiseerumine. Liigid: tegevuspiirkonna järgi(kooli, spordi jne.), psüühilised nähtused( nägemine, kuulmine) 10. Oskus on tegevuse uute tingimustes eduka soo...
MÕTLEMINE Mõtlemine on vaimne aktiivsus, mis seostub informatsiooni töötlemise ja mõistmise ning suhtluses kasutamisega Mõtlemine on tegelikkuse üldistatud ja kaudne tunnetamine, mis peegeldab asjade olemust ning seaduspäraseid suhteid ja seoseid esemete ning nähtuste vahel. MÕTLEMIST VÕIB VAADELDA KUI PROBLEEMI LAHENDAMIST: 1. Probleemi olemuse mõistmine Hästidefineeritud probleem (selge ja kindel lahendus) Halvastidefineeritud probleem (mitu erinevat lahendust) 2.Inkubatsioon (probleem paigutub alateadvusse ja lahenduse otsimine toimub näiteks ka une ajal) 3.Illuminatsioon (sisetunde tekkimine, et teame lahendust) 4.Lahenduse kontrollimine (kasutamine praktikas) Probleemi lahendamine algab suutlikkusest probleemi näha ja sõnastada, edasi on vajalik võime kasutada varasemaid teadmisi ja oskusi ning neid vajadusel juurde otsida. Lõpuks on vaja ettevõtlikust lahenduse teostamiseks MÕTLEMI...
TURVALINE KESKKOND Jelizaveta Kalinina Õ14-2 LAPSEIGA Peab kaitsma: Õnnetuste eest Nakkuste eest Kuumuse/külma eest Õnnetused kodus NOORUKIIGA Keskkonnast lähtuvate ohtude vältimine Oma võimete ülehindamine TÄISKASVANUIGA Töökeskkonnast lähtuvate ohtude vältimine Liikmese ohtude vältimine VANURIIGA Kukkumised Liiklusõnnestuste ohvrid Sõltuvad abivahenditest Sõltuvad inimestest BIOLOOGILISED TEGURID Füüsilise tervise seisund Vastuvõtlikkus nakkustele Geneetilised omadused Meelteteravus PSÜHHOLOOGILISED TEGURID Intellektikahjustusega inimesed Isiksus ja temperament Stress Suhtumine turvalisusse (kodus, tööl, reisimisel) SOTSIOKULTUURILISED TEGURID Kultuurilised (turvalisuse mõiste) Sotsiaalne klass (õnnetusrisk) Religioon Sotsiaalsed rahutused KESKKONNATEGURID Saastu...
TURVALISE KESKKONNA SÄILITAMINE SVETLANA KOBENJAK Tallinna Tervishoiu Kõrgkool Õ16 2 2012.a. TURVALISE KESKKONNA SÄILITAMINE Mõiste Eesmärk SÕLTUVUS/SÕLTUMATUS Sõltuvus/sõltumatus TKS elamistoimingus Sõltumatus ja vanus Sõltumatus ja vaegurlus ELAMISTOIMINGU MUDEL Bioloogilised tegurid Psühholoogilised tegurid Sotsio kultuurilised tegurid Keskkonnategurid Poliitilis majanduslikud tegurid BIOLOOGILISED TEGURID Füüsilised barjäärid ja sekretsioon Põletikuline protsess Kudede taastumisprotsess Immuunsus protsess Sokki fenomen PSÜHHOLOOGILISED TEGURID Intellektikahjustused Hoiakud, isiksus ja temperament Stress Vägivald Emotsionaalne kuritarvitus Enesekahjustus SOTSIO - KULTUURILISED TEGURID Ühiskondlikud erinevused Sotsiaalne korratus Füüsiline vägivald Vaimne vägival...
Tervise bio-psühho-sotsiaalsed alused. Kordamisküsimused eksamiks. 1. Tervise kaasaegne käsitlus – mõiste, erinevad lähenemised ja mudelid. Tervis on multidimensionaalne mõiste, sotsiaalse, füüsilise ja psühholoogilise heaolu muutuv seisund, mis põhineb tegutsemisvõimel, eneseteostusvõimel, sh stressi ja riskidega toimetuleku ja ressursside kasutamise oskus ja elu mõtte tunnetusel. 2. Tervisega seonduvad mõisted - tervisedendus, tervisekaitse, keskkonnatervis, tervishoid, tervisesüsteem, rahvastikutervis. Terviseedendus- on protsess, mis võimaldab nii indiviidil kui ühiskonnal suurendada kontrolli tervisemõjurite üle ning selle kaudu väärtustada ja tugevdada tervist. Tervisekaitse on tegevus, mille eesmärk on tagada inimesele tervislik elukeskkond ning vältida keskkonna põhjustatud tervisehäireid ja haigusi. Keskkonnatervis all mõistetakse inimeste tervist sõltuvalt k...
Individuaalsete erinevuste psühholoogia kordamine eksamiks Isiksus indiviidi iseloomustav mõiste, sõltub eripäradest ja omadustest. Isiksuse kirjeldamine: 1) neurootilisus (seadumus neg emots kogemiseks, emots häiritus) 2) ekstravertsus (psüh energia välja, aktiivne, enesekindel, jutukas, emots tasakaalus) 3) avatus (huvi maailma ja oma siseelu vastu, fantaasia, ideed) 4) sotsiaalsus (usaldus teiste vastu, omakasupüüdmatu, leplik, osavõtlik) 5) meelekindlus (kontroll soovide ja impulsside üle, planeerimine, enesedistsipliin) Teadus on nähtuste ja tingimuste süstemaatiline vaatlemine selleks, et tuvastada fakte ja seaduspärasusi, mille põhjal formuleerida teooriaid. Teooria hulk omavahel seotud väiteid, mis seletavad teatud reaalsuse vaatluse tulemusi, pakub pildi reaalsusest -> peab olema põhjalik, lihtne, sidus, empiiriliselt valiidne, testitav, kasulik, inspireeriv. Uuritakse: 1) isiksus tüüpiline sooritus (mõtted, tunded, käitu...
PSÜHHOLOOGIA 1. Isiksuse mõiste, isiksuse joonte teooriad, ,,suur viisik" Isiksusel on kaks tähendust, ühest küljest rõhutatakse seda unikaalset ja ainulaadset osa, teisest küljest korduvat osa. Kõnekeeles on isiksus midagi positiivset. (personality persona ehk mask). I maailmasõjaga sai alguse testide kampaania. Oli õpetus individuaalsetest erinevustest, aga hakati leidma sarnaseid jooni, tänapäeval uuritakse keele kaudu. Inimestel on olemas kindlad iseloomujooned, mis erinevates olukordades jäävad püsima. Selle aluseks statistika. Allport alustas keele kaudu isiksuse uurimist. Ta uuris inglise keelt ja jagas sõnad gruppidesse, millega saab inimesi iseloomustada : kardinaalsed - üks juhtiv allutab teised, tsentraalsed 5-10 omadust ja sekundaarsed omadused ei pruugi väga mõjutada, neid palju. Cattell kasutas statistilist analüüsi ja otsis esmaseid jooni. Faktoranalüüs erinev...
Individuaalsete erinevuste psühholoogia kordamine eksamiks Isiksus indiviidi iseloomustav mõiste, sõltub eripäradest ja omadustest. Isiksuse kirjeldamine: 1) neurootilisus (seadumus neg emots kogemiseks, emots häiritus) 2) ekstravertsus (psüh energia välja, aktiivne, enesekindel, jutukas, emots tasakaalus) 3) avatus (huvi maailma ja oma siseelu vastu, fantaasia, ideed) 4) sotsiaalsus (usaldus teiste vastu, omakasupüüdmatu, leplik, osavõtlik) 5) meelekindlus (kontroll soovide ja impulsside üle, planeerimine, enesedistsipliin) Teadus on nähtuste ja tingimuste süstemaatiline vaatlemine selleks, et tuvastada fakte ja seaduspärasusi, mille põhjal formuleerida teooriaid. Teooria hulk omavahel seotud väiteid, mis seletavad teatud reaalsuse vaatluse tulemusi, pakub pildi reaalsusest -> peab olema põhjalik, lihtne, sidus, empiiriliselt valiidne, testitav, kasulik, inspireeriv. Uuritakse: 1) isiksus tüüpiline sooritus (mõtted, tunded, käitu...
PSÜHHOLOOGIA AINE Psühholoogia on teadus inimese ja loomade käitumisest süstematiseeritud info ja teadmised, teoreetilised seisukohad, terminioloogia, eksperimendid. Loob teooriad selle kohta, kuidas käitub. Psühholoogia on teadus, mis käsitleb psüühika olemust, arengu seaduspärasusi, avadusvorme ning psüühika osa looduses ja ühiskonnas. Uurib midagi sisemist. Ajalugu: 1) eelteaduslik psühholoogia (arvamuspsühholoogia) 2) filosoofia 3) teaduslik psühholoogia (W.Wundt) jaguneb filosoofiaks ja loodusteadusteks. PSÜHHOLOOGIA HARUD (TEOREETILISED JA RAKENDUSLIKUD) Psühholoogia struktuur: 1) Teoreetilised psühholoogia harud - Üldpsühholoogia terminoloogia, teooriad, kontseptsioonid, teadmised - Eksperimentaalpsühholoogia uurimismeetodid (sh testis), uuringute tulemused 2) Rakenduspsühholoogia harud - on kujunenud ajaloo käigus ja on kuntslikud, peegeldades teaduse arengu taset, moodi ja kujutlust mi...
Stress Koostanud : Gerd Raudsepp Robert Ellamik Stress · Stressi mõiste võttis kasutusele Kanada teadlane Hans Selye aastal 1926. · Stress ehk kohanemissündroom on organismi mittespetsiifiline vastus keskkonna või situatsiooni esitatud nõudmisele. · Stressi mõistetakse tavakeeles ärritava närvipingena, mis pikema aja jooksul mõjub muserdavalt ja tekitab kehalisi vaevusi. Stressi liigid · Positiivne stress · Negatiivne stress Millest stressikogemus koosneb? · Kognitiivne osa e. mõtlemise osa · Emotsionaalne komponent · Füsioloogiline osa · Käitumuslik osa Millest stressikogemus koosneb? Stressi faasid · Stressi kulgemisel eristas Selye kolme faasi: Häire faas Vastupanu faas Kurnatuse faas Stressi põhjused · Katastroofid · Elusündmused · Töö: Ülesannetega seotud Füüsili...
Teine eksam: teemad: · Loengud: kliiniline psühholoogia; vaimsed võimed; isiksuse psühholoogia · Iseseisvalt õpitud: sotsiaalpsühholoogia; mõtlemine; tähelepanu 5. Vaimsed võimed · IQ ja mõõtmine, ajalugu · olulisemad testid · IQ vs EQ · pärilikkuse osakaal, gruppidevaheliste erinevuste probleem · Gardneri teooria paljudest intelligentsustest, Sternbergi praktiline intelligentsus ja triarhiline teooria INTELLIGENTSUS ...võime asjadest aru saada, arutleda, lahendada probleeme, planeerida, näha toimuva mõtet ja taibata sündmuste põhjuslikke seoseid (J.Allik) Inimeste käitumiserinevused tulenevad peamiselt kahest tegurist individuaalsusest ja intelligentsusest. Vaimsed võimed: Üksikvõimed ei saa jaotada osadeks (taju kiirus, lühimälu maht) Erivõimed andekus konkreetsel alal (ruumiline taju) Üldvõimed võimete kogumid Intelligentsuse teooriad Antud teemaga seostub mitmeid teooriaid, mis...
Neoklassitsism Neoklassitsism • 19. saj lõpp kuni 20. saj • Vastureaktsioon impressionismile, hilisromantismile • Laialivalguv mõiste: lisaks Viini klassikutele eeskujuks ka renessanss- ja barokkmuusika Rühmitus Kuuik • Pr. k Les Six • Arthur Honegger • Darius Milhaud • Francis Poulenc • Louis Durey • Georges Auric • Germaine Tailleferre Georges Auric Arthur Honegger Louis Durey Germaine Tailleferre Darius Milhaud Francis Poulenc Rühmitus Kuuik • Neoklassitsistlikud lähtekohad muusikas • Impressionismivastane hoiak • Vaimne eestvõitleja oli kirjanik Jean Cocteau • „Aitab juba kord pilvedest, ududest, akvaariumidest ja öö aroomidest – me vajame hoopis maist ja argipäevast muusikat!“ • “Maha Wagner!” • Vältida liigset komplitseeritust nii kunstniku siseelus kui ka tema loomingus. Erik Satie • Justkui irvitas Debussy poeetiliste pealkirj...
Neoklassitsism Neoklassitsism · 19. saj lõpp kuni 20. saj · Vastureaktsioon impressionismile, hilisromantismile · Laialivalguv mõiste: lisaks Viini klassikutele eeskujuks ka renessanss- ja barokkmuusika Rühmitus Kuuik · Pr. k Les Six · Arthur Honegger · Darius Milhaud · Francis Poulenc · Louis Durey · Georges Auric · Germaine Tailleferre Georges Auric Arthur Honegger Louis Durey Germaine Tailleferre Darius Milhaud Francis Poulenc Rühmitus Kuuik · Neoklassitsistlikud lähtekohad muusikas · Impressionismivastane hoiak · Vaimne eestvõitleja oli kirjanik Jean Cocteau · ,,Aitab juba kord pilvedest, ududest, akvaariumidest ja öö aroomidest me vajame hoopis maist ja argipäevast muusikat!" · "Maha Wagner!" · Vältida liigset komplitseeritust nii kunstniku siseelus kui ka tema loomingus. Erik Satie · Justkui irvitas Debussy poeetiliste pealkir...
Isiksusepsühholoogia I Teooria · teooria komponendid: ühik, postulaadid, ennustused, hüpoteesid · teooria headus: koherentsus, relevantsus, piisavus, ökonoomsus, lihtsus · metateooria 2. Isiksuse teooriad filosoofilised eeldused: · determinism · pärilikkus · unikaalsus · proaktiivsus · teaduslikkuse printsiip 3. Isiksuse kirjeldamine Nomoteetiline lähenemine - samad isiksuse jooned, erinevus vaid joonte väljenduses. Idiograafiline lähenemine - igal inimesel on erinev komplekt isiksuse jooni. Tüübid (types) - kvalitatiivne erinevus, kuuluvus kategooriasse Isiksuse dimensioonid (traits) - kvantitatiivne erinevus, omaduste intensiivsus 4. Isiksuse mõiste · organisatsioon( struktuur) · protsess · psühhofüüsika · kausaalsus · stabiilsus · manifestatsioonide paljusus Isiksus on dünaamiline struktuur, psü...
Isiksusepsühholoogia I Teooria · teooria komponendid: ühik, postulaadid, ennustused, hüpoteesid · teooria headus: koherentsus, relevantsus, piisavus, ökonoomsus, lihtsus · metateooria 2. Isiksuse teooriad filosoofilised eeldused: · determinism · pärilikkus · unikaalsus · proaktiivsus · teaduslikkuse printsiip 3. Isiksuse kirjeldamine Nomoteetiline lähenemine - samad isiksuse jooned, erinevus vaid joonte väljenduses. Idiograafiline lähenemine - igal inimesel on erinev komplekt isiksuse jooni. Tüübid (types) - kvalitatiivne erinevus, kuuluvus kategooriasse Isiksuse dimensioonid (traits) - kvantitatiivne erinevus, omaduste intensiivsus 4. Isiksuse mõiste · organisatsioon( struktuur) · protsess · psühhofüüsika · kausaalsus · stabiilsus · manifestatsioonide paljusus Isiksus on dünaamiline struktuur, psü...
KOHTUPSÜHHOLOOGIA Probleemid · Mõistetel õigusteaduses ja psühholoogias erinev sisu. · Uued teadmised psüühika kohta levivad väga lihtsustatud kujul. · Psüühika uurimine on multidistsiplinaarne. · Võivad olla kaasatud: psühholoog, psühhiaater, logopeed, neuropsühholoog, lastepsühholoog... · Psüühikahäiretega seotud probleemide hulk ühiskonnas suureneb o Vananemine, narkootikumid, ajukahjustused. Erinevused Õigusteadus Psühholoogia Teo lõpptagajärg Käitumine Inimese käitumise ideaal Organismi toimimise seaduspärasused Hierarhiliselt organiseeritud järjestikuste protsesside Samaaegselt toimivate protsesside keerukas süsteem jada Sündmus asendatakse tekstiga Verbaalne arutlus- ja järeldusvõime on vaid üks osa ...
2. loeng 1. Milliste küsimustega tegeleb religioonifilosoofia? Kas Jumal on olemas? Kas Jumala olemasolu on võimalik tõestada või ümber lükata? Kes või mis on Jumal? Miks on maailmas kurjus ja kes selle eest vastutab? Kas inimese elu on mõte või tähendus, mida ta ise või teised pole talle andnud? Kust see tuleb? 2. Kuidas määratletakse kristliku religiooni Jumalat religioonifilosoofias? Igavene teisel poole aega ja ruumi eksisteeriv isiksus, kes lõi maailma ja kelle kolm tähtsamat predikaati on kõikvõimas, ülim tarkus ja ülim headus. Aga võib ka transtsendentne, ontoloogiline, kognitiivne ja moraalne absoluutne substants. 3. Kas Jumala olemasolu on võimalik tõestada? Tooge näiteid! Jumala olemasolu küsimust on küsitud läbi aegade ja küsitakse edaspidigi. Reaalselt aga ei ole tema olemasolu ära tõestatud. Kuid on olemas kaks seisukohta, mille järgi võib ehk oletada: ateistlik ja kristlik positsioon. Ateistlik- Feurback ...
Kordamine individuaalsete erinevuste psühholoogia eksamiks! Psühholoogia bakalaureuse programm, 1991: kaks psühholoogiavaldkonda, mis käsitlevad individuaalseid erinevusi – isiksus ja intelligentsus. Vanaaegne nimetus: differentsiaalpsühholoogia. Isiksusepsühholoogia õpikutraditsioon: jagab isiksusepsühholoogia käsitlusteks. See ei seostu kuidagi isiksusepsühholoogia tänapäevase olukorraga, kus enamikul nim. Teooriatest on tühine roll. Tänapäeva isiksusepsühholoogia on empiiriline teadus, õpikutraditsioonis aga on rõhk tõestamata teooriatel. Isiksusepsühholoogia distsipliinid: Kaks ditsipliini – Cronbach: 1) Korrelatiivne psühholoogia – otsib seoseid vaadeldud tunnuste vahel. 2) Eksperim...
1. INTELLIGENTSUS Intelligentsus on üldine vaimne võimekus, mis hõlmab loogiliste järelduste tegemise võime, planeerimisvõime, ülesannete lahendamise võime, abstraktse mõtlemise võime, mõistetest ja keelest arusaamise võime ja õppimisvõime. 1994 kirjutasid 54 teadlast alla avaldusele, milles määratleti intelligentsuse definitsioon. Eestlane Rene Mõttus on seda intelligentsuse definitsiooni tõlkinud sedasi: ,,Intelligentsus on väga üldine vaimne oskus, mis muu hulgas hõlmab võimet arutleda, planeerida, lahendada ülesandeid, mõelda abstraktselt, aru saada keerulistest mõttekäikudest, õppida kiiresti ning õppida kogemustest. Intelligentsus ei ole üksnes raamatutarkuse omandamine, kitsas akadeemiline vilumus või oskus edukalt teste sooritada. Pigem peegeldab see laiemat ja sügavamat võimet mõista seda, mis meid ümbritseb-- asjadest arusaamist, taipamist või lahenduste väljanuputamist" ( Allik, Mõttus ja Realo 1997). 1.1. PS...
Kohtupsühholoogia SOPH.00.178 Tiina Kompus [email protected] 1. loeng 24.10.08. Psühholoogia eriteadmiste kasutamine juriidilises kontekstis Kirjandus iseseisvaks tööks: Handbook of Psychology in Legal Contexts Ed. by R.Bull and D.Carson, 1995, Wiley Ptk.1.1 Psychology in Legal Contexts: Idealism and Realism kirjandus_1_1 Ptk.2.2. Psychology's Premises, Methods and Values kirjandus_1_2 Ptk.1.3. Law's Premises, Methods and Values kirjandus_1_3 Specialized Practice in Forensic Psychology: Opportunities and Obstacles Packer, Ira K. Professional Psychology: Research & Practice; Apr2008, Vol. 39 Issue 2, p245-249 kirjandus_1_4 Psychology and Law: Bridging the Gap Ed. by D.Canter and R.Zukauskiene, 2008, Ashgate: Ptk.2: Contemporary Challenges in Investigative Psychology kirjandus_1_5 Ptk.13: Does the Law Use Even a Small Proportion of What Legal Psychology has to Offer? kirjandus_1_6 Psühholoogia ja õigus on tihedalt omavahel seotu...
ISIKSUSE PSÜHHOLOOGIA METATEOORIAD 07.09 Gordon Allport- isiksuse psüh isa OMADUS- Temperament- bioloogiline osa isiksusest METATEOORIA- viis isiksuse mõistmiseks. Postulaatide kogum. Kontrollitav ja peab sobima teadaolevate faktidega, selle raames saab sõnastada spetsiifilisemaid teooriaid. Bioloogiline lähenemine (reduktsionism)- Eysenck, Zuckerman. Ütleb et individuaalsed tulevad bioloogilistest erinevustest ja nt sotsiaalsest õppimisest. Ekstravertsus on tegelikult dopamiin. Teaduse eesmärk taandada keerulist lihtsamale. Isomorfsuse küsimus- kas isiksusejoonte= bioloogilised süsteemid? DNA-> neuroloogia->biokeemia->füsioloogia>tingimine->sots käitumine->omadused Hübriidteooria Kognitiiv- käitumuslik teooria (Mischel, Markus) Kahe protsessi teooria- kontrollitud ja automaatsete protsesside eristamine. 2 otsustussüsteemi- kiire ja aeglane Elukäiguteooria- eakohased sostiialsed ootu...
GRUPI TEOORIA Seleta mõiste grupp-Grupp on üksus milles on vähemalt kaks inimest kes üksteist vastastikku mõjutavad ja on sellest teadlikud. Kuidas grupid jaotatakse- Jaotatakse suuruste järgi: väike 2-20, suur-20+. Grupi liikmete vaheliste sidemete tugevuse järgi. Nimeta grupi arengu etapid ja kirjelda ühte neist- Kujunemis faas, Konflikti faas, Ühtekuuluvus faas, koostöö faas. Koostöö- väärtustatakse inimeste isiksuslikke võimeid. Grupp on orjenteeritud eesmärkidele. Üksteise nõuandeid andes ei võta teise pool seda kriitikana. Mis on autoritaalse ja demokraatliku juhi erinevus- autoritaarne on see kes tahab kõik asjad ise korda ajada aga demokraatlik on see kes jagab koos teistega infot, talub kriitikat, grupi liikmeid see juht tunnustab. Seleta mõiste: Staar- on isik kellega on seotud eelkõige kõrgendatud emotsiooni vajadus. Ta on seltskonna hing ja temaga ei hakka igav. Staarile meeldib tähelepanu. Liider- Liider on...
1. loeng Aleksander LURIA neuropsühholoogia rajaja, afaasia, ajukahjustused SERESEVSKY mnemomist (võime mäletada suurel hulgal infot), raskusi unustamisega Daniel Tammet autist, mäletas 22,000 Pi kohta Oswald ja Wu eluga rahulolu uuring: kõrge elukvaliteet = rahulolu 19.sajandi mudel teadust võis teha igaüks põlve otsas ette kanti kuninglikus ühingus kolleegide seas. Weierstrass analüüsi isa Teadvus teadlik olemine iseendast ja välisest maailmast, seisunditest, tegevusest Pierre Janet automatismid Freud väljatõrjumise mehhanism teadvus tõrjub ebameeldiva välja Unbewussti ehk alateadvusse Ebbinghaus mälu on võimalik eksperimentaalselt uurida Rudolf Kallas esimene teadusliku psühholoogia töö kirjutanud eestlane!! Mäluõpetuse süsteem, 1897. Rahvalauliku mälu alliteratsioon ja värsimõõt on abivahendid 2. loeng Endel Tulving mälusüsteemid, ...
Renessanss ja humanism - nagu siiami kaksikud Renessansiks nimetatakse keskajale järgnevat, antiigist ja loodusest innustunud vaimuliikumist Lääne-Euroopas 14.16. Sajandil ehk antiikkultuuri taassündi, seda ühteaegu vastandades valitsevale kiriklik-skolastilisele teadusele. Renessanssi tagapõhjaks olid edusammud loodusteaduste vallas, seda enam et renessanssaja teadlaste arvates pidi looduseuurimine rajanema vatlustel, katsetel ja nendest tehtavatel järeldustel. Keskajal sisendas kirik inimesele, et ta on patune olend ja et maapealne elu on vaid ettevalmistus hauatagusele õndsusele või hukatusele. Uue maailmavaate kohaselt, selle ideaalis oli inimene tema puudustest hoolimata põhiliselt hea, harmoonilise isiksus. Seda iseloomustab selgelt uue mõiste kasutuselevõtt humanism, mille tsentriks oli inimene ning mis vastandus seni levinud arusaamale, et inimene külvab seda, mida kirik hiljem lõikab. Uue aja algul vabanes inim...
1. Mis on ja millega tegeleb filosoofiline antropoloogia? Milliseid filosoofilise antropoloogia paradigmasid te teate? Filosoofiline antropoloogia on filosoofiline õpetus inimesest, uurimus inimesest ja tema loomusest, mis uurib inimese nn toimemehhanisme, tema omadusi, mis eristavad teda teistest olenditest/ isenditest. Inimese olemuse selgitamisel kasutab filosoofia erinevaid strateegiaid, nagu nt etoloogiline strateegia, voluntaristlik, eksistentsialistlik, klassikaline, on ka kristlik inimesekontseptsioon, romantismile omane strateegia, tänapäeval on inimloomuse seletamiseks läbiv konstruktivistlik ja strukturalistlik käsitlus, samuti on materialistlik strateegia, 19. saj lõpust psüühika mõiste kerkimisest "hinge" asemele on psühholoogiline, fenomenoloogiline ning psühhoanalüütiline käsitlus, ning vaimu ja keha vahekorda käsitlev analüütilisele filosoofiiale omane strateegia. 2. Kirjeldage, kuidas mõistetakse inimest järgmistes fil...
FREUD vs JUNG Sigmund Freud (1856 - 1939) oli Austria psühhiaater ning psühhoanalüüsi teooria ja meetodi rajaja. Freud andis kõige valusama psühholoogilise löögi inimese eneseimetlusele, kui ta avastas, et inimese Mina ei ole sugutungi ja teadvustamata protsesside isandaks ja käskijaks, vaid nende kahe kuulekaks orjaks. Inimene istub metsiku ja taltsutamatu hobuse (seksuaalsuse) seljas ja kujutab ikka veel naiivselt ette, et ta juhib hobust. Sveitsi teadlane, psühholoog, psühhiaater ja psühhoterapeut Carl Gustav Jung (1875- 1961) oli Sigmund Freudi õpilane. Kuigi Jungi analüütiline psühholoogia tuleneb Freudi psühhoanalüüsist, oli seal vaidlusi, lahkarvamusi ja pettumusi nende kahe suure mõtleja vahel, tipnedes suure lõhega kahe kunagi hea sõbra vahel. Põhierinevused Freudist: 1. Loobus Freudi käsitlusest, et kõik on tingitud minevikust. 2.Eitas seksuaalsu...
Milliste küsimustega tegeleb religioonifilosoofia? (Reliogioosne eetika vaatleb inimese ja jumala vahekorda praktilisel tasandil. Kuidas käituda, et õndsaks saada? Kuidas olla jumalale meelepärane? Millised on religioossesse kogukonda kuuluva inimese omadused, teod? Mis on tema eesmärgid?) Religioonifilosoofias küsitakse: kas inimese eksistentsiaalsel situatsioonil on mõte/tähendus? Kust see tähendus/mõte tuleb? Kas elul on mõte? Kas jumal on olemas? Kas jumala olemasolu on võimalik tõestada või vastupidi? Kes või mis on jumal? Miks on maailmas kurjus? Kes on selle eest vastutav? Kuidas määratletakse kristliku religiooni jumalat religioonifilosoofias? Jumalat määratletakse kui transtsendentset, ontoloogilist, kognitiivset, moraalset ja absoluutset substantsi. Isiksus, kes pole loodusjõud, stiihia ega tung, vaid inimese laadi olend, kellel on eneseteadvus, ta suudab seada eesmärke ja neid ellu viia. Teda iseloomustab isiksuse sisemine ko...
ÜLDPSÜHHOLOOGIA KONSPEKT 3. loeng Ene Paadimeister Emotsioon Emotsioon on organismi seisund, millega kaasnevad märgatavad kehalised muutused subjektiivselt tajutakse seda mingi tundmusena, mille nimetamiseks on keeles oma sõna ja mis tõukab mingil viisil tegutsema. Emotsiooni 3 omadust Emotsioon tekib, kui inimene hindab olukorda enda jaoks oluliseks(ebaoluliseks). Emotsioonid on mitmetahulised, kogu keha haaravad protsessid, millega kaasnevad muutused inimese füsioloogias subjektiivses kogemuses käitumuslikus väljenduses Emotsioone on võimalik kirjeldada kas laiaulatuslike mõõtmete (nt. üldised, positiivsed või negatiivsed emotsioonid) või üksikute spetsiifiliste kategooriate (nt. rõõm, kurbus, viha) kaudu. Positiivsed tundmused, mis väljendavad positiivset suhtumist: rõõm, rahulolu, õnnetu...
Psühholoogia · Psühholoogia o Rahvapsühholoogia Igal inimesel olemas, elu jooksul omandatud o Filosoofiline psühholoogia Antiikaajal olid kõik teadused filosoofia osad Hingeline käsitlus Mis on hing? Kas hing on surematu? Kust tulevad mõtted? Pythagaras · Tegeles geomeetriaga · Aravas, et hing on harmoonia ja täiuslikkus · Arvas, et vaimuhaigust ja purjus olekut saab ravida muusikaga Platon · Uskus hingederändamist · Hing sünnib ümber o Teaduslik psühholoogia Mis on psühholoogia? Psüholooiga- Teadus inimese mõtlemisest ja käitumisest jne Rahvapsüholoogia- Praktiliste teadmiste kogum inimese käitumise kohta. Omandatud kogemuse teel. Kasutataks...
Pilet 1 Isiksuse mõiste. Isiksuse joonte teooriad. ,,Suur viisik". Isiksusepsühholoogia saab alguse 20. sajand, kui tekib huvi isiksuse vastu. I MS nõuab stressitaluvuse teste, uurisid isiksuse omadusi. Isiksus on kõnekeeles iseloom, tahtelised omadused. Psühholoogias aga see, mis on teistest erinev, ainulaadne või see, mis on püsiv ja muutumatu iseloomuomaduste kogum. Isiksusepsühholoogia põhineb andmetöötlusel ja statistikal ning hoolimata 20. sajandi keskel olnud kriisist on see üks paremini arenenud psühholoogia liike. Allport'i isiksuseteooria Populaarne jooneuurimise teooria, uuris keelt. Kui keeles on sõna, siis on olemas ka isiksus. Uskus, et on olemas kardinaalne omadus, mis on isiksuse üksikomadus ja juhib teisi. Tsentraalsed omadused (5-16) on isiksuse tuum, mille abil kirjeldatakse. Sekundaarsed tunnused, mis ilmuvad vaid vajadusel. Cattell Kasutas ka statistikat. Tema teooria oli faktoranalüüs, kus omadused olid gruppi...
Suhtlemispsühholoogia kordamisküsimused Osa A (teooria) 1. Suhtlemises toimuvad põhiprotsessid: Teabevahetus e kommunikatsioon Koostöö ja mõjutamine e interaktsioon Vastastikune tajumine e pertseptsioon 2. Suhtlemisvajadused Inklusioon püüd seltsi järele Vastastikuste sidemete loomine Ärevuse kõrvaldamine Kontrollitarve Eneseaustus 3. Suhtlemise tähtsus isiksuse kujunemisel Isiksus kujuneb seega suheldes eriti väärtushinnangud ja suundus 4. Kommunikatsiooniprotsess, selle osad ja sellega seotud mõisted Kommunikatsioon on protsess, mille abil inimesed kollektiivselt loovad ja juhivad sotsiaalset reaalsust. Kommunikatsioon on protsess, st tal ei ole algust ega lõppu ning ta on pidevas muutumises. Kommunikatsiooniprotsessi tuleb vaadelda kui tervikut kontekstis. Kommunikatsiooni abil reguleeritakse tegevust Komponendid: Kommunikaator info edastaja Retsipient info saaja Märk ...
Suhtlemispsühholoogia kordamisküsimused Osa A (teooria) 1. Suhtlemises toimuvad põhiprotsessid: Teabevahetus e kommunikatsioon Koostöö ja mõjutamine e interaktsioon Vastastikune tajumine e pertseptsioon 2. Suhtlemisvajadused Inklusioon püüd seltsi järele Vastastikuste sidemete loomine Ärevuse kõrvaldamine Kontrollitarve Eneseaustus 3. Suhtlemise tähtsus isiksuse kujunemisel Isiksus kujuneb seega suheldes eriti väärtushinnangud ja suundus 4. Kommunikatsiooniprotsess, selle osad ja sellega seotud mõisted Kommunikatsioon on protsess, mille abil inimesed kollektiivselt loovad ja juhivad sotsiaalset reaalsust Kommunikatsioon on protsess, st tal ei ole algust ega lõppu ning ta on pidevas muutumises Kommunikatsiooniprotsessi tuleb vaadelda kui tervikut kontekstis Kommunikatsiooni abil reguleeritakse tegevust Komponendid: Komm...
Organisatsiooniline käitumine Liina Puusepp Organisatsioonilise käitumise olemus · Miks on mõni edukam kui teine? · Miks ei taha kolleeg koostööd teha, kuigi see oleks mõlemale kasulik? · Miks tuleb mõni tööle väga vara, teine jääb aga alati hiljaks? · Kuidas tulla toime stressiga? · Milleks pidada arutelusid töökultuurist? Organisatsioonilise käitumise olemus · Inimeste käitumine tuleneb nende vajadustest, elukogemustest ja väärtushinnangutest · Organisatsioonides esilekerkivatel probleemidel pole ühest ja ideaalset lahendust, tuleb leida probleemide tekkepõhjused ja kavandada edaspidist tegutsemist. Organisatsioonilise käitumise mõiste · Organisatsiooniline käitumine on teadus inimeste tegutsemisest organisatsioonis, mis püüab määrata efektiivsema tegutsemise teid · On seotud inimest käsitlevate sotsiaal- teadustega: antropoloogia, psühholoogia ja sotsioloogia Organisatsioonilise käitumise eesmärgid · ...
1) Mille poolest erinevad teadused? Teadused erinevad uuritavate objektide ja meetodite poolest. 2) Tava ja teadusliku psühholoogia erinevused Teaduslik psühholoogia rajaneb teaduslikel uurimismeetoditel ning saadud tulemusi on võimalik kontrollida. Tava- ehk argipsühholoogia kehastab endas elutarkusi, müüte ja käibelolevaid fraase (käbi ei kuku kännust kaugele; vaga vesi, sügav põhi). Vahel saab teadusliku psühholoogia abil kontrollida tavapsühholoogias käsitletavaid ütlusi. 3) Psühholoogia definitsioon Psühholoogia on teadus, mis kirjeldab, seletab, prognoosib ja vajadusel muudab inimese käitumist. 3) Nüüdisaegse teadusliku psühholoogia rajaja Wilhelm Wundt, ta rajas 1879. aastal Saksamaal Leipzigis esimese laboratooriumi psühholoogiliste fenomenide uurimiseks. 4) Viis psühholoogia teoreetilist suunda, nende põhikontseptsioonid ja esindaja (eesn. ka) Teoreetiline suund Esindajad Teooria põhiseisukohad Ps...
Mäng ja lapse areng eksami teemad. 1. Mängu mõiste, tähtsus lapse arengus. Mäng (mõiste)- vabatahtlik toiming või tegevus, mida sooritatakse teatud kindlaksmääratud aja- ja ruumi piires, vabatahtlikult omaks võetud, siduvate reeglite järgi.On tegevus, mis ei ole seotud primaarsete tarvete rahuldamisega, talle on iseloomulik rõõm ja rahulolu. Mäng on eelkoolieas lapse põhitegevus, mille käigus laps omandab, kinnistab uut teavet, uusi oskusi, peegeldab tundeid ja soove, õpib suhtlema, omandab kogemusi ja käitumisreegleid. On üleliigse energia ärakasutamine. Eelharjutus järgenvaks eluks. Laps läbib mängu käigus lühendatud kujul inimkonna kultuuri arengu. Oluline pole protsess vaid tulemus. TÄHTSUS Mäng on eelkooliealise lapse põhitegevus. Mängu käigus omandab laps uusi teadmisi. Mänguoskus on kõigi üldoskuste ning õppe ja kasvatustegevuste eri valdkondade oskuste ja teadmiste arengu alus. Laps õpib lahenda...
Psühhopaatia ja psühhopaadid Siret Usar Sissejuhatus Psühhopaatia seostub meile kriminaalse tegevuse, isiksushäiretega ja külmavereliste mõrvaritega, keda peetakse ühiskonna" koletisteks". Rääkides psühhopaatidest tuleb meil sageli silme ette tuntud filmi ,,Voonakeste vaikimine" peategelane Hannibal Lecter, kes kehastas südametuse ja julmuse tippu. Julmus ja südametus on psühhopaadi peamised tunnused, aga ainult neist ei piisa, et diagnoosida psühhopaatiat. Käesolev referaat tutvustab psühhopaatia tunnuseid ja erinevaid vorme. Referaadi peamiseks eesmärgiks on selgitada psühhopaatia mõistet, psühhopaadi aju erinevusi, psühhopaadi antisotsiaalset käitumist ja selle põhjuseid ning psühhopaadi ravivõimalusi. Psühhopaatia mõiste Psühhopaatia (psychopathy) mõiste käsitleb endas antisotsiaalset isiksushäiret ja selle tunnuseid. Antisotsiaalne isiksushäire definee...
SISSEJUHATUS ISLAMISSE kordamine Hadith prohvet Muhamedi kogutud ütlused ja teod Sunna islami ühiskondlike ja õiguslike tavade korpus Sira prohveti biograafiad Tasfir Koraani kommentaarid ja seletused Nendest allikatest, mis kirja pandud 8-20 saj lähtuvad kõik käsitlused Koraani ilmutamise ja islami algaastate kohta. Koraan jaguneb 114 osaks, mida nimetatakse suuradeks. Neil on erinevad vormid ja pikkused. Enamjaolt on järjestatud need kahanevas pikkusejärjekorras. 2-112 on avamine, viimased kaks vaimude eemale peletamiseks. 1. Suura on FATIHA- avamine. Suurel määral lähtub see raamat samadest uskumstest ja lugudest, mida sisaldab Piibel. Jumal (arab. K ALLAH) valitseb kõike kõikvõimas, kõiketeadev ja halastav olend, kes on loonud maailma ja selle olendud. Ta saadab oma prohvetite kaudu sõnumeid ja seadusi, aidates juhatada inimeste elu. Ning kunagi tuleikus, ajal mis on teada ainult tallem teeb ta maailm...
Isiksusepsühho kordamisküsimused I LOENG Gordon Allporti (1937) isiksusedefinitsioon. Mille poolest see erineb individuaalsetest erinevustest lähtuvast definitsioonist? Karakter ja temperament; nende erinevad tähendused isiksusepsühholoogias ja lähedastes valdkondades. Mida tähendab metateooria? Kas metateooria on empiiriliselt kontrollitav? (Jah ja ei: see ei ole ümber lükatav ühe uuringuga, kuid peaks olema faktidega kooskõlas.) Reduktsionism. Miks reduktsionism ei ole teaduse vaenlane? Isomorfsuse küsimus: kas isiksusejoonte ja bioloogiliste süsteemide vahel on üksühene vastavus? Mitte-äärmusliku reduktsionismi näited: Hans Jürgen Eysencki metateooria; Marvin Zuckermani kilpkonna-skeem (ja selle edasiarendus, kus bioloogilisele mõjuteele on lisandunud keskkondlik). Viie-faktori teooria kui hübriidteooria. Eristus baastendentside ja iseloomulike kohanemuste vahel. Sotsiaal-kognitiivsed teooriad. Nende kujunemise eripära (kognitiivse ...
Inglisekeelsete allikates nimetatakse modernismiks 20. saj algul alanud perioodi. Saksa- ja prantsusekeelsed allikad peavad modernismi alguseks 19. saj keskpaika. 19. saj avaldasid oma teooria inimese ajaloost ja arengust C. Darwin ja K. Marx. Sellega seati ootamatusse valgusse küsimus inimese olemusest ja tähendusest. Hakkas kujunema arusaam tegelikkuse illusoorsusest. Tööstus, tehnika ning kasvavad linnad tekitasid uue keskkonna. Demokraatia arenes (kõik inimesed on võrdselt väärtuslikud). Ümbrus oli muutunud ning keset seda ei olnud ka enese isiksus enam iseenesestmõistetav. Modernistlikud tegelased ei tea sageli, kes nad on. Nad võivad avastada, et neis peitub keegi teine, ning see võib olla hirmutav. Samuti võivad nad avastada, et on kelegi teise inimese võimuses. Modernistlikel tegelastel tuleb esitada endale küsimusi näiteks selle kohta, mida tähendab olla naine, kuidas ollakse naine või mees, keda ning kuidas tohib armastada....
Suhtlemispsühholoogia Kordamisküsimused 1. Suhtlemises toimuvad põhiprotsessid Teabevahetus e kommunikatsioon Koostöö ja mõjutamine e interaktsioon Vastastikune tajumine e pertseptsioon 2. Suhtlemisvajadused Inklusioon püüd seltsi järele Vastastikuste sidemete loomine Ärevuse kõrvaldamine Kontrollitarve Eneseaustus 3. Suhtlemise tähtsus isiksuse kujunemisel Isiksus kujuneb seega suheldes eriti väärtushinnangud ja suundus 4. H. Lasswelli kommunikatsiooni mudel Kes? Mida? Kuidas? Kellele? Missuguse efektiga? 5. Kommunikatsiooniprotsess, selle komponendid Kommunikatsioon on protsess, mille abil inimesed kollektiivselt loovad ja juhivad sotsiaalset reaalsust Kommunikatsioon on protsess, st tal ei ole algust ega lõppu ning ta on pidevas muutumises Kommunikatsiooniprotsessi tuleb vaa...
Ajalugu Mille poolest on tuntud Gustav Fechner? Gustav Theodor Fechner 1801-1887 psühholoogia sünd 1850 formuleeris psühhofüüsika kui teaduse, mis tegeleb sellega, kuidas inimese vaim on seotud asjade maailmaga; mõned peavad just seda päeva psühholoogia kui teaduse sünnihetkeks psühhofüüsika keskseks mõisteks on lävi; keha on seotud hingega leides nende vahel matemaatilise sõltuvuse 1825 - inglite võrdlev anatoomia; 1831 alalisvoolu tugevuse mõõtmise artikkel; 1839 kõrvetab oma silmad subjektiivsete järelkujundite uurimisega; 1851 - Zend-Avesta; 1860 - (59) Elemente der Psychophysik; 1876 - (75) Vorschule der Aesthetik; 1882 - (81) Revision der Hauptpunkte der Psychophysik E. Boring nimetab psühholoogia loojateks Psühhofüüsika rajaja oli Gustav Theodor Fechner (peateos 1860.a.), kes uuris sensoorset tundlikkust (subjektiivse mulje intensiivsust) sel teel, et tegi kindlaks inimeste võime eristada erinevaid stii...
1. Psühholoogia aine -> Mõiste tuleneb kreeka keelest ("psyche" hing, "logos" õpetus). "Hinge" asemel tänapäeval kasutusel "psüühika". Psühholoogia teadus, mis uurib psüühika seaduspärasusi, olemust ja avaldumisvorme (käitumist ja mentaalseid protsesse uuriv distsipliin). 2. Psühholoogia harud (teoreetilised ja rakenduslikud) -> Teoreetilised: Üldpsühholoogia - täiskasvanud normaalse inimese psüühika uurimine Psühhodiagnostika - psüühiliste seisundite diagnoosimise probleemid Psühhofüsioloogia - uurib psüühika füsioloogilisi aluseid Sotsiaalpsühholoogia - inimese käitumise eripära gruppides Diferentsiaalpsühholoogia - inimgruppide (nt rasside, soo) psüühilise eripära uurimine Arengupsühholoogia - psüühika areng erinevatel eluetappidel Patopsühholoogia - psüühiliselt haigete eripära uurimine Kognitiivne psühholoogia - tunnetusprotsesside uurimine Eksperimentaalpsühholoogia -ekspe...
Hindamine Kursuse hinde saamiseks: • Käige tunnis kohal. Täiesti kindlasti on vaja kohal olla (ja kaasa töötada) kordadel, mille kohta on kavas on märgitud ’seminar’ või ’praktikum’. Neid ’järgi teha’ ei saa, välja arvatud juhul, kui te olete eelnevalt oma puudumisest teatanud. Vastasel korral saate mingi lisaülesande ja peate tegema ka suulise arvestuse (vt allpool) • Tuleb esitada üks kirjalik töö, essee (see tähendab arutluse, mitte referaadi) vormis, teemade loetelu saate kursuse käigus vastavalt läbitud materjalile. 2013 IV tsükli essee teemad:1) Kas (võimekuse) testimine inimese jaoks eluliste otsuste tegemiseks on õigustatud2) Kas inimese üle on võimalik kehtestada täielik käitumiskontroll? (Mõelge biheiviorismi ja Watsoni kuulsa 12 imiku väite peale)3) Päev skisofreenikuna (enesekohaselt, kasutades teadmisi selle häire olemusest)Essee tähtaeg on arvestuse päev • Vajalik on sooritada positiivselt (üle 45% õigeid vastuseid...
Romantism Mark-Kirill Gubal Mis see on? · 1820.1830. aastail klassitsismi asemel kujunenud sotsiaal- poliitiline ideoloogia. · Romantismi iseloomustab mineviku idealiseerimine, võõrdumus tegelikkusest,individualism, ebatavalised tegelaskujud ja sündmustik. Rändaja udumere kohal Algus ehk Eelromantism · Eelromantism on mõiste , mis hõlmab 18. ja 19. sajandi algul romantismi ettevalmistanud ideelis-kirjanduslikke suundumisi. · Olles vastuolus klassitsismi mõistusliku kainusega, omandas romantism palju sentimentalismilt. · Olulist osa romantismi arenemist tegid: James Thomson, Edward Young, James Macpherson (Inglismaa poeedid) ; Jean Jacques Rousseau (Prantu...
1. Ülevaade psühholoogia põhimõistetest 1.1 psüühika ja käitumine Psühholoogia on õpetus hingeelu (vaimuelu) nähtustest ja käitumisest. Psyche + logos psühholoogia (hing)+(õpetus)(hingeteadus) Subjektiivselt ilmneb psüühika vaimsetest elamustest ja kogemustest (tunnetuses aistingute, tajude, tähelepanu, kujutluste, mõtete, meenutuste, emotsioonide jmt vormis) subjektiivse külje kvaliteeti saab kogeda enesevaatluse ehk introspektsiooni kaudu subjektiivsus on individuaalne; avaneb ainult esimese isiku perspektiivist Objektiivselt väljendub psüühika käitumises ning füsioloogilistest ilmingutes (objektiivselt mõõdetavad ja subjektiivsega kaasnevad ajuprotsessid, kehalised füsioloogilised protsessis, tegevus, kõne, miimika, aga ka tegevuse resultaadid füüsilises ja sotsiaalses maailmas) Inimese psüühikat juhib ja kontrollib sotsiaalne normatiivne baas (bioloogilised...
KESKAJA KULTUURIST I periood u 700a üleminekuaega (u 450-1150) Alates 4.saj. m.a.j. hakkas Rooma impeerium lagunema a) II periood u 1150.a alates naabruses asuvate germaani hõimude (läänegoodid, vandaalid, hunnid, anglosaksid) kallaletugidele b) orjade ülestõusud c) KESKAJA KIRJANDUSES täheldatavad kolm peasuunda: impeerumi tohutute mõõtmete tõttu, nii suurt ala ei suudetud enam I kiriklik kirjasõna piibli ja religiooniga seotud tekstid valitseda. II rahvaeeposed/kangelaslaulud hispaania eeposed ,,Laul minu Järgnev ajastu Euroopas oli väga raske-palju vaenutsevaid hõime, Cidist" ja hilisem ,,Rodrigo"; germaani eepos ,,Niebelungide laul"; kes sõdisid, rahvaste rändamise ajajärk. Mingil määral suutis järjest skandinaavia eepos ,,Edda laul", kirjanduslikult kõige huvitavam ja tuge...
Dhammapada Koostaja: Raivo Kaer, TLÜ 2009 Budism tekkis rohkem kui 2500aasta eest, eestis loodi Budsimi Instituut 2002a. Dhammapada on mahult väike tekst, mis kuulub "Tipitakassse" (paalikeelne pühakirjakogu). See on ühe koolkonna - theravaada - pühakiri. Lisaks paalikeelele on pühakirju hiina ja tiibeti keeles. Dhammapadas on kokkuvõtlike esitusi seletatud afroismilaadsete mõttesalmide kujul. ¤ Dhamma - tähedab kõige üldisemalt Buddha õpetust, seadmus; samuti iga lõiku, üksikut mõtet, sõna jne. ¤ Pada - mitmetähenduslik - värsirida, salm jne. Seega eesti keeles võiks Dhammapada olla "Budhha mõttesalmide jada". Tekst koosneb 423 mõttesalmist, andes tunnistust olulisest nihkest inimese mõttemaailmas I aastatuhande keskel e.m.a. Budhha eluaastad 563-483e.m.a. Dhammapada põhiideeks on, et muutuvas ja ebastabiilses maailmas on ainult inimene võimeline teadlikult muutuma ning saama...
Individuaalsete erinevuste psühholoogia I loeng - Kõigil on 1 pea – eksam valikvastustega Isiksus, intelligentsus ja individuaalsed erinevused Definitsioonid - Isiksus: suhteliselt püsivad ja mingile konkreetsele inimesele iseloomulikud regulaarsused käitumises, tunnetes ja mõtlemises o Iseloomulik: eristab teda teistest -> individuaalsed erinevused o Iseloomulik on talle tähtis, teeb temast selle kes ta on -> unikaalsus - Intelligentsus: vaimne võimkus, võime lahendada keerulisi mõtlemisülesandeid - Seletus vs kirjeldus: o Struktuurid või ’mehhanismid’ : kuidas ja miks inimene käitub nii nagu ta käitub – kitumise seletamine o Mõõdetavad individuaalsed erinevused: mõned inimesed on näiteks ekstravertsemad kui teised; nendel erinevustel ei ole ühtainsat seletust Isiksuse mõõtmine Enesekohased...
Isiksus_majanduskool ISIKSUS Organisatsioon kõik ühendused, kus inimesed on kokku tulnud mingi eesmärgi saavutamiseks ja mida seovad struktuur, tehnoloogi ja strateegia Organisatsioonikäitumine (OK!) uurib inimkäitumist organisatsioonis keskendudes üksikisikut ja rühma puudutavatele protsessidele ja tegevustele. hõlmab ka organisatsiooni ja juhtimisprotsesside uurimist organisatsiooni pidevalt muutuvas sise ja väliskeskkonnas; huvitub eelkõige inimeste mõjust nendele OK õ- petus inimkäitumise seaduspärasuste rakendamisest organisatsioonis nende seostamine org struktuuri, tehnoloogia ja väliskeskkonnaga OK - rakenduslik käitumisteadus, mille eesmärk on kaardistada laialdased praktilised ja teoreetilised teadmised, et avardada teadmisi inimkäitumise keerukusest ning anda teadmisi juhtimise mõtteviisist ja tegutsemisest Organisatsiooni liikmeskonna moodustavad üksiksikud, kelle käitumine ja omavahelised s...
annaabi.ee 
