1857. aastal asutas mõjuka eestikeelse nädalalehe Perno Postimees, mida on mõnikord peetud ka ärkamisaja alguseks. J. V. Jannsen · Jannsen pöördus esmakordselt eestlaste kui eesti rahva, mitte maarahva poole. · Eesti hümni sõnade autor. · Lydia Koidula isa. · Mõned aastad hiljem algas Eestis ka aktiivne seltsiliikumine, mis võimaldas vabatahtlikku ühistegevust ja ka rahvuslikku eneseteadvuse kasvatamist. Esimesed seltsid olid üldiselt laulu- ja mänguseltsid, peagi tekkisid aga majanduslikud ühisused, millest ilmselt tuntuim oli laevaselts "Linda". · 1862 ,,Kalevipoeg" (Fr. R. Kreutzwald) · 1864. aastal kolis Perno Postimehe toimetaja Jannsen aga Tartusse, kus hakkas välja andma Eesti Postimeest, mis saavutas tunduvalt laiema lugejaskonna ning mõjutas järgnevalt oluliselt eesti rahvusliku eliidi tegevust. · 1865. aastal alustasid tegevust mõjukad laulu- ja mänguseltsid ,,Vanemuine" ja ,,Estonia" (hiljem
Rahvuslik ärkamisaeg 10. klassile Rahvuslik ärkamisaeg Ajalooline taust Kultuurisündmused Kultuuritegelased Tähtsus Ajalooline taust Eesti- Venemaa kubermang Kehtib pärisorjuslik kord Tööstuse areng, uued tootmissuhted Pärisorjus pidurdab majanduse arengut Pärisorjuse kaotamine 1816-1819 Talude rent ja päriseksostmine Eestlaste eneseteadvuse kasv Esimesed eesti soost haritlased Kultuurisündmused 1861 eepos Kalevipoeg 1865 laulu-ja mänguseltsid "Vanemuine" Tartus ja "Estonia" Tallinnas 1869 I laulupidu Tartus 1870 L.Koidula "Saaremaa onupoeg" 1872 Eesti Kirjameeste Selts Kultuuritegelased Faehlmann Kreutzwald Jannsen Koidula Jakobson Hurt Köler Tähtsus Hakati tundma end ühtse rahvana Sündis rahvuslik teater Tekkis rahvuslik kunst Pandi alus laulupidude traditsioonile Koguti ja kirjutati üles rahvaluulet Kujunes välja ühtne kirjakeel
Eesti Postimees1864, Perno Postimees1857, lauluselts Vanemuine1865, Üldlaulupidu1869. 2.Köler-aitas 1864 Eesti talupoegade delegatsioonil oma palvekirjaga jõuda keiser AleksanderII palge ette. 3.L.Koidula-abiline ajalehes, näitemäng Saaremaa onupoeg 4.J.Hurt- Eesti Aleksandri kooli president, Eesti kirjameeste seltsi president, mõõduka suuna esindaja. 5.C.R.Jakobson-kirjutas kooliõpikuid, 3isamaakõnet, ajaleht Sakala. Seltsid- eesti Üliõpilaste selts, Põllumeeste selts, Laulu ja mänguseltsid(vanemuine, estonia) Venestamine- riigikeel+õppekeel vene keel, tsensuur, vene õigeusu levitamine, talurahvaasjade komissarid, Tartu Ülikool=Jurjevi Ülikool
5)Talupoeg muutus juriidiliselt vabaks 2. Rahvusliku ärkamise mõiste: Rahvuslik ärkamine tähendab eestlaste eneseteadvuse tõusu, mis andis tõuke edasi tegutsemiseks. 3. Rahvusliku liikumise 2 suunda(õp.lk 13) Jannseni suund- Balti-Saksa suund Jakobsoni suund-Vene demokraatlike reformide pooldaja 4. Suurüritused 1)Postimees-1857,1853-Jannsen kutsus eestlasi I korda eesti rahvaks 2)Laulu-ja mänguseltsid-Vanemuine ja Estonia 1865 3)Eesti I üldlaulupidu-1869.Koidula ja Jannseni eestvedamisel 4)Teater-1870.Koidula ´´Saarema onupoeg´´ 5. Teadlased ja kunst 1)E.Ahrens-Oli keeleteadlane,rajas uue kirjaviisi 2)Wiedemann-Oli keeleteadlane,kirjutas eesti keele teadusliku grammatika ja koostas suure Eesti-Saksa sõnaraamatu. 3)Mihkel Veske-Luuletaja ja keeleteadlane.´´Kas tunned maad´´ ja ´´Mine üles mägedele`` 4)J.Köler-Oli kunstnik
Eesti muusikateatri ajalugu 1865 Avati laulu- ja mänguseltsid Vanemuine ja Estonia 1906 Avati esimesed kutselised teatrid 1908 Asutati Vanemuises sümfooniaorkester. 1911 Valmis Eesti esimene operett Adabert Wirkhaus ,,Jaaniöö" 1928 Valmis esimene ooper Evald Aar ,,Vikerlased" 1943 Valmis esimene balett Eduard Tubin ,,Kratt" 1965 Valmis esimene muusikal Arne Oit ,,Imeilus Galathea" Filmimuusika Filmimuusika aitab meeleolu lüüa
Hariduse aluseks kihelkonnakoolid Koolide juurde tekkisid esimesed koorid Cimse e Valga seminar koolitas välja õpetajaid (juht J.Cimse) Olulisel kohal õppekavas oli muusika Esimesed orkestrid e pasunakoorid tekkisid 19.sajandil. Suureks teguriks oli David Otto Wirkhaus e Väägvere Taaveti eestvedamine. Tema asutatud on ligi pooled 19.sajandi orkestritest. Hakati korraldama kohalikke laulupäevi ja kontserte 1865 asutati esimesed mänguseltsid Vanemuine Tartus ning Estonia Tallinnas Esimene laupidu 1869 Tartus. Seda organiseeris J.V Jannsen Osalejaid oli u 400 Kõik olid mehed Repertuaaris oli 27 laulu Kestis 3 päeva Eesti heliloojad 1. asjaarmastajad (puudub vastav ettevalimistus) 2. profesionaalid (vastav ettevalmistus olemas) esimesed heliloojad koorimuusika omad( sest ilmalikku muuusikat oli vähe) Esimene helilooja Eestis oli Aleksander Kunileid e Saebelman.
Fichte Estofiilid, Kreutzwald, Faehlmann Tippharitlased, rahvusliku eliidi kujunemine. Haritlaste liikumine-tudengid, Goethe, Herder, Schiller, Jena Jannsen, Koidula, Jakobson, Hurt, haritlased, kooliõpetajad. ülikool. 1818 ülesaksamaaline palvekirjad, EÜS üliõpilasliit. Seltsiliikumine- põhisuunitlus Meestelauluseltsid, 1845 esimene Laulu- ja mänguseltsid, esimene kultuuriline, haaras masse nii saksa laulupidu. Haydn ,,Saksamaa, laulupidu, põllumeeste seltsid , elukutse kui tegevusalade järgi. Saksamaa ülekõige" karskusseltsid. Rahvuslik poliitiline liikumine- 1834. Saksa tolliliit. Tõnisson, Päts, esimene eestikeelne Erakondade loomine, esiplaanil 1832 Hambachi peol mõne gümnaasium. võitlus rahvahariduse edendamise rahvusriigi järele. eest.
Esimesed Üldlaulupeod Eesti koorikultuur sai alguse kihelkonnakoolides. Seal tegutsesid laulukoorid ja puhkpilliorkestrid. Eriti tugevad koorid olid Laiusel, Tormas ja Põltsamaal. Koorilaul elavnes veelgi tänu Janis Cimze seminarile, kus koolitati köstreid ja koolmeistreid ( Valgas). Kaks tugevamat pasunakoori tegutsesid Tormas ja Väägveres. David Otto Wirkhaus juhendas neid. Tekkisid esimesed laulu ja mänguseltsid. 1865 aastal Vanemuine Tartus ja Estonia Tallinnas. Vanemuise selts oli ka esimese üldlaulupeo ametlik koraldaja. Esimene Laulupidu 1869 Tartus. Kavas oli 12 vaimulikku ja 14 ilmalikku laulu ja ainult kaks olid eestikeelsed. Autor Aleksander Kunileid oli nende kahe laulu autor ''Mu isamaa on minu arm'' ja ''Sind surmani.'' Osa võtsid ainult meeskoorid ja puhkpilliorkestrid.Naisi ja mehi ei lubatud koos lavale( slp olid ainult mehed). 45 eesti meeskoori ja üks saksa meeskoor. Teine pidu 1879
1.Rahvusliku ärkamise ajaperiood Algas 1850 Kõrghooaeg 1860-1880 2.Rahvusliku ärkamise olulisemad tegelased Johann-Voldemar Jannsen, Lydia Koidula, Carl Robert Jakobson, Jakob Hurt Friedrich Reinhold Kreutzwald 3. Esimene ajaleht, millest sai alguse Eesti pidev ajakirjandus "Perno Postimees" asutas J.V.Jannsen aastal 1857 4. Esimesed laulu- ja mänguseltsid "Vanemuine" 1865 asutati J.V.Jannseni eestvedamisel. "Estonia" 5. Eesti rahvusliku teatri algus Tartus "Vanemuises" 1870 Lydia Koidula näidend "Saarema onupoeg 6. Esimene üldlaulupidu Toimus Tartus 1869, eestvõtjad: J.V.Jannsen ja Aleksander Kunileid 7. Carl-Robert Jakobson Sündis 1841 Tartus, töötas alguses koolmeistri ja õpetajana, Osales Eesti Kirjameeste Seltsi ja Eesti Aleksandrikooli rajamises ja tegevuses
Saebelmann. Cimze seminaris õpetati põhjalikult muusikat. Ta sisendas õpilastesse lugupidamist rahvalaulu vastu. Tema eeskujust pärineb ka eesti heliloojate armastus rahvaviiside vastu. Cimze seminari lõpetanud panid tugeva aluse eesti heliloomingu- ja klaverimängutraditsioonile. Seminaril oli oluline mõju ka Eesti I üldlaulupeole. 3. Seltsid Suuremates linnades tekkisid rahvusliku liikumise perioodil laulu- ja mänguseltsid. Esimesed neist olid selts ,,Vanemuine" Tartus ja ,,Estonia" Tallinnas. Mõlemad tekkisid aastal 1865. Neile järgnesid ,,Koit" Viljandis, ,,Ilmarine" Narvas ja ,,Endla" Pärnus. ,,Vanemuine" oli ka I üldlaulupeo ametlik korraldaja. 4. I laulupeo ettevalmistus I üldlaulupeo valmistasid ette Jannsen ja Jakobson, kuigi Jakobson ei kuulunud laulupeo peakomiteesse. Luba peo korraldamiseks tsaarilt saadi ettekäändega korraldada pidu pärisorjuse kaotamise 50. aastapäevaks. 5
1988. aastal laulev revolutsioon, kui mitusada tuhat inimest kogunes lauluväljakule esitama poliitilisi nõudmisi ja kuulama isamaalisi laule. Kus toimusid esimesed üldlaulupeod? I üldlaulupidu toimus 1869. aastal Tartus. Esimesed seitse pidu toimusid Tsaari-Venemaa koosseisus ning kuni VI üldlaulupeoni olid peod seotud mõne keiserliku tähtpäevaga. Peo korraldamise olid enda peale võtnud eesti laulu- ja mänguseltsid. I, II, IV ja V üldlaulupidu toimusid Tartus ning pärast V laulupidu on kõik üldlaulupeod toimunud Tallinnas. Ilmasõdade vahelisel ajal toimus 4 üldlaulupidu. 1923. aasta laulupeoga pandi alus iga viie aasta tagant toimuvate üldlaulupidude tavale. 1928. aastast toimuvad laulupeod praeguses asukohas Tallinna lauluväljakul. VIII XI üldlaulupeo korraldas Eesti Lauljate Liit. 1943. aasta üldlaulupidu, mida maailmasõjast hoolimata korraldati,
ETAPP EESTI Elitaarne kirjanikud, kunstnikud jt. Estofiilid, Kreutzwald, Faehlmann tippharitlased, rahvusliku eliidi kujunemine Haritlaste liikumine tudengid, haritlased, Jannsen, Koidula, Jakobson, Hurt, kooliõpetajad palvekirjad, EÜS Seltsiliikumine, põhisuunitlus kultuuriline, Laulu- ja mänguseltsid, esimene laulupidu, haaras masse nii elukutse kui tegevusalade põllumeeste seltsid, karskusseltsid järgi Rahvuslik poliitiline liikumine erakondade Tõnisson, Päts, esimene eestikeelne loomine, esiplaanil võitlus rahvahariduse gümnaasium edendamise eest Kreutzwald (arst) ajakirja väljaandmine, mis rääkis maailmaasjadest
Ajaleht Eesti Postimees (1864) - ''Vanemuise'' ja ''Estonia'' seltside rajamine (1865) - Jakobsoni isamaakõned (1868) - 1869- esimene üldlaulupidu Tartus 1870ndal: - Põllumeeste seltside rajamine (Jannsen, Jakobson) - Eesti Üliõpilaste Selts (Hurt, Jannsen) - Eesti Kirjameest Selts (Hurt) - Eesti Aleksandrikooli peakomitee (Hurt, Jannsen, Jakobson, Köler jt): kohalike abikomiteede loomine -> aktiivne seltsiliikumine (laulu- ja mänguseltsid, karskusseltsid jne) - Ajaleht ''Sakala'' (Jakobson 1878) - Tüli rahvusliku liikumise juhtide vahel 1880ndal: - Jannseni halvatus ja eemalejäämine - Rahvusliku liikumise lõhenemine: Jakobson vs Hurt - Hurda lahkumine Peterburi - 1882a. Jakobsoni surm - 1883a. Aleksandrikooli komiteede sulgemine ja venestusaja algus. 3)Juhid: Hurt- lõi agaralt kaasa Vanamuise seltsi tegemistes, osales juhtivalt eest rahvusliku liikumise suurüritustes (tuntud kõnemees)
Postimees asutajaks oli J.V.Jannsen, ajaleht Sakala asutajaks oli C.R.Jakobson. Ajalehtede eesmärk oli levitada uudiseid ja rahvustunnet. Inimesid eri paigust leidsid, et on teisigi inimesi, kes mõtlevad nagu nemad ise. Rahval oli võimalus ajalehtedes oma arvamust avaldada. Ajalehed ilmusid eesti keeles ja neile tekkisid innukad kirjasaatjad. Ärkamisajal tegutsesid ka seltsid grupeeringud, kus on sama huvialaga tegelevad inimesed. Näiteks laulu-, teatri-, mänguseltsid. Enamus seltse olid kultuuriga seotud, kuid oli ka teisi seltse, näiteks tuletõrjujate seltsid. Haridus arenes ärkamisajal samuti kiirelt. Eriti tähtsad olid maakooli õpetajad, kuna nad pidid joolt kandma selle eest, et rahvas saaks hariduse. Samuti oli neil ülesandeks kohalikus kogukonnas levitada ajalehti. Kui varem nimetati eestlasi maarahvaks, siis nüüd hakati kasutama ametlikku nime eestlased. Ärkamisaja 3 tähtsamat ideoloogi olid J.V.Jannsen, Jakob Hurt ja C.R
*TÜ taasavamine *seltsiliikumine öölaulupidu *kobe koolivõrk *Poliitilised: *balti erikord rahvuse säilimine *valdade liitumine vallavalitsused *kodanikuühiskond vastasseis riigivõimuga *seisuslikud kohtud kaovad kodanikuvõrdsus *1863.a passiseadus SELTSID *Eesti Põllumeeste Selts *1870 *Eesti Kirjameeste Selts *1872 *haritlaste esindajad ja ärksamad taluperemehed *Laulu- ja mänguseltsid: *Vanemuine (1865, Tartu) *Estonia (1866, Tallinn) *Kannel (Võru) *Ugala (Viljandi) *Endla (Pärnu) *Ilmarine (Narva) *Turniselts *Priitahtlike Pritsimeeste Selts *Karskusselts *Eesti Üliõpilaste Selts KIRJUTISED *Eesti Kirjameeste Seltsi raamatud: *õpikud: *lugemik (aabits, Jakobson) *geograafia (Jakobson) *"Pildid Isamaa Sündinud Asjust" (Hurt) *"Kalevipoeg" (1857)
(lipp) (triibud,tähed) Eesti Päästekomitee liikmed K.Päts,J.Vilms,K.Konik (1918 veebruar) Kolm Vene revolutsiooni 1.1905.a.revolutsioon,2. Veebruarirevolutsioon(2.1917) 3.Oktoobrirevolutsioon(10.1917) (Saksamaal toimus Novembrirevolutsioon (11.1918) Eesti ärkamisaja (rahvusliku J.V.Jannsen,J.Hurt, C.R.Jakobson liikumise) juhid Ärkamisaja üritused 1.laulu-ja mänguseltsid,2.üldlaulupidu, 3.Aleksandrikooli rajamine,4.pidev eesti ajakirjandus (Pärnu Postimees,Sakala),5.rahvaluule suurkogumine 6.kolm isamaakõnet (CRJ),7.EKmS (kirjameeste selts) Peamised poliitilised õpetused 1.konservatism(säilitada vana), 2.liberalism (üksikisiku 19.sajandil vabadused), 3.sotsialism (rajada uus ühisk.kord-
4. 1869 I üldlaulupidu 5. 1872 sti Kirjameeste Selts 6. 1878 Sakala- Jakobsoni töö 7. laulu- ja mänguselts "Vanemuine" 1840 -1870 Rahvuslik liikumise etapid : 1. Elitaarne etapp- estofiilid, Kreutzwald 2. Haritlaste liikumine- Koidula, Jansen 3. Seltsi liikumine- erinevad laulu ja mänguseltsid 4. Rahvuslik-poliitiline liikumine- Tõnison, Päts 5. Rahvusriigi loomine- 24.08.1918 Muudatused: 1. Ametiasutustes töö vene keeles 2. Koolides vene keeles õppimine ja õpetamine 3. Muudeti tänavate ja linnade nimed 4. Kaotati kihelkonnakohtud ja vallad 5. Õigeusu lauspropaganda 6
o Eesti haritlaste esimese põlvkonna teke o Koolihariduse levik o Kohaliku põliselanikkonna omaalgatuslik organiseerumine o Kommunikatisioonivõrgu avardumine o Rahva kultuurilise aktiivsuse tõus Rahvusliku liikumise esmased eesmärgid: o Emakeelse rahvahariduse edendamine o Rahva kultuuriharrastuste toetamine o Üldise silmaringi laiendamine o Kutseoskuste omandamise soodustamine Enne ja pärast venestust o Laulu- ja mänguseltsid o Laulupidu o Ajalehed „Postimees“ ja „Sakala“ o Vallavalitsused tugevaks o Aleksandrikooli plaan o Vastuseis peamiselt sakslastele 1880. - 1890. Aastatel venestus LMS-sid mugandusid Ajalehed „Olevik“ ja „Valgus“ Vene õppekeel koolides Talurahvakomissarid Aleksandrikool venekeelne 1888 Vallas venekeelne asjaajamine Eesti Kirjameeste Selts pandi kinni 1893
pasunakooriks. 4.Nimeta eesti esimesed pasunakoorid koos dirigentidega. Torma pasunakoor, dirigent Adam Jakobson. Väägvere pasunakoor, dirigent David Otto Wirkhaus. 5.Keda kutsuti Väägvere Taavetiks? Mille poolest on see mees Eesti kultuuriloos oluline? Väägvere Taavetiks kutsuti David Otto Wirkhausi. See mees on Eesti kultuuriloos oluline, kuna ta aitas luua umbes 100 orkestrit üle Eesti ning teda nimetati pasunakooride isaks. 6.Millal ja kus asutati esimesed laulu-ja mänguseltsid? Nimeta need (5) 1863 Tallinnas „Revalia“; 1865 Tallinnas „Estonia“; 1865 Tartus „Vanemuine“; 1878 Pärnus „Endla“; 1920 Viljandis „Ugala“. 7.Millega tegeldi laulu- ja mänguseltsides? Tegeleti näiteks laulmisega, näitlemisega, peeti kõneõhtuid, mängiti pilli. 8.Kellel ja miks tekkis laulupidude korraldamise mõte? Korraldamise mõte tekkis Johann Voldemar Jannsenil, kuna ta sai aru, missugust rahvast liitvat mõju võib avaldada ülemaaline kooride ühisesinemine. 9
Ajaleht Eesti Postimees (1864) · ,,Vanemuise" ja ,,Estonia" seltside rajamine (1865) · Jakobsoni isamaakõned (1868) · 1869 Esimene üldlaulupidu Tartus 1870ndad · Põllumeeste seltside rahamine (Jannsen, Jakobson) · Eesti Üliõpilaste Selts (Hurt, Jannsen) · Eesti Kirjameeste Selts (Hurt) · Eesti aleksandrikooli peakomitee (Hurt, Jannsen, Jakobson, Köler jt), kohalike abikomiteede loomine -> aktiivne seltsiliikumine (laulu- ja mänguseltsid, karskusseltsid, haridusseltsid, pritsimeeste seltsid jne) · Ajaleht ,,Sakala" (Jakobson 1878) · Tüli rahvusliku liikumise juhtide vahel 1880ndad · Jannseni halvatus ja eemalejäämine · Rahvusliku liikumise lõhenemine: Jakobson vs Hurt · Hurda lahkumine Peterburi · 1882 Jakobsoni surm · 1883 Aleksandrikooli komiteede sulgemine ja venestusaja algus 3)Juhid: kes mida tegi? Mis sündmus? Johann Voldemar Jannsen
H. Jannsen arvas, et eestlastel ja lätlastel ei jää muud üle kui baltisakslastega kokku sulanduma, ainult nii saab venestusele vastu seista. Andis välja saksakeelset ajalehte Die Heimat. A. Grenzstein arvas, et rahvuslik liikumine on ajalooline eksimus, seda ei tohiks toimuda, eestlastel kui väikerahval pole üksi tulevikku, peaks sulanduma tulevikurahva venelastega. Kolmas suund üritati venestumise tingimutes rahvuslikku liikumist jätkata. Tegevust jätkasid endised laulu- ja mänguseltsid, juurde võis teha karsklusseltse ja pritsimeeste seltse. V. Reimann karsklusliikumise propageerija, ametilt kirikuõpetaja, õppind TÜ-s, üks kaheksast eesti soost üliõpilasest, kes seotud EÜliõpilasteS rajamisega. 1884.a sinimustvalge lipp, 4.juuni lipupäev. Reimann pandi vangi vahepeal, siis koduaresti, sest oli venestamisvastane. Aastast 1890 Hugo Treffneri 8-klassiline eragümnaasium. Kujunes talupojaseisuset pärit
1. esimene e. avalik sektor (riigi- ja avalik- õiguslikud asutised) 2. Teine e. erasektor (eraettevõtted) 3. Kolmas e. mittetulundussektor (kodanikuorganiseatsioonid) Kodanikuühsikond ... - avalikku sektorisse kuuluv valdkond, kuhu kuuluvad mittepoliitilised kodanikuorganuseatsioonid. Tugev kodanikuühiskond võib olla demokraatia garantii, sest ta kontrollib, piirab ja tasakaalustab riigivõimu tefegvust - ei luba muutuda riigil kodanikku ahistavaks (laulu ja mänguseltsid, hea tegevus-organiseatsioonid nt. Lions Club, erinevad seltsingud, näiteringid, spordiklubid, kogudused, MTÜ-d) Kodutöö - 2 kodukandi kodanikuorg. (essee vorm ca 2 lk. Lühikirjeldus, eesmärgid, mida tehakse, enda mõtted kodanikuorg. kohta) Euroopalik ühsikonnakorraldus .. iseloomustavad ühiskonnasektorite eristatavus ja vastastikune seotus, tööstuslik kaubatootmine, rahva osalemine ühiskonnaelu korraldamises, vabameelsus vaimuelus ja inimõiguste tunnustamine
Tuntud oli ka Väägvere pasunakoori juht Taavi Otto Virkhaus. Kuni 1840 noodiraamatud kirjutati ümber, edasi hakkas ilmuma ka trükitud kogumikke, mis sisaldasid koraale. Tekkis kaks õpetajate seminari. 1) Valga õpetajate seminar Janis Cimse. Ta oli lätlane. Sealt on pärit esimesed heliloojad, kes olid asjaarmastajad: Kunileid, Friedrich August Saebelmann (Kunileidi vend)(,,Ellerhein", ,,Kaunimad laulud"), Aleksander Eduard Thomson (,,Kannel") Laulu- ja mänguseltsid · Kõige esimene lauluselts tekkis 1865, mille nimi oli Revalia. See tekkis Kaarli kiriku juurde loodud meeskoorist. See ei tegutsenud väga pikalt. · Tallinnas Estonia · Tartus Vanemuine kõige mitmekülgsem. Korraldasid esimese laulupeo. See oli pühendatud Liivimaa talurahva pärisorjusest vabastamise 50ndale aastapäevale. · Viljandis Koit · Narvas Ilmarine · Pärnus Endla Seal tegeleti eelkõige koorilauluga, hiljem ka lavastati näidendeid.
Põltsamaa ja Torma. Tuntud olid Torma (Adam Jakobson) ja Väägvere (David Otto Wirkhaus) pasunakoorid. 1865 Tallinnas I lauluselt ,,Revalia".Kujunes Kaarli kiriku meeskoorist, kuhu võeti juurde ka naised. 2 õpetajate seminari: Tartus ja Valgas, viimase juhatajaks Janis Cimze. Tema seminarist on pärit meie kõige esimesed asjaarmastajad heliloojad, Kunileid, Saebelmann, Thomson. Muusika ja laul olid tema jaoks olulised. Käsitsi kirjutati noote ümber. Olulisel kohalid olid laulu- ja mänguseltsid.1865 ,,Estonia" Tallinnas ja ,,Vanemuine" Tartus, ,,Koit" Viljandis, ,,Ilmarine" Narvas, ,,Endla" Pärnus. Tegeldi peamiselt koorilauluga, hiljem lavastati ka näidendeid. Kõige mitmekülgsem oli ,,Vanemise" tegevus. I üldlaulupidu toimus 1869 Tartus, see oli pühendatud Liivimaa talurahva pärisorjusest vabastamise 50. Aastapäevale. Välja jäid Lääne- ja Saaremaa. Kohal olid 46 koori ja 5 pillikoori. I-III laulupeol ainult meeskoorid ja pillikoorid. Kava koosnes peamiselt saksa
RAHVARAAMATUKOGUD / SUURBRITANNIA Kihelkondlikud raamatukogud. Thomas Bray. William Lane. Subskriptsioosed raamatukogud. Õpikojad. Komitee moodustamine. 1850 Rahvaraamatukogude seadus. Hoogne raamatukogude asutamine. EESTI RAHVARAAMATUKOGUD. Rahvaraamatukogu mõiste. Koguduste raamatukogud. Heinrich Georg von Jannau Laiuse 1849 Tarvastu kihelkonna raamatukogu. Hans Wühner. Raamatukogu asutamine ja töökorraldus. EESTI RAHVARAAMATUKOGUD. Seltside raamatukogud. Laulu- ja mänguseltsid. Raamatukoguseltsid. Põllumajandusseltsid. Karskusseltsid. 1890. aasta siseministri eeskiri tasuta raamatukogude kohta. Riia Õpperingkonna Kuraatori Nõukogu Erikomitee. Lubatud väljaannete nimekirjad. EESTI RAHVARAAMATUKOGUD. Vallaraamatukogud.Vastuolud jõukamate ja kehvemate talumeeste vahel. Eesti kirjanduse otsingud. Küla kultuurielu keskus - selts. Karskuskuratooriumid. Eestlaste raamatukogud linnades. Vanemuine. Endla. VÄHEMUSRAHVUSTE RAAMATUKOGUD
· 1802 Tartu Ülikooli taasavamine · 1802 I talurahvaseadus · 1804 II talurahvaseadus · 1816 Pärisorjuse kaotamine Eestimaal · 1819 Pärisorjuse kaotamine Liivimaal · 1849 avaldati uued talurahvaseadused · 1856 Mõisnikel keelati kodukari õigus · 1857 Perno Postimees loomine I Eesti keelne ajaleht · 1863 Passiseadus, mis lubas talupoegadel riigi piires rännata · 1865 Asutatakse laulu ja mänguseltsid Tartus ja Tallinnas · 1869 I Üldlaulupidu Tartus · 1878 Sakala lehe asustamine Isikud 1. Karl XI Rootsi kuningas 1660 1697, alustas 1680 maade tagastamist riigile ja toetas Eestis Bengt Forseliuse tegevust. Suri vähki. 2. Karl XII Rootsi kuningas 16971718, paistis Põhjasõjas silma andeka väejuhina, suri sõjakäigus. 3. Gustav II Adolf Rootsi kuningas 161132. Juhtis 162829 Liivimaa
aastal esitati tsaarClick to edit Master text styles Aleksander II-le Second level Third level palvekiri, milles sooviti Fourth level kaitset baltisaksa Fifth level mõisnike omavoli vastu ning maarahva olukorra parandamist. Kirja aitas üle anda nn Peterburi patriootide ring, mida juhtis kunstnik Johann Köler. Tsaar Aleksander II Laulu- ja mänguseltsid Kultuurielu elavnes tänu laulu- ja Click to edit Master text styles mänguseltsidele. Second level Olulisimad seltsid olid Third level Fourth level Vanemuine Tartus Fifth level (1865) ja Estonia Tallinnas (1865). Mõlemast seltsist arenes edaspidi välja kutseline teater. Vanemuise teatri vana hoone, ehitatud 1906 (arhitekt
· talude päriseks ostmine · autonoomia seadus · laulupidu (1869) · raudtee 1870 · eestlased linnavalituses · Perno Postimees algas · Eesti Vn arenenuim tööstuspiirkond 1904a-Päts Tln abilinnapea eestikeelne ajakirjandus(1857) · 1905 a.Rev ja I erakond J.Tõnisson · Laulu-,mänguseltsid · Kalevipoeg (1857) Eestlased ei pooldanud enamlasi 1918a-l. 1. Ettevõtted natsionaliseeriti. 2. Puudusid demokraatlikud vabadused 3. Punaste terror, vale kirikupoliitika pandi kinni. Veebruar 1918 1. Moodustati Eesti Päästekomitee 2. 19.veebr koostati iseseisvusmanifest 3. 23.veebr loeti Pärnus see ette. Koostas Juhan Kukk. 4. Moodustati EV Ajutine Valitsus
teos eesti muusikas. XIX ja XX sajandi vahetus teeb sisse selged vahed professionaalsete professionaalsed heliloojad. XIX ja XX sajandi vahetusel kerkis esile professionaalsete heliloojate põlvkond(Rudolf Tobiast ja Artur Kapp). 1908. aastal kirjutab esimese eesti sümfoonia pianistina kuulsust võitnud Artur Lemba, samal aastal jõuab ta ka ooperini "Lembitu tütar", esimese tõsiseltvõetavani selles zanris. 1865. aastal asutati laulu- ja mänguseltsid "Estonia" Tallinnas ja "Vanemuine" Tartus. 1885. aastal "Vanemuine" jõudis esimese muusikaetenduseni, Weberi laulumänguni "Preciosa" . 1906. aastal valmis "Vanemuise" maja. 1939. aastal ehitati "Vanemuise" maja ümber. 1944. aastal hävines "Vanemuine" Tartu pommitamisel. 1967. aastal avati sama koha peal uus teatrihoone, mõni aasta hiljem ka kontserdisaal. 1900. hakkas tegutsema esimene eestlaste sümfooniaorkester, mida alguses juhatas
seisnes ja milles see väljendus? Venestamise mõju rahvuslikule liikumisele. Algas aastal 1881 kui tuli võimule Aleksander III, asjaajamiskeeleks muudeti vene keel, kõik koolid tuli üle viia venekeelsele õpetusele, trükiväljaanded allusid ametlikule tsensuurile. Suleti ajalehed ning Eesti Kirjameese Selts 1893. Keskvõim püüdis tugevdada vene õigeusu kiriku positsiooni. Rahvuslikku liikumist jäid kandma vaid laulu- ja mänguseltsid, põllumeeste seltsid ja karskusseltsid. 24. Rahvuslik liikumine venestusperioodil. Ado Grenztein ja Villem Reiman. Rahvuskultuuri teke rahvuslik kunst, kirjandus, teater, muusika. Grenztein Uskus, et venelased on tuleviku rahvas ja eestlased peaks venestamisega kokku sulama. Reiman Juhtis karskusliikumist, korraldas kontserte, näitemänge, peoõhtuid ning kirjutas teaduslikke raamatuid eesti aja- ja kultuuriloost 25. Rahvusliku liikumise uued juhid 1890
Samal ajal kasvas koolilaste arv ja nende teadmised suurenesid. 1897 oli rahvaloendus, kus selgus et eesti haridustase on kõrgem kui teistes vene impeeriumi piirkondades. Keskkoolide arvu suurendati, kõrgharidust saanud eestlaste arv suurenes. Sajandivahetusel vähenes venestamise mõju ka seltsiliikumises. Seltsitegevuse peamiseks vormiks kujunes karskusliikumine. Selle kõrval tegutsesid ka põllumeeste seltsid, laulu- ja mänguseltsid. Laialdane seltsiliikumine aitas kaasa ka vaimuelu edendamisele ja rahvakultuuri uuenemisele.
kogumikud:"Lõoke","ööbik"; lastelaul ,,Rongisõit"; ,,Mu isamaa on minu arm"(nn laulupidude hümn); meeskoorilaul ,,Hakkame mehed minema", ,,Kuidas kalamehed elavad","Külm","Helin"; ooper:"Tormide rand","Tuleristsed"; raamatud: ,,Nii ajaratas ringi käib", Suu laulab, süda muretseb","Kutse" 25. 1906 kutseliseks teatriks "Vanemuine" ja ,,Estonia" 1913 ,,Estonia" uue teatri avamine 1921 Lauljate liidu asutamine K.Türnpu Laulu-ja mänguseltsid: Tartu-Vanemuine; Tallinna-Estonia; Viljandi-Koit; Pärnu-Endla(1911); Valga-Säde(1936;1944 kutseliseks); Narva-Ilmarine(1875).
a hakkas Tartus taas Jannseni eestvedamisel ilmuma ajaleht Eesti Postimees, mis võitis veelgi suurema populaarsuse. Lehte loeti igas Eestimaa nurgas; väikestes külades korraldati ajalehe ühislugemisi, sest igasse talusse polnud võimalik lehte tellida, kuid huvi selle vastu oli suur. RL on iseloomulik kõikvõimalike kultuuriliste ja majanduslike seltside asutamine. Põllumeesteseltsid jagasid praktilisi nõuandeid maaharimisest. Linnades ja ka suuremates maa- asulates tekkisid laulu- ja mänguseltsid. Neist tähtsaim oli Tartus 1865. a asutatud Vanemuine, millest hiljem sai alguse samanimeline teater. Paljude lauluseltside ühisüritusena peeti 1869. a Tartus esimene üldlaulupidu. Sellest võttis osa 46 koori 800 lauljaga. See oli RL aja üks kultuurielu kõrgpunkte. Tähtsaim kultuuriorganisatsioon RL ajal oli Eesti Kirjameeste Selts, mis tegutses aastail 1872 1893 ja oli eesti kultuurielu juhtiv keskus. Seltsi põhiülesandeks oli rahvaluule kogumine,
· Jannsenit süüdistati koostöös sakslastega, Jakobson ei sallinud Hurta kuna ta oli kirikuõpetaja, Hurt lahkus Peterburgi ja sai Jaani koguduse õpetajaks, Jakobson suri 1882. RAHVUSLIKU LIIKUMISE TULEMUSED: · Juhtideta (erimeelsused) · Maarahvast said eestlased · Laulupeo traditsioon (esimene 1869 priiuse aastapäev) · Haridustaseme suurenemine · Kirjakeele areng (õppekirjandus) · Eestikeelsete ajalehtede järjepidavus · Laulu-ja mänguseltsid · Ajaloost rääkimine (rahvaluule ja etnograafia) IX VENESTAMINE Venestamine algas 1882.aastal kui troonile tuli Aleksander III ja lõppes 1998.aastal Nikolai II võimule tulekuga. See algas kuna väidetavalt ei suutnud baltisakslased kasvavat rahulolematust ehk rahvusliku liikumist vaos hoida. Manasseini revisioni käigus koguti Balti erikorda halvustavaid andmeid, et neid siis talurahva vastu kasutada. 1885.aastal nimetati
V lp Tartus 1894. VI lp 1896 Tallinnas, esimest korda said loa etteasteks naiskoorid. VII lp Tallinnas 1910, kõik oli eesti keeles. 5.koorimuusika periood 19. saj. rajati kihelkonnakoolide võrk, mis edendas kõikjal koorilaulu ja pillimängu arngut(Põltsamaal, Tormas, Laiusel, Kanepis jt).Ilmusid esimesed eestikeelsed muusikaõpikud ja laulukogumikud (Jannseni `` Eesti laulik``, Hermanni koorilaulu kogumikud ja jakobsoni``Wanemuine Kandle Haeled``)1865. aastal asutati laulu- ja mänguseltsid Vanemuine, Tartus ja Estonia , Tallinnas. 6.Liedertaffellik laul tähendab tõlkes laua laulu, tuli sellest, kui mehed kõrtsis laua ümber laulsid, või noh vindisena tõmbab ikka muusika käima, nagu teate. On homofooniline (soolohääl ja saatvad hääled) ja kvadraatne (paarisarvulised taktid, read), lihtsakoeline, saksik, hale ja härdameelne laul. 7.Cimze seminar läti pedagoogi ja muusiku Jnis Cimze (Zimse) juhitud Liivimaa kihelkonnakooli õpetajate ja köstrite seminar 1839
Rahva omaalgatuse teke XIX sajandi teise poole seltsiliikumise näol ja selle jätkuv hoogustumine ning laienemine tegi võimalikuks eestlaskonna rahvuslike eesmärkide saavutamise, kindlustas ühtekuuluvustunnet ning sai oluliseks kogu ühiskonnaelu suunamisel. Eestlastele omane austus hariduse vastu juurdus haridusseltside traditsioonis; ühistegelikes ettevõtmistes liitus majanduslik huvi vastastikuse abivalmidusega; meie professionaalse kultuuri hälliks olid laulu- ja mänguseltsid. Olulisim on, et omaalgatuslike organisatsioonide võrgustiku näol lõid eestlased endale võimalused osaleda omavalitsuste kaudu avalike asjade korraldamisel. Inimeste koostöötahe tegi võimalikuks Eesti riikluse rajamise ja selle taastamise pärast okupatsioone. Kodanikeühendused on praegugi vajalikud selleks, et kindlustada kõiki elanikke hõlmava demokraatliku protsessi jätkuvus Eestis. Meie traditsioonidele vastab arusaam, et vaba indiviid ja riik pole vastased, vaid partnerid [5].
C.R.Jakobson, A.Thomson ja K.A.Hermann algatasid aga suure rahvaviside kogumise. 6) eesti autorite helilooming asjaaarmastajad-h. rikastasid eesti keelset repertuaari. Tähtis roll rahv. Liikumises oli ka seltsidel. Õpetatud Eesti seltsi ülesanne oli eesti ajaloo, keele ja maa tundma õppimine; esimene eesti kõrgem kool oli Aleksandrikool, mille heaks korraldati kontserte ja näitemönge. Nendest arenesid välja hiljem muusikaseltsid e. Laulu- mänguseltsid (Tartus Vanemuine, Tallinnas Estonia ja hiljem Viljandis Ugala ja Narvas Ilmarine ja Pärnus Endla).Eesti Kirjameeste peaeesmärk oli päästa ununema kippuvat vaimuvara. Seltside abil arendati kooride tegevust, eitati keelpillimuusikat, korraldati rahavalgustuslikke koosolekuid, tehti ka mõisnike vastast tööd. Eriti paistis silma Vanemuise tegevus selle esimeseks eesmärgiks oli esimese üldlaulupeo ametlik korraldamine (1869). Laulu peod
Rahvuslik liikumine jaguneb neljaks: 1) Elitaarne etapp kujuneb rahvuslik eliit(kirjanikud, kunstnikud, haritlased) hakkavad väärtustama rahvust 2) Haritlaste etapp haritlaste liikumine -> rahvuslikku liikumisse ei ole haaratud vaid eliit, vaid sinna kuuluvad ka haritlased, üliõpilased, kooliõpetajad 3) Seltsiliikumise etapp kaasa on haaratud ka juba massid, peamiselt tegeletakse kultuuriliste ettevõtmistega(laulu- ja mänguseltsid, põllumeesteseltsid Eestis) 4) Majanduslik poliitilise liikumise etapp tekivad esimesed erakonnad, kujunevad rahvuslikud poliitikud ning seatakse eesmärgiks oma riigi teke Iga etapi kohta Saksamaal 2-3 näidet: 1) Berliini ülikooli rajamine, Fichte tegevus mõistis hukka absolutistliku monarhia Tekivad mõisted nagu saksa kirjandus, kunst, teater, filosoofia 2) Wartburgi kogunemine Üle Saksamaaline üliõpilaste liit andis rahvusvärvid
rahvuslikke püüdlusi. Peterburist sai tõuke isamaaliseks tegevuseks ka üks Eesti hilisemaid RL juhte Carl Robert Jakobson, kes töötas seal tol ajal gümnaasiumiõpetajana. Eestimaal sai RL koldeks esialgu majanduslikult enam arenenud Viljandimaa; hiljem kujunes RL keskuseks Tartu. RL on iseloomulik kõikvõimalike kultuuriliste ja majanduslike seltside asutamine. Põllumeesteseltsid jagasid praktilisi nõuandeid maaharimisest. Linnades ja ka suuremates maa-asulates tekkisid laulu- ja mänguseltsid. Neist tähtsaim oli Tartus 1865. a asutatud Vanemuine, millest hiljem sai alguse samanimeline teater. Paljude lauluseltside ühisüritusena peeti 1869. a Tartus esimene üldlaulupidu. Sellest võttis osa 46 koori 800 lauljaga. See oli RL aja üks kultuurielu kõrgpunkte. Tähtsaim kultuuriorganisatsioon RL ajal oli Eesti Kirjameeste Selts, mis tegutses aastail 1872 1893 ja oli eesti kultuurielu juhtiv keskus. Seltsi põhiülesandeks oli rahvaluule kogumine,
Sooväljal vaatamas, aga need on veel hullemad, ligipääs ka raskem kui Vargamäele. Oli paar õige suurt, Paluka ja Sõõrussaare, kuid nende peale ei hakanud minu hammas: põlnud raha.". Talupojad ostsid oma põliskohad välja pikaajalise pangalaenuga, mis tasuti lina- ja kartulikasvatusest saadud tuludest. Hoo sai sisse ka rahvuslik ärkamine. 1857. aastal ilmus Johann Voldemar Jannseni ajaleht Perno Postimees, 1860 Aleksandriakooli rajamise idee, 1865 alustasid tegevust mõjukad laulu- ja mänguseltsid "Vanemuine" Tartus ja "Estonia" Tallinnas, millest hiljem kujunesid Eesti esimesed professionaalsed teatrid,1869 esimene üldlaulupidu Tartus. 1870. aastad olid ärkamisaja alguperioodi õitsenguajaks. 1)Vargamäe oli Andrese saabudes väga kehvas seisus. Talu asus soises piirkonnas. Juba kohalejõudmisega oli palju probleeme, sest tee oli nii pehme, et hobusel oli sellest raske läbi saada ning kui kohale jõuti, pidi Andres kohe minema lehma soost välja aitama
Erinevad arusaamad venestusaja erinevatel suundadel siinse elanikkonna tulevikust. 1) Harry Jannsen- baltisakslaste ja eestlaste, lätlaste vahel ei tohiks olla terav joon, vaid peaks sulanduma baltisakslaste sekka. 2) Tuleb venestamist toetada- Aado Grenzstein. 80ndate lõpus Aado vaated muutusid. Arvas, et eestlaste lähenemine venelastele tähtis, venelased on tulevikurahvas. 3) Rahvusliku liikumisega tuleks venestamise tingimustes jätkata. Laulu- mänguseltsid jätkasid tööd. Uute seltsidena tulevad karsklusseltsid ja tuletõrjeseltsid. Wilhelm Reiman rahvusliku suuna järgija, oli kirikuõpetaja. Aktiivselt pühendus karskusliikumise pühendumisele. On seotud Eesti Üliõpilasseltsi rajamisega. Ta kirjutas EÜS-i põhikirjale alla (1 8-st). ta 1882 EÜS sinimustvalge lipu pühitses sisse Otepääl. 4. Juuni. Wilhelm oli venestamisvastane, sp oli ka kirjutiste tõttu politsei järelevalve all. Kolga-
puhul käsitletakse tervikuna polüfoonilise faktuuri vähemalt kahte korraga kõlavat üksteise suhtes iseseisvat meloodiat Klaster- kobarkooskõla, mis on muusikas piiramatust arvust helidest koosnev akord, mille kõigi kõrvutiasetsevate helide intervall on väiksem kui väike terts Eesti esimene: Sümfooniline teos autoriga- Rudolf Tobias avamäng “Julius Caesar” Keelpillikvarteti autor- Rudolf Tobias Laulu ja mänguseltsid (asutamise aasta)- Revalia (1863) Algupärane ooper autoriga- Miina Härma “Murueide tütar” Ballett autoriga- Eduard Tubin “Kratt Kõrgemad muusikakoolid (koht, aasta)- 1919 Tallinna Kõrgem muusikakool ja Tartu Kõrgem Muusikakool (, 1922 Valga muusikakool)
piirkondlikust) identiteedist. Oluliseks verstapostiks loetakse sealjuures tavaliselt Johann Voldemar Jannseni ajalehe Perno Postimees ilmuma hakkamist 1857. aastal, kus toimetaja pöördus esmakordselt eestlaste kui eesti rahva, mitte maarahva poole. Mõned aastad hiljem algas Eestis ka aktiivne seltsiliikumine, mis võimaldas vabatahtlikku ühistegevust ja ka rahvuslikku eneseteadvuse kasvatamist. Esimesed seltsid olid üldiselt laulu- ja mänguseltsid, peagi tekkisid aga majanduslikud ühisused, millest ilmselt tuntuim oli laevaselts "Linda". 1860. aastal tekkis eesti haritlastel rajada ka kõrgem eestikeelne õppeasutus: Aleksandrikool, eragümnaasium, mille jaoks hakati peagi ka annetusi koguma. Aleksandrikooli ideest ja sellele toetuste kogumisest sai rahvusliku ärkamisaja üks kesksemaid üritusi, mis oma tipule jõudis 1870. aastatel, muutudes ilmselt kõige ulatuslikumaks eestlaste rahuvslikuks ürituseks üldse.
tänu kohalikele õpetajatele, sest kool ja seltsielu olid tihedalt seotud. Koolilapsed ja hilisemad vilistlased, olid need, kes osalesid loodud seltside tegevuses aktiivselt. Köster- kooliõpetaja Kont asutas ,,Laulu- ja Mängu Seltsi" Varale. Kuna kooliõpetaja Liblik ei saanud Kondiga läbi, siis asutas ta teise ,,Laulu- ja Mänguseltsi" Matjamale. Köster-kooliõpetaja Konti juhatusel võttis Vara laulukoor osa ka I üldlaulupeost, 1869. Vara ja Matjama laulu- ja mänguseltsid ühendati 1879. aastal ja selle kinnitatud põhikiri nägi ette edendada laulu, muusikat ja üleüldist muusikalist ja näitelavalist haridust Vara vallas. Koolipeod, kus esinesid õpilased näidendite, laulude ja muu sellisega, elavdasid kultuuri- ja seltsielu. (3; 7) 1926. aastal kolis kool Vara mõisast Kaarli mõisa. Koolijuhatajaks sai Johannes Kütt. 1928. aastal avati 5. klass. 1940. aastal muudeti kooli nimi, selleks sai Kaarli Mittetäielik Keskkool. 3. veebruaril 1943.a. suleti kool
6 1893 - vene keelele viidi üle Jurjevi (Tartu) Ülikool, baltisaksa professuur sunniti lahkuma, uued vene õppejõud olid viletsamad, tase langes. Hakati propageerima õigeusku, ahhovskoi oli aktivist oma Eesti kubermangus, lasi rajada õigeusu kirikuid. Asutas Pühtitsa e. Kuremäe nunnakloostri. Hoolimata ägedast kihutustööst astus õigeusku ainult 1/5 Põhja-Eesti elanikkonnast. Laulu- ja mänguseltsid hakkasid etendama sisulagedaid näitemänge 1893 suleti valitsuse korraldusel Eesti Kirjameeste Selts. Allakäiku/venestamist soodustasid eestlastest venestajad nt. Jakob Kõrv, kes asutas venemeelse "Valguse". Moes olid intriigid, nuhkimine salakaebused. Venestajate poole läks üle varem rahvuslane olnud Ado Grenzstein. Tema ajaleht "Olevik" toetas venestuspoliitikat.
kujunemine) Haritlaste liikumine tudengid, kooliõpetajad Goethe, Herder, Schiller, Jena ülikool, ülesaksamaaline üliõpilasliit Jannsen, Koidula, Jakobson, Hurt, palvekirjad, EÜS (must-puna-kuldne) 1818 Seltsiliikumine peamiselt kultuuriline, mis haaras masse nii elukutse Meestelaulu seltsid, 1845 I saksa laulupidu, Haydn ,,Saksamaa, Laulu-ja mänguseltsid, I laulupidu, põllumeeste seltsid, karskusseltsid kui tegevusalade järgi rahvuslik Saksamaa üle kõige" Poliitiline liikumine erakondade loomine, esiplaanil võitlus 1834 Saksa Tolliliit, 1832 Hambachi peol nõutakse rahvusriiki Tõnisson, Päts, esimene eestikeelne gümnaasiaum rahvahariduse edendamise eest
Kuigi pasunakooride arv oli tunduvalt väiksem laulukooride omast, mängisid nad muusikaelu edasises arengus väga olulist rolli. [1] David Otto Wirkhaus 19. sajandi teisel poolel said rahvusliku kultuurielu keskusteks suuremates linnades tegutsevad laulu- ja mänguseltsid. Esimeste seas asutati "Vanemuine" Tartus ja "Estonia" Tallinnas, mõlemad 1865. aastal. Koorilaulu kõrval harrastati neis ka näitemängu, peeti rahvavalgustuslikke kõnesid ja korraldati mitmesuguseid muid rahvuslikke kultuuriüritusi. [1] "Vanemuise" seltsi ja tema presidendi Johann Voldemar Jannseni eestvõttel sai alguse eestlaste suurim ja kestvaim kultuuritraditsioon, nimelt laulupidu. Esimene üldlaulupidu leidis aset 1869.
kinnitatud tabelite vormi, kubermangu tervikkirjelduste ja pksikute majandusharude kirjelduste koostamine. 14.Erakondade lubamine. Eesti Rahvameelne Eduerakond. Seltside tüübid. Eesti Rahvameelne Eduerakond 1905-1917 liberaalne rahvuslik reformipartei eesti alal. Asutati Tartus. Partei tegevuspiirkond hõlmas Liivimaa kubermangu eesti osa ja eestimaa kubermangu. Keskkomitee asus tartus. Kohtadel võis asutada osakondi. Seltsid: piibliseltsid, laulu-mänguseltsid (nii linnas kui maal), tuletõrjeseltsid, põllumeeste seltsid, karskusseltsid, majanduslikud kooperatiivid, kutseühingud (hiljem ametiühingud). 1917-18 Asutav kogu. Maanõukogu. 12-14.11.1917 Vene Asutava kogu valimised 21-28.01.1918 Eesti Asutava kogu valimised 15.11.1917 Maanõukogu kõrgemaks võimuks Saksa okupatsioon sept 1917 19.11.1918 Asutav Kogu 23.04.1919-20.12.1920 · Märts 1919 Eesti Panga komitee moodustamine · Aprill 1919 Kaitsepolitsei seadus
AJALUGU Eesti aeg, esimene kt (teha allikaosa) Eesti iseseisvumise eeldused: · Kultuurilised : 1. kirjakeele ühtlustumine (1843 Ahrensi grammatika väljaandmine) 2. eestikeelsete ajalehtede levik (nende kaudu oli võimalik infot jagada) Postimees ja Päevaleht 3. rahvusliku haritlaskonna väljakujunemine, nemad kandsid edasi iseseisvumise ideed 4. aktiivne seltsielu (laulu- ja mänguseltsid, Eesti Kirjameeste Selts jne) 5. rahvuslikud suurüritused, mis eestlaste eneseteadvust kasvatasid (suurim: laulupidu) · Majanduslikud : 1. eesti talupoeg oli oma maa peremees (1849 Lm, 1856 Em seadustele oli võimalik osta enda talu ja maa endale päriseks). Sai hakata muudele laiematele probleemidele mõtlema 2. Eesti oli üks Tsaarivenemaa üks tööstuslikult enam arenenumaid piirkondi
Esimesena sellest suguvõsast oli tuntud Lohkva, hiljem Väägvere koolmeister ja vennastekoguduse ettelugeja Taavet Wirkhaus (1800- 72). Oma ametites kasutas ta sõnalise esinemise kõrvak ka koorilaulu ja pillimängu, mis köitsid nii noori kui ka vanu. Samuti aitas koolmeistri mainet kõrgel hoida avar silmaring tänu suhtlemisele kaasaja nimekate inimestega, teiste hulgas ülikooli õppejõu ja kirjamehe Friedrich Robert Faehlmanniga. 5. Millal ja kus asutati esimesed laulu-ja mänguseltsid? Nimeta need (5) vanemuise, estonia, 6. Millega tegeldi laulu- ja mänguseltsides? teatrite eelkäijad 7. Kellel ja miks tekkis laulupidude korraldamise mõte? 18. sajandi lõpul Eestisse jõudnud vennastekoguduste liikumise tegevuses oli olulisel kohal ühislaulmine. Lauldi vaimulikke laule, millest suurem jagu oli Saksamaal kirjutatud. See tõi kaasa varasemast erineva laulutava. Koos vaimuliku äratustegevusega kaasnes
annaabi.ee 
