Ajaloo Kontrolltöö spikker, Eesti 19. sajandil (ärkamisaeg, venestamine) (0)

1802 võttis Eestimaa vastu regulatiivi, mida selle algussõnade järgi tuntakse “Iggaüks...”. Talupoegadele lubati talude pärandamise õigust, õigust vallasvarale ning loodi valla- ja kihelkonnakohtud. 1804 Liivimaal kehtestati analoogiline talurahvaseadus. Nagu ka eelnevalt hakkasid eesti talupojad selle peale mässama. Eriti ajas neid vihaseks fakt, et mõis nõudis jätkuvalt kurnavat öist rehepeksu. Mõisakoormiste ülempiiri määramine.
1816 Eestimaal kaotati pärisorjus. 1819 Liivimaal kaotati pärisorjus. Talupojad aga vabastati ilma maata ning nad pidi mõisnikuga raharendile üleminema. Liikumisvabadust aga veel piirati. Pärisorjuse kaotamise käigus said eestlased perekonnanimed ehk priinimed.
1849 Kehtestati Liivimaal uus talurahva seadus, mis nägi ette järkjärgulise ülemineku raharendile ja tavaliselt paljudest eraldiasuvaist maatükkidest koosnevate talude kruntiajamise. Algas talude päriseks ostmine , mis küll aga kulges suhteliselt aeglaselt. Tekkisid mõisamoonakad ehk palgatöölised, kes käisid mõisas tööd tegemas.
Nimi
Ettevõtmised
Vaated
Johann Voldemar Jannsen
Perno ja Eesti Postimees , I üldlaulupeo organiseerija (1869),kirjutas tänapäevase Eesti hümni sõnad, Eesti Põllumeeste Seltsi president , koos tütre Lydia Koidulaga asutati Tartusse laulu- ja mänguselts “ Vanemuine ”.
Mõõdukas, ettevaatlik, saksasõbralik, kultuuri ja hariduse tähtsustaja, oli suhteliselt kirikumeelne .
Carl Robert Jakobson
Ajaleht “Sakala”, kolm isamaakõnet,kooliõpikute autor, ehitas Kurgiale näidistalu, oli paljude seltside asutaja .
Radikaalne/äärmuslik/mitte kerge mees, venesõbralik, saksavaenulik, kirikuvastane , tähtsustas maaharimist
Jakob Hurt
Eesti Kirjameeste Seltsi president, üleskutsuja rahvaluule kogumisele, kõne 1. Üldlaulupeol, Eesti Aleksandri kooli peakomitee president, Osales Õpetatud Eesti Seltsi tegevuses
Mõõdukas, kultuuri pooldaja , rahvusluse eest võitleja, venestamise vastu, usu poolt, „saada suureks vaimult“
3) Ärkamisaja eeludsed, sündmustik
Sündmustik: 1. 1857 -1861 Kalevipoeg
2. 1857 hakkas ilmuma “Perno Postimees” –Janseni töö
3. 1864 palvekirjade aktsioon
4. 1869 I üldlaulupidu
5. 1872 Ееsti Kirjameeste Selts
6. 1878 Sakala- Jakobsoni töö
7. laulu- ja mänguselts “Vanemuine”
1840 -1870
Rahvuslik liikumise etapid : 1. Elitaarne etapp- estofiilid, Kreutzwald
2. Haritlaste liikumine- Koidula, Jansen
3. Seltsi liikumine- erinevad laulu ja mänguseltsid
4. Rahvuslik-poliitiline liikumine- Tõnison, Päts
5. Rahvusriigi loomine- 24.08.1918
Muudatused: 1. Ametiasutustes töö vene keeles
2. Koolides vene keeles õppimine ja õpetamine
3. Muudeti tänavate ja linnade nimed
4. Kaotati kihelkonnakohtud ja vallad
5. Õigeusu lauspropaganda
6. Tartu Ülikool kaotas autonoomia , õppine vene keeles
4) Venestamise + ja – jooned.
Positiivsed jooned
Negatiivsed jooned
Sai minna Venemaa ülikoolidesse õppima
Haridustase langes
Saadi tööd Venemaal
Kultuuriarengu hääbumine
Nõrgenesid baltisakslaste positsioon Eestis
Omavalitsuste õigused vähenesid
5) Nimed

Struve – Autonoomia – tähetorn

Adamson- skulptor - Russalka

Paul I – Venemaa valitseja kes tapeti

Aleksander I – Paul I järgija, väga liberaalne valitseja.

Nikolai I – Venemaa valitseja

Aleksander II – kuulutas eestis välja uue talurahva seaduse. Mahtra sõda

Friedrich Robert Faehlmann – ÕES, kogus vägilas muistendeid

Friedrich Reinhold Kreutzwald – Kalevipoja autor

Jaan Adamson – Eesti Aleksnadri kooli eestvedaja,

Aleksander III – venestaja

Georg Friedrich Parrot –ülikooli esimene rektor, kellel õnnestus panna ülikool alluam haridusministeeriumile.

Janis Cimze – Valgas asutas kihelkonnakooliõpetajate ettevalmistamise semineri.

Lilli Suburg – Tütarlaste kool

Hermann von Keyserling – filosoof ja esseist

Friedrich Georg Wilhelm Struve – astronoomia alal

Karl Enst von Baer – embrüoloogias

Nikolai Pirogov – kirurg

Nikolai Lunin- tõestas vitamiinide olemasolu.