docstxt/13050358253088.txt
ARVESTUSTEST 7.1 (Turu mittetäiuslikkus. Riigi osa majanduses) 1. Tarbimise efektiivsuse tingimuseks kahe hüvisega (X ja Y) majanduses on: a. MUX/MUY = MRS b. MUX/MUY = PX/PY c. MUX = MUY d. MRS = PX/PY 2. Asenduse piirmääraks on: a. Proportsioon, mille korral ühe resursi vahetus teise vastu maksimiseerib toodangu väljalaske b. Hüviste hulk, mille võrra tootja peab vähendama ühe hüvise tootmist teise hüvise täiendava ühiku saamiseks c. Ühtede hüviste hulk, mida indiviid on valmis vahetama teise hüvise vastu, kusjuures kogukasulikkus ei muutu d
Küsimus 6 V Ühiskondlikke kaupu pakutakse: Vali üks: a. heategevuslike ühingute poolt b. riigi omanduses olevate organisatsioonide ja ettevõtete poolt c. kas riigi või eraõuguslike ettevõtete poolt riiklike tellimuste alusel ÕIGE d. ostu müügiga eraettevõtete poolt vabal turul Küsimus 7 Tootmise efektiivsuse tingimuseks kahe hüvisega (X ja Y) majanduses on: Vali üks: a. MСX/MСY = PX/PY ÕIGE b. MСX = MСY = PX = PY c. MСX = MСY = MUX = MUY d. MСX/MСY = MRТ Küsimus 8 Alljärgnevast ei kujuta endast väliskulu: Vali üks: a. vali muusika südaööl naaberkorterist b. Kaitsepookimine ÕIGE c. õhusaaste d. Liiklusummik VALE Küsimus 9 Küsimuse tekst Ressursside efektiivne paigutus firmade vahel saavutatakse siis, kui: Vali üks: a. (MСX /MСY)C = (MСX /MСY)D = ,…; = (MCX /MCY)N VALE b. kõik loetletud tingimusedÕIGE c. (MPX /MPY)С = (MUX/MUY)D = ,…; = (MUX/MUY)N VALE d. MRTSC = MRTSD = ..
väärtustan väljundile y väärtuse üks. Siis kontrollin, kas sisend c_in on võrdne väljundiga y. Kui need on võrdsed, siis ülekanne väärtustatakse väärtusega üks ja väljund y väärtusega nulliga. Kui sisend c_in ja väljund y ei ole võrdsed, siis väljund y saab väärtuse üks. 1.4 Programmikood 1.4.1 Testpink --Testpink entity MuxTestBench is end MuxTestbench; -- Architecture architecture Bench of MuxTestBench is --Component declaration component Mux is -- Sisend/väljund portide kirjeldus port ( a, b, c_in: in bit; c_out, y: out bit ); end component; -- Signaalid signal a, b, c_in, c_out, y: bit := '0'; begin -- Component instantiation Mux_comp: MUX port map (a, b, c_in, c_out, y); -- Stimulus process Stimulus: process begin -- Sisendile a väärtuse 0 andmine a <= '0'; -- Sisendile b väärtuse 0 andmine b <= '0'; -- Sisendile c väärtuse 0 andmine
3 S = 1 Y = R1 (A) M=1 V S=0 Y=A B S=1 Y= B 09/01/14 T. Evartson 3 Multiplexer SN74S153 A 0 B 1 1G EN MUX 1C0 0 1C1 1 1Y 1C2 2 1C3 3 2G EN 2C0 0 2C1 1 2Y 2C2 2 2C3 3 Select Strobe input Output B A G Y x x H L L L L C0
Hind ka kogukulutused muutuvad erinevas suunas kui nõudlus on elastne (1st suurem). Kogukulutused ei muutu hinna muutudes kui nõudlus on ühikelaste (=1). Elastse nõudluse korral langetada hinda, mitteelastse nõudluse korral tõsta hinda. Elastsuse valem =(Q/Q)/( P/P) Tulemi valem (kogu kulutused) R=P*Q (hind * kogus). Ristelastsus ühe hinna muutus ja teise kauba koguse muutus. Pos asenduskaubad, neg kaaskaubad. Sissetulek M Hinnad Px;Py PxQx+PyQy=M ; Mux/Px=MUy/Py Y*MUy=X*MUx Qy=M/Py (reaalne sissetulek mõõdetuna kaubas y) (Px/Py)(suhteline hind) * Qx Optimaalse valiku korral on asendamise piirmäär võrdne suhtelise hinnaga MRS=- MUx/MUy=-Px/Py Nõutav kogus Qd Puudujääk tekib reguleeritud hindade korral,pakutud hind on madalamal kui tasakaaluhind. Kogukasulikkus kasu või rahuloli, mida inimene saab kaupade ja teenuste tarbimisest.Sõltub tarbimise tasemest.Suurem tarbimine annab rohkem kogukasulikkust.
ALTERNATIIV KAUP ASENDUSKAUP. ALTERNATIIVKULUD = KAUDSED KULUD ARVESTUSLIK KASUM e RAAMATUPIDAMISLIK KASUM: Arvestuslik kasum = kogutulud TR otsesed kulud. ASENDUSE PIIRMÄÄR MRSXY = -QY / QX = MUX / MUY, kus MRSXY - asenduse piirmäär, QY hüvise Y koguste muut, QX üviste X koguste muut, MUX hüvise X piirkasulikkus, MUY hüvise Y piirkasulikkus EELARVETÕUSU arvutatakse tavaliselt absoluutarvuliselt, sest sellise joone tõus on matemaatiliselt defineeritud negatiivsena. EJ tõus = QY / QX = PX / PY, kus QY - hüvise Y koguste muut, QX üviste X koguste muut, PX - hüvise X hind, PY hüvise Y hind. ETTEVÕTTE KASUMI MAKSIMEERIMISE (VÕI KAHJUMI MINIMEERIMISE) ANALÜÜSIKS LÜHIPERIOODIL VÕIB KASUTADA NII: kogutulu TR/kogukulu TC
1.Multipleksor, demultipleksor Multipleksor - , , . . , . . . . , , .( ) -- , . , . X0 MUX X1 X2 X3 Y S1 S0 2. Adresseerimise viisid (Addressing modes) . 1. . . 2. . 3. . 4. . LIFO , (Stack Pointer) SP+1. 5. - ( .). 6. . 7. . , . 8. . , . . . 9. . + . 3
aadress-siin määrab pöördutava mälupesa, identifitsserib I/O-seadme, selle laius määrab max adresseeritava mälu. ChipSelect.. 16 bit adresseerib 64Kb 20 bit 1Mb 32 bit 4Gb juhtsiin R/W + siiniprotokolli juhtimine, eristab pöördumise mälu või I/O seadme poole. Siinitsükli alustamisel saadab välja olekusõna, milles määrab R/W, CS jne. mem R/W I/O R/W acknowledge bus request bus grant interrupt request/acknowledge clock reset Multiplekseeritud siin mux-ga tehakse ühest siinist tsükli käigis kõigepealt aadress-siin, siis data-bus. 31. Andmeedastusprotokollid: Sünkroonne siin clock reguleerib, millal andmed leotakse Asünkroonne siin Siinitsükkel = 'mälu aadress valmis' genereerib 'mem. read' signaali, lisaks saadetakse sünkrosignaal, mille peale paneb mälu andmed valmis. Kui andmed käes, saadab prose teise sünkrosignaali, mis eelmised maha võtab.
aadress-siin määrab pöördutava mälupesa, identifitsserib I/O-seadme, selle laius määrab max adresseeritava mälu. ChipSelect.. 16 bit adresseerib 64Kb 20 bit 1Mb 32 bit 4Gb juhtsiin R/W + siiniprotokolli juhtimine, eristab pöördumise mälu või I/O seadme poole. Siinitsükli alustamisel saadab välja olekusõna, milles määrab R/W, CS jne. mem R/W I/O R/W acknowledge bus request bus grant interrupt request/acknowledge clock reset Multiplekseeritud siin mux-ga tehakse ühest siinist tsükli käigis kõigepealt aadress-siin, siis data-bus. 31. Andmeedastusprotokollid: Sünkroonne siin clock reguleerib, millal andmed leotakse Asünkroonne siin Siinitsükkel = 'mälu aadress valmis' genereerib 'mem. read' signaali, lisaks saadetakse sünkrosignaal, mille peale paneb mälu andmed valmis. Kui andmed käes, saadab prose teise sünkrosignaali, mis eelmised maha võtab.
on info viivitamiseks, jooksvad tuled. 2. PI-SO (parallel in- serial out) - kasutusala andmete saatmiseks järjestikprotokollis. 3. SI-PO - Kasutusala andmete vastuvõtmiseks järjestikprotokollis 4. PI-PO - Kasutusala operatiivmäluna 5. Universaalregistrid (sisenditega saab valida kuidas salvestatakse ja kuidas loetakse) Loendur (CT) Impulsside loendamine: Multiplekserid ja demultiplekserid 1. Multiplekserid (MUX) - kasutusala erinevate digitaalse andmevoo allikate kommuteerimiseks ühele väljundile, klahvistikus ja puuteekraanides; koos demultiplekseriga paralleelkoodis info edastamiseks ühe andmekanali kaudu MUX omab mitut andmesisendit ja aadressisisendit ning ühte andmeväljundit. Vastavalt aadressisendi kaudu etteantud aadressile valitakse üks andmesisendite hulgast ja kommuteeritakse sellele antav signaal ainsale andmeväljundile. 2
Hüviste hinnad on tarbija jaoks fikseeritud. Peame vastu võtma selle, mis turul kujuneb. Inimene valib endale tarbimiskomplekti (mille järgi?), iga majapidamise tootmisotsused : 1) Kasulikkus 2) Hind 3) Sissetulek Igal tarbitaval ühikul on oma kasulikkus ja igal järgneval tarbitaval ühikul kasulikkus langeb. MU- piirkasulikkus (languse tendents) U= MU Piirkasulikkus on kasulikkuse funktsiooni tuletis. MU= U1 MUx/P max P= hind SI;nI N II sII ; n III ; v I IGA JÄRGMINE TÜKK ANNAB VÄHEM KASULIKKUST. Valitakse selle järgi, kui kasulik on ja kui palju on veel raha. Kui sokolaadi hind on ka 1, siis teine joon. Komm 2x odavamaks joon 3 Ema andis Jukule 10 kr. Tal on 2 valikut, on sokolaad (2 kr tk), pulgakumm (1 kr tk). Kolmnurga pindala on tarbimisruum tarbimisvõimaluste hulk. 1. Eelarve joone kalle sõltub hindade omavahelisest suhtest 2
w 880 360 904 360 0 w 864 408 888 408 0 w 888 408 888 368 0 w 888 368 904 368 0 w 864 456 888 456 0 w 888 456 888 480 0 w 888 480 904 480 0 w 864 488 904 488 0 w 864 520 880 520 0 w 880 520 880 504 0 w 880 504 904 504 0 w 864 552 888 552 0 w 888 552 888 512 0 w 888 512 904 512 0 M 928 56 976 56 0 2.5 M 912 208 960 208 0 2.5 M 920 352 968 352 0 2.5 M 920 496 968 496 0 2.5 x 916 546 981 552 0 24 mux 1 x 926 397 991 403 0 24 mux 2 x 924 252 989 258 0 24 mux 3 x 934 108 999 114 0 24 mux 4 w 896 24 896 48 0 w 896 48 912 48 0 w 864 56 912 56 0 w 888 88 888 64 0 w 888 64 912 64 0 w 176 480 568 480 0 w 168 480 168 488 0 w 168 488 568 488 0 w 160 480 160 496 0 w 160 496 568 496 0 w 568 496 736 496 0 w 568 488 736 488 0 w 736 496 736 536 0 w 736 536 816 536 0
sellest tulevad kasuks Omab valmis nn. Library-d Modelleerimine võib toimuda erinevatel abstraktsiooni tasemel (loogikavõrrandid, väravad (gates) ) Toomas Ruuben. TTÜ Raadio ja sidetehnika 123 instituut. VHDL eelised/omadused VHDL omab valmis struktuure (templates) levinumate konstruktsioonide realiseerimiseks. Nenedeks on näiteks: MUX multipleksor D-type Flip-Flop, diskreedib signaali kas süsteemikella tõusva või langeva frondi järgi (sünkroonse loogika üheks aluseks) Loendurid (Counter) VHDL võib omada konstruktsioone, mis on mõeldud vaid simuleerimiseks, mingite abitoimingute teostamiseks. Neid ei ole võimalik riistvaras realiseerida. Toomas Ruuben. TTÜ Raadio ja sidetehnika 124 instituut.
Täieliku tagasisidega – Andmed valmis genereerib DataValid, mis loob DataAccepted. Viimase ilmumisel kustutatakse 2 esimest. Ootetsüklite lisamisega.. kui DataAccepted signaali pole tulnud, ei võeta mälu aadressi signaali address busilt ära. Grupi andmeedastus – antakse count.. arv, mitu tsüklit tuleb teha & esimene aadress.. ülejäänud data võetakse järjestikustelt aadressidelt. Andmeedastus konveierina.. uus mäluaadress pannakse aadressisiinile enne, kui eelmise andmed on kohal Mux-tud 11.Konveier protsessoris ja mälus. Käsu täitmise protsessoris võib jagada teatud sõltumatuteks etappideks. Näiteks on siin käsk jagatud neljaks etapiks: 1) IF Instruction Fetch (Käsu laadimine) + Instruction Decode 2) OF Operand Fetch (Operandi laadimine) 3) OE Operand Execute ( Operatsioni täitmine ALU-s) 4) OS Operand Store ( Resutaadi salvestamine) Programmi täitmine ilma konveierita: Vaadates nüüd käsu täitmist selgub, et iga etapi täitmisel töötab ainult 20%
kauba, mis kulutatud rahaühiku kohta annab talle rohkem kasulikkust juurde (ehk mille piirkasulikkus rahaühiku kohta on suurem). Nii valides kulutab tarbija oma tarbimiseelarve erinevatele kaupadele viisil, kus viimane kulutatud rahaühik erinevatele kaupadele annab ühte moodi kasulikkust juurde. Kui see nii ei oleks, siis saaks raha erinevate kaupade vahel ümber jagades ju kogukasulikkust suurendada. Seega väljendub tarbija kasulikkuse maksimeerimise tingimus järgnevalt: Kus (MUx;MUy) on vastavalt kaupade x ja y piirkasulikkused. Oma parimat valikut tehes kulutab tarbija ära kogu oma planeeritud tarbimiseelarve ja valib tarbimiskomplekti, kus erinevate kaupade piirkasulikkuste ja hindade suhted on võrdsed. b) Kuidas kujuneb majapidamiste nõudluste põhjal turunõudlus? Iga tarbija (ehk siis korrektsemalt väljendudes majapidamine) teeb oma eelarve raames tarbimisotsuseid, mis maksimeerivad tema kogukasulikkuse
a. Tarbjate käitumine on ratsionaalne, kui nad maksimeerivad kasulikkust b. Kõiki nimetatuid c. Tarbjatel on piiratud sissetulek d. Tarbjad teavad hüviste eelstusjärjestust 2. Kahanev piirkasulikkus näitab, et: a. Nõudluskõver on negatiivse tõusuga b. Asendusefekt on suurem kui sissetulekuefekt c. Sissetulekuefekt on suurem kui asendusefekt d. Pakkumiskõver on positiivse tõusuga 3. Oletame, et MUX / PX > MUY / PY. Nimetatud tingimuse kehtides tuleks kasulikkuse maksimeerimiseks osta: a. Rohkem hüvist X ja vähem hüvist Y b. Rohkem hüvist Y, kui Y hind tõuseb c. Vähem hüvist X, kui hüvise X hind tõuseb d. Rohkem hüvist Y ja vähem hüvist X 4. Piirkasulikkus: a. Väheneb tarbimise kasvades b. Suureneb tarbimise kasvades c. On kogukasulikkus jagatud tarbitavate hüviste kogusega d
( ) PE2 (AC+) PE3 (AC-). PE2 (AC+) , PE3 (AC-), ACO 1. /1. , . . - , , 2 . : , 2 ( , ) . , ., , , . ( 2 ) , . Analoog ja digitaal info. Helikaart ( ) (. sound card) -- , . , . Multipleksor, demultipleksor Multipleksor - , , . . , . . . . , , . X0 MUX X1 X2 X3 Y S1 S0 Spetsiaalse riistvara realiseerimine Magnetmäluseadmed Magnet mäluseadmed (Magnetic memory) - , . , ( ) . / , . ( ). . . , . . . Floppy disk - , . . , . . . . . . - .
9. Tarbija ratsionaalse käitumise teooria kohaselt püüab tarbija maksimeerida: kogukasulikkust. 10. Eelarvejoon näitab kahe hüvise võimalikke kombinatsioone, mida tarbija saab osta antud sissetuleku ja antud hinnataseme korral. 11. Tarbija valikuteooria eeldab, et kõiki nimetatuid (tarbijad teavad hüviste eelistusjärjestust, tarbijatel on piiratud sissetulek ja tarbijate käitumine on ratsionaalne, kui nad maksimeerivad kasulikkust). 12. Oletame, et MUX / PX > MUY / PY. Nimetatud tingimuse kehtides tuleks kasulikkuse maksimeerimiseks osta: rohkem hüvist X ja vähem hüvist Y. 13. Oletame, et tarbijal on 52 € ja hüvise X hind on 8 € ning hüvise Y hind on 4 €. Tabelis on toodud andmed X ja Y koguste ja piirkasulikkuste kohta. Tarbija kasulikkus on maksimaalne kui ta ostab: 4 ühikut hüvist X ja 5 ühikut hüvist Y. 14. Ükskõiksusväli kajastab seda, et koordinaatide alguspunktist kõrgemal asuvad ÜKK-d
kauba y kogus väheneb) 2. Üldjuhul kumerad koordinaatide alguspunkti suhtes. Asenduse piirmäär MRS näitab, mitmest ühe hinnaga ühikust tuleb loobuda, et juurde saada üks ühik teist hüvist. MRS=-Y/X MRS võrdub ÜKK tõusu väärtusega , üldjuhul ... kahaneb. MRS-i saab väljendada hüviste x ja Y piirkasulikkuse kaudu. MRSxy=MUx/Muy=y/x 3. Nad ei lõiku omavahel Kaup y Kaup x Oletades et I1 ja I0 lõikusid punktis A, siis kogum A kuuluks mõlemale kõverale. Kogumi A tarbimine annaks teatud kogukasumi. Kuna ta asub mõlemal kõveral siis I1 ja I 0 peaksid andma ühesuguse kogukasu. Samaaegselt kogum B sisaldab mõlemat kaupa rohkem kui kogum C. Tarbija eelistab suuremat kogust väiksemale , peab B andma suurema kogukasu kui C .
1. Kasulikkust maksimeeriv tarbija valib alati sellise tarbimiskomplekti, mille korral kulutatakse ära planeeritud tarbimiseelarve nii, et piirkasulikkuste ja hindade suhted oleksid võrdsed. a) Õige b) Vale 2. Majapidamisteoorias eeldame, et ratsionaalselt käituv tarbija oskab täpselt hinnata tarbimisest saadavat kogukasulikkust. a) Õige b) Vale 3. Kui kaup X on kallim kui kaup Y on järelikult kauba X piirkasulikkus suurem kui kaubal Y. a) Õige b) Vale 4. Kui MUx/Px=5 ja MUy/Py=3, siis antud sissetuleku ja hindade juures peaks tarbija suurendama kauba X tarbimist ja vähendama kauba Y tarbimist. a) Õige b) Vale 5. Käsu- või plaanimajanduses ei lähtu tarbija kasulikkust maksimeerides piirkasulikkusest. a) Õige b) Vale 6. Tüüpiline tarbija teeb oma valikuid olukorras, kus kogukasulikkus on kahanev. a) Õige b) Vale 7. Käsu- või plaanimajanduses ei ole tarbija eesmärk kasulikkuse maksimeerimine. a) Õige b) Vale 8
koordinaatide alguspunkti suhtes c. EJ on negatiivse tõusuga ja kumer koordinaatide alguspunkti suhtes; ÜKK on negatiivse tõusuga lineaarne sirge d. EJ on positiivse tõusuga lineaarne sirge; ÜKK on negatiivse tõusuga ja nõgus koordinaatide alguspunkti suhtes Küsimus 18 Küsimuse tekst EJ tõusu absoluutväärtus on (vaata joonis) Vali üks: a. Pd/Pc b. ½ c. MUc / MUd d. Pc /Pd Küsimus 19 Küsimuse tekst Oletame, et MUX / PX > MUY / PY. Nimetatud tingimuse kehtides tuleks kasulikkuse maksimeerimiseks osta: Vali üks: a. rohkem hüvist Y ja vähem hüvist X b. rohkem hüvist X ja vähem hüvist Y c. rohkem hüvist Y, kui Y hind tõuseb d. vähem hüvist X, kui hüvise X hind tõuseb Küsimus 20 Küsimuse tekst Punkti K jaoks kehtib järgmine tingimus (vaata joonist) Vali üks: a. kõik tingimused on kehtivad b. MUx = MUy c. MRS= Px/ Py d. MRS = Py/Px Küsimus 21 Küsimuse tekst
M=8 - kogu raha Px= 1 Py=1 Px Qx + P y Q y =M => 1*Qx + 1* Qy = 8 Tabel iseloomustab piirkasulikkust mida tarbija saab kaupade X ja Y tarbimisest. Kauba X ja Y hind on 1. Kuidas peaks need 8 eurot kulutama et kogukasulik oleks maksimaalne? Q 1. 2. 3. 4. 5. 6. 7. 8. Kok ku MUx 11 10 9 8 7 6 5 4 60 MUy 19 17 15 13 12 10 8 6 100 Kasulikkuse maksimeerimine Kasulikkuse maksimeerimisele seab piirid majapidamise sissetulek ning kaupade ja teenuste hinnad [(Kauba x hind) x (kauba x kogus)] + [(kauba y hind) x kauba y kogus)] = tarbimiselarve Kui piirkasulikkus ühe euro kohta on võrdne kõigi kaupade ja teenuste
siis kauba Y kogus väheneb). 2. Üldjuhul kumerad koordinaatide alguspunkti suhtes. Asenduse piirmäär (marginal rate of substitution) MRS näitab, mitmest ühe hüvise ühikust tuleb loobuda, et juurde saada üks ühik teist hüvist. Matemaatiline väljendus: MRS xy= - y muut /x muut MRS võrdub ÜKK tõusu väärtusega, üldjuhul kahanev. MRS-i saab väljendada hüviste x ja y piirkasulikkuste kaudu: MRSxy = MUx / MUy = - y muut / x muut. - y MRS xy= x Asendamise piirväär: Alguses on kaubavahetuses suhe 1:2, kui seda kaupa on rohkem, siis nt 1:5 ning lõpus 1:20, kuna esialgset kaupa on juba väga väheks jäänud. Ükskõiksuskõvera graafikud ei saa omavahel lõikuda, ühel graafikul olev kasu on igas punktis võrdne. (Kogukasum vms). Ebaharilikud ÜKKd: Asenduskaubad, täiendkaubad ja/või halvad kaubad. Asenduskaubad lineaarne joon, y teljest ühest punkist x telge
B=B+C 1,5 aadressiga arvuti kk + I operandi pikk aadress + resultaadi lühike aadress (registriaadress) 1 aadressiga arvuti kk + I operandi aadress Ac akumulaatorregister. 1 operand asub mälus, teine operand ning resultaat samal akumulaatorregistri aadressil 3. Andmeedastuse juhtimine(bus arbitation): süsteemid katkestustega ja ilma, prioriteedid. Passiivne andmevahetus I/O seadmete prioriteetide probleem lahendatakse korrapäraselt mux-'de kaudu. Seadme käest loetakse olekusõna ning järjestatakse andmevahetuseks ... polling. Staatiline vs dünaamiline prioriteetide jaotamine Katkestustega süsteem katkestus = pöördumine alamprogrammi poole CPU lõpetab poolelioleva käsu, PC (process count) & PSW (process status word) pinumällu. PC-sse AP I käsk. Polling + Interrupt programne katkestuste lahendamine Daisy chain prioriteedid paika pandud riistvaraliselt (jäigalt) füüsilise asetusega
Odav, laiendatav, aeglane, kohmakas. Võimalik ka puhtalt riistvaraline lahendus --> sellisel juhul luuakse iseseisev trükkplaat, mis sobib ainult antud ülesande lahendamiseks. Ülesande püstitamine --> projekteerimine --> mikroskeemi valmistamine --> Application Specific Integrated Circuit. Kallis, kiire, sobib suurte andmekoguste ning ekstremaalsete rakenduskohtade jaoks. Programmeeritav loogika: Tehnoloogiad: SRAM tech StaticRAM trigerid ühendatakse mux-ga. AntiFuse tech programmeeritavad maatriksid, milles saab erinevaid programme luua, põletades programmaatoriga maatriksi sõlmedest 'fuse' ühendusi. metall-amorfne_räni-metall ühendused. EPROM tech Erasable Programmable Read Only Memory EPROM transistorid, millel npn-ühenduse paisu ning pooljuhi vahel on veel teine, nn ujuvpais, mis ei lase laengul transistorist hajuda, kuid võimaldab andmeid UV-kiirgusega kustutada.
esimesena tarbitud ühiku piirkasulikkuse ja tarbitud ühikute arvu korrutist c. viimase tarbitud ühiku piirkasulikkuse ja tarbitud ühiku arvu korrutist d. viimase tarbitud ühiku piirkasulikkuse ja kauba hinna korrutist Küsimus 18 Oletame, et MUX / PX > MUY / PY. Valmis Nimetatud tingimuse kehtides tuleks Hinne 0,00 / 1,00 kasulikkuse maksimeerimiseks osta: Märgista küsimus Vali üks: a. rohkem hüvist Y, kui Y hind tõuseb b. rohkem hüvist X ja vähem hüvist Y c. rohkem hüvist Y ja vähem hüvist X d
mistõttu on ka valemis miinusmärk. Asenduse piirmäär võrdub ÜKK tõusuga. Asenduskaubad Täiendkaubad Kui on tegemist täielikult asendavate hüvistega, Rahulolu tõusu ei toimu, kui muutub ainult ühe on ÜKK sirge ja asenduse piirmäär on hüvise kogus. konstantne. Hüviste piirkasulikkus: Kus MUX hüvise X piirkasulikkus MUY - hüvise Y piirkasulikkus MRSXY - asenduse piirmäär Eelarvejoon ÜKK ei näita, missugune hüviste kogus on optimaalne, s.o tagab maksimaalse rahulolu. Leidmaks vastust, peame teadma hüviste hindu ja tarbija kasutuses olevat rahasummat. Tarbija eealrvekitsenduse võrrand: x · px + y · py = M,
väheneb). 2. Üldjuhul kumerad koordinaatide alguspunkti suhtes. Asenduse piirmäär (marginal rate of substitution) MRS näitab, mitmest ühe hüvise ühikust tuleb loobuda, et juurde saada üks ühik teist hüvist. Matemaatiline väjendus: ·MRS xy = - y muut / x muut ·MRS võrdub ÜKK tõusu väärtusega, üldjuhul kahanev. ·MRS-i saab väljendada hüviste x ja y piirkasulikkuste kaudu : ·MRSxy = MUx / MUy = - y muut/ x muut Joonis, slide 12,13 3. Ei lõiku omavahel. Oletades, et I1 ja I0 lõikuksid punktis A , siis kogum A kuuluks mõlemale kõverale. Kogumi A tarbimine annaks teatud kogukasu. Kuna ta asub mõlemal kõveral, siis I1 ja I0 peaksid andma ühesuguse kogukasu. Samaaegselt kogum B sisaldab mõlemat kaupa rohkem kui kogum C. Tarbija eelistab suuremat kogust väiksemale, peab B andma suurema kogukasu kui C. Järelikult I1 on parem
Half- On suutelised saatma mõlemas suunas kahe node vahel, kuid ainult ühes suunas korraga. See on täiesti tavaline operatsioon kui on ainult single network seadmete vahel. Ethernet networki kutsutakse tavaliselt half-duplex'iks Full- On suuteline saatma andmeid mõlema seadme vahel vahetpidamata. Full-duplex'i kanaleid saab konstrueerida kas pair või simplex lingina või kasutada ainult ühte kanalit pidevalt saatmiseks. Full-duplex suudab ühendada kahte seadet. MULTIPLEX Mux- Annab kasutajale võimaluse valida sisendfaile ning lisaks pakkup 32 controlse, mis võimaldavad kasutajal valida faili nimesid/kanaleid.Lisaks pakub see täiendavaid seadistusseadmeid nagu Save, Load, Clear, Progress bar, Multiplex ja Exit. Demux- Annab kasutajale võimaluse valida sisendfaile ning lisaks pakkup 32 controlse, mis võimaldavad kasutajal valida faili nimesid/kanaleid.Lisaks pakub see täiendavaid seadistusseadmeid nagu Save, Load, Clear, Progress bar, Demultiplex ja Exit.
Õige vastus on: kui piirkasulikkus on positiivne ja väheneb, siis kogukasulikkus suureneb. Kauba nõudluskõver on negatiivse tõusuga, kuna : Vali üks: a. piirkasulikkus väheneb, kui tarbitud ühikute arv kasvab b. kogukasulikkus muutub väiksemaks kui piirkasulikkus, kui tarbitud ühikute arv kasvab c. kauba hind tõuseb, kui tarbitud ühikute arv kasvab d. kõik variandid on õiged Tagasiside Õige vastus on: piirkasulikkus väheneb, kui tarbitud ühikute arv kasvab. Oletame, et MUX / PX > MUY / PY. Nimetatud tingimuse kehtides tuleks kasulikkuse maksimeerimiseks, selleks , et võrratuse mõlema poolte väärtused läheneksid: Vali üks: a. rohkem hüvist Y ja vähem hüvist X b. rohkem hüvist X ja vähem hüvist Y c. rohkem hüvist Y, kui Y hind tõuseb d. vähem hüvist X, kui hüvise X hind tõuseb Tagasiside Õige vastus on: rohkem hüvist X ja vähem hüvist Y. Tarbija kes ostab kaht kaupa, maksimeerib oma kogukasulikkuse antud sissetuleku korral, kui:
. . dUv alj . . dUsis, d Uvalj d Us . . . . , X0 MUX : , , , , X1 , , , . X2 , . . . 2
sisendkood. N-järgulisel koodil on 2^n erinevat väärtust. Igale võimalikule sisendkoodi väärtusele vastab dekoodril üks väljund ja järelikult on dekoodril n sisendi korral 2^n väljundit. Kuna iga sisendkoodi korral on aktiivne ainult üks väljund, on väljundis unitaarkood (igas koodis on ainult üks 1). Palju kasutatakse madalaktiivse väljundiga dekoodreid, mille korral on aktiivne ainult üks väljund, aga selle väärtuseks on 0. Multipleksor (MUX) - Andmekommutaator, mis võimaldab edastada loogilise väärtuse 0 või 1 mitmest sisendist ühte väljundisse. Sisendi valikuks on juhtsisendid s0, s1 jne. Tavaliselt on n juhtsisendi korral 2^n andmesisendit. MUXi võib vaadelda kui lülitit, aga info liigub vaid ühes suunas (sisendist väljundisse). Sisendi väärtusega juhitakse vastava väljundi väärtust. MUX võimaldab realiseerida suvalisi kahendfunktsioone.
e. tuleb sellest, et tootjad kaupa rohkem pakuksid, kauba hinda alandada Tagasiside Õige vastus on: on pärast teatud koguse tarbimist tarbija täiendav. Küsimus 32 Oletame, et golfiklubi tõstab kursusetasu. Kui nõudlus kursustele on suhteliselt mitte hinnaelastne, siis: Vali üks: a. Tulu kursuselt väheneb b. Tulu kursuselt suureneb c. Kursuslaste arv ei muutu d. Suureneb kursuslaste arv e. Tulu ei muutu Tagasiside Õige vastus on: Tulu kursuselt suureneb. Küsimus 33 Oletame, et MUX / PX > MUY / PY. Nimetatud tingimuse kehtides tuleks kasulikkuse maksimeerimiseks, selleks , et võrratuse mõlema poolte väärtused läheneksid: Vali üks: a. rohkem hüvist Y, kui Y hind tõuseb b. rohkem hüvist Y ja vähem hüvist X c. rohkem hüvist X ja vähem hüvist Y d. vähem hüvist X, kui hüvise X hind tõuseb Tagasiside Õige vastus on: rohkem hüvist X ja vähem hüvist Y. Küsimus 34 Meie majandust iseloomustab: Vali üks: a. Energiaressursside puudumine b
1 operand asub mälus, teine operand ning resultaat samal akumulaatorregistri aadressil Käsusüsteem: andmeedastuskäsud MOV, LOAD, STORE aritmeetika-loogika käsud AND, OR, SUB, MUL siirete käsud JMP, CALL, RET pinumälu, I/O-seadmete, CPU juhtimise käsud PUSH, POP, IN, OUT, NOP Andmeedastuse juhtimine(bus arbitation): süsteemid katkestustega ja ilma, prioriteedid Passiivne andmevahetus I/O seadmete prioriteetide probleem lahendatakse korrapäraselt mux-'de kaudu. Seadme käest loetakse olekusõna ning järjestatakse andmevahetuseks ... polling. Staatiline vs dünaamiline prioriteetide jaotamine Katkestustega süsteem katkestus = pöördumine alamprogrammi poole CPU lõpetab poolelioleva käsu, PC (process count) & PSW (process status word) pinumällu. PC-sse AP I käsk. Polling + Interrupt programne katkestuste lahendamine Daisy chain prioriteedid paika pandud riistvaraliselt (jäigalt) füüsilise asetusega
Helikaardi tähtsamad koostisosad on DAC, mille abil muudetakse digitaalsed andmed analoogsignaaliks, mis seejärel saadetakse nt kõrvaklappidesse või helivõimendisse; sageli ka ADC, mis muudab sissetuleva helisignaali digitaalsignaaliks, võttes väikeste ajavahemike tagant analoog-helisignaalist hetkeväärtusi, mis lähevad digitaalsel kujul arvuti mällu, kust neid vajadusel uuesti sisse loetakse. 1. MULTIPLEKSOR, DEMULTIPLEKSOR MULTIPLEKSOR (MUX) digitaalskeemides kasutatav kommutatsioonielement. 2n andmesisendit, n kontrollsisendit ja üksainus väljund. Vastavalt juhtsignaalile kommuteeritakse multipleksori väljundisse signaal ühest infosisendist. Järelikult kahe juhsisendiga ehk kahebitise koodiga saab kommuteerida 4 sisendit jne. Piisava arvu sisenditega MUXi abil saab realiseerida suvalisi loogikafunktsioone. DEMULTIPLEKSOR (DeMUX) kommutaator, millel on üks infosisend ja mitu väljundit
Mõõtmised ja mõõteinfo edastamine, töötlemine, salvestamine, esitamine jmt. Primaarne signaal on reeglina analoogsignaal, pidevatoimeline signaal, seda tuleb võimendada. Peale võimendamist saab selle muundada digisignaaliks. Seda ka tehakse. Ja kõik edasine käib digisignaalidega. Side raadiolainete vahendusel nõuab analoogelektroonikat. Salvestatud muusika, piltide jmt taasesitus nõuab ka natuke analoogelektroonikat. Toiteseadmed on ka analoogelektroonika. analoog MUX lülitab analoogsignaale, ülekanne täpne ADM analoog-digitaal-muundur pinge 101100 Võimendus signaali analoogtöötlus DAM digitaal-analoog-muundur 101100 pinge Vastuvõtja sisaldab häälestuselementi, mille abil tema häälestatakse sobivale saatejaamale 11
Kui piirkasulikkus on positiivne ja väheneb, siis kogukasulikkus suureneb.ÕIGE d. Kui piirkasulikkus väheneb, siis peab ka kogukasulikkus vähenema. Oletame, et üks tarbija tarbib 10 ühikut kaupa S ja 8 ühikut kaupa R, mille ühiku hinnad on vastavalt 2 ja 4 krooni. Kaupade viimaste ühikute piirkasulikkused on vastavalt 16 ja 24. Järelikult: Peaks ta ostma kaupa R vähem ja kaupa S rohkem(Õige, Võrreldavad piirkasulikkused MUs=16/2=8 ja MUr=24/4=6. Seega MUs > MUr) Oletame, et MUX/PX on suurem kui MUY/PY. MUX ja MUY -vastavalt hüviste X ja Y piirkasulikkused; PX ja PY -vastavalt hüviste X ja Y hinnad. Nimetatud tingimuse kehtides tuleks kasulikkuse maksimeerimiseks osta: Rohkem hüvist X ja vähem hüvist Y Tarbija ostab kaht kaupa (A ja B) sellistes koguses, et kauba A viimase ühiku piirkasulikkus (MU) on 60 kasulikkuse ühikut ja kauba B viimase ühiku MU on 30 kasulikkuse ühikut. Kauba A ühe ühiku hind on 0,60 ja kauba B ühe ühiku hind on 0,40
väärtused jaotatud järgmiselt: kui argumendid on võrdsed on väärtus 0, erinevad siis 1. Lõppväljundiks on tõene väärtus (1) vaid siis kui ÜKS sisenditest on 1, kui mõlemad sisendid on 0 ja 0 või 1 ja 1 , on vastuseks false (0). Meeldejätmiseks on lause „one or the other but not both„ multiplexor (Multiplexers) Multipleksor – on digitaalne switch, mida kutsutakse ka andmeselektoriks või mux’iks on arvuti riistvaraline seade, mis võtab vastu mitmeid sisendeid ja lubab vaid ühel toimida kui väljund. Mõned multipleksorid teostavad nii multipelxingut kui ka demultipelxingut, mis on vastand tegevus multipleksorile., sisaldades endas ühte sisendit ja mitut väljundit. Täidab kommutaatori ülesannet.On põhimõtteliselt nagu lüliti, tegelikult sees sisendiväärtusega juhitakse väljundis olevaid transistore ,
X DON`T CARE; ükskõik, kas 0 või 1. Tabeli alusel koostame loogikaseose. Tavaliselt koostatakse loogikaseose kujul: Q = loogiliste korrutiste summa (disjunktiivne vorm, ,,1" järgi). X-d tõlgendame ,,0"! Vähem tööd! Me ei minimeeri selles kursuses, teeme triviaalse realisatsiooni. 158 Kui on tahtmine minimeerida, siis kasutame n.n. Karnaugh kaardi: 6.5. Kombinatsioonloogika tüüplülitused. 6.5.1. Multiplekser (MUX). n Omab 2 infosisendit ja n aadressisisendit. Ühendab ühe oma sisenditest väljundiga. Ühendatava sisendi järjekorranumber on määratud aadressibittide kombinatsiooniga. Oletame, et n = 2 (2 aadressisisendit). Infosisendeid on sell juhul 2n = 22 = 4
1.3.6. Aritmeetika-loogikaplokk Aritmeetika-loogikaplokk (ALU - arithmetic logic unit) on ette nähtud aritmeetika- ja loogikateheteks kahendarvudega (joonis 1.18) [1]. Kõik aritmeetikatehted sooritatakse arvude või nende täiendkoodide summeerimisega ja nihutamisega. Peamised loogikatehted on NING, VÕI, EI ja Mod2, mille täitmiseks on ALU-s vastavad loogikalülitused. Erinevate tehete selekteerimiseks on aritmeetika-loogikaplokil kommutaator MUX. Mitmebitiste operandide A = an, an-1 ... a1, a0, ja B = bn, bn-1 ... b1, b0 ning bittide MSB (most significant bit) ja CI (carry in) summeerimisel kombinatsioonsummaatoriga saadakse kahendsumma S = sn, sn-1...s1, s0 ning ülekandebitid CO (carry out) ja LSB (least significant bit). Ülekandebitt CI tähistab ülekannet kõrgemast bitist madalamasse ja CO vastupidi madalamast bitist kõrgemasse. Mitmebitise ALU madalaima ja kõrgeima
Tarbija teeb seda üldiselt ainult juhul kui mõni teine tegur (hüviste hinnad, tarbimiseelarve, eelistused ehk ÜKK-d) muutuvad. Optimaalne hüviste kogum asub eelarvejoone EJ ja kõige kõrgema kättesaadava ükskõiksuskõvera ÜKK puutepunktis. Ükskõiksuskõvera tõus määratakse asenduse puurmääraga MRSxy ning eelarvejoone tõus hinnasuhtega Px/Py, siis nimetatud kahe joone puutepunktis A on joonte tõusud võrdsed e MRSxy= Px/Py=MUx/MUy (nimetatud võrdus kehtib vaid tasakaalupunktis) MUx- hüvise X piirkasulikkus MUy- hüvise Y piirkasulikkus Px on hüvise X hind Py on hüvise Y hind Esitatud tasakaalutingimus vastab maksimeerimise teisele reeglile (Gosseni II seadus) Loeng 6: Tarbimisvalikute mõjurid Tarbija käitumist saab kirjeldada Sissetuleku-tarbimise kõvera ja hinna-tarbimise kõvera abil. Sissetuleku-tarbimise kõver näitab tarbija sissetulekute muutuste mõju tarbimisvalikutele.
Sild on suudmega (MOP) loogikaelementide kasutamine. Väljundid pannakse vahetult lülitatud tagasisidesse takkide pealt paralleelselt Rts-ga. Sagedustel, mis ple fo, TS=100%, muidu kokku ja ühise takisti R kaudu ühendatakse toiteallikaga. ,,Ning" tehe! 3) Kui pole HiZ, ega lahtist 0. Sild peab töötama tühijooksul e koormamata->elemendid Ko=1+Rts/R'-NTS-st maasse. ASK kollektorit (suuet) _ tuleb kasutada VÕI elementi, nagu MUX`i _ amplituudi sag.karak. Süsteemi väljund sisendpinge amplituudide suhte sõltuvus sagedusest f skeemis. (nurksagedusest oomega). FSK _ faasi 4. NTS-vähendab võimendustegurit, toob stabiilsust. NTS sag.karak. Süsteemi väljund ja sisendpinge suurendab Rsists=Rsis*K/Kts, vähendab Rvaljts=Rvalj*Kts/K
kauba, mis kulutatud rahaühiku kohta annab talle rohkem kasulikkust juurde (ehk mille piirkasulikkus rahaühiku kohta on suurem). Nii valides kulutab tarbija oma tarbimiseelarve erinevatele kaupadele viisil, kus viimane kulutatud rahaühik erinevatele kaupadele annab ühte moodi kasulikkust juurde. Kui see nii ei oleks, siis saaks raha erinevate kaupade vahel ümber jagades ju kogukasulikkust suurendada. Seega väljendub tarbija kasulikkuse maksimeerimise tingimus järgnevalt: Kus (MUx;MUy) on vastavalt kaupade x ja y piirkasulikkused. Oma parimat valikut tehes kulutab tarbija ära kogu oma planeeritud tarbimiseelarve ja valib tarbimiskomplekti, kus erinevate kaupade piirkasulikkuste ja hindade suhted on võrdsed. b) Kuidas kujuneb majapidamiste nõudluste põhjal turunõudlus? Iga tarbija (ehk siis korrektsemalt väljendudes majapidamine) teeb oma eelarve raames tarbimisotsuseid, mis maksimeerivad tema kogukasulikkuse
Kõige parem samakasulikkuskõver 3. Raha jääb üle Ühe joonise peal piirkasulikkus ja kogukasulikkus. Küllastuspunkt üksi homo oeconimicus sealt enam edasi ei tarbi. V Q MU Grosseni seadused 1. Iga järgmise tüki kasulikkus on väiksem ehk piirkasulikkus on alanev. 2. Kogukasulikkum on piirkasulikkuste summa. Tarbija maksimeerib seda suhet. MU1 / p1 = MU2 / p2 = MUx / px Viimasel valitaval isikul on see suhe võrdne. E = Q (%) / P (%) Elastsus on näitaja, mis iseloomustab tarbija reaktsiooni tugevust hinnamuutusele. Sissetuleku tarbimiskõver (see oleks sirge, kui E=1; hinna tõustes nõudlus ei muutu) q2 sissetuleku-tarbimiskõver q1 FIRMATEOORIA 30.09.2013
6. Kasulikkuse maksimeerimiseks peab tarbija jaotama oma rahalisi vahendeid nii, et a) kõikide hüviste nõudluse elastsuskoefitsient oleks võrdne; b) piirkasulikkus, mis saadakse viimase rahaühiku kasutamisest, on iga hüvise puhul ühesuurune; c) kogukasulikkus, jagatuna tarbitavate hüviste hulgaga, on võrdne piirkasulikkusega; d) iga hüvise viimase tarbitava ühiku piirkasulikkused oleksid võrdsed. 7. Oletame, et MUX / PX > MUY/ PY Nimetatud tingimuse kehtides tuleks kasulikkuse maksimeerimiseks osta: a) vähem hüvist X, kui hüvise X hind tõuseb; b) rohkem hüvist Y, kui Y hind tõuseb; c) rohkem hüvist Y ja vähem hüvist X; d) rohkem hüvist X ja vähem hüvist Y. Mida tuleks rohkem osta, selleks , et võrratuse mõlema poolte väärtused läheneksid? 8. Kauba nõudluskõver on negatiivse tõusuga, kuna : a) kogukasulikkus muutub väiksemaks kui piirkasulikkus (MU>0), kui tarbitud ühikute arv
vahetult kokku, aga Hiz juhtimine peab garanteerima, et vaid üks loogikaelement töötab. 2)Loogikaelementide väljund(transistor)id on lahtise kollektori või lahtise suudmega (MOP). Väljund pannakse vahetult kokku ja ühise takisti R kaudu ühendatakse toiteallikaga. Takisti R valida käsiraamatu abil, kus on valemid R min ja Rmax arvutamiseks, nende vahelt ise valida sobiv. 3)On ainuvõimalik siis, kui pole Hiz ega lahtist kollektorit või suuet. Tuleb kasutada VÕI-elementi nagu MUX-i skeemis. 4. Negatiivne tagasiside võimendil Kui tagasiside pinge ja võimendi sisendpinge liituvad vastasfaasis, siis on tegemist negatiivse tagasisidega. Negatiivse tagasiside tulemusena laieneb sagedusriba, suureneb võimendi sisendtakistus ning vähenevad mittelineaarmoonutused. Negatiivse tagasiside korral juhitakse osa väljundsignaalist tagasi inverteerivasse sisendisse. Võimendusastme võimendus sel juhul väheneb, sest signaal, mis rakendub kahe sisendi vahele muutub väiksemaks. 5
Viimase ilmumisel kustutatakse 2 esimest. Ootetsüklite lisamisega.. kui DataAccepted signaali pole tulnud, ei võeta mälu aadressi signaali address busilt ära. Grupi andmeedastus – antakse count.. arv, mitu tsüklit tuleb teha & esimene aadress.. ülejäänud data võetakse järjestikustelt aadressidelt. Andmeedastus konveierina.. uus mäluaadress pannakse aadressisiinile enne, kui eelmise andmed on kohal Mux-tud siin Pilet 9 1. Registrid. 2. Mälu organiseerimine: koostamine mitmest moodulist ja vaheldamine (Interleaving). 3. Käsuformaadid - 0, 1, 2, 3 ja 1,5 aadressiga arvutid. (p3) Registrid Register on grupp ühise juhtimisega trigereid. Minimaalselt tähendab see ühist sünkroniseerimist. Peale kahendsõna (hulk bitte) säilitamise võib olla registris võimalik teostada ka muid operatsioone (nihe,mitme infoallika valik jne), kuid
mis sunnib protsessorit muutma käskude täitmise järjekorda. Katkestamise käivitamiseks saab: käivitada programmselt ehk progreja kasutab vastavat käsku, võib käivituda exceptionina ehk nulliga jagamine vms. Katkestuse täitmine protsessor lõpetab pooleli oleva käsu, käsk salvestatakse stacki, millega saab tagasipöörduda viimase juurde. Passiivne andmevahetus . I/O seadmete prioriteetide probleem lahendatakse korrapäraselt mux-ide kaudu. Prioriteedid on määratud seadmete järjestusega ahelad. Mida lähemal on seade protsesorile seda prioriteetsem ta on. Selline riistvaraline prioriteetide määramise süsteem on jäik ja prioriteetide muutmine tähendab tülikaid riistvara muutusi. 1. Trigerid Trigerid kuuluvad järestikskeemide hulka, sest neil on mälu omadus. Väljundi väärtus sõltub peale sisendite väärtuste ka väljundi väärtusest eelnevatel hetkedel.
Analoogilised avaldised saab kirjutada ka kõigi ülejäänud segmentide kohta. 12 ALU Aritmeetika-loogikaplokk (ALU - arithmetic logic unit) on ette nähtud aritmeetika- ja loogikateheteks kahendarvudega. Kõik aritmeetikatehted sooritatakse arvude või nende täiendkoodide summeerimisega ja nihutamisega. Peamised loogikatehted on NING, VÕI, EI ja Mod2, mille täitmiseks on ALU-s vastavad loogikalülitused. Erinevate tehete selekteerimiseks on aritmeetika-loogikaplokil kommutaator MUX. Mitmebitiste operandide A = an, an-1 ... a1, a0, ja B = bn, bn-1 ... b1, b0 ning bittide MSB (most significant bit) ja CI (carry in) summeerimisel kombinatsioonsummaatoriga saadakse kahendsumma S = sn, sn-1...s1, s0 ning ülekandebitid CO (carry out) ja LSB (least significant bit). Ülekandebitt CI tähistab ülekannet kõrgemast bitist madalamasse ja CO vastupidi madalamast bitist kõrgemasse. Mitmebitise ALU madalaima ja kõrgeima biti sisendmuutujad on
annaabi.ee 
