Eksperimenti iseloomustab teatud võrdluste produtseerimine, hoides olukorra muud aspektid konstantsetena. Teisisõnu manipuleeritakse eksperimendis kontrollitud tingimuses sõltumatut muutujat et hinnata selle mõju sõltuvale muutujale. Eksperimendi eesmärk on põhjus-tagajärg seose tuvastamine
docstxt/1328031305154794.txt
kontuuridega Küsimus 8 Õige - Hinne 1,00 / 1,00 kas järgnev väide on õige või vale? Karnaugh' kaardi iga kontuur vastab mingile kindlale intervallile Vali üks: Tõene Väär Küsimus 9 Õige - Hinne 1,00 / 1,00 4-muutuja loogikafunktsiooni Karnaugh' kaardil on . . . . . . üheruudulise kontuuri ulatuses . . . . . . 4 konstantset muutujat; . . . viieruudulise kontuuri ulatuses . . . . . . pole sellise mõõduga kontuuri ! . . . kaheksaruudulise kontuuri ulatuses . . . . . . 1 konstantne muutuja; . . . kaheruudulise kontuuri ulatuses . . . . . . 3 konstantset muutujat; . . . neljaruudulise kontuuri ulatuses . . . . . . 2 konstantset muutujat; Küsimus 10 Õige - Hinne 1,00 / 1,00 vali õige:
Võrdeline seos Kui kaks positiivset suurust sõltuvad teineteisest nii, et ühe suuruse suurenemisel (või vähenemisel) mingi arv korda suureneb (või väheneb) ka teine suurus sama arv korda, siis need suurused on võrdelised. Võrdeliste suuruste vahelist sõltuvust nimetatakse võrdeliseks seoseks. Kaks muutujat on võrdelises seoses, kui nende vastavate väärtuste jagatis on jääv. Näited. 1. Lähed kahe sõbraga poodi, kus igaüks ostab erineva koguse komme, mille ühe kilo hind on 56 krooni. Kui igaüks jagab makstud raha - summa (kr) ostetud kommide kaaluga (kg), saate kõik tulemuseks ühe kilogrammi kommide hinna 56 kr. Kommide kaal ja makstud raha hulk on võrdelises seoses. 2. Teepikkus s (km) ja sõidu aeg t (h) on ühtlase liikumise puhul võrdelises seoses, sest
nad pole kõikidel inimestel sama väärtusega (nagu kaal) või pole samal inimesel kogu aeg sama väärtusega (nagu vanus). Muutuja vastandiks on konstandid, mis on kõikide inimeste või ühiskondade jaoks kogu aeg sama väärtusega (nagu Maa gravitatsioon) ja mida pole seega sotsioloogilise uurimuse käigus mõtet mõõta. Muutujate tüübid: 1) sõltumatu muutuja (independent variable) muutuja mis uurija hüpoteesi järgi mõjutab mingit teist uuritavat muutujat, aga pole ise ühegi uuritava muutuja poolt mõjutatud; 2) sõltuv muutuja (dependent variable) muutuja mis on uurija hüpoteesi järgi mingi teise uuritava muutuja poolt mõjutatud, aga ise ühtegi teist uuritavat muutujat ei mõjuta. SÕLTUMATU MUUTUJA SÕLTUV MUUTUJA 1
Samaselt tõene lause on teisisõnu tautoloogia. Milline lause on samaselt väär? Mis on vastuolu? Samaselt väär on lause, kui ta omandab tõeväärtuse 0 koostislausete mistahes väärtuskombinatsiooni korral. Samaselt väär lause on teisisõnu vastuolu. Millega asendatav on samaselt tõene lause ja samaselt väär lause? Samaselt tõene asendada konstandiga 1 ja samaselt väär konstandiga 0. Mis on predikaat? Predikaat on lause, mis sisaldab ühte või enamat muutujat. Millal predikaat omandab tõeväärtuse? Predikaat omandab tõeväärtuse, kui predikaadi muutujad asendada mingite konkreetsete väärtustega lubatud väärtustehulgast. Kuidas predikaate ja predikaatmuutujaid tavaliselt tähistatakse? Predikaate tähistatakse suure tähega ja temas sisaldavaid muutujaid ehk predikaatmuutujaid väiketähtedega. Milline predikaat on ühekohaline? Milline on kahekohaline?
2) „Iga roju oma koju“- üksikuid liikmeid võib viia ühelt võrdusmärgi poolt teisele, selle liikme ees olev märk muutub. 3) sarnased liikemd koondada. 4) korrutada või jagada võrrandi mõlemad pooled nullist erineva arvuga Kahe tundmatuga võrrandi normaalkuju on: esimesel kohal tähestikus eespool oleva tähega liige, teisel kohal tähestikus tagapool oleva tähega liige ja paremal pool võrdusmärki vabaliige. Muutuja avaldamine: 1) avaldatavat muutujat sisaldav liige või liikmed vasakule poole ja kõik ülejäänud paremale poole võrdusmärki. 2) Koonda, kui saab või tegurda. 3) Jagada avaldatava muutuja kordajaga Graafiline võte: 1)Võtan esimese võrrandi ja avaldan muutuja y. 2) Teen tabeli graafiku joonestamiseks 3) Võtan teise muutuja ja avaldan muutuja y ja teen tabeli. 4) joonistan sirged ühele ja samale koordinaatteljestikule nii, et tekib lõikepunkt,kui võimalik.
Kuna graafikujoonise peal on koonuse kõrguseks 4 ühikut ja raadiukseks 1, r 2h 12 4 4 siis, lähtudes koonuse ruumala valemist: Vkoonus = = = 3 3 3 · Näide KERA moodustumisest: 1) Kuna ringjoone valem on y 2 + x 2 = r 2 , siis avaldame sealt y: y = r 2 - x 2 2) Jätame valemisse sisse r, seda tuleb käsitleda kui arvu mitte muutujat. Graafikul: Antud graafikul on raadiuseks 2 ühikut (x-teljel -2 ja 2, aga valemis järelikult r ja r) 3) Moodustame ruumala valemi: r ( ) r r 2 x3 ( ) 2 V = r 2 - x2 dx = r - x dx =
Klassid, täielikud süsteemid, baasid Mis on jääkfunktsioon? Millest oleneb jääkfunktsioonid muutujate arv? Jääkfunktsioon on funktsioon, kus avaldises on osad tema muutujad asendatud konstantidega 0 või 1.Muutujate arv oleneb sellest, kui mitu muutujat on asendatud konstantidega. Mis on shannoni arendus? Millised liigid on olemas? Shannoni arendus on loogikaavaldise üks erikuju. On olemas 2 liiki, disjunktiivne arendus ja konjuktiivne arendus. Milline loogikaavaldis on täieliku shannoni arenduse tulemuseks? Alles ei jää mitte ühtegi muutujat xi, ehk jääkfunksioon väärtustub konstandiks 0 või 1. Millistesse klassidesse loogikafunktsioonid liigituvad? Kuidas igat klassi tähistatakse?
480 tundi, tunnitasuga 110 raha, raamatupidamist tuleb õpetada vähemalt 60 tundi tunnitasuga 100 raha ning suhtlemisoskust vähemalt 20 tundi, tunnitasuga 150 raha. Ärijuhtide õppemaks on 1930 raha ning finatsjuhtide õppemaks on 1740 raha semestris. Kui palju peaks vastu võtma gruppe, et jääktulu oleks neil tingimustel maksimaalne? Mis on muutujad? Vali üks: a. erinevate loengute arv, st 4 muutujat b. üliõpilaste arv ehk 1 muutuja c. Ärijuhtide ja finantsjuhtide gruppide arv, 2 muutujat Tagasiside Õige vastus on: Ärijuhtide ja finantsjuhtide gruppide arv, 2 muutujat . Küsimus 4 Õige 1,00 punkti 1,00-st Küsimuse tekst Firma "Punane Päike" 40 juubeli puhul otsustas juhatus panna müügile kingituspakid, mis maksavad täpselt 40 krooni. Kingituspakid saab teha järgmistest esemetest:
Prioriteedijärjestus loogikatehetele on inversioon, konjunktsioon, disjunktsioon, implikatsioon, ekvivalents. Lause on samaselt tõene, kui lause omab tõeväärtust 1 ükskõik milliste väärtuskombinatsioonide korral. Tautoloogia. Lause on samasselt väär, kui lause omab tõeväärtust 0 ükskõik milliste väärtuskombinatisoonide korral. Vastuolu. Predikaat on lause, mis sisaldab ühte või enamat muutujat. Predikaat omab tõeväärtuse, kui muutujale omistada tõeväärtus. Predikaati tähistatakse suure tähega ja muutujat väiksega. Ühekohaline predikaat omab ühte muutujat, kahekohaline kahte muutujat. Ühekohalist predikaati nimetatakse omaduseks. Predikaadi määramispiirkond näitab võimalikke muutujale omistatavaid väärtuste piirkonda. Predikaat on täidetav või kehtestatav, kui ekisteerib selline muutuja
y=6x x 0 6 y 6 0 5. Lahendage võrrandisüsteem : y = -15 + 3x y = 28-4x y = -15 + 3x y = 28-4x · Lahendus asendusvõttega ( asendan ühe tundmatu ühes võrrandis , teise võrrandiga ) 28 4x = -15 + 3x 28 + 15 = 4x + 3x 43 = 7x x = 6,14 ( kui üks muutuja on arvutatud , siis saadus väärtus tuleb panna ükskõik kumba võrrandisse , arvutamaks teist muutujat ) y = -15 + 3*6,14 y = 3,42 · Lahendus liitmisvõttega ( ära tuleb kaotada esmalt üks tundmatu , et teist saaks välja arvutada ) y = -15 + 3x * 4 y = 28-4x *3 7y = 24 y = 3,42 ( kui üks muutuja on arvutatud , siis saadus väärtus tuleb panna ükskõik kumba võrrandisse , arvutamaks teist muutujat ) 3,42 = 28 4x 4x = 3,42 28 x = 6,14 6
Kas õpilased, kes õpivad CBIM programmis eluliselt näitlikustatud materjalide abil, saavad teadmiste testis paremaid tulemusi, kui need, kes õpivad ainult teooriat? Kas õpilased, kes saavad kõrgeid tulemusi ning õpivad näitlikustatud õppematerjalidega, saavad kõrgemaid tulemusi ka SM testis? Kas SM ja CBIM tulemuste vahel on mingisugune seos? Meetodina kasutati 2 x 2 faktoranalüüsi. Kaks sõltumatut muutujat: SM tase (kõrge/madal) ning CBIM õppimine (koos/ilma) ning kaks sõltuvat muutujat: saavutatud tulemused ning motivatsiooni taju (kas tugevnes või vähenes õppimise käigus). Eksperiment viidi läbi interneti- põhises õpikeskkonnas, kus kontrollgrupil paluti teatud teemad endale selgeks teha ainult teooria abil ning eksperimentaalgrupil paluti teemad selgeks teha CBIM abil. Eksperimentaalgrupi
Nurkkiirus näitab millise nurga võrra pöördub keha ja liikumise kõveruskeskpunkti ühendav raadius ajavahemikus. ME vaatame sellist liikumist, kus keha kiiruse moodul ühtlasel ringjoonelisel liikumisel ei muutu.(ühtlane ringjooneline liikumine). Periood näitab ajavahemikku, mille jooksul läbitakse üks täisring. Sageduseks nim. Tehtavate täisringide arvu. Kiirendus ringliikumisel alati suunatud piki ringjoone muutujat. Alati raadiusega risti. Ringjooneline liikumine on ALATI kiirendusega liikumine. Ringjoonelisel liikumisel kiiruse suuna muutust iseloomustab kiirendus, kannab nimetust kesktõmbekiirendus. Alati suunatud ringjoone keskpunkti. Mida suurem on kesktõmbekiirendus, seda kiiremini kiiruse suund muutub. Mehaanika uurib kehade liikumist, paigalseisu ruumis, liikumise muutumist mõjude tagajärjel. Mehaanika jaguneb 1)Kinemaatika
suuruseks ehk muutujaks. Suurust,mille arvuline väärtus ei muutu, nimetatakse jäävaks suuruseks. Näiteks ühtlase liikumise korral on kiirus jääv suurus ja läbitud teepikkus muutuv suurus. on jääv suurus. Muutuva suuruse kõigi võimalike väärtuste hulka nimetatakse muutumispiirkonnaks. Funktsiooniks (ehk üheseks funktsiooniks) nimetatakse kujutist, mis seab suuruse x igale väärtusele tema muutumispiirkonnast vastavusse suuruse y ühe kindla väärtuse. Muutujat x nimetatakse seejuures sõltumatuks muutujaks ehk argumendiks ja muutujat y sõltuvaks muutujaks. Funktsiooni f määramispiirkonnaks nim argumendi x muutumispiirkonda. Sümbol on X. Hulka Y={f(x) || x X} nim funktsiooni f väärtuste hulgaks. Funktiooni esitusviisid: · Esitusviis tabeli kujul : Funktsiooni argumendi võimalikud väärtused esitatakse tabeli ühes reas ( veerus) ja neil vastavad funktsiooni väärtused tabeli teises reas (veerus)
Suurust, mis võib omandada erinevaid arvulisi väärtusi, nimetatakse muutuvaks suuruseks ehk muutujaks. Suurust, mille arvuline väärtus ei muutu, nimetatakse jäävaks suuruseks. Muutuva suuruse kõigi võimalike väärtuste hulka nimetatakse selle suuruse muutumispiirkonnaks. Olgu antud 2 muutuvat suurust ja . Funktsiooniks nimetatakse kujutist, mis seab suuruse igale väärtusele tema muutumispiirkonnast vastavusse suuruse ühe kindla väärtuse. Muutujat nimetatakse seejuures sõltumatuks muutujaks ehk argumendiks ja muutujat sõltuvaks muutujaks. Argumendi muutumispiirkonda nimetatakse funktsiooni määramispiirkonnaks . Hulka = ! | # nimetatakse funktsiooni ! väärtuste hulgaks. Funktsiooni esitamine: 1. Tabelina funktsiooni argumendi võimalikud väärtused esitatakse tabeli ühes reas (veerus) ja neile vastavad funktsiooni väärtused tabeli teises reas (veerus). On
Raudvara VÕRDELINE JA PÖÖRDVÕRDELINE SEOS. LINEAARFUNKTSIOON 4.1 MIS ON FUNKTSIOON? Teise väärtuse üks kindel väärtus on finktsioon. Funktsioon (y) Muutujat, mille väärtuse järgi leitakse teise muutuja vastavaid väärtusi, nimetatakse argumendiks. Argument (x) Argumendi väärtuste järgi leitud teise muutuja vastavat väärtust nimetatakse finktsiooni väärtuseks. 4.2 VÕRDELINE SEOS. Kui vastavate väärtuste (muutujate) jagatis on jääv suurus, siis kaks muutujat on seoses ehk y = ax, a on väiksem kui null (a = 0), see tähendab et muutuja y on võrdeline muutujaga x (võrdeline seos). A on antud arv ehk võrdeline tegur
Def. Reaalarvudest koosnevat hulka A nimetatakse tõkestatuks, kui leidub lõplik vahemik (a,b) nii, et A(a,b). 2. Def. Suurust, mille arvuline väärtus ei muutu, nimetatakse jäävaks suuruseks. Def. Suurust, mis võib omandada erinevaid arvulisi väärtusi, nimetatakse muutuvaks suuruseks ehk muutujaks. Def. Muutuva suuruse kõigi võimalike väärtuste hulka nimetatakse selle suuruse muutumispiirkonnaks. Def. Olgu antud kaks muutujat x ja y. Funktsiooniks nimetatakse kujutist, mis seab suuruse x igale väärtusele tema muutumispiirkonnast vastavusse suuruse y ühe kindla väärtuse. Muutujat x nimetatakse seejuures sõltumatuks muutujaks ehk argumendiks ja muutujat y sõltuvaks muutujaks. Kirjutatakse y=f(x). Argumendi x muutumispiirkonda nimetatakse funktsiooni f määramispiirkonnaks. Määramispiirkonna tähisena kasutatakse sümbolit x. Hulka Y={ f(x) || x X } nimetatakse funktsiooni f
Def. Reaalarvudest koosnevat hulka A nimetatakse tõkestatuks, kui leidub lõplik vahemik (a,b) nii, et A(a,b). 2. Def. Suurust, mille arvuline väärtus ei muutu, nimetatakse jäävaks suuruseks. Def. Suurust, mis võib omandada erinevaid arvulisi väärtusi, nimetatakse muutuvaks suuruseks ehk muutujaks. Def. Muutuva suuruse kõigi võimalike väärtuste hulka nimetatakse selle suuruse muutumispiirkonnaks. Def. Olgu antud kaks muutujat x ja y. Funktsiooniks nimetatakse kujutist, mis seab suuruse x igale väärtusele tema muutumispiirkonnast vastavusse suuruse y ühe kindla väärtuse. Muutujat x nimetatakse seejuures sõltumatuks muutujaks ehk argumendiks ja muutujat y sõltuvaks muutujaks. Kirjutatakse y=f(x). Argumendi x muutumispiirkonda nimetatakse funktsiooni f määramispiirkonnaks. Määramispiirkonna tähisena kasutatakse sümbolit x. Hulka Y={ f(x) || x X } nimetatakse funktsiooni f
saad kujundada maakonna leppemärke? Parem klõps kihinimel > kihi tunnused (properties) 3. Miks me järvedele servajoont ei määra? Määrame kaldajoone 4. Kas jõgede omadus “TELJE_TYYP” näitab hierarhiat, suurust või allklassi? Allklassi 5. Kas teede omadus “Liik” näitab hierariat, suurust või allklassi? Hierarhiat 6. Kas sul oleks vaja näidata kaardil teede laiusklasse: 1 klass - <8m laiused ja 2. klass -> 8m laiused, siis millist visuaalset muutujat sa kasutaksid? Laiust 7. Täida joonleppemärkide kujundamise tabel. 8. Millise kujundusstiili peaksid rippmenüüst valima, kas Single Symbol, Categorized või Graduated? Categorized
on moodustanud korraldamaks mõjutuste uurimiseks mõõtmisi). Katseskeem näitab, mida katse käigus tehakse. Rühm, kus esineb mingi sõltumatu muutuja variatsioon, nimetatakse katserühmadeks ja rühmi, mida katse teel ei mõjutata, kontrollrühmadeks. Eksperimendi peaeesmärgiks on kahandada kõrvaliste, kontrollimatute tegurite mõju sõltuvale muutujale ja sellega parandada uurimuse valiidsust. Kõik tegurid, mis võivad sõltumatut muutujat mõjutada, peavad olema kontrollitud. On olemas eelkatselised, näivkatselised ehk ,,ehtsad" ja tegelikud ehk kvaasi katseskeemid. (http://www.htk.tlu.ee/kasve/Projektid/materjalid/uurimismeetodid/Eksperiment) Eksperimentaalse uurimuse korral manipuleeritakse kindla kontrolli all keskkonnatingimusi, et selgitada nende mõju uurimisobjektile. Lihtsustatuna võiks eksperimenti kirjeldada kui ühe muutuja (nn. sõltumatu muutuja) varieerimist, vaadeldes samaaegselt selle mõju teisele
Operatiivne definitsioon Näiteks: Kiirus tähendab seda, millise ajaga lahendab laps ülesande Andmete kogumine peab olema süstemaatiline Muidu:valivus, isiklikud kogemused, kinnituse otsimine ehk usaldusväärsus kannatab Anektdootlikud tõendid ehk ebatüüpilised juhtumid Valim: Populatsioon Valim Tõenäosuslik või mittetõenäosuslik valim Mis võivad tulemusi mõjutada`? Ootuste vihjed Topeltpime uuring Põhjalikkus: Kirjeldav ja järeldav statistika Seotus (nt korrelatsioon, kaks muutujat omavahel seotud)või põhjuslikkuse(ühe muutuja muutmine mõjustab teist muutujat) Vaatlus meetod Enese vs teiste strukteerimata pool-stuktrureeritud struktrureeritud Loomulik vs labor Osalus vs mitteosalus Mida mõõta: intervall, kestvus, intensiivsus nt. 5-palli skaalal Eksperiment Põhjus-tagajärg seos
PÖÖRDVÕRDELINE SEOS Pöördvõrdelise seose näiteks mingit tööd tegevate tööliste arvuga ja selle töö teostamise ajaga. Kui töölisi on 2 korda vähem, venib tööaeg 2 korda pikemaks ja kui töölisi on 2 korda rohkem, siis tööaeg on lühem. Näeme, et muutuja suurenemisel teatud arvu korda teine muutuja väheneb sama arvu korda ja vastupidi. Sellisel juhul ütleme, et need suurused on pöördvõrdelises seoses... KAKS MUUTUJAT ON PÖÖRDVÕRDELISES SEOSES, KUI NENDE KORRUTIS ON MUUTUMATU ! Xy= a kus a on on mingi nullist erinev arv ehk siis a0 pöördvõrdelise seose põhikuju on y= a : x pöördvõrdelise seose graafikuks on hüperbool. Hüperbooliks nimetatakse niisugust punktihulka tasandil, kus iga punkti kaugused kahest kindlast punktist (hüperbooli fookused) annavad jääva suurusega vahe. X=0 on nn katkevuspunkt mida nimetatakse samuti hüperbooliks .
Neljanda eksperimendi puhul eeldati,et joobes meesterahvaste puhul on need ka valmis enam asuma vahekorda ilma kondomita,kui kained meesterahvad. 4. Kuidas defineerib autor operatsionaalselt muutujad? Millised need on? Mitu taset sellel (neil) on? Miks just nii?? Operatsionaalseks muutujaks oleks inimese keeldumine või omakorda nõustumine seksuaalvahekorraga, mille puhul ei kasutata kontraseptiivi 5. Kas ja kuidas sõltumatut muutujat (muutujaid) varieeritakse? (kas see on subjektipoolne muutuja või eksperimentaatori poolt varieeritav? Sõltumatu muutuja I uuringu juures oli alkoholijoobe tase, mis oli katseisiku enese poolt määratletud ehk siis subjektipoolne, kus inimene määras ise oma joobeastme. Ülejäänud eksperimentide puhul oli sõltumatuks muutujaks määratlemine purjus ja kaine oleku vahel, kus omakorda eksperimentaatori poolselt oli varieeritavaks osalejatele alkoholi andmine,
Võrrandid ja võrratused Põhiteadmised · Võrdus, võrrand, samasus; · võrrandisüsteem ja selle lahendusvõtted; · arvvõrratus, selle omadused; · võrratus, mis sisaldab muutujat, ja selle lahendamisel kasutatavad teisendused. Põhioskused · Lineaar-, ruut- ja murd- ja nendeks taanduvate võrrandite ning võrratuste lahendamine; · kahest kahe tundmatuga lineaarvõrrandist koosnevate võrrandisüsteemide ja lihtsamate ruutvõrrandisüsteemide lahendamine; · ühe tundmatuga lineaarvõrratuste süsteemide lahendamine; · tekstülesannete lahendamine võrrandi ja võrrandisüsteemi abil. Valemid b
eespool toodud näitajate leidmine ja seoste analüüs Exceli regressioonanalüüsi tabeli põhjal. Vaata moodles regressiooni selgitused. 9. Mitmene regressioon. Klassikalise regressioonanalüüsi põhieeldused. Gauss-Markovi teoreemi olemus. Parim hinnang. Nihutamata hinnang. Efektiivne hinnang. MITMENE REGRESSIOON Mitmese regressioonimudeli korral uuritakse seost endogeense (sõltuva ) muutuja Y ning eksogeensete (sõltumatute) muutujate vahel · Eeldatakse, et sõltuvat muutujat Y mõjutavad mitu sõltumatut muutujat X1, X2, ..., Xn ning nende mõju sõltuvale muutujale on lineaarne. · Selline olukord on majanduslikke protsesside analüüsimisel tüüpiline, sest tegelikus elus mistahes majanduslik nähtus või protsess sõltub alati suurest hulgast teguritest i (sõltumatutest muutujatest). KLASSIKALISE REGRESSIOONIANALÜÜSI PÕHIEELDUSED 1. Regressioonimudel on korrektne, lineaarne parameetrite suhtes. 2
Võrrandid Võrrandi mõiste Võrrand on muutujaid sisaldav võrdus, milles üks või mitu muutujat loetakse tundmatuks (otsitavaks). Näited Ruutvõrrand: x2 2x 1 0 Trigonomeetriline võrrand: sin t cos 2t 1 Eksponentvõrrand x suhtes: e 2 x e 2 x 2a 1 lineaarne võrrand a suhtes: Juurvõrrand x ja y suhtes: x y x 2 2 xy Logaritmvõrrand: log u (2u u 2 ) 3 Võrrandi lahend Tundmatu (muutuja, otsitava) väärtust, mille korral võrrand osutub samasuseks, nimetatakse võrrandi lahendiks ehk juureks. Näide
muutuvaks suuruseks ehk muutujaks. Suurust, mille arvuline väärtus ei muutu, nimetatakse jäävaks suuruseks. Muutuva suuruse kõigi võimalike väärtuste hulka nimetatakse selle suuruse muutumispiirkonnaks. Funktsiooniks (ehk üheseks funktsiooniks) nimetatakse kujutist, mis seab suuruse x igale väärtusele tema muutumispiirkonnast vastavusse suuruse y ühe kindla väärtuse. Muutujat x nimetatakse seejuures sõltumatuks muutujaks ehk argumendiks ja muutujat y sõltuvaks muutujaks. Funktsiooniks (ehk üheseks funktsiooniks) nimetatakse kujutist, mis seab suuruse x igale väärtusele tema muutumispiirkonnast vastavusse suuruse y ühe kindla väärtuse. Argumendi x muutumispiirkonda nimetatakse funktsiooni f määramispiirkonnaks. Määramispiirkonna tähisena kasutame edaspidi sümbolit X
või vastuse valiku staadiumi sees, ja vaadata, mis tulemustega juhtub. Valitakse sõltumatud muutujad-, mis peaksid mõjutama töötlust kummagi staadiumi sees, näit. identifikats. tingimustes, kus on vaja identifits. kas 2, 4, 6 või 8 tähe seast, ja vastuse valik kas nimetamise teel või vastavale nupule vajutamise teel. Seega kokku 4*2=8 tingimust, mille abil me võime saada tõendusi oma eeldusele, et 2 muutujat mõjutavad erinevaid töötlusstaadiume. Küsitakse, kas RT suurenemine alternatiivide suurenedes on tingitud identifikatsiooni staadiumi või vastuse valiku staadiumi pikenemisest? Kui alternatiivide hulga kasv mõjutab mõlemat vastusreaktsiooni ühtmoodi, on nende mõju aditiivne - me saame öelda, et erinevate identifikats. alternatiivide korral RT suureneb mõlemat tüüpi vastuse korral ühepalju (graafiku tõus sama)
printf("%dt",hinded[i][j]); } printf("nn"); } for(j=0;j<5;j++) { C=0; for(i=0;i<5;i++) { printf("%dn", hinded[i][j]); C=C+hinded[i][j]; } C=C/5; printf("Keskmine%fn", C); } return 0; } Programmi seletus Programm koosneb peaprogrammist ning kahest topelttsüklist. Algfaasis kirjeldatakse massiiv ja kolm muutujat. Seejärel siseneb programm esimesse topelttsüklisse kus ta annab massiivi kõikidele liikmetele suvalise väärtuse nullist viieni. Samas tsüklis antakse C-le (grupi summa) väärtus. Järgmises tsüklis arvutatakse gruppide keskmine jagades C viiega, kontrollimaks et on ka õige grupp käsil prindib programm ennem arvutatava grupi tulemused. Pilt programmist
Suurust, mille arvuline väärtus ei muutu, nimetatakse jäävaks suuruseks. Suuruse muutumispiirkond. Muutuva suuruse kõigi võimalike väärtuste hulka nimetatakse selle suuruse muutumispiirkonnaks. Funktsiooni definitsioon. Olgu antud 2 muutuvat suurust x ja y. Funktsiooniks (ehk üheseks funktsiooniks) nimetatakse kujutist, mis seab suuruse x igale väärtusele tema muutumispiirkonnast vastavusse suuruse y ühe kindla väärtuse. Muutujat x nimetatakse seejuures sõltumatuks muutujaks ehk argumendiks ja muutujat y sõltuvaks muutujaks. Määramispiirkond ja väärtuste hulk. Funktsiooni esitamine tabelina ja analüütiliselt. Funktsiooni graafiku mõiste. Graafiku omadused. 3. Paaris- ja paaritud funktsioonid. Funktsiooni f nimetatakse paarisfunktsiooniks, kui iga x ∈ X korral kehtib võrdus f(−x) = f(x). Funktsiooni f nimetatakse paarituks funktsiooniks, kui iga x ∈ X korral
1.1 VÕRRAND. VÕRDUS. SAMASUS Kui kaks avaldist ühendatakse võrdusmärgiga, saadakse võrdus. Näiteks on võrdused 5 + 3x = 33,5; 2 3 = 6 ; (a + b)(a b) = a2 b2; 3- 1= 2. Võrdust, mis on tõene muutujate kõigi lubatavate väärtuste korral, nimetatakse samasuseks. Ka tõene arvvõrdus on samasus. Näiteks on samasused 1 + 2 = 3; (a + b)2 = a2 + 2ab + b2. Võrrandiks nimetatakse muutujaid sisaldavat võrdust, milles üks või mitu muutujat loetakse tundmatuks (otsitavaks). Võrrandi lahendamiseks nimetatakse tundmatu(te) selliseid väärtusi, mille asendamisel võrrandisse saame tõese arvvõrduse ehk samasuse. Võrrandil võib olla üks või mitu lahendit, kuid neid võib olla ka lõpmata palju või mitte ühtegi. Võrrandi lahendid moodustavad võrrandi lahendihulga. Kui võrrandil on lõpmata palju lahendeid, siis on see võrrand ühtlasi ka samasus. Näiteks võrrand
=/t=v/r(rad/s) Joonkiirus (ringjoonel liikumise kiirus) näitab, kui pika tee läbib keha mööda ringjoont ajaühikus v=l/t m/s =/t=l/tr=v/r Periood-Pöörlemise perioodiks T nimetatakse aega, mille jooksul teeb pöörlev keha ühe täispöörde ümber oma telje. =2p/T Pöörlemise sagedus (f) on ühtlaselt pöörleva keha poolt ajaühikus sooritatud pöörete arv. Ühik- 1Hz F=1/t kesktõmbe kiirendus-kiirus on suunatud piki muutujat risti raadiusega a=2r jõu õlg-jõu mõjusirge kaugus pöörlemisteljest. Jõuõlg on jõu mõjusirgega risti. Tähis-l ühik-m jõu mõju sõltub rakenduspunktist. Jõumoment-jõu ja jõu õla korrutis M=Fl ü-1N*m Impulsimoment-punktmassi pöörlemis hulk-tema impulsi ja kõverusraadiuse korrutis L=mvr=pr Impulsimomendi jäävuse seadus-kui jõumoment puudub siis impulsimoment ei muutu. Pr-p0r=Mt L=pr=mvr=mr2=const
ebausaldusvrne, anekdootlikud tendid = ebatenolised juhtumid) VALIM (ldkogumi osa, mille jrgi tehakse statistilisi jreldusi ldkogumi kohta) - populatsioon (kogum, mille kohta soovitakse jreldusi teha) - valim - tenosuslik vi mittetenosuslik valim TULEMUSI VIVAD MJUTADA - ootuste vihjed - topeltpime uuring (osaleja ja ka uurija ei tea, millisesse gruppi uuringualused kuuluvad) PHJUSLIKKUS - kirjeldav ja jreldav statistika - he muutuja muutmine mjutab teist muutujat ehk ks nhtustest (phjus) tingib teist (tagajrg) (- seotus kaks muutujat on omavahel seotud, korrelatsioon vastastikune seos, mis thistab kahe vi enama objekti seost) VAATLUS enese VS teiste - struktureerimata - pool-struktureeritud - struktureeritud loomulik VS labor osalus VS mitteosalus m`ta - intervall - kestus - intensiivsus (nt 5-palli skaalal) EKSPERIMENT - phjus-tagajrg seos - laboratoorne vi loomulik - kontrollgrupp - eksperimentaalgrup(p/id) MUUTUJAD
Nii matemaatikas kui füüsikas on olemas ka suurusi, mis igas olukorras on jaavad. Neid suurusi nimetatakse absoluutseteks konstantideks. Muutuva suuruse kõigi võimalike väärtuste hulka nimetatakse muutumispiirkonnaks. On antud 2 muutuvat suurust x ja y. Funktsiooniks (ehk üheseks funktsiooniks) nimetatakse kujutist, mis seab suuruse x igale väärtusele tema muutumispiirkonnast vastavusse suuruse y ühe kindla väärtuse. Muutujat x nimetatakse seejuures sõltumatuks muutujaks ehk argumendiks ja muutujat y sõltuvaks muutujaks. Olgu antud funktsioon f, mille argumendiks on x ja sõltuvaks muutujaks y. Muutuja y väärtust, milleks funktsioon f kujutab argumendi x, nimetatakse funktsiooni f väärtuseks kohal x ja tähistatakse sümboliga f(x). Seega võimekirjutada seose y = f(x) mis väljendab muutuja y "seotust" argumendiga x funktsiooni f kaudu.
3. Ruutkolmliikme tegurdamine. ( ax2 +bx+c = a(x-x1)(x-x2) ) 4. Rühmitamisvõte. - Avaldise teisendamine tähendab avaldise võimalikult lihtsa või meile sobiva kuju andmine. - Võrdust, mille poolteks on võrdsed avaldised nim. samasuseks. Näide: 2. Arvulise murru taandamine - Taandamine-murru lugeja ja nimetaja jagamine ühe ja sama nullist erineva avaldisega * tegurdatakse murru lugeja ja nimetaja; * taandatakse arvulised tegurid * taandatakse muutujat sisaldavad võrdsed tegurid. Näide: 3. Korrutamine ja jagamine Korrutamine- algebraliste murdude korrutis võrdub murruga, mille lugejaks on antud murdude lugejate korrutis ja nimetajaks murdude nimetajate korrutis. 1. Tegurdamine 2. Viime ühisele murrujoonele 3. Taandame lugejas ja nimetajas olevad ühesugused liikmed(taandada saab tervet sulgu) Jagamine algebraliste murdude jagamiseks korrutatakse jagatav murruga, mis on
Et prognoosida sõltumatute muutujate seost testi keele õppimiseks kuluva ajaga (normaaljaotusega, arvtunnusega minutites) sisaldab regressioonianalüüsi mudel kolme sõltumatut muutujat: õpetaja toetus (a four-point scale with the response categories ‘never’, ‘some lessons’, ‘most lessons’ and ‘every lesson’ was used), kodused õppimist toetavad vahendid ja distrsiplineeriv keskkond (A four-point scale with the response categories ‘never’, ‘some lessons’, ‘most lessons’ and ‘every lesson’ was used. This index was inverted so that low values indicate a poor disciplinary climate). Tabelis 1. on ära toodud mudeli
tervest, kurjategija süütust jne) – Oled politsei, sinu ees on 100 süütut: Mitu sa neist ülekuulamise käigus kurjategijaks tunnistad? 1%? S.t. 1% vale positiivseid 20) Mis asi on muutuja ja milliseid muutujaid on olemas? Muutuja on nähtus, mida uurija kavatseb oma uurimuses mõõta. Näiteks võib uuritavateks muutujateks olla jõutreening ja kaugushüppe tulemus. On olemas: 1) sõltumatu muutuja - muutuja, mis uurija hüpoteesi järgi mõjutab mingit teist uuritavat muutujat, aga pole ise ühegi uuritava muutuja poolt mõjutatud (jõutreening); 2) sõltuv muutuja - muutuja, mis on uurija hüpoteesi järgi mingi teise uuritava muutuja poolt mõjutatud, aga ise ühtegi teist uuritavat muutujat ei mõjuta (kaugushüppe tulemus). 3) Segavad muutujad - sekkuvad sõltumatu ja sõltuva muutuja vahekorda. Kõrvalmõjud, häired, müra. Alluvad statistilisele kontrollile. 21) Mis on nullhüpotees? Kuidas toimub selle kontrollimine?
3. Reaalarvu absoluutväärtuseks nimetatakse mittenegatiivset reaalarvu, mis rahuldab tingimusi |x| = x,kui x0 ja |x| = -x,kui x< 0. 4. Reaalarvude hulk koosneb kõikidest ratsionaal- ja irratsionaalarvudest. 5. 6. Samasuseks nimetatakse matemaatikas tõest arvvõrdust sisaldavat võrdust, mis osutub tõeseks muutuja kõigi lubatud väärtuste korral. 7. Võrrand on võrdus, mis sisaldab ühte või mitut muutujat, mida vaadeldakse tundmatute suurustena. 8. Determinant on lineaaralgebras funktsioon, mis seab igale ruutmaatriksile vastavusse skalaari, ning on üks olulisemaid matemaatilisi konstruktsioone lineaarvõrrandsüsteemi uurimisel. 9. Juurvõrrand on võrrand, milles muutuja esineb juuritavas. 10. Kui punktid A(x1; y1) ja B(x2;y2) on lõigu otspunktid, siis selle lõigu keskpunkti C(xc;yc) koordinaadid on 11. Vektor on lõik, millel on suund, siht ja pikkus. 12
siis? konsoolile oleks trükitud esimene väärtus, sest väärtus muutub alles pärast muutuja konsoolile väljastamist. --------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------- Vaatame järgmist näidet. Vaatame int-ide tehteid ja Stringide liitmist. Nagu näha, saame muutujate väärtuseks omistada teisi muutujaid või tehteid nendega. Samuti pöörakem tähelepanu reale cba=cba+abc. Me näeme, et saame, kasutada muutujat ennast väärtuse muutmisel. AGA!: Tasub meeles pidada, et int, String ja boolean pole ainsad muutujate tüübid. Neid on veel, näiteks char, mis on ainult ühe tähe deklareerimiseks. PS! Tähe deklareerimisel kasutatakse ülakomasid, nt char a = 'b'! DEKLARATSIOON 2: Jagame muutujad kahte gruppi: Ühed on funktsiooniSISESED ja teised funktsiooniVÄLISED. Funktsioonideni jõuame natukene hiljem, ent teadmiseks: public static void main(String args[]){ //kood
(sest peadiagonaali elementide osakaal kõigi elementide hulgas väheneb kiiresti maatriksi mõõtmete suurenedes). Näites oletame, et eksisteerib kaks varjatud tegurit (faktorit), mida mõõdetud suurused siis esitavad. x1 , x 2 ja x3 väljendavad faktorit ,,tervis", x 4 ja x5 aga faktorit ,,majanduslikkus". Faktoreid vaadeldakse seega kui muutujate kimpe. Faktoriteks ühendamine kaotab infot, sest faktorid kirjeldavad koguhajuvusest väiksemat osa kui esialgsed viis muutujat. Kirjeldatud hajuvuse mahtu nimetatakse kommunaliteediks. Kui eesmärgiks on kommunaliteetide taseme hoidmine, on küsimus faktorite arvu määramises. Võimalikult vähese arvu faktoritega püütakse võimalikult palju infot säilitada. Kommunaliteetide algväärtuse määramine ja faktorite arvu määramine on tihedalt seotud, kasutatakse kaht faktorite eraldamise meetodit: - peakomponentide meetod: muutuja koguhajuvus on faktoritega täielikult määratud, jääkhajuvust ei
väärtuste hulk arctan(tanx)=x ja tan(arctany)=y sellist suuruse x väärtust, millest alates kõik järgmised Funktsioon (x) on lõpmatult kahanev ehk lõpmatult väikepiirprotsessis Muutujat x nim sõltumatuks muutujaks ehk argumendiks. y=cotx pööramisel ahendatakse X(0;) Y=R muutuva suuruse väärtused kuuluvad poollõiku xa, kui lim () 0 Muutujat y nim sõltuvaks muutujaks. Pöördfunktsioon x=arccoty (a-,a] x-
vajalikku programmiosa. Protseduuri kasutamine toimub omaette lausega, mis siis nagu laiendaks keele lausete hulka. Funktsioon on mõnevõrra spetsiifilisem alamprogramm. Olles oma struktuurilt sarnane protseduuriga, on tema ülesandeks mingisuguse väärtuse väljaarvutamine. Globaalse muutuja tegevuspiirkond ulatub alates tema deklareerimise kohast üle kogu ülejäänud programmi. See tähendab, et kõik sellesse piirkonda jäävad alamprogrammid ja põhiprogramm saavad seda muutujat kasutada. Lokaalse muutuja tegevuspiirkonnaks on see alamprogramm, milles ta on deklareeritud. Seda muutujat saab kasutada ainult selle alamprogrammi sees ning teiste alamprogrammide ja põhiprogrammi jaoks seda muutujat ei eksisteeri. Programmeerimiskeele translaatoriga käivad harilikult kaasas alamprogrammide teegid, milles sisalduvaid protseduure ja funktsioone nimetatakse standardprotseduurideks ja -funktsioonideks. Programmide vormistamine. 1
neist esimene iga x (-/2, /2 ) ja kolmas iga x (0, ) korral. Arkusfunktsioonide määramispiirkonnad ja väärtuste hulgad on järgmised: y = arcsin x : X = [-1, 1], Y = [-/2,/2] , y = arccos x : X = [-1, 1], Y = [0, ] , y = arctan x : X = R, Y = (-/2,/2) , y = arccot x : X = R, Y = (0, ) . Ilmutatud funktsioon funktsiooni y=f(x) ilmutatud kujuks on võrrand, mille vasakul pool on y ja paremal pool avaldus, mis võib sisaldada muutujat x, kuid mitte muutujat y. Ilmutamata funktsioon Funktsiooni y=f(x) ilmutamata kujuks on võrrand, mis sisaldab x ja y läbisegi, st võrrand F(x,y)=0, kus F on mingi x ja y sisaldav avaldis. Parameetriliselt antud joone mõiste Olgu lõigul [T1, T2] antud kaks funktsiooni x = (t) ja y = (t). Kirjutame need funktsioonid üles süsteemina { x = (t) y = (t) , t [T1, T2] . Süsteem määrab iga t [T1, T2] korral ühe kindla arvupaari ehk tasandi punkti ristkoordinaatidega (x, y) = ((t), (t))
Küsimus Vastus Allikas 1.1 Mis on psüühika? Mis seda Psüühika on inimese või muu PG lk 12. uurib? organismi võime reageerida ümbritsevale keskkonnale. Psüühikat uurib psühholoogia. 1.2 Nimeta ja kirjelda 1. Teadvusele kättesaamatud PG lk 13-14 teadvustamata protsesside tüüpe. protsessid. Nt. Sügavustaju kuidas Too iga protsessi tüübi kohta me teadvustame sügavust või PA lk 11-13 OMA näide. kaugust. Või nt kui vaatame siiruviirulist kujutist (vaatame kujutise ühte punkti), siis tekib tunne, et kujutis liigub, kuid kui silmi veidi liigutada, ...
Funktsioon Funktsiooni definitsioon Olgu X mingi reaalarvude hulk. Kui muutuja x igale väärtusele hulgas X vastab muutuja y üks kindel väärtus, siis öeldakse, et y on muutuja x funktsioon. Asjaolu, et üks muutuja on teise funktsioon, tähistatakse y = f (x), y = y (x), y = (x) jne. Muutujat x nimetatakse seejuures sõltumatuks muutujaks e. argumendiks. Muutujat y, mille väärtused leitakse vastavalt sõltumatu muutuja väärtustele, nimetatakse sõltuvaks muutujaks. Argumendi x väärtuste hulka, mille puhul saab määrata funktsiooni y väärtusi vastavalt eeskirjale f (x), nimetatakse funktsiooni määramispiirkonnaks. Määramispiirkonnale vastavat funktsiooni väärtuste hulka nim. funktsiooni muutumispiirkonnaks. 2 Funktsiooni esitusviise Funktsiooni esitus tabelina x x1 x2 ....... xn
2. tajutav subjekt – esmamulje. Esmasuse ja hiljutise efekt – millal inimese kohta infot saadakse – kas varem(esm) või hiljem(hiljut). Esmasuse efekt = esmamulje on määrav ja jääb kestma. Esmalt ilmnenud asjade suurem mõju kujunenud muljele. [Asch 1964] Kuidas kujuneb? 1. In füs välimus 2. Mitteverbaalne kommunikatsioon 3. Tuttavlikkus 4. Keskkond – contrast e kuivõrd ta eristub keskkonnast. 3. Kontekst Kolm muutujat seoses adekvaatse sotsiaalse tajuga 1. kontekst 2. eneseusaldus (adekvaatne enesehinnang) 3. teised muutujad (kõrge intel – tajuvad adekvaatsemana, madal intell; empaatilisemad in tajuvad adekvaatsemana; juhtimisstiili puhul demokraatlik – tajuvad adekvaatsemalt kui autoritaarse juht.stiiliga inimesed) Suhtlemisoskust saab parandada isikutaju tüüpvigade vähendamise ja kompenseerimise teel. Meie võimuses on: *t teadvustada ja teadlikult teostada
Seega 73% kaheksast on 0,73 * 8 = 5,84 Terviku leidmiseks protsendi järgi on mitu meetodit: 1) Leida 1% tervikust ja korrutada see sajaga 2) Jagada protsendile vastav osa kümnendmurruks teisendatud protsendiga Nt, kui on teada et 7% on 21m siis terviku leidmiseks leiame kõigepealt 1% väärtuse. Selleks 21/7 = 3 ja seega 1 % = 3 Nüüd korrutame kolme sajaga 3*100 ja saame terviku. Võrdeliseks seoseks nimetatakse muutujate võrdelisust. Muutujat y nimetatakse võrdeliseks muutuja x, kui nende muutujate kõikide väärtuste korral kehtib seos y = a*x Võrdeline seos peab läbima 0 punkti. Geogebra : y=3x Pöördvõrdelises seoses on muutujate x ja y vaheline seos, kus ühe suutuse kasvades väheneb teise suurus. Selle valem on y=a/x Geogebra = y=3/x Lineaarseks seoseks nimetatakse muutujate x ja y vahelist seost, kui y = a *x + b Geogebra : y=3-x
SISEND-VÄLJUNDPARAMEETER võib töö alguses omada väärtust, kuid võib olla ka väärtustamata. Tema põhiliseks ülesandeks on hoida töö lõpetamise korral tagastatavat väärtust. 2) TEGELIK PARAMEETER on kasutusel alamprogrammi väljakutsumisel. See peab täpselt vastama formaalse parameetri asukohale parameetrite reas ja tüübile. Sisendparameetrite korral ei pea tegelikuks parameetriks olema mitte muutuja vaid avaldis, sisend-väljundparameeter nõuab tegelikuks parameetriks muutujat. Nime kokkulangemisel ei ole mitte mingisugust tähtsust. 2. Operatsioonisüsteem - on arvuti süsteemitarkvara, mille ülesandeks on riistvaraga suhtlemine ning arvutiressursside jagamine programmide vahel (ressursijaotus). Operatsioonisüsteem on vahekihiks kasutaja ja riistvara vahel. Selle eesmärkideks on kasutaja programmide täitmine ja ülesannete lahendamise lihtsustamine. Ka teeb opsüsteem
märk vastupidiseks.
Näiteks: Kui 3<7, siis 7>3.
Võrratuse liikmeid võib viia ühelt võrratuse poolelt
teisele, muutes üleviidava liikme märki.
Näiteks: Kui 8>3, siis 8-3>0.
Võrratuse mõlemaid pooli võib korrutada (jagada)
nullist erineva arvuga. Negatiivse arvuga jagades
võrratuse märk muutub! Positiivse arvuga jääb
samaks.
Näiteks: Kui 5<7 |·3, siis 15<21.
Aga 5< 7 |·(-3), siis -15>-21.
Võrratuse lahend
Kui võrratus sisaldab muutujat, siis
saame rääkida võrratuse
lahendamisest.
Võrratuse neid muutuja väärtusi, mille
korral võrratus osutub tõeseks nim.
võrratuse lahendeiks ja kõiki koos
võrratuse lahendihulgaks.
Võrratuse lahendid on
enamasti reaalarvude
piirkonnad.
Reaalarvude piirkondade märkimiseks
kasutatakse järgnevaid sümboleid:
Lõik axb
x[a;b]
Vahemik a
annaabi.ee 
