Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

I Kontrolltöö mõisted (V.Viies) informaatikas (3)

5 VÄGA HEA
Punktid

INFORMAATIKA I kontrolltöö1 mõisted
  • Alamprogrammide (funktsioonide) parameetrid , nende tüübid –
    eksisteerib kahte liiki parameetreid - formaalseid ja tegelikke
    1) FORMAALSED PARAMEETRID on kasutusel alamprogrammi deklaratsioonis. Olulised on nii parameetri nimetus, tüüp kui ka asukoht teiste parameetrite reas. Formaalseid parameetreid võib vaadelda kui muutujaid, mis eksisteerivad selle konkreetse alamprogrammi töötamise ajal. Kui tegemist on SISENDPARAMEETRIGA, siis alamprogrammi töö alguses omab see mingisugust väärtust ja seda väärtust võib (kuid ei ole ilus) töö käigus muuta. SISEND-VÄLJUNDPARAMEETER võib töö alguses omada väärtust, kuid võib olla ka väärtustamata. Tema põhiliseks ülesandeks on hoida töö lõpetamise korral tagastatavat väärtust.
    2) TEGELIK PARAMEETER on kasutusel alamprogrammi väljakutsumisel. See peab täpselt vastama formaalse parameetri asukohale parameetrite reas ja tüübile. Sisendparameetrite korral ei pea tegelikuks parameetriks olema mitte muutuja vaid avaldis , sisend-väljundparameeter nõuab tegelikuks parameetriks muutujat. Nime kokkulangemisel ei ole mitte mingisugust tähtsust.
    2. Operatsioonisüsteem - on arvuti süsteemitarkvara, mille ülesandeks on riistvaraga suhtlemine ning arvutiressursside jagamine programmide vahel (ressursijaotus). Operatsioonisüsteem on vahekihiks kasutaja ja riistvara vahel. Selle eesmärkideks on kasutaja programmide täitmine ja ülesannete lahendamise lihtsustamine. Ka teeb opsüsteem arvutisüsteemide kasutamise mugavamaks, peidab ära riistvaralised erinevused ja aitab arvuti riistvara efektiivselt kasutada.
    Operatsioonisüsteemi ülesannete hulka kuulub:
    • arvuti resursside jagamine protsesside vahel (ressursijaotus)
    • põhimälu haldamine
    • failide või mingi muu salvestussüsteemi haldamine
    • I/O alamsüsteemi haldamine
    • arvuti stabiilsuse ja turvalisuse tagamine
    • arvutivõrkude tugi

    Operatsioonisüsteemide tüübid - Operatsioonisüsteemi tähtsaim osa on tuum. Tuumi võib jagada monoliitseteks, mikrotuumadeks ja eksotuumadeks.


    Näited:

    Microsoft

    • MS-DOS
    • Microsoft Windows
    • Windows NT
    • Windows CE

    Unixi-laadsed

    Ja muud
    • Mac_OS
    • OS/2
    • Palm OS
    • ReactOS
    • Symbian
    • BeOS
    • KolibriOS

    Operatsioonisüsteemi definitsioonid (V.Viies):
    •   Operatsioonisüsteem on programmide kompleks arvuti juhtimiseks .
    •   Operatsioonisüsteem on riistvara tarkvaraline laiend.
    •   Operatsioonisüsteem on programmi või seosed programmi kompleksist, mis esineb vahendaja rollis tarbija ja arvuti vahel.
    •   Operatsioonisüsteem on tarkvara . Andmetöötlusprotsessi plaanimiseks, organiseerimiseks ja juhtimiseks.

  • Mis on "sheet"ehk tööleht on üks lehekülg Exceli arvutustabelis. Alustuseks on 3 töölehte faili kohta aga neid saab ise juurde lisada.
  • Programmi "elutee" arvutis
  • Algoritm , selle esituskindlate omadustega ülesande lahenduse eeskiri . Eeskiri, mis saab olla algoritm, eeldab püstituse täpsustusi. Juhul kui ülesande püstitaja seda pole teinud, peame kitsendused seadma ise ja neid arvestades koostama algoritmi .
    Algoritmi põhilised omadused
    • Peab omama sisend- ja väljundsuurusi, mis on omavahel seotud
    • Peab andma lahenduse lõplikus ajas
    • Peab olema ühemõtteline

  • Exceli risttabel üks andmeanalüüsil kasutatav MS Exceli vahend on Pivot Table (nn. pöördtabel või risttabel), mille abil on võimalik ühendada tabeli mitme veeru andmeid ja analüüsida suurt hulka andmeid. Tulemuse võib lasta esitada ka graafilise diagrammina.
    6. Algoritmiline keel (komponendid)mõeldud arvutist sõltumatute
    protsesside kirjeldamiseks. Selle abil esitatakse aritmeetilised arvutused algebraliste avaldistena. Selles kasutatakse spetsiaalseid lausekonstruktsioone peamiste
    algoritmiliste juhtstruktuuride (seeria, korduse ja hargnemise) esitamiseks . Võimalik on sisendi-väljundi kirjeldamine. Ning saab erinevate objektide omadusi esitada kasutades erinevaid andmetüüpe (arvud, massiivid, hulgad, kirjed, puud, graafid jne).
    (V.Viies)Neid võib klassifitseerida: Kasutusala järgi, struktuuri järgi (semantiline lähenemine). Praktiliselt jaotati 5-ks rühmaks.
      •   Teadus tehnika                 PASCAL
      •   Modelleerimiskeeled        MODULA
      •   Majndusinfo                     COBOL
      •   Nimistutöötlus                  LISP
      •   Universaalkeeled              PL/1

  • Mis on makro(MS Office) - Makro on tööriist toimingute automatiseerimiseks ja funktsionaalsuse lisamiseks vormidele , aruannetele ja juhtelementidele. Näiteks vormile nupu lisamisel seostatakse nupu sündmus Klõpsamisel makroga ja makro sisaldab käske, mille täitmist nupu igal klõpsamisel te soovite.
  • I Kontrolltöö mõisted-V Viies-informaatikas #1 I Kontrolltöö mõisted-V Viies-informaatikas #2 I Kontrolltöö mõisted-V Viies-informaatikas #3 I Kontrolltöö mõisted-V Viies-informaatikas #4
    Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
    Leheküljed ~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2008-01-09 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 95 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 3 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Agnes Õppematerjali autor

    Sarnased õppematerjalid

    Operatsioonisüsteemi koostisosad ja funktsioonid
    12
    docx

    Operatsioonisüsteemi koostisosad ja funktsioonid

    TALLINNA POLÜTEHNIKUM Meedia erialaosakond Geethe Pikkpõld Referaat OPERATSIOONISÜSTEEMI KOOSTISOSAD JA FUNKTSIOONID MULTIMEEDIA SPETSIALIST MM-17 Tallinn 2017 Sisukord TALLINNA POLÜTEHNIKUM..........................................................................................1 Sissejuhatus..........................................................................................................................3 Operatsioonisüsteem............................................................................................................4 1.Operatsioonisüsteemi komponendid.................................................................................5 1.1 Tuum ehk Kernel........................................................................................................5 1.2 Mälusuperviisor...................................................................

    Operatsioonsüsteem
    Operatsioonisüsteemide ajalugu
    18
    doc

    Operatsioonisüsteemide ajalugu

    1 - TALLINNA POLÜTEHNIKUM Täiskasvanukoolituse osakond Iti Liivik KBE-09 OPERATSIOONISÜSTEEMIDE AJALUGU Referaat Õppeaine ­ operatsioonisüsteemide alused Juhendaja: U. Krusell 21.04.2010 2 SISUKORD Contents Contents............................................................................................................................................ 2 Sissejuhatus...................................................................................................

    Operatsioonisüsteemide alused
    Operatsioonisüsteemide alused
    42
    docx

    Operatsioonisüsteemide alused

    Sisukord Sisukord............................................................................................................................................1 Operatsioonisüsteemid:.....................................................................................................................2 Operatsioonisüsteemi tüübid:............................................................................................................2 Operatsioonisüsteemide ehitus:.........................................................................................................3 WINDOWS.......................................................................................................................................3 Kasutus..............................................................................................................................................4 OS/2...................................................................................................................

    Operatsioonisüsteemid
    Operatsioonisüssteemide Referaat
    22
    doc

    Operatsioonisüssteemide Referaat

    1 s OPERATSIOONISÜSTEEMID Referaat Juhendaja: 2011 2 Sisukord Operatsioonisüsteemi põhiülesanneteks on:......................................................................................9 3 Operatsioonisüsteemid: Windows, OS/2, Linux, UNIX, Mac OS Operatsioonisüsteem (operating system) on arvuti juhtprogramm, mis määrab kuidas arvutis programme täidetakse (käivitus, juhtimine, haldamine ja järelvalve). Operatsioonisüsteem ehk opsüsteem (operating system, lühend OS) on arvuti süsteemitarkvara, mis käivitatakse arvutis alglaadimisprogrammi poolt ning mis juhib arvutisüsteemi tööd ja t

    Informaatika
    Loogika ja programmeerimine
    89
    doc

    Loogika ja programmeerimine

    ülevaate sellest, mida meie tahame juhtida ja kuidas me seda juhtimist teoks teeme ehk räägime arvutist ja programmeerimisest. Põhiliselt tuleb juttu just programmeerimisega kaasnevatest mõistetest. Need on vaja selgeks õppida selleks, et edaspidisest jutust aru saada. Praegune olukord on sarnane lugemaõppimisele, kus kõigepealt tuleb ära õppida tähed. Programmeerimises, nagu igas teiseski õppeaines, on selleks tähestikuks mõisted. Väga oluline on teha endale selgeks mõiste sõnastuse taga olev mõte - mõiste tähendus. Sellest vajadusest lähtuvalt on iga mõiste juures mitmesuguseid näiteid, kusjuures lähtun tihti erinevatest vaatenurkadest ja püüan kasutada tähenduse selgitamiseks sarnaseid olukordi igapäevasest elust. Käesoleva teema peamiseks eesmärgiks on saada selgeks MUUTUJA mõiste. PROGRAMMEERIMISE MÕISTED Algoritm

    Arvutiõpetus
    Programeerimise algkursus 2005-2006
    230
    pdf

    Programeerimise algkursus 2005-2006

    ....................................................14 Loogilised keeled....................................................................................14 Esimese teema kokkuvõte.........................................................................15 TEINE TEEMA: PÕHIMÕISTED. OMISTAMISLAUSE. .............................................16 Sissejuhatus...............................................................................................16 Programmeerimise mõisted.......................................................................16 Algoritm..................................................................................................16 Programmeerimiskeel.............................................................................17 Lause......................................................................................................18 Võtmesõna..................................................................

    Programmeerimine
    Sissejuhatus infotehnoloogiasse eksamikonspekt
    35
    pdf

    Sissejuhatus infotehnoloogiasse eksamikonspekt

    1. nädal • Eksamiks: pead teadma suuruse-numbreid ja mida nad tähendavad: bitt, bait, kilobait, megabait jne; oskad selgitada, kuidas tähti kodeeritakse, mis on algoritm ja mis programm. Ajaloost: Kreeka loogikud, induktsioon, deduktsioon, süllogismid, lausearvutus (pead mh oskama tõeväärtustabelit koostada), Pascal, Leibniz, perfokaardid, kangasteljed, Babbage, Hollerith, colossus ja saksa krüptomasinad, Turing, Shannon, Zuse, esimesed programmeeritavad arvutid. Algoritm – täpne samm-sammuline, kuid mitte tingimata formaalne juhend millegi tegemiseks. Nt toiduretsept, juhend ruutvõrrandi lahendamiseks. Programm – formaalses, üheselt mõistetavas keeles kirja pandud algoritm. Arvutid suudavad täita ainult programme. Bitt – info mõõtmise ühik, tuleb mõistest binary digit – nö kahendarv kahe võimaliku väärtusega 0 ja 1. Saab näidata kahte võimalikku olekut. Nibble - 4 bitti. Bait – arvutites kasutatav inf

    Sissejuhatus infotehnoloogiasse
    Mikroprotsessortehnika
    282
    pdf

    Mikroprotsessortehnika

    TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL ELEKTRIAJAMITE JA JÕUELEKTROONIKA INSTITUUT ROBOTITEHNIKA ÕPPETOOL MIKROPROTSESSORTEHNIKA TÕNU LEHTLA LEMBIT KULMAR Tallinn 1995 2 T Lehtla, L Kulmar. Mikroprotsessortehnika TTÜ Elektriajamite ja jõuelektroonika instituut. Tallinn, 1995. 141 lk Toimetanud Juhan Nurme Kujundanud Ann Gornischeff Autorid tänavad TTÜ arvutitehnika instituudi lektorit Toomas Konti ja sama instituudi dotsenti Vladimir Viiest raamatu käsikirjas tehtud paranduste ja täienduste eest.  T Lehtla, L Kulmar, 1995  TTÜ elektriajamite ja jõuelektroonika instituut, 1995 Kopli 82, 10412 Tallinn Tel 620 3704, 620 3700. Faks 620 3701 ISBN 9985-69-006-0 TTÜ trükikoda. Koskla 2/9, Tallinn EE0109 Tel 552 106 3 Sisukord Saateks

    Tehnikalugu




    Kommentaarid (3)

    uljana profiilipilt
    uljana: thanks a lot! väga kasulik materjal
    21:32 26-11-2008
    liisu26 profiilipilt
    liisu26: Kasulik. Aitäh:)
    20:23 15-04-2009
    sulev8 profiilipilt
    sulev8: suht ok asi
    15:18 03-01-2010



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun