Eksperimentaalpsühholoogia (1)

I LOENG

Eksperimenti iseloomustab teatud võrdluste produtseerimine, hoides olukorra muud aspektid konstantsetena. Teisisõnu manipuleeritakse eksperimendis kontrollitud tingimuses sõltumatut muutujat et hinnata selle mõju sõltuvale muutujale.

Eksperimendi eesmärk on põhjus-tagajärg seose tuvastamine.

Kvaasieksperimendid

• Justkui eksperiment aga mitte päris
• Uurija ei produtseeri vaid valib sõltumatu muutuja tasemed
• Kontrolli puudumise tõttu ei saa teha põhjuslikke järeldusi
• Oluline meetod hindamaks nende muutujate mõju, mida ei ole eetilistel ja praktilistel kaalutlustel või olemuslikult võimalik manipuleerida

Loomulikud mõjutused: loodusõnnetused, aastaaeg, muudatused õppekavas jne

Subjektipoolsed muutujad: demograafilised näitajad, individuaalsed erinevused

Uurimisküsimuste allikad

• Teaduslik teooria
• Varasemad uuringud
• Tähelepanek elust

Hüpoteesi püstitamine

• Hüpotees on võimalikult täpne ja kontrollitav ennustus muutujate vahelise seose kohta

Hüpoteesi ei ole võimalik kontrollida kui…

• Hüpotees ei sisalda mõõdetavaid muutujaid
• …

Operatsionaliseerimine

Kontseptuaalsed muutujad > mõõdetavad muutujad

Operatsionaalne definitsioon

• Huvialuse konstrukti defineerimine mõõtmiseks vajalike operatsioonide ehk tegevuste kaudud
• Võimaldab täpselt sõnastatud kontseptuaalse …

Enesekohased mõõdikud (enesearuandemeetod)

Vabad vastused

Kodeeritakse eelnevalt kokku lepitud süsteemi alusel

• Treenitud kodeerijad
• Automatiseeritud keeletöötlusprogrammid

Piiritletud vastustega – küsimused/väited/skaalad

• Ettemääratud kategooriad
• Likerti skaala
• Visuaalne analoogskaala

Emotsiooni enesekohased mõõdikud

• Kui palju nägu väljendab viha? Likerti skaalal vastus

Käitumuslikud mõõdikud

Uuringuspetsiifilised käitumised mille puhul mõõdetakse:

• Sagedust
• Kestvust
• Intensiivsust
• Viivist
• Kiirust

Emotsiooni käitumuslikud mõõdikud

• Näoväljendus
• Keahoiak
• Hääletoon
• Kontekstispetsiifilised mõõdikud nt meeldimise mõõdikute arutelu
• Ülesandespetsiifilised mõõdikud (reaktsiooniaeg kategoriseerimise ülesandes, interferents emotsionaalses Stroopi ülesandes)

Mittereaktiivsed mõõdikud

Käitumuslikud mõõdikud mis on vähe teadvustatud/raskesti kontrollitavad. Näiteks:

• Näoväljendused (kodeeritavad mikroliigutused)
• Silmaliigutused

Füsioloogilised mõõdikud

• Aju aktiivsus (EEG, PET, MRT)
• Lihaste aktiivsus
• Kardiovaskulaarne aktiivsus
• Hingamine
• Naha elektrijuhtivus
• Pupilli surus
• Hormoonide tase

Mõõdikute eelised ja puudused

Sõltumatute muutujate tüübid

• Situatsioonilised
• instruktsioonilised
• ülesandemuutujad

Põhjuslikkuse demonstreerimiseks on tarvis näidata, et…

• sõltuva ja sõltumatu muutuja vahel on seos
• muutujae vahel on ajaline järgnevus
• sekkuva muutuja mõju oleks elimineeritud

Sekkuva mõju allikad

Olukorra sekkuvaid mõjusid vähendavad kontrollitud muutujad

• sekkuvate mõjude vähendamiseks üritatakse katsetingimusi hoida kontrolli all

Ideaalis hoitakse tingimused võrdsed v.a huvialase faktori

• esinemine (katsetingimus vs kontrolltingimus)
• avaldumise määr (sõltumatu muutuja =1 vs sõltumatu muutuja =2)

Sõltumatute gruppidega katseplaan aitab hoida mõõtmisolukorda võrdsena..

… aga probleemiks võib olla individuaalsete erinevuste mõju

Mitmefaktoriline ek faktoriaalne katseplaan

• ühefaktoriline e lihtne katseplaan – manipuleeritakse ühte sõltumatut muutujat
• mitmefaktoriline e faktoriaalne kateplaan – samaaegselt manipuleeritakse mitut sõltumatut muutujat

Faktoriaalse katseplaani eesmärgid:

• mudeldada täpsemini tegelikkust
• koguda informatsiooni huvialuse nähtuse kohta
• mõista erinevate faktorite koosmõju

Faktoriaalse katseplaani märkimissüsteem

• 2x2 katseplaan – 2 sõltumatut muutujat, kummalgi 2 taset
• 2x3 katseplaan – 2 sõltumatut muutujat, millest esimesel on 2 ja teisel 3 tased
• 2x2x2 katseplaan – 3 sõltumatut muutujat, kõigil 2 taset
• 4x2x3 katseplaan – 3 muutujat, esimesel 4, teisel 2, kolmandal 3 taset
• 1 ei saa olla, sest siis see on kontrollitav muutuja

Katsetingimused faktoriaalse katseplaani korral

• Ühefaktoriline katseplaan: sõltumatu muutuja tase = tingimus
• Mitmefaktoriline ehk faktoriaalne katseplaan: sõltumatu muutuja tase ei ole tingimus. Kõikide sõltumatute muutujate tase kodeeritakse läbi teistega

Hüpotees faktoriaalse katseplaani puhul

Kvaasi sõltumatud muutujad…

• Tekivad olemuslikult sõltumatud grupid (mehed ja naised, inimesed kellel diagnoositud depressioon ja kellel ei ole)
• SÕLTUVATE GRUPPIDEGA KATSEPLAAN + KVAASI MUUTUJAD = SEGATÜÜPI KATSEPLAANBaa

Baastaseme mõõtmine…

• Alati ei saa aga hea oleks
• … olemuslikult korduvmõõtmine
• SÕLTUMATUTE GRUPPIDEGA KATSEPLAAN + BAASTASEME MÕÕTMINE = SEGATÜÜPI KATSEPLAAN

Faktoriaalse katseplaani eelised ja puudused

Katseandmete analüüs

• Seisneb sõltuvate ja sõltumatute muutujate seoste hindamises
• Sisulist hüpoteesi kontrollitakse võrdluses nullhüpoteesiga
• Sisuline hüpotees – millised seosed huvitavate muutujate vahel on
• Nullhüpotees – sõltumatu muutuja ei oma mõju sõltuvale muutujale
• Seose statistilist olulisust hinnatakse nullhüpoteesi ümber lükkamise, mitte sisulise hüpoteesi tõestamise kaudu

Esimest ja teist liiki viga

Esimest liiki viga

• 0-hüpotees on tõene
• Uurija lükkab 0-h ümber ja järeldab et kehti sisuline hüpotees
• Vale-positiivne viga

Teist liiki viga

• Sisuline hüpotees ontõene
• Uurija otsustab et kehtib 0-h
• Vale-negatiivne viga

Karjapoiss kes kutsus hunti. Esimene kord kui hüüab aga tegelikult ei ole (esimest liiki viga), kui hunt on ja keegi ei usu (teist liiki viga)

• Külarahvas on uurija, hunt on seos ja karjapoiss on andmeanalüüsi statistiline väärtus

Olulisustõenäosus ja olulisusnivoo

• Olulisustõenäosus e p-väärtus – tõenäosus teha esimest liiki viga egk saada tuvastatud erinevus keskmiste vahel juhuslikult
• Selleks et ümber lükata 0-h, peab olulisustõenäosus olema väiksem valitud olulisusnivoost
• Olulisusnivoo e a-nivoo – uurija poolt valitud piir esimest liiki vea tõenäosusele
• Tüüpilised olulisuse nivood:
•  0,05 ehk 5% esimest liiki vea tõenäosus  0,01 ehk 1% esimest liiki vea tõenäosus  0,001 ehk 0,1% esimest liiki vea tõenäosus

Dispersioonianaküüs ehk ANOVA

• Dispersioonanalüüsi üldiseks eesmärgis on hinnata kas gruppide või tunuste keskmised erinevad üksteisest statistilisel olulisel määral
• Dispersioonalnalüüs teeb seda läbi rühmade/tunnuste hajuvuse ehk dispersiooni võrdlemise
• Kahe keskmise võrdlemisel annab ANOVA samad tulemused nagu t-test (mõlemad sobivad ühefaktoriliste eksperimentide andmete analüüsimiseks tingimusel, et sõltumatul muutujal on ainult kaks taset)
• ANOVA on laiem ja rakendatav erinevate kasteplaanide puhul (mitu sõltumatut muutujat; sõltumatul muutujal rohkem kui kaks taset)

F-statistik

Vabadusastmed

Keskmiste võrdlemine

• F-statistiku p-väärtus ütleb üksnes seda mis tõenäosusega on rühmade/tingimuste keskmistes erinevus mida ei saa omistada juhuslikkusele
• Seda kas andmed toetavad sisulist hüpoteesi näitab keksmiste võrdlus

Efekti suurus

p-väärtus

• Ütleb milline on tõenäosus et muutujate vaheline seos on juhuslik
• Ei ole hea muutujate vahelise seose suuruse või kaalukuse indikaator
• Sõltub valimi suurusest

η 2 (eta ruut) ja ηp 2 (osaline eta ruut) 

• F-statistiku efektisuuruse näitajad 
• Peegeldavad proportsiooni sõltuva muutuja variatiivsusest mille „seletab“ ära sõltumatu muutuja 
• Varieeruvad vahemikus 0 kuni 1; mida suurem η 2 või ηp 2 , seda tugevam efekt 
• Ligikaudne orientiir suuruse mõtestamiseks* :
• ηp 2 : 0,01 – väike efekt; 0,06 – keskmine efekt; 0,14 – suur efekt
• η 2 : 0,02 – väike efekt; 0,13 – keskmine efekt; 0,26 – suur efekt

Faktoriaalne ANOVA – peamõjud ja koosmõjud

Sõltumatute muutujate peamõjud ehk peaefektid

• Üksiku sõltumatu muutuja mõju sõltuvale muutujale, kui teiste sõltumatute muutujate tasemed on kokku keskmistatud
• 
  

Koosmõju tõlgendamine

II LOENG – VALIIDSUS

Valiidsus

• Viitab uuringu tulemuste ja nendest tehtavate järelduste sisulisele täpsusele ja õigsusele
• Uuring võib olla vähem või rohkem valiidne, tegemist ei ole kõik või mitte midagi omadusega
• Kõrgema valiidsusega uuring võimaldab teha tõesemaid järeldusi kui madalama valiidsusega uuring

Mõõtevahendi usaldusväärsus

Reliaablus e usaldusväärsus – tulemuste korratavus, mõõtevahendi täpsus ja järjekindlus

• Kõrge reliaablusega mõõtevahend annab korduval testimisel sama või väga lähedase tulemuse
• Madala reliaablusega mõõtevahendi tulemused on varieeruvad

Reliaabluse tüübid

• Sisereliaablus
• Hindajate kooskõla
• Poolitusmeetod
• Kordustesti reliaablus
• Paralleeltesti reliaablus

Manipulatsiooni usaldusväärsus

• Eksperimentide puhul on oluline tagada ka sõltumatu muutuja manipulatsiooni korratavus
• Selleks peab manipulatsioon olema üheselt mõistetav ja järjepidev
• Korratavust aitavad tagada detailselt määratletud: instruktsioonid, katse läbiviimise protokollid ja osalejaga suhtlust juhtivad stsenaariumid

Valiidusse tüübid – statistiline valiidsus

• Statistiline valiidsus viitba sellele kui õigustatud on statistilised järeldued muutujate vaheiste seoste kohta
• Statistilist valiidsust ohustavad nii esimest kui teist tüüpi viga: leitud seos sõltumatu ja sõltuva muutuja vahel on juhuslik (1. tüüpi viga) ; ei tuvasta tegelikku seost sõltuva ja sõltumatu muutuja vahel (2. tüüpi viga)

Ohtude vähendamine

• Statistiline jõudluse/võimsuse taamine sobiva suurusega valimiga
• Sobva statistilise olulisuse nivoo valimine, nivoo adekvaatne korrigeerimine
• Andmeanalüüsi meetodi sovibus

….

Konstruktivaliidsus

Viitab sellel, kui adekvaatselt peegeldavad uuringu muutjaid huvialuseid konstrukte/kontseptuaalseid muutujaid

Konstruktivaliidsus on kõrge kui

• Sõltumatu muutuja mõõdikud mõõdavad mida nad mõõtma peaks
• Sõltumatu muutuja manipulatsioon tekitab soovitud muutuse

Sisemine valiidsus

• Viitab sellele kui õigustatud on väita et sõltumatu ja sõltuva muutuja vahel on põhjuslik seos
• Kui kindlalt on välistatud sekkuvate muutujate mõju
• Katse sisemine valiidsus on tgatud ainult siis kui eksperimentaalne kontroll välistab sekkuvate muutujate mõju

Juhuslik sekkuv mõju

• Juhuslik sekkuv mõju suurendab ’müra’ ehk juhusliku vea hulka andmetes

Juhuslikud ohud katse sisemisele valiidsusele:

• Püsivad ja seisundilased individuaalsed erinevused
• Erinevad reaktsioonid mõõtmissituatsioonile
• Eksperimentaatori käitumise varieerumine katse läbiviimise ajal

Andmeanalüüs ei tuvasta sõltumatu ja sõltuva muutuja vahelist tegelikku seost (2. tüüpi viga) – madala sisemise valiidsuse koral on võimalik et kõrvaliste tegurite juhuslik sekkuv mõju tekitas andmetesse seost varjutaval määral

Sekkuv mõju võib mõjutada ka nö mittereaktiivseid mõõdikuid

• Uurijaid huvitas EEG abil hinnatava lähenemis- ja vältimismotivatsiooni seos meeste isiksusega (seoste uuring)
• Hüpotees et ekstravertsuse sarnane isiksuseomadus seostub puhkeoleku ajal suuremale lähenemismotivatsioonile viitava EEG mustriga ei leidnud kinnitust
• Võimalike sekkuvate mõjude analüüs tuvastas et oodatav seos esines üksnes meestel kes pidasid naissoost eksperimentaatorit väga atraktiivseks

Süstemaatiline sekkuv mõju

• Sekkuv muutuja varieerub süstemaatiliselt koos katse manipulatsiooniga – tingimusi eristab lisaks sõltumatu muutuja tasemetele alati või enamasti veel üks või mitu faktorit
• Segiajamine – järeldatakse et sõltuvat muutujat mõjutab sõltumatu muutuja manipulatsioon, tegelikult mõjutab hoopis sekkuv muutuja
• Sekkuvate muutujate olemasolu ei tähenda iseenesest veel seda et sõltumatu muutja ei mõjutanud sültuvat muutujat
• Sekkuvad muutujad loovad võimaluse alternatiivseteks seletusteks

Kontrolli suurendamine – homogeensed valimid

Uuring viiakse läbi homogeense valmiga (tudengd, geneetiliselt võimalikult sarnased laborihiired)

Eelised: vähendab katsegruppide mitteekvivalentsuse ohtu

Puudused: võib vähendada uuringu välist valiidsust, ennekõike tulemuste ja järelduste üldistavas teistele populatsioonidele

Baastaseme mõõtmine

Huvialuse sõltuva muutuja baastaeme mõõtmine enne sõltumatu muutuja manipulatsiooni

Eelised: suurendab statistilist jõudlust. Väheneb juhuslikest individuaalsetest erinevustest tulenev ’müüra’ sest manipulatsiooni mõju võrreldakse inimese tasandil (enne—pärast võrdlus)

Puudused: krduvate mõõtmiste mõju (õppimine, väsimine, adapteerumine, hüpoteesi ära arvamine)

Sobitatud grupid

Sobitamine

• Enne katset kogutakse sõltuva muutujaga kaudsemalt seotud mõõdikuga infot individuaalsete erinevuste kohta
• Osalejad jagatakse skooride alusel võrdsetesse gruppidesse
• Võib olla vajalik kui: huvialased individuaalsed erinevused on valimis suured, valim on väike, sõltuvate gruppide kasutamine on vastunäidustatud

Keskjärgne ’sobitamine’

• Huvialuse individuaalse erinevuse kohta kogutakse infot pärast katset
• Pole võimalik gruppidesse jagamisel arvestada kuid saab erinevusi statistilistes analüüsides arvesse võtta

Sobitamise näide

Katsetingimuste standardiseerimine

Standardiseerimise vahendid: katse protokoll, katse stsenaarium, katse täielik/osaline automatiseerimine

2 võimalust – kas hoitakse kõik kontrolli all või varieerime seda kui suurel määral sõltumatu muutuja esinemist tekitatakse.

Sõltumatu muutuja valiidne manipuleerimine

• Manipulatsioon on valiidne kui see tekitab soovitud muutusi kontseptuaalses sõltumatus muutujas ja samal ajal ei tekita muutsi sekkuvates muutujates
• Manipulatsioon peab olema mõjus ja spetsiifiline
• Võimalusel tuleks tugineda varasematele uuringutele kus on manipulatsiooni mõju ja spetsiifilisust tõestatud

Mõjusust mõjutavad manipulatsiooni tugevus ja realistlikkus/usutavus:

• Uut katsedisaini välja töötades tasuks eetilisust silmas pidades valida esialgu võialikult äärmuslikud tingimused/tekitada võimalikult tugev manipulatsioon
• Uuritavatele olulise ja/või elulise katsematerjali kasutamine
• Paljud psühholooge huvitavad nähtused on olemuslikult psüühikale ’olulised’ (tajulised muutused, emotsioonide nöoväljendused jne)

Manipulatsiooni mõju kontrollimine

Erinevad viisid:

• Manipulatsiooni olulise aspekti määramine
• Manipulatsiooni otsene mõõtmine

Manipulatsiooni kontrolli ajastamine:

• Pärast sõltumatu muutuja mõõtmist või päris katse lõpus – väldib ülekandeefekte retrospektiivne hinnang on täpsem, manipulatsiooni mõju võib olla kulunud
• Vahetult pärast manipulatsiooni – hinnang on täpsem, vb hüpoteesi ära arvamise oht

Sekkuvate muutujate mõju kontrollimine

• Tihti on sekkuvad muutujad seotud katse läbiviimisega
• Kui sekkuva muutuja mõju ei ole võimalik välistada, tasub see muuta täiendavaks faktoriks (sekkuva muutuja muutmine sõltumatuks muutujaks)
• Selleks on oluline ristata sekkuvate muutujate tasemed süstemaatiliselt sõltumatu muutuja tasemetega (nt kõik läbiviijad viivad sõltumatute gruppidega katseplaani puhul võrdselt läbi kõiki katsetingimusi)
• Sekkuva muutuja mõju saab vajadusel kontrollküsimusega hinnata (sarnane manipulatsiooni kontrolliga

Pilootkatsed

• Mõjusa sõltumatu muutuja manipulatsiooni välja töötamine
• Sekkuvate muutujate mõju välistamine

Sobiva sõltuva muutuja mõõdiku leidmine

• Mõõdikue tõlgendamine/arusaadavus
• Kodeerimise printsiibid
• Mõõdiku reliaablus
• Lae- ja põrandaefektide välistamine

Spetsiiflised ohud sisemisele valiidsusele ja võimalikud lahendused

Sisemise valiidsuse probleemid kvaasi eksperimentide puhul

Ühe grupiga uuring

Puudub kontrollgrupp, ei ole võimalik teha järeldusi vahetusaasta mõjust

Võrdlusgrupiga uuring

Põhjuslikke järeldusi ohustab valikukalle, gruppide võrdsus ei pruugi olla tagatud

Ühe grupiga vaatlus-mõjutus-vaatlus uuring

Valikukalle ei ole probleem, põhjuslikke järeldusi ohustavad VALIMI KULUMINE, KÜPSEMINE, AJALUGU ja KORDUVA TESTIMISE MÕJU

Võrdlusgrupiga vaatlus-mõjutus-vaatlus uuring

Valikukalle, küpsemine ja korduv testimine ei ole probleem. Põhjuslikke järeldusi ohustavad VALIMI KULUMINE, AJALUGU, REGRESSIOON KESKMISE SUUNAS

Valiidsuse tüübid – väline valiidsus

• Uuringu tuleuste ja nendest tehtavate järelduste üldistatavus väljaspoole spetsiifilist mõõtmisolukorda ja valimit
• Enamasti uuringutulemused kaalukad üksnes siis kui need on üldistavad võimalikult paljudele inimestele ja olukordadele
• Eksperimentide eesmärk on seligtada välja üldised kontseptuaalsete muutujate vahelised põhjuslikud seosed. Spetsiifiliste populatsioonide ja operatsionaalsete defintitsioonide kasutamine on pelgalt vahend selle saavutamiseks
• Üldistatavuse tagab uuringute kordamine (teadusliku teadmise akumulatsiooni printsiip)

Enamus psühholoogiateadust viiakse läbi kahel populatsioonil: üliõpilased ja valged laborihiired

Üldistamine erinevatele populatsioonidele

• Kui on alust eeldada et tulemused teatud populatsioonidele ei üldistu, tuleb nendega viia läbi kordusuuringud
• Kui puuduvad empiirilised tõendid või selge teoreetiline põhjendus miks tulemused ei ole üldistavad on sobilik teatava ettevaatusega eeldada et ühel populatsioonil leitud tulemused üldistuvad teistele
• Kunagi ei ole võimalik garanteerida et tulemused on üldistavad kõikidele inimestele
• Kokkuleppeliselt tasub tõendamiskohstus neil kes väidavad et tulemused ei ole üldistavad

Üldistamine erinevatele olukordadele

Iga eksperiment viiakse läbi

• Konkreetses kohas
• Konkreetsete uurijate poolt
• Konkreetseid sõltumatute muutujate manipulatsioone
• Kontreetseid sõltuvate muutujate mõõdikuid kasutades

Uuringu unikaalsus võib tähendada et tulemused ei ole teistele operatsionaalsetele definitsioonidele, mõõtmisolukordadele ja/või elulistele olukordadele üldistavad

Taaskord on ainus viis üldkehtivuse tõnestamiseks kordusuuringute tegemine

Täieliku universaalsuse tõestamine on võimatu

Ökoloogiline valiidsus

• Mõõtmisolukorra representatiivsus päris elu suhtes

Vahel eristatakse ökoloogilise valiidsuse puhul 2 aspekti:

• Realistlikkus – kuivõrd sarnaneb mõõtmisolukord elulisele olukorrale
• Üldistatavus – kuivõrd mõõtmistulemused üldistatavad elulistele olukoradadele

Välieksperimendid

• Viiakse läbi loomulikus keskkonnas
• Ei ole nagu kvaasieksperiment sest on päris eksperiment sest manipuleerime sõltumatuid muutujaid mingis loomulikus keskkonnas

Välieksperimente iseloomustab laborieksperimentidega võrreldes enamasti kõrgem ökoloogiline valiidsus suurema realistilikkuse mõttes

Probleemiks on madal kontroll mis võib seada ohtu sisemise valiidsuse.

Otsene replikatsioon

Eksperimenti korratakse võimalikult palju aspekte samana hoides

• Kasutatakse sama katspelaani, sõltumatute muutujate manipulatsioone aj sõltuva muutuja mõõdikuid
• Jälgitakse sama katseprotokolli
• 2 katset e ole kunagi päris identsed, erinevad osalejad ja aeg, sageli ka labor ja läbiviijad

Otsene replikatsioon sõltumatus laboris on oluline tulemuste usaldusväärsuse näitaja

Üks ebaõnnestunud replikatsioon ei viita veel sellele et esialgse uuringu tulemused ei pea paika

Näo tagasisiside hüpotees

• Kui väljendame tahtmatut emotsiooni siis see mõjutab meie meeleolu
• Kordusuuring näitas et efekti suurus on 0; paljud erinevad laborid tegid

Kontseptuaalne replikatsioon

Testitakse tulemuste üldistatavust operatsionaalselt tasandilt kontseptuaalsele tasandile

• Käib kokku konstruktivaliidsusega
• Kas pilkkontaks on hea käitumuslik mõõdik – kontseptuaalne replikatsioon oleks vaadata kui palju nad üksteist puudutavad või kui lähedal istuvad

Eesmärk on saada infot selle kohta millistes spetsiifilistes tingimustes huvialuste kontseptuaalsete muutujate vaheline põhjuslik seos kehtib või ei kehti

Kontseptuaalsed muutujad jäävad korduskatses samaks, muudetakse sõltumatu ja/või sõltuva muutuja operatsionaalset definitsiooni

Kui esialgne tulemus leitakse teiste operatsionaalsete definitsioonide korral, annab see usaldusväärsust väitele, et kontseptuaalsete muutujate vahel on ka tegelikult põhjuslik seos

Konstruktiivne replikatsioon

Olemuselt esialgset eksperimenti täiendav uuring

• Testitakse otsese vüi kontseptuaalse replikatsiooni vormis sama hüpoteesi, mis originaalne eksperiment
• Lisatakse uued sõltumatud muutujad/tingimused et testda kas ja millised tegurid mõjutavad esialgse seose avaldumist

Konstruktiivse replikatsiooni põhilised eesmärgid

• Alternatiivsete seletuste välistamine (selgitada välja võimalikud sekkuvad muutujad)
• Ääretingimuste testimine (millal huvialuste kontseptuaalsete muutujate vaheline seos kehtib ja millal ei kehti)
• Moderaatorite tuvastamine

Osalejate replikatsioon

Osalejate replikatsioon – testitakse kas tulemused üldistuvad teistele populatsioonidele

• Täiskasvanud – lapsed
• Hea vaimse tervisega inimesed – spetsiifilise diagnoosiga inimesed
• Individualistlik kultuur

Kõige valiidsemad on need osalejate replikatsioonid mis seatakse üles konstruktiivse replikatsioonina

• Samas uuringus mõdeakse nii originaalset kui uut populatsioon
• Huvialune subjektipoolne muutuja muudetase täiendavaks faktoriks
• Sageli on praktilistel kaalutlustel kahe populatsiooni hõlmava valimi kasutamine keeruline

Ülevaateartiklid ja metanalüüsid

Teaduslik teadmine ei tugine kunagi üksikutele uuringutele

Hüpoteese testitakse enamasti süstemaatiliste uurimisprogrammidena, mis teostavad piiritletud aja jooksul algidee kontseptuaalseid ja konstruktiivseid replikatsioone

Valdkonna tulemusi integreerivad:

• Teoreetilised ülevaateartiklid – rohkem või vähem valikulised kirjeldused ühe valdkonna teooriast või teooriatest ja empiiriliste tööde tulemustest
• Metanalüüsid – süstemaatiline ühe valdkonna empiiriliste tööde tulemuste analüüs
• Metanalüüsi eelistes on objektiivsus ja laiahaardelisus
• Ka metanalüüsi mõjutab avaldamiskalle

Replikatsioonikriis

Mitmete rohkem ja vähem tuntud uuringute otsesed relikatsioond ei anna samu tulemusi

• Liiga väikeste alimite kasutamine
• Avaldamiskalle – statistiliselt olulis tulemusi n lihtsam avaldada > efektide ülepaisutamine

Küsitavad praktikad uuringute läbiviimise, andmete analüüsimise ja artiklite kirjutamisel:

• Analüüsidega liiga vaba ümer käimine – valikuline muutujate mõju statistiline kontrollimine, valikuline andmete analüüsist välja jätmine
• Juhuslike tulemuste tagantjärgi hüpoteesina raamistamine
• Andmekogumise peatamine kui oodatud efekt on käes
• Selektiivne andmete ja tulemuste avalikustamine

Sammud paremate praktikate suunas

• Uuringute ja analüüsiprotokollide eelregistreerimine
• Anonümiseeritud andmete ja analüüsiskriptide avalikustamine
• Nulltulemuste avaldamist soodustavad teadusajakirjad
• Uuringuplaani retsenseerimine ja plaanil põhinev publitseerimine

Testid

Sõltuvate gruppidega katseplaani põhiline eelis on – individuaalsete erinevuste sekkuva mõju vähendamine

Sõltuvate gruppidega katseplaani korral tingimuste järjekorra tasakaalustamine - …

Faktoriaalsete katseplaanide puhul viitab märgistus 3x3 sellele, et katses on – 2 sõltumatut muutujat millel on 3 taset

Peamõju ehk peaefekt on – ühe sõltumatu muutuja tasemete vaheline erinevus sõltuvas muutujas

Kui kahefaktoriaalse dispersioonanalüüsi (ANOVA) tulemustest ilmeb üks statistiliselt oluline peamõju ja sõltumatute muutujate statistiliselt oluline koosmõju tuleb …. Tõlgendada ettevaatusega ja keskenduda … täpsustamisele kasutades keskmiste võrdlust

Uurijaid huvitas grupi suuruse mõju erineva raskusastmega ülesannete lahendamisele. Võrreldi 2, 4 ja 6 liikemlisi gruppe, kes lahendasid lihtsaid või keerulisi matemaatilisi ülesandeid. Mõõdeti lahenduse täpsust ja kiirust. Tegemist on 3x2 katseplaaniga milles on 6 tingimust.

Koosmõju ehk interaktsioon seisneb selles kui – ühe sõltumatu muutuja mõju sõltuvale muutujale on teise sõltumatu muutuja tasemete lõikes erinev

Segatüüpi katseplaani määrav tunnus on – sõltuvate ja sõltumatute gruppided kombineerimine

Uurija võrdles poiste ja tüdrukute lühimälu mahtu. Antud uuringu sõltuv muutuja on lühimälu maht ja sõltumatu muutuja sugu. Tegemist on sõltumatute gruppidega katseplaaniga sest sõltumatu muutuja tasemeid ei muudeta

Põhjuslikkuse demonstreerimiseks on vaja näidata et - sekkuvate muutujate mõju on välistatud, sõltuv muutuja järgneb sõltumatule muutujale, sõltuv ja sõltumatu muutuja on omavahel seotud

Dispersioonanalüüsis võrreldakse - gruppide või tingimuste vahelist hajuvust gruppide või tingimuste sisese hajuvusega

Manipulatsiooni kontrolliga hinnatakse kas sõltumatu muutuja omas soovitud efekti. Manipulatsiooni kontroll on mõistlik teha pärast sõltuva muutuja mõõtmist, et vältida sõltuva muutuja soovimatut mõjutamist. Sellega seoses võidakse alahinnata manipulatsiooni vahetut mõju.

Milles seisneb sekkuva muutuja muutmine eksperimendi faktotiks – mõju hindamiseks ristatakse potentsiaalne sekkuv muutuja sõltumatute muutujate tasemetega

Kõrge sisemise valiidsusega eksperiment ei pruugi olla kõrge välise valiidsusega. Väline valiidsus viitab sellele et uuringu tulemused on üldistatavad teistele populatsioonidele ja olukordadele

Mittereaktiivsete mõõdikutes kasutamine aitab tulla toime nõudmiste karakteristikutega, ootuste kontrollimine või süstemaatiline manipuleerimine platseebo efektiga, topeltpime katse eksperimentaatori kaldega

Milles seisneb eksperimentaatori kalle - katse läbiviija mõjutab enda käitumisega tahtmatult uuringu tulemusi

Mida tähendab eksperimentaalpsühholoogia kontekstis termine segiajamine – segamini aetakse sõltumatu ja sekkuva muutuja mõju sõltuvale muutujale

Kuidas tulla toime platseebo efektiga – kontrolltingimus peab tekitama katsetingimusega võrreldes sama ootuse

Metanalüüsis võrreldakse sama valdkonna erinevate uurimuste – efekti suuruse näitajad

Konstruktiivne replikatsioon lisab originaalsele sõltumatule muutujale uue sõltumatu muutuja, et testida kas uue faktori lisamine muudab esialgse sõltumatu muutuja ja sõltuva muutuja seost

Välieksperimendi puhul manipuleeritakse huvialuseid sõltumatuid muutujaid loomulikus keskkonnas. Tegemist on nö päris katsega. Välieksperimentide ökoloogiline valiidsus on enamasti kõrgem kui laborieksperimentidel. Probleemiks võib olla madal sisemine valiidsus. Välieksperimendid ei pruugi olla kõrge välise valiidsusega