Arvutigraafika I ÜLESANNE I Pinnatükk Sissejuhatus Enne joonestusprogrammiga AutoCAD töötama asumist on soovitatav läbi lugeda see Sissejuhatus ja teha endale märkmeid sest vastavalt Murph’i seadustele: „... juhul, kui vaatamata mitmesugustele ja laiaulatuslikele katsetele, uus seade ei hakka tööle, on edasise aja kokkuhhoiu mõttes viimane aeg alustada tutvumist selle seadme kasutusjuhendiga...” Aga ...teisest küljest ei maksa kaotada ka lootust, ja kui on küllalt julgust, võib minna kohe leheküljele 270 ja hakata joonestama pinnatükki. Sel juhul tabab seniseid AutoCAD-programme kasutanuid rida üllatusi... Põhimõtteliselt saab siintoodud Juhendis toodud andmeid AutoCAD-19.0 kohta kasutada ka vanemate AutoCAD-vormingute korral, sest tegelikult on AutoCAD- joonestamise põhitõed püsivad ja kanduva
Ülesanne II Tihend 16 A(235,185) Kärpimisjooned Kärbitav osa G B(235,65) Ringjoontest kärpimisega kaarte kujundamine Kärpimiseks kasutame käsku TRIM, kus objektid valitakse kahes koosluses – esimesteks valitakse kärpimisjooned ja siis teisena kärbitavad jooned: {ruuduke ülemisel rõhtsel telgjoonel} ↵ Ülesanne II Tihend 17 A(235,185) Kärpimisjooned Kärbitav osa
tt . . . ↵ 3.2) S ↵ Specify first corner point or [ Object / Add ]: (Subtract mode) Select objects Vastus tuuakse sellisena: Area = AAA.aa; Perimeter = PPP.pp (pindala on kohe negatiivse väärtusega, sest esialgne pind, millest on vaja pindu maha võtta, on võrdne nulliga} Total area = TTT.tt Vestlus arvutiga on sama mis võtmesõna O puhul. * * * ‘DIST Iga mõõtme kujundamine algab detaili mõõtmisest. Kahe punkti vahelist kaugust mõõdab käsk ‘DIST [ DI ], mis on “läbipaistev” käsk. Lisaks kahe punkti vahelisele kaugusele mõõdetakse ka nurk, mille all paistab teine punkt esimese suhtes. Käsu tellimus: DIST ↵ (esimene punkt, kas koordinaatidena või käsu OSNAP alamprogrammide abil) {punkt 1} ┐ Punktid võivad olla nii tasandil kui ka esineda ruumipunktidena. NB!
Eesti Põllumajandusülikool Tehnikateaduskond Mehaanika ja masinaõpetuse instituut Enno Saks Joonestuspakett AutoCAD 2000 (versioon 15.0) I Kahemõõtmeline raalprojekteerimine Tartu 2000 Käesolev kaheosaline lühijuhend käsitleb tarkvarafirma Autodesk tuntuimat produkti joonestuspaketti AutoCAD 2000. Tegemist on ühe levinuima universaalse joonestuspaketiga kogu maailmas. Võrreldes sama paketi eelmise versiooniga (14.0) on käesolevasse versiooni (15.0) sisse viidud suurel hulgal muudatusi ja täiendusi, arvult üle 400. Nii ulatuslikku uuenduskuuri ei ole paketi varasemate versioonide puhul läbi viidud. Muuseas on muutunud peaaegu kogu dialoog arvutiga, millega joonestusprotsess arvatavasti muutub tarbijasõbrali- kumaks. Märgime siinkohal, et paketi nimetus AutoCAD on lühend sõnadest Automated Computer Aided Drafting and Design, mida võib tõlkid
Indekskaart ehk kartogramm- nomenklatuuri kajastav lisakaart Kartodiagramm - kaardiandmeid iseloomustav lisadiagramm Lokaliseeritud kartodiagramm - sama mis eelmine aga kindla koha kohta 6. Kaartide tehniline jagunemine (aluskaart, baaskaart, aerofoto, fotoplaan jms). Aluskaart - osalise koormusega kaart, kus on kujutatud vaid olulisemad piirid, osa vete-ja teedevõrgust ning asustusest Baaskaart – kuulub aluskaardi alla. Üheksakümnendatel aastatel loodud Eesti Baaskaart sisaldab Eesti territooriumi kohta nn "baasinfot", mida on võimalik kasutada geoinfosüsteemide ning mitmesuguste teemakaartide aluseks. Baaskaarti on võimalik vaadata kaarditarkvaraga, näiteks MapInfo Professional. Foto (aerofoto) – kujutis, mis on enamasti saadud optilise süsteemi abil ning on ette nähtud mõõtmisteks ja desifreerimiseks
KARTOGRAAFIA KORDAMISKONSPEKT 1 LOENGUTEEMA - KAART 1. Mis on kaart? a. Kaart on maapinna või muu taevakeha vähendatud üldistatud ja leppemärkidega seletatud mõõtkavaline tasapinnaline kujutis. 2. Mille poolest erineb kaart pildist? a. Kaardil on erilised matemaatilised seaduspärasused, nagu näiteks transformatsioon, projektsioon, mõõtkava jne. b. Kaart on üldistatud ja leppemärkidega seletatud. 3. Millised on kaardi funktsioonid? a. Kaart on inimkonnale vajaliku ruumiinfo ladu. b. Varustab meid pildiga maailmast, mis aitab aru saada ruumilistest mustritest ja seostest. 4. Milliseid ülesandeid kaart täidab? a. Kaardi ülesanneteks on ruumilise info talletamine, b. ruumilise info esitamine, c. kaart on õpetusvahendiks, d. kaart on praktiline töövahend (eriti teadusdokumendi kontekstis), e. kaart on ka ma
KORDAMISKÜSIMUSED KARTOGRAAFIA 1. Mis on kaart, mis on tema põhilised omadused? Kaart on Maapinna või muu taevakeha vähendatud, üldistatud ning leppemärkidega seletatud mõõtkavaline tasapinnaline kujutis. Omadused: 1) erilised matemaatilised seaduspärasused(transformatsioon, projektsioon, mõõtkava 2) sümbolism(leppemärkide kasutamine-vähendamiseks, ruumiliste nähtuste tasapinnaliseks kujutamiseks, mittefüüsiliste nähtuste kujutamiseks) 3) abstraktiivsus ehk üldistatus 2. Mille poolest erineb kaart pildist? 1. Igal kaardil on esile toodud just antud juhul oluline info. Seetõttu on kaardi võrreldes satelliitpildi või aerofotoga palju kergem mõista ja lugeda. 2. Kaardi abil on võimalik saada ülevaate ka selliste nähtuste levikust ja paiknemisest, mida tegelikkuses ei ole võimalik otseselt näha nagu maapõue geoloogiline kaart, õhutemperatuuri jaotumise kaart või rahvastiku tihenduse kaart 3. Pilt annab
Arvutigraafika I ÜLESANNE III Klamber Uued käsud: COLOR lk. 23 DONUT lk. 33 FILL lk. 38 EXPLODE lk. 35 LINEWEIGHT lk. 71 PEDIT lk. 51 PLINE lk. 39 Klambri eestvaade Joonetada klambri eestvaade. Kontuurjoonte laius 2 mm, telg- ja kriipsjooned joonestada vastavalt 0,5 ja 1 mm laiuste joontega Mõõtmeid pole vaja joonisele kanda, Selle töö tegemise võiks jagada järgmisteks osadeks: a) telgjoonte joonestamine; b) abijoonte joonestamine; Töö 3 Klamber 1 c) kontuurjoonte kandmine joonisele. kusjuues igal joonestamise astmel on tegemist eriomadustega joontega nii välimuse kui ka tähenduse järgi. Kõige otstarbekam on selisel juhul jaotada joonis erilisteks üksikosadeks, mis üheskoos annavadki nagu „kokkuklapitud” kujutise. Lihtsaim moodus selleks on kihtide kasutamine, nagu me
Kõik kommentaarid