,,Kuldne klassika": TKO. Haydn ja Mozart Käisin reedel, 29.novembril 2013 Estonia kontserdisaalis kuulamas kontserdit ,,Kuldne klassika: TKO. Haydn ja Mozart". Wolfgang Amadeus Mozart (1756-1791) ja Joseph Haydn (1732-1809) olid esimesed sümfooniameistrid ning varaseimad heliloojad, kelle teosed sümfooniazanris kõlavad reguraalselt kontserdisaalides. Nii Haydn kui ka Mozart olid klassitsismi ajastu heliloojad ning kuulusid mõlemad ka Viini klassikute hulka. Mozarti kohta on öeldud: ,,Ta vabastas muusika ajastule omaste vorminõuete kütkeist, jäädes sellegipoolest truuks kaheksateistkümnendale sajandile." Haydn on klassitsistliku muusika esimene suurmeister, kelle teostes kujunes välja uus helikeel ja uued muusikaliigid. Ta on läinud ajalukku sümfoonia ja keelpillikvarteti loojana. Kontsert
Kuldne klassika. Pärnu linnaorkester Tallinn 2011 Üllatusi täis Üllatussümfoonia Laupäeval, 15.oktoobril käisin vaatamas Kuldse Klassika kontserdisarja raames Pärnu Linnaorkestrit. Tegemist oli mu esimese sümfooniaga ja üllatuslikult oli see väga positiivne elamus. Toimus Estonia kontserdisaalis ja esitati Wolfgang Amadeus Mozarti ja Franz Joseph Haydn tesoseid. Esinesid sümfooniaorkester ja pianist. Kontserdi esitus jagunes kaheks pooleks: esimene pool kestis 40 minutit ja teine pool kestis 30 minutit. Vaheaeg oli 20 minutit. Kokku kestis kontsert veidi üle tunni ja poole. Esimeseks teoseks oli Wolfgang Amadeus Mozarti Avamäng ooperile "Figaro pulm". Selle esitas ainult sümfooniaorkester. "Figaro pulm " on väga kuulus Mozarti teos ja selle avamäng on väga tuntud. Ma olin seda samuti korduvalt enne kuulnud. Mozart kirjutas
Orkestrit on juhatanud väga paljud eesti tuntud dirigendid: Roman Matsov, Vallo Järvi, Peeter Lilje, Paul Mägi, Eri Klas, Vello Pähn, Jüri Alperten, Andres Mustonen, Toomas Kapten, Toomas Vavilov, Risto Joost, Erki Pehk ja ka praegu juhatav Arvo Volmer. Samuti on ka musitseeritud välismaa dirigentide, nagu Michel Tabachniku (Sveits), Jin Wangi (Austria), Colin Mettersi (Inglismaa), Cecilia Rydinger Alini (Rootsi) ja Lutz Köhleri (Saksamaa) käe all. Ühe hooaja jooksul toob orkester rahvale keskmiselt seitse kava. Igal õppeaastal toimub üks kontsert koostöös Eesti Riikliku Sümfooniaorkestriga, millest nelja viimast on juhatanud ERSO peadirigent Neeme Järvi. EMTA SO esitavad igal kevadel uudisloominguid Tallinna Metodisti kirikus, mis on saanud juba traditsiooniks. Äärmiselt hea on ka see, et noorte seas muutuvad orkestrid populaarsemaks, mis ongi just nimelt neile suunatud ja kus ühiselt musitseerivad EMTA eri osakondade tudengid. EMTA dirigent Arvo
Kadrioru Saksa Gümnaasium "Klaveripalavik" Rene Pesur 12b Tallinn 2007 Sissejuhatus Kontsert "Klaveripalavik" toimus 30. septembril kell 17:00 Tallinna vanalinnas Mustpeade Majas. See kontsert oli pühendatud rahvusvahelisele muusikapäevale. Enne muusikalise osa algust anti üle ka Eesti Muusikanõukogu 2007. aasta auhinnad. Peaesineja oli Irina Zahharenkova klaveril. Teda saatis Tallinna Kammerorkester Juha Kangase juhtimisel. Kava I Valentin Silvestrov (1937) Hymn 2001 Wolfgang Amadeus Mozart (1756 1791) Klaverikontsert nr. 23 A-duur KV 488 (1786)
-1- 9.veebruaril kell 19.00 toimus Estonia kotserdisaalis kontsert "Beethoveni Viies sümfoonia". Kontserdil oli kavas : Sergei Prokofjev. Klaverikontsert nr 3 , C-duur Ludvig van Beethoven. Sümfoonia nr 5, C-moll Kontserdil esinesid : Vladimir Mistsuk (klaver, Venemaa) Eesti Riiklik Sümfooniaorkester dirigent Nikolai Aleksejev Vladimir Mistsuk pianist Sündis 13.jaanuaril 1968.aastal Leningradis, õppis 1975-86 St.Peterburgi muusikakoolis, 1986-91 St.Peterburgi Konservatooriumis ja Sibelise nimelises Akadeemias Soomes. 1992-93 Madriidi Muusikaakadeemias, 1989.aastal sai esimese preemia ülevenemaalisel klaverimängijate konkursil, Tsaikovski-nimelise rahvusvahelise pianistide konkursi laureaat. Vladimir Mistsuk on maailmas aktiivselt tegev kontsertpianist ning Peterburi konservatooriumi professor. Eesti Riiklik Sümfooniaorkester (ERSO)
Tallinn 2018 Mina käisin hiljuti kuulamas Beethoveni ja Rubinsteini palade kontseri. Kontsert toimus ilusas Estonia kontserdisaalis, 11.mail. Esinejateks olid Eesti Riiklik Sümfooniaorkester, pianist Anna Selest ja dirigent Neeme Järvi. Esitati 19.sajandi ühe kuulsaima pianisti Anton Rubinsteini klaverikontsert nr 5 Es-duur, op.94 ning Ludwig van Beethoveni sümfoonia nr 7 A-duur, op.82 mida helilooja ise nimetas "oma viletsa talendi üheks kõige õnnelikumaks tulemuseks". Kontsert sai võimsa alguse Rubinsteini viienda klaverikontsertiga Es-duuris, mis on tema monumentaalseim klaverikontsert. Avaosa Allegro moderato oli laialt voolavate meloodiatega, vaheluva tempoga. Helid tõusid ja langesid, mis muutid kogu pala elavaks. Kohati tundus osa sünge ja hall, kuid siis hüppasid sisse rõõmsad meloodiad, muutes loo seguks kurbusest ja õnnest
2015 Mina käisin 17. novembril Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia kammersaalis kuulamas keelpillide ja löökpilli kontserti. Esinesid viiuliga Hans Christian Aavik ja Kati Meibaum, vioolaga esines Liisa Välja, Tsellot mängis Marten Meibaum ning klaveri taga oli Karolina Zukova. Esitatud teosed olid 19. ja 20. sajandist. Kontserdil olid esitatud kolme helilooja teosed. Esimesena esitati saksa helilooja Max Regeri teosed. Talle järgnesid Ungari helilooja Franz Liszti palad ja kontsert lõpetati Itaalia helilooja Ottorino Respighi loominguga. Kontsert toimus väikeses kammersaalis ning seal oli hubane miljöö. Kontsert algas saksa helilooja Max Regeri loominguga. Max Reger oli peale helilooja ka orelimängija, pianist ja dirigent. Tema teoseid esitasid keelpillid. Viiulit mängis Hans Christian Aavik, vioolat Liisa Välja ja Marten Meibaum tsellot. Esitati teos, mis kandis pealkirja keelpillitrio nr 1 a-moll op.77b (1904). Esimene osa oli Sostenuto - Allegro agitato
sest ma polnud nii viisakalt riides.Seades sammud kontserdisaali poole, tundsin suurt elevust ning ootasin pikisilmi millal esimesed klaverinoodid kõlama hakkavad. Kui ma olin istunud oma kohale ja seadnud end mugavasse asendisse, pöörasin momentaalselt pilgu suurele klaverile, mis laval. Iseenesest klaveris polnud midagi midagi niivõrd erilist, kuid see kuidas klaver oli valgustatud ning kooskõlas saaliga, ei suutnud mu pilku ära pöörata. Mõne minuti pärast jõudis saali esimene pianist, maani punases kleidis Kadri-Ann Sumera. Esimene pala, mida ta esitas oli Ferenc Liszti Kontsertetüüd ,,Metsakohin". Mõned minutid hiljem kuulates teost tundsin ära mulle tuntud helilooja ning temast räägitu tunnist.Nimelt see, kuidas helilooja lõi efekti päris metsakohinast.Teos oli üpriski kiire meloodiaga, lühike ja kõrges registris.Teose lõpu poole meloodia läks aina intensiivsemaks ja jättis mulje tormist, mis vallutas metsa.Teine pala oli
Kadrioru Saksa Gümnaasium Alexandra Soumm ja ERSO retsensioon Pärtel Toompere 10. B Tallinn 2010 26. veebruaril toimus Estonia kontserdisaalis ERSO korraldatud kontsert ametliku pealkirjaga ,,Olav Roots 100". Umbes kahe tunni jooksul tulid ettekandele Jean Sibeliuse sümfooniline poeem ,,Saaga", viimatimainitud autori ,,Viiulikontsert d-moll" ning Olav Rootsi ,,Sümfoonia". Kontsert oli pühendatud eesti dirigendi, pianisti ning helilooja Olav Rootsi 100. sünniaastapäevale. Jean Sibelius sümfooniline poeem ,,Saaga" op 9 Teosest, millest ma polnud enne kontserdi midagi kuulnud, tuleks esile tõsta kindlasti kontrastid. Dünaamiliselt väga rahulikult alanud lugu kasvas järsku agressiivseks ning vaibus sealt jälle rahulikuks. Tempost tingitud karakterimuutused olid samuti väga suured ning tihedad
5. Mozarti muusika efekt 5.1 Mõju ajutegevust 5.2 Mõju arengule laste ja imikute II. Uurimuslik osa 2.1 Uurimuse metodid ja kontingent 2.2 Küsitluse analüüs Kokkuvõte Kasutatud kirjandus Lisad Lisa 1 Lisa 2 Sissejuhatus Pärast Mozarti surma on olnud rohkem kui 200 aastat ja tema klassikaline töö naudib suurt edu inimestega erinevatest rahvustest ja vanusest kuni tänapäevani. Vastavalt hilisaegsetest oli fenomenaalne kõrva muusika, mälu ja võimet improviseerida. Mozart on laialdaselt tunnustatud kui üks suurimaid heliloojaid, oma unikaalsus seisneb selles, et ta on töötanud kogu muusikalises vormides, ja kõik saavutatud kõrgeim edu. Paljud teadlased eri riikidest pärit olnud uurides, õppimise nähtus Mozarti muusikat, kuid geenius kirjalikult tema teosed ei ole uuritud enne kontsa.im suutnud tõestada mõju Mozarti muusika intellektuaalset arengut laste ja parandada vaimsete võimetega täiskasvanutele.
kirikusse, mis põhjustas katoliku kiriku võitluse moteti vastu ja 13. sajandi lõpul tõrjuti motett kirikust välja "kompositsiooni keerukuse tõttu". Seega oli motett lakanud täitmast liturgilise laulu põhiülesannet - kanda liturgilist teksti. 15. saj tuli motett kirikusse tagasi. Motett ei jäänud ka ainult kolmehäälseks, vaid 15.-16. saj. loodi isegi selliseid motette, mille hääli oli üle poolesaja. Motetist kujunes keskaja muusika lemmikzanr. · Pillid keskajal Keskajal lauldi enamasti Araabia päritolu pillide - fiidel, rebekk, harf, põikflööt, käsitrumm, tamburiin - saatel, kuid keskajal said tuule tiibadesse mitmed tänapäeval tuntud ja armastatud muusikainstrumendid: orel, flööt, viiul. RENESSANSS · Sissejuhatus 14.saj. muutis Euroopat ja eurooplasi põhjalikult. Need muutused lõid Euroopas mitte ainult uue poliitilise, vaid ka vaimse ja kultuurilise olukorra. Ilmalikustamine, mis
3 terve polüfooniline teos, selleks võib olla sama helilooja loodud või ka laenatud motett või ilmalik laul. Reekviem - leinamissa, katoliku kiriku jumalateenistus, mida peetakse surnute mälestamiseks. Nii nagu missa, kujunes ka reekviem välja liturgilistest lauludest muusikaliseks suurteoseks ning sai hiljem kontsertzanriks. Reekviemi esitab koor ja kaasategevad võivad olla ka solistid, orkester ja orel. Ta koosneb kindlaks kujunenud ladinakeelse tekstiga lauludest, kuid teos ei sisalda kõiki neid osi. Reekviemi laulud langevad kokku missa omadega, ära jäävad Gloria ja Credo. Reekviemi laulud: 1) Requiem aeternam-reekviemi avalaul,mis annab zanrile nimetuse. 2) Dies irae-viimsepäevakohus ja maailmalõpp.Tekst loodi katkuepideemia ajal. 3) Confutatis-kirjeldab patuste hirme ja piinaseid. 4) Lacrimosa-annab edasi kurbust ja hingevalu. Heliloojad: G. P. da Palestrina
ka muusikat. Schubert töötas abiõpetajana mõned aastad, tekkis konflikt isaga. Schubert oli veendunud, et tahtis kirjutada muusikat. Ta kirjutas muusikat erakordse kiirusega. Sõbrad olid Schuberti jaoks väga tähtsad. Sõbrad korraldasid schubertiaade. Tema armastatu pere põlgas Schuberti ära, sest ta polnud piisavalt jõukas. Schubert magas prillidega - kui unes tekkis mingisugune mõte, siis pidi ta selle kirja panema. Ainus kontsert tema eluajal tema loominguga toimus 1828. aastal ning see kontsert oli väga menukas. Kahjuks aga helilooja haigestus ning suri peagi. Looming · Loomingus on esikohal soololaulud - üle 600 (teemadeks armastus, pettumus, loodus, surm). · Laululisus on üle loomingu kanduv joon. · Vaimulik laul - ,,Ave Maria"- see on kristluses traditsiooniline palve Neitsi Maarja poole, laulutekst on originaalis ladinakeelne. (Norra sopran- SISSEL & inglise laulja
Itaalias Cremonas) Viiuliperekonna pillide populaaruse põhjused: ilus kõla, neid pille on võimalik häälestada Barokktriod: meloodialiin, harmoonia saade akordid, bass Nummerdatud bass e. generaal bass- heliloojad kirjutavad nootidena meloodia, bassi, harmooni numbritega muusika alla 17. Saj instrumentaalmuusika buum üle Euroopa, instrumentaalorkester Pachelbel- „Canon“ Žanr: 1) kontsert soolopill+orkester ( I kiire, II aeglane, III kiire) 2) concerto grosso(suur kontsert) soolopillide grupile ja orkestrile, kes mängivad vaheldumisi 3) orkestri süit ( 1) allemande- aeglane, 2)courant- kiire, 3)saraband- väga aeglane, 4)gigue- väga kiire) Kodus: muusikaväliseid fakte barokist (5) 1. Sünnimaa Itaalia 2. Arhitektuuri iseloomustas sümmeetria, paraadlikus, eenduvad ja taanduvad pinnad,
Stiili üldine iseloomustus. Monteverdi iseloomustas kaht stiili: Prima Prattica-(vanem stiil muusikas, muusik pole sõna teener vaid isand)Seconda Prattica-(uuem stiil, poeesia on muusika isand) Aariad(duetid jne.)- seotud retsitatiividega. Seccoretsitatiiv (kuiv)- ainult klavessiini saatega voolav kõnelaul)Recitativo accompagnato- orkestri saatega rõhutatud väljendusega .Kolmeosaline (A B A) A osa tagasipöördumide enamasti improviseeritud kaunistusega. Avamänge (sinfonia) tempodes allegro , andante allegro- kasutatakse hiljem ka väljaspool teatrit ja ta saab eeskujuks klassikalise sonaadi ja sümfoonia tsüklile. Loobutakse koorist, prima donnad (kõrgtehniliste võimetega ), staarikultuse levik. Olulisemad autorid :Itaalias Cavalli (Markuse kiriku kapellmeister) loonud 50 ooperit, Prantsusmaal Lully(Firenzes)kammerteener,viiuldaja,tantsija,õukonnamuusika juht,kuningliku ooperi direktor ,kirjutanud 16 ooperit, 22 balletti, 14 komöödia-
Kõige tüüpilisemas gooti motetis on 3häält-alumises teksti vähe, esitati sageli pilliga, keskmine hääles oli ladinakeelne vaimulik tekst ja kolmandas prantsuskeelne ilmalik tekst. . 1260 muusikateoreetik Kõlni Franco lõi uue notatsioonisüsteemi-iga noot ja paus sai kindla vältuse. Keskajal muusikas eristati 3 suurt kategooriat: 1. Musica mundana-universumi muusika 2. musica humana-inimmuusika 3. musica instrumentalis-kõlav muusika, mida toovad kuuldavale inimhääl ja pillid. 3 RENESANSS Muutused: roomakatoliku kirik elas üle tõsist kriisi 14. saj. Saja aasta pärast tõusis kriis esile reformatsiooniliikumisena. Kirik lakkas olemast inimese maailmapildi minatelg. 14. saj muutus ka Euroopa poliitiline pilt. Prantsuse-Inglise sõda. Esile hakkas kerkima Itaalia, kus renessanssi aluseks võib lugeda humanistlikku mõtlemist. 15-16 saj. vahetusel arendas Veneetsia trükkal Petrucci välja nooditrükitehnika
Vaimulike ja saksa laulude kõrval vaid 2 eesti autori laulu. Al Saebelmann-Kunileid 1845-75 "Sind surmani" ja "Mu isamaa on minu arm" (Koidula tekstidele). Eesti heliloomingu rajaja. II üldlaulupidu Tartus 1879 osalesid meeskoorid, pasunakoorid. (Juhid Kleimann, Willigerode, D.O. Wirkhaus, Hermann) III üldlaulupidu Tallinnas 1880 oli vähem osavõtjaid Lõuna Eestist 14-st laulust juba 7 eesti laulu. Osavõtjad veel ainult mehed. I päev proov II päev kontsert III võistulaulmised (ka segakoore). Vanem rahvalaul Rahvalaulus on esikohal sõnad, seejärel viis. Regilaulu aluseks on mõttekordus, algriim ja värss (8-silbiline, igale silbile vastab üks noot). Põhiliselt lauldi esilaulja ja koori vaheldumise põhimõttel. Viisid on väikese ulatusega ja lühikesed. Tihti kasutatakse pikendatud lõppheli ja refrääni, mis on tavaliselt 1-2 sõnalised (nt. kaske-kaske). Eesti rahvalaul on tavaliselt ühehäälne, välja arvatud Setu rahvalaulud.
Instrumentaalmuusika hõlmas barokiajastul mitte ainult salonglikku kodust musitseerimist, vaid ka orkestrimuusikat. Orkestrid olid ka ooperimajade ja teiste teatrite, samuti kirikute juures. Sonaat- koosnes algul mitmest erineva karakteriga lõigust, hiljem mitmest iseseisvast osast. Sonaat võis olla nii kiriku- kui kammermuusikateos. Arcangelo Corelli(1653-1713) 2 Sonaadi paralleelvormiks on kontsert, eelduseks triost suurem koosseis. Concerto grosso puhul on tavalisele barokktriole lisatud suurem ansambel, suurimmeister Arcangelo Corelli. Soolokontserdis vastandatakse orkestrile üht või mitut solisti. Kuulsaim looja Antonio Vivaldi (1678-1741) Süit- instrumentaalmuusika vorm.-eri karaktereis tantsude, aga ka lihtsalt instrumentaalpalade tsükkel. Samast viisist on tuletatud hulk eri karakteritega tantse.
2 9. Sajandi lõpukümnenditel impressionism. Teema 3. 19. saj. ühiskond ja seos muusikaga. Kandev ühiskond on kodanlus e. keskklass. (Kindlustub tänu Pr. revolutsioonile). Tänu keskklassile tekkis avalik kontserdielu. Finantseerisid tollased rikkad kaupmehed. Põhilised linnad avalikeks kontsertideks olid Pariis, London, Leipzig. 1781 Gewandhaus (noobel kaubamaja), seal tegutses oma orkester. 1830 läks sinna dirigendiks Felix Mendelssohn. (Kontsertmeistriks oli Ferdinand David, Raadi mõisast). Esimesed kolm, kes dirigendikeppi hakkasid kasutama: · Mendelssohn (viis sisse ka selle, et on seljaga publiku poole). · Webber · Spohr Erard, Pleyel saalid, klaverid. Saalidesse võeti kasutusele Vana-Kreeka templite kujundust, arhitektuuri. Kodanluse esinduszanriks sai sümfoonia. 19. saj
juhtumustega. "Tuonela luik" on Sibeliuse kõige lühem sümfooniline poeem. Vaatamata sellele, et süidi esiettekanne Helsingis oli seotud muusikakriitikute ja orkestrantide tugeva vastuseisuga, sai teos välismaal kiiresti populaarseks. 1897.a. määrati Sibeliusele alaline riiklik stipendium. See võimaldas loobuda pedagoogilisest tööst ja pühenduda senisest enam loomingule. 34- aastane helilooja võis asuda täie pingega esimese sümfoonia kirjutamisele. Sümfooniline poeem "Finlandia" sündis otsese vastukajana tsaristlikule repressioonile. "Finlandia" on temaatikalt väga konkreetne ja meeldejääv. Sibeliuse ainsaks ooperiks on "Tütarlaps vangitornis". Korduvalt on ta loonud muusikat draamateostele. 1903/04.a talv oli Sibeliusele viimaseks Helsingis. Helilooja asus koos perekonnaga alaliseks elama maale Helsingi lähedale Järvenpääle oma villasse, mille ta abikaasa auks "Ainolaks"
teadlaste pilguga”. VI. Tiit Lauk 2005. Eesti džäss II maailmasõja eel ja päevil. TPÜ kultuuriteaduskonna kraadiõppurite teadus- konverents 16.05.2005. VII. Tiit Lauk 2003. About the Estonian Jazz before the WW II. The 1-st IASJ Jazz Education Conference Haag 30.10.–2.11.2003. KONTSERDID I. Tiit Lauk (kava koostaja, seadete autor, solist) 2006. Õnne sünnipäevaks, Eesti džäss! Vanalinna Muusikamajas 15.06.2005. Kontsert pühendatud eesti džässi 80. aastapäevale. II. Tiit Lauk (kava koostaja, seadete autor, solist) 2007. Kontsert tähistamaks 70 aasta möödumist I džässi- kontserdi toimumisest Eestis. Estonia Talveaed 10.05.2007. Programm koostatud toonase kontserdi kavas olnud paladest. 6 SISUKORD LÜHENDID..........................................................................................................................
tunduvalt rohkem meloodilisust. Vokaalpartiis on nii retsitatiivsust (Näit parlar cantando lauldes kõnelemine), virtuoosset laulmist kui ka lihtsat meloodikat. Oluline on afektide edasiandmine dünaamilised kontrastid, hääletämber (tume-hele), palju või vähe vibratot jms. Võiks öelda, et M. oli esimene ,,muusikadramaatik". Tänu Gonzaga õukonna võimalustele oli tal käsutada ka suurem orkester värvikas renessanssorkester. Monteverdi ja ta libretisti Striggio (oli õukonna sekretär ja endine luuletaja) ,,Orpheus" on tellijate soovil seotud neoplatonismi ideedega, mis muuhulgas leidsid paralleele Kristuse ja Orpheuse vahel (allilma minek, ülestõusmine, imeline mõju inimestele). Hertsog Gonzaga hindas Monteverdi ooperit kõrgelt. Kaks korda, 1609 ja 1615 trükiti ooperi partituur (koosseis veidi
draama “Woyzeck” eri redaktsioonid. Debussy ooperi “Pelléas ja Mélisande” žanrimääratlus on prantsuse muusikaline draama (drame lyrique), esietendus toimus teatris Opéra Comique (koomilise ooperi teater, mis oli avatud kõigele uuele erinevalt Pariisi Opéra’st). Debussy ooper on ehituselt muusikadraama (vt eelpool), väga tähtsal kohal on pillitämbrite kombinatsioonid, erilise atmosfääri tekitamine orkestrivahenditega. Vokaalpartii on nagu mähitud orkestrikõlasse. Orkester annab tegelastele ja toimuvale psühholoogilise kommentaari. Deklamatsioonilähedases vokaalpartiis püüdis Debussy arvestada prantsuse keele prosoodiaga (sõnarõhud, välted lause mõtte edasiandmisel). Kuna sümbolismi muusikas on küsitav määratleda, sest puuduvad puhtmuusikalised stiilijooned (seda saakski äärmisel juhul leida ooperis või programmilises muusikas sisu alusel), võiks öelda, et Debussy “Pelléas ja Mélisande” on impressionistlik ooper sümbolistlikule draamale.
Samas võis juhtuda, et nad tegid seda täiesti enese teadmata, võttes tahtmatult ungari rahvamuusika pähe mustlasmuusika traditsioone. Järgnevalt räägingi lähemalt eelmainitud heliloojatest, nende elust veidi, tähtsusest folkloorile ja kuulsamatest teostest, kus nad on kasutanud rahvamuusikat. Valik on tehtud seetõttu, et nemad olid just esimesed, kes mustlasintonatsioonid muusikasse tõid. 4.1. Franz Liszt (1811-1886) Oli ungarlasest helilooja, pianist ja õpetaja. Tema isa oli ametnik prints Nikolaus Esterhazy I teenistuses, samas oli ka andekas amatöörmuusik. Ema oli Saksamaa päritolu, kuid Franz teadis ema poolt sugulastest vähe. Juba kuueaastaselt hakkas tähelepanelikult kuulama oma isa klaverimängu ja juba siis hakkas huvi tundma mustlasmuusika ja püha muusika vastu. Oli suur klaverivirtuoos, seejuures arendas edasi klaverimängu tehnikat. (The New Grove...1980e: 28- 29) 22
Turnee ItaaliaLondon kulges läbi Sveitsi, Prantsusmaa, BadenBadeni hertsogiriigi, Preisimaa, Austria ja Belgia. Palju huvitavat pakkus Verdile Sveits. Ta tõusis St. Gotthardi tippu, viibis Lugano järve ääres, nägi Wilhe1m Telli kapelli, elumaja ja ka seda kohta, kus legendaarne vabadusvõitleja kurikuulsa Qessieri maha lõi. Inglismaal veetlesid teda Londoni ja selle ümbruse maalilisus ning Kuningliku Teatri suurepärane orkester. Millega ta aga kuidagi harjuda ei saanud, olid Londoni tusane ilmastik, suits, udu ja söelõhn. "Röövlite" esietendusel 22. VII 1847. a. laulsid peaosa kuulus inglise ööbik Jenny Lind ja Luigi Lablache. Ehkki ajakirjanduse kinnitusel vaid vokalistide esmaklassiline koosseis ooperile esialgse edu garanteeris, pakkus teatri direktsioon Verdile tulusa kolmeaastase lepingu, millest maestrol teda ängistanud kliima ja juba varem endale võetud kohustuste tõttu loobuda tuli.
1887. a. asutati kohapeal "Ilmatari" selts, mille eesmärgiks vastavalt põhikirjale oli "...mitmehäälelist laulu ja mängu edendada ja harida ja sellega ühes ka seltskondlikku elu kõrgemale järjele tõsta." Seltsi muusikaliste ürituste peamiseks juhiks oli J. Kapp. Seda kuidas seal töötati püüavad iseloomustada järgnevad read: "Vaimustus oli suur. Harjutati ööd läbi. Kui hääled väsisid, seletas juhataja muusika suurmeistrite elust ja loomingust. Bach, Händel, Haydn, Mozart, Beethoven, Chopin, Liszt - neist teadis Suure-Jaani tolleaegne ärksam noorus juba midagi." Sellises keskkonnas möödusid Mart Saare järgnevad kooliaastad. Üks ta kaasõpilastest kirjutab helilooja 50-nda sünnipäeva puhul: "Mul tuleb meelde kihelkonnakooliaeg ja esimesed kokkupuuted Mart Saarega. Oli meid poisse viis-kuus, kes vabal ajal õppisime muusikat ja harjutasime orelil. Koolivend J. sõnas kord, kui harjutasime jälle leeritoa orelil:
Muusika oli eriti oluline koorifunktsioonina, mille eesmärk oli aidata publikul mõista ning suhestuda etenduse sisuga, luua õige atmosfäär.Tragöödia ehk kurbmäng on traagilise lõpplahendusega, traagilisel konfliktil põhinev näidend, sõna ennast tõlgendasid kreeklased kui ,,sokulaulu" (kr.k. tragos sokk ja ode laul) ja siit ka oletused, et varasemad näitemängud võisid olla seotud sokuohvri toomisega. Vana-Kreeka pillid :lüüra, kithara(keelpill, mida sõrmitseti. Lüürast suurem ja tugevam.), forminks(lüürataoline keelpill), barbitos(lüürataoline keelpill), paju-/vilepill, aulos(klarnetitaoline muusikariist), tympanon(raamtrumm), kümbal(löökpill). Mõisted: 1) Barbarid- mittekreeklased. Kreeklased kutsusid võõramaalasi, kelle keelt nad ei mõistnud nii. Neile näis, et iga tundmatus keeles öeldud sõna kõlas bar-bar. 2)Hellenid - rahvas, kelleks kreeklased end ise kutsusid.
mehike“. Seegi luulekogu pidi levima oma võimupoliitikaga vastuolus oleva sisu tõttu vaid masinkirjas paljundatult põrandaaluselt.46 1984. aasta teises pooles astusid avalikkuse ette kaks uut ning tulevikus väga mõjukaks kujunevat punkbändi – Velikije Luki ning Vennaskond. Juhuse tahtel andsid bändid oma esimese kontserdi koos, 23. oktoobril.47 Kontserdil toimunut kirjeldab Ivo Uukkivi paraja annuse eneseirooniaga järgmiselt: Suurt ei mäleta. Vihma sadas. Meie esimene avalik kontsert. Hakkasime juba nädal aega enne suurest hirmust/rõõmust jooma. Pidevast proovi tegemisest ja ohtrast alkoholist ning sigarettidest oli hääl täiesti kadunud, mis kuulus muidugi asja juurde. Kuna kõik olid umbjoobes, ei õnnestunud kitarre häälde saada. Pillide häälestamine toimus umbes 20 minutit. Publikule jäi vist mulje, et tegemist on mingi erilise psühedeelilise looga, sest vastuvõtt sellele «häälestamisele» oli tormiline (tundus). Meie esinemise ajal tiriti seintelt
Alexandre Dumas _ «Kolm musketäri» EESSÕNA, milles selgitatakse, et is- ja os-lõpuliste nimedega kangelastel, kelledest meil on au oma lugejatele jutustada, ei ole midagi ühist mütoloogiaga. Umbes aasta tagasi, kogudes kuninglikus raamatukogus materjali «Louis XIV ajaloo» jaoks, sattusin ma juhuslikult «Härra d'Artagnani memuaaridele», mis oli trükitud -- nagu suurem osa selle ajajärgu töid, kus autorid püüdsid kõnelda tõtt nii, et nad ei satuks selle eest pikemaks või lühemaks ajaks Bastille'sse -- Pierre Rouge'i juures Amsterdamis. Pealkiri võlus mind: võtsin memuaarid koju kaasa, muidugi raamatukoguhoidja loal, ja lugesin nad ühe hingetõmbega läbi. Mul ei ole kavatsust hakata analüüsima seda huvitavat teost, piirduksin ainult tema soovitamisega neile lugejatele, kes tahavad saada pilti ajastust. Nad leiavad sealt meistrikäega joonistatud portreid, ja kuigi need visandid on enamuses tehtud kasarmuustele ja kõrtsiseintele, võib neis siiski niisama tõep�
1 VICTOR HUGO_JUMALAEMA KIRIK PARIISIS ROMAAN Tõlkinud Johannes Semper KIRJASTUS ,,EESTI RAAMAT" TALLINN 1971 T (Prantsuse) H82 Originaali tiitel: Victor Hugo Notre-Dame de Paris Paris, Nelson, i. a. Kunstiliselt kujundanud Jüri Palm Mõni aasta tagasi leidis selle raamatu autor Jumalaema kirikus käies või õigemini seal uurivalt otsides ühe torni hämarast kurust seina sisse kraabitud sõna . ' ANAT KH Need vanadusest tuhmunud, üsna sügavale kivisse kraabitud suured kreeka tähed, mis oma vormi ja asendi poolest meenutasid kuidagi gooti kirja, viidates sellele, et neid võis sinna kirjutanud olla mõne keskaja inimese käsi, kõigepealt aga neisse kätketud sünge ja saatuslik mõte, jätsid autorisse sügava mulje. Ta küsis eneselt ja katsus mõista, milline vaevatud hing see pidi küll olema, kes siit maailmast ei tahtnud lahkuda ilma seda kuriteo või õnnetuse märki vana kiriku seinale jätmata. Hiljem on seda seina (ei mäleta küll täpselt, millist just) üle värvitud
Kaks tuhat. Jaan Krossi trükitakse 2000 ja Kenderi "Ebanormaalset" olevat läbi müüdud ennenägematud 6000 eksemplari. Kas see ongi meie rahvusintelligentsi lugemislagi? Kas see tähendab, et 120 000 mees Kaugver on 20 korda parem kui Kender ja 60 korda parem kui Kross? Kas Jaan Krossi lugejaid asendavad tänapäeval tõesti vaid need võttegrupid, kes sügiseti Nobelite aegu klassiku akna alla kogunevad, et siis jälle vaikselt minema hiilida? Nõukogude Eestis elas üks nn raamaturahvas, kes seda maad külastanud türgi luuletaja Nazõm Hikmeti sõnul "luges kõige rohkem luulet ja jõi kõige rohkem viina" terves Nõukogude Liidus. Mulle näib sobilik kadunud trükimustaaega tagasi vaadata läbi tollase kirjanduse üldrahvalikult menukaima väljenduse, läbi inimese, kirjaniku ja nähtuse nimega Raimond Kaugver. Kas või sellepärast, et ainuüksi tema romaanide
PS KIRJANDUSE LÕPUEKSAM kevad 2017 Pilet 1 1. KIRJANDUSE PÕHILIIGID- EEPIKA, LÜÜRIKA, DRAMAATIKA LÜÜRIKA: (kreeka lyra- keelpill, mille saatel kanti ette laule-luuletusi) peegeldab elu inimese elamuste, mõtete, tunnete kaudu, tema sisemaailma kaudu. Lüürika iseloomulikuks jooneks on värsivorm. Värss=luulerida, stroof=salm. Lüürika liigid: ood - pidulik luuletus mingi sündmuse või ajaloolise isiku auks eleegia - nukrasisuline luuletus; pastoraal ehk karjaselaul epigramm - satiiriline luuletus sonett - Lüroeepiliste teoste puhul on lüüriline ja eepiline (ehk jutustav element) läbi põimunud, need teosed on ka pikemad, kui tavalised luuletused. Siia kuuluvad poeemid ja valmid EEPIKA: (kreeka sõnast epos - sõna, jutustus, laul) on jutustav kirjanduse põhiliik. Zanrid on järgmised: antiikeeposed, kangelaslaulud romaan - eepilise kirjanduse suurvorm , palju tegelasi, laiaulituslik sündmustik. Romaanil on erinevaid alaliike: ajalooline (Kross), ps
LOENGUD MAASTIKUARHITEKTUURI AJALOOST 2010 Õppematerjal maastikuarhitektuuri ning maastikukaitse ja hoolduse üliõpilastele Koostanud Kadi Karro AEGADE ALGUS NING VARAJANE MAASTIKUKUJUNDUS. Esimesed maastikud, nende areng. Varajased tsivilisatsioonid: Egiptuse ning Mesopotaamia (Babüloonia, Assüüria ja Pärsia) kultuurid ja maastikukujundus. VANA-KREEKAST KESKAJANI: Antiik-Kreeka linnaplaneerimine ja aiad. Antiik-Rooma linnaplaneerimine ja aiad. Vitruvius "De Architectura". Islami aiad. Euroopa läbi keskaja: kloostriaiad, religioosne sümboolika; botaanikaaiad, linnakodanike aiad. RENESSANSS: Vararenessanss Itaalias 14. saj. Renessanss Itaalias 15.- 16. saj. Manerism ja barokk Itaalias 16.-18. saj. Linnaruum Itaalias: piazzad keskajast barokini. BAROKK: Barokk Prantsusmaal 17. saj. Prantsusmaa naabermaad 16.-18. saj: regulaarstiil Inglismaal, Hispaanias, Austrias, Saksamaal, Madalmaades, Venemaal, Rootsis, Taanis. EESTI VANEMAD MÕISAAIAD JA -PARGID. Kuni 18. sajandi kesk
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
