Muusika retsensioon (0)

Kuldne klassika . Pärnu linnaorkester
Tallinn 2011
Üllatusi täis Üllatussümfoonia
Laupäeval, 15.oktoobril käisin vaatamas Kuldse Klassika kontserdisarja raames Pärnu Linnaorkestrit. Tegemist oli mu esimese sümfooniaga ja üllatuslikult oli see väga positiivne elamus . Toimus Estonia kontserdisaalis ja esitati Wolfgang Amadeus Mozarti ja Franz Joseph Haydn tesoseid. Esinesid sümfooniaorkester ja pianist. Kontserdi esitus jagunes kaheks pooleks: esimene pool kestis 40 minutit ja teine pool kestis 30 minutit. Vaheaeg oli 20 minutit. Kokku kestis kontsert veidi üle tunni ja poole.
Esimeseks teoseks oli Wolfgang Amadeus Mozarti Avamäng ooperile “ Figaro pulm”. Selle esitas ainult sümfooniaorkester. "Figaro pulm " on väga kuulus Mozarti teos ja selle avamäng on väga tuntud. Ma olin seda samuti korduvalt enne kuulnud . Mozart kirjutas ooperi "Figaro pulm " aastal 1786 Viinis koos Lorenzo Da Pontega. See koosneb neljast osast. Kuigi nimetatud ooperit oli Viinis alguses keelatud esitada, sest tegi nalja aristokraatlikuse üle, muutus see hiljem Mozarti üheks kõige õnnestunumaks teoseks. Kõige tuntum ongi ooperi avamäng. "Figaro pulma " avamäng on minu meelest väga gratsiiline, mänglev ning on täis rahulikkust kuid samas ka hoogsust ja vallatust. Läbi terve teose toimus mezzoforte ja fortissimo vaheldumine , mis muutis selle väga hüplevaks ning tempo oli suhteliselt kiire.
Teine teos oli samuti Wolfgang Amadeus Mozarti teos: Klaverikontsert nr. 25 C- duur , mille Mozart lõpetas 4. Detsembril aastal 1786. Kuigi ta kirjutas pärast seda veel kaks klaverikontseri oli see teos viimane 12 suurest klaverikontserdist. Klaverikontsert nr. 25 C-duur koosneb 3 osast: Allegro Maestoso, Andante ja Allegretto. Seda esitas sümfooniaorkester ja pianist Irina Zahharenkova, dirigendi eestvedamisel. Allegro maestoso osa kõlas minu meelest väga suursuguselt ja rahulikult , kuid samas oli seal ka rõõmsust. Selle osa tempo oli lento ja quieto. Toimus piano ja mezzoforte vaheldumine, kuid enamuse ajast oli teos vaikne ja õrn. Teose andante osa oli võrreldes teistega palju aeglasem ja rahulikum. Selles osas meeldis mulle väga klaveri esitus. Läbi terve teose oli tempo lento. Selles osas ei tomiunud dünaamika vaheldumist vaid püsis pianos. Kolmas osa ehk allegretto oli minu meelest nendest kolmes osast kõige huvitavam ja rõõmsmeelsem. Selles osas toimus tugev dünaamika vaheldumine liikudes pianolt mezzofortele ja mezzofortelt fortissimole. Tempo oli läbi terve osa suhteliselt kiire.
Kontserdi teises pooles esitati Franz Joseph Haydni kirjutatud sümfooniat nr.94- Üllatussümfooniat G-duuris. See on 4 osaline:Adagio- Vivace Assai, Andante,Menuetto: Allegro Motto, Final :Allegro Motto. Mida esitas sümfooniaorkester. Üllatusümfoonia on Haydni Londoni sümfooniate sarjas teine. Selle teose kirjutras ta aastal 1791 Londonis. See teos sai oma nime Salomoni orkestri flötist Andrew Asheltilt . Ta ütles, et teos sai oma nime sümfoonia teise osa järgi, kus peaaegu, et uinutava meloodia katkestab äkiline fortissimo akord kogu orkestrilt. Muusika jätkub seejärel taas pianos, nagu poleks midagi juhtunud. Haydni vanas eas küsiti talt, kas ta kirjutas sümfooniasse üllatuse sisse selleks, et publikut äratada, kuid ta vastas, et ta oli huvitatud publiku üllatamisest millegi uuega ja tahtis teha hiilgava debüüdi. Esimene osa on tempo poolest alguses lento hiljem presto. Dünaamika samuti vaheldub piano ja forte vahel. Iseloomustaksin esimest osa, kui rõõmsameelset ja helget. Teise osa algus on väga uinutav ja rahulik, kuid natukene aega pärast algust toimub väga järsk üle minek pianolt fortissimole, pärast seda jätkub taas piano. Tempo oli terve osa vältel suhteliselt aeglane. Kolmandas osas on tempo keskmise kiirusega ja dünaamika on brioso. Kolmas osa kõlab rõõmsameelse ja natukene isegi naljatlevana. Neljas osa algab väga rõõmsameelselt ja see oli ka minu lemmik osa Haydn Üllatussümfooniast. Kahjuks oli see kõige lühem. Mulle väga meeldisid selles osas accelerando kohad ja kohad, ksu vahetusid mezzoforte ja fortissimo. Tempo poolest oli see osa kiire. Finale osa oli minu meelest väga kaunis ja õnnelik.
Kontserdi esitajateks olid pianist ja dirigeni eestvedamisel sümfooniaorkester. Dirigent oli Jüri Alperten . Ta lõpetas 1979. Aastal Tallinna konservatooriumi professor Bruno Loki klaveriklassis ja aastal 1985 Peterburi konservatooriumi professor Ilja Mussini dirigeerimisklassis. Ta on Rahvusooper Estonia dirigent aastast 1985 ja Eesti sümfooniaorkestri peadirigent ning sümfooniaorkestri dirigeerimise pedagoog. Aastast 1998 on ta Pärnu Linnaorkestri peadirigent. Ta on dirigeerinud rohkem, kui 40 lavateost. 2009. aastal tunnustas Eesti riik teda Valgetähe IV klassi teenetemärgiga. Pianist oli Irina Zahharenkova, kes äratas suurt tähelepanu VI Esti pianistide konkursil pälvides diplomi, ERSO preemia ja publiku tulise poolehoiu. Ta on võitnud esimese koha üleriigilisel Bachi konkursil ja teise preemia rahvusvahelisel Ciurlonise-nimelisel konkursil Viinis. Aastal 2007 novembris saacutas ta 60.rahvusvahelisel Genfi pianistide konkursil Šveitsis kolmanda koha ning J.S. Bachi nimelisel pianistide konkursil Leipzigis esikoha ning publikupreemia. Irina Zahharenkova on õppinud klaverit Lilian Semperi juures Eesti Muusika - ja Teatriakadeemias, olles täiendanud end Sibeliuse Akadeemias magistriõppes Hui-Ying Liu-Tawaststjerna juures. Pärnu Linnaorkester tegusteb alates alates 1994. aastast. Orkestrit on dirigeerinud Neeme Järvi, Paavo Järvi, Kristjan Järvi, Eri Klas jt. Pärnu Linnaorkester on kahel korral pälvinud Pärnu Muusika Aastapreemia.
Kokkuvõttlikult võin öelda, et see kontsert meeldis mulle väga, kuigi ma kartsin, et see võib olla igav. Kontserdi korraldajad oleksid siiski võinud vaheaja natuke lühemaks teha, sest kontsert polnud ise nii pikk ja vahepealne ootamine oli ausalt öeldes igav. Tegelikult mulle, aga meeldis küll, sest see oli väga huvitav ja mulle meeldis see, et teosed olid mulle juba tuttavad ja ma ei pidanud neid päris esimest korda kuulama .
Kasutatud kirjandus:
http://www.ksg.edu.ee/images/stories/muusikaseminarid/retsensiooni_juhend.pdf
http://en.wikipedia.org/wiki/Symphony_No._25_(Mozart)
http://www.concert.ee/uus/kuldne-klassika&aid=8429&mid=1578
http://board.koffer.ee/viewtopic.php?p=899936
http://www.cs.ut.ee/~kiho/MyMusic/TempoJaDynaamikaTerminid.pdf
http://www.youtube.com/watch?v=Sx3YhL4njAU
Sümfoonia kava