Kontsert EMTA kammersaalis (0)

Kooli nimi…
RETSENSIOON
Kontsert EMTA kammersaalis
Õpilase nimi
klass
2015
Mina käisin 17. novembril Eesti Muusika - ja Teatriakadeemia kammersaalis kuulamas keelpillide ja löökpilli kontserti. Esinesid viiuliga Hans Christian Aavik ja Kati Meibaum, vioolaga esines Liisa Välja, Tšellot mängis Marten Meibaum ning klaveri taga oli Karolina Žukova. Esitatud teosed olid 19. ja 20. sajandist. Kontserdil olid esitatud kolme helilooja teosed. Esimesena esitati saksa helilooja Max Regeri teosed. Talle järgnesid Ungari helilooja Franz Liszti palad ja kontsert lõpetati Itaalia helilooja Ottorino Respighi loominguga.
Kontsert toimus väikeses kammersaalis ning seal oli hubane miljöö. Kontsert algas saksa helilooja Max Regeri loominguga. Max Reger oli peale helilooja ka orelimängija, pianist ja dirigent. Tema teoseid esitasid keelpillid . Viiulit mängis Hans Christian Aavik, vioolat Liisa Välja ja Marten Meibaum tšellot. Esitati teos, mis kandis pealkirja keelpillitrio nr 1 a-moll op.77b ( 1904 ). Esimene osa oli Sostenuto - Allegro agitato . See osa oli muutuva tempo ja dünaamikaga. Algas rahulikus tempos . Muutused olid kohati hüppelised. Oli esitatud laineliselt ja largo tempos, järgmisel hetkel aga kiirelt, forte kõlaga. Meeleolu kõikus kurja, ähvardava ning natuke mahedama ja rõõmsameelsema meloodia vahel. Järgmisena tuli teine osa - Larghetto. Teine osa algas pehme ja lüürilisena. Teose esituse tempo oli aeglane. Tempo muutus hiljem kiiremaks. Toimus ka dünaamika muutusi. Algus oli vaiksem, aga muutus valjemaks ning seejärel uuesti tagasi vaiksemaks. Teose kolmanda osa nimi oli Scherzo . Vivace. Selle osa algus erines eelnevates. Algas kohe hoogsalt ja üpris kiires tempos peale. Esines nii astmelisi ja ka hüppelisi kohti. Põhiline osa oli valjult esitatud, aga oli ka vaiksemalt esitatud kohti. Selle pala viimane osa oli Allegro con moto . Algas kõrgelt, kiires tempos ja vaikse kõlaga, seejärel vaheldus kõla valjemaga. Korrati algust peale vahelduvat osa. Esines nii hüppelist kui ka astmelist liikumist. Esimene osa oli hästi mängitud esinejate poolt. Midagi ei jäänud kõrva kriipima ja lood esitati sujuvalt .
Järgmisena Kõlas Karolina Žukova esituses Franz Liszti looming „ Ballaad “ nr 2 h- moll ( 1853 ). Franz Liszt oli Ungari pianist ja helilooja. Teda loetakse üheks 19. sajandi suurimaks klaverivirtuoosiks ning sümfoonilise poeemi loojaks. Ta oli oma aja parimaid pianiste ning andis palju kontserte Euroopas. Ta kirjutas ka ise palju klaverimuusikat, aga mängis ka enda kontsertidel teiste heliloojate teoseid. F: Liszti teost sai kuulata klaverimängija Karolina Žukova esituses. Kuna ta mängis üksinda, sai ühele mängijale korraga pühenduda. Teda vaadates tundus klaveril mäng kerge ning ta mängis väga hingestult. Ma arvan, et Karolina Žukova oleks saanud veel paremini esitada seda lugu. Ta oleks võinud teha lühemad pausid loo sees.
Klaveripala hakkas madalast registrist, mida mängiti vasaku käega väga kiires tempos. Lisandus juurde ka parem käsi. Seejärel lugu läks harmoonilisemaks ja pehmema kõlalisemaks. Vaheldus tugeva ja teravama kõlalise ning mahedama meloodia vahel. Edasi tuli hüppeline osa, mis oli kiires tempos ja mängiti valjult ja poolvaljult . Loo lõpupoole oli meloodia ning tempo rahulik, vaikse kõlaga ning kõrges registris. Arenes edasi teravaks, hüppeliseks ja jõuliseks, kuid lõppes rahulikult kolmkõladega.
Viimasena mängiti suuremas koosseisus Ottorino Respighi kirjapandud teost, milleks oli Klaverikvintett f- moll P. 35 ( 1902 ). O. Resphigi oli itaalia helilooja, muusikateadlane, pianist ja viiuldaja . Teost esitasid viiulil Kati Meibaum ja Hans Christian Aavik, vioolat mängis Liisa Välja ja tšellot Marten Meibaum ning klaveril oli Karolina Žukova. Hääled kõlasid ilusti kokku ja esinejad mängisid hingega. Ottorino Respighi loomingus sarnanes Max Regeri omaga.
Esitatud teose esimene osa oli Allegro. Esitus oli keskmises registris, keelpillid mängisid alguses rahulikumalt ja voolavamalt. Tundus, et klaver oli ainult saateks ning keelpillid mängisid põhiosa. Keelpillide mäng kõlas laineliselt, aga klaveril hüplevalt ja jõuliselt. Meloodia kordused ning selle osa lõpu poole muutus hoopis klaveril mäng voolavamaks ja keelpillidel hüplevamaks.
Järgmine osa oli Andantino. Algas mezzofortes ning oli palju sarnasusi eelmise osaga. Edasi kiirenes ja valjenes, kuid ruttu muutus vaiksemaks tagasi. Keelpillid mängisid mezzopianos ning üles- alla. Klaver oli teravamalt.
Peale Andantinot tuli viimane osa, milleks oli Vivacissimo. Kõige pealt alustas klaver kiires tempos ning natuke hiljem tulid sisse keelpillid, samuti kiires tempos. Järgnes lõik, kus keelpillid mängisid ainult hüplevas tempos. Kuulda oli, et tšello mängis selles osas soolot. Loo lõppedes kiirenes tempo veelgi ja lõppes järsult.
Kuna ma pole ise suur klassikalise muusika armastaja, siis mulle see kontsert väga ei meeldinud. Esinejad mängisid küll väga hästi ja panid kogu oma hinge muusikasse, aga nende emotsioonid ei jõudnud minuni. Ma keskendusin märkmete kirjutamisele ja muusika iseloomustamisele, seega ei saanud kontserti täielikult nautida. Minu jaoks oli kontserdile valitud liiga sarnased lood ning neid oli raske kuulata.
Kasutatud materjalid
Kontserdi kava
Heliloojate kohta sain teada järgmistelt lehekülgedelt:
https://et.wikipedia.org/wiki/Ottorino_Respigh i
https://et.wikipedia.org/wiki/Surnud_11._mail
https://et.wikipedia.org/wiki/Ferenc_Liszt