Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Müügistrateegiad ettevõttes". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
klient, müügiplaan, planeerimine, müügistrateegia, müüja, töötaja, edasimüüja, müügitöö, müügiaruanne, müügistrateegiad, harjutada, taluvus, esmamulje, silmside, müügimeeskond, müügieelarve, projektid, müügimeeskonna, hangete, kaubavarude, müügisuhtlemine, teenindamine, meetodeid, situatsioonides, suhtlemisviisid, mitteverbaalnesadamate ja muu transpordi taristu paiknemise olemasolu ja riigi majandus- ja maksupoliitikaga. Laos toimub kauba hoiustamine, komplekteerimine, markeerimine, peale- ja mahalaadise korraldamine, toodete komplekteerimine ja noppe korraldamine Transport on tarneahela peamine ehk siduv lüli, mis annab materjalidele, toodetele ruumilise kättesaadavuse, kasutades sobivaimat veotehnoloogiat. Logistika ülesanne on eelpool toodud tegevuste materjali ja toodete liikumise planeerimine, mis hõlmab hankeid(hankelogistika), tootmise korraldamist(tootmislogistika) ja jaotust(jaotuslogistika). Eesmärk on leida taskaal kolme olulise komponendi vahel, arvestades varude suurust, teenindustaset ja kulusid. Logistika eesmärk ei ole üksnes toodete müümine, vaid tarbija vajaduste rahuldamine logistikasüsteemi abil. Logistikasüsteem on logistilisi funktsioone täitev ja turu muutustele reageeriv
tarnijate juhtimine (strateegiline hankimine/ostmine) + ostmine hankelogistika- on tooraine, pooltoodete, detailide, sõlmede ja muu tootmiseks vajalike materjalide tõhus teisaldamine lähtepunktist tootmiskohta, tagades ostjale (tootjale) ajalis-ruumilise kasulikkuse. Hankelogistika: kaupade teisaldamine lähtepunktist tarbimiskohta. Hankelogistika = sisenev transport + ladustamine + materjalikäsitlus logistikasüsteem (vt loeng 2)- hankija ehk ostja ehk [tarnija] klient füüsiline või juriidiline isik, kes võtab toote vastu või kasutab pakutavat teenust. Tarnija- füüsiline või juriidiline isik, kes varustab ettevõtet kaupade või teenustega Täppisajastamine- Varude juhtimise süsteem, mis korraldab koosteks ja tootmiseks vajalike materjalide liikumist, koordineerides nõudlust ja tarneid nii, et soovitud materjalid saabuvad kohale siis, kui neid vajatakse. tarneahela juhtimine
Millised on operatsioonijuhtimise ülesanded ? 1. Organisatsiooni operatsioonisüsteemi üldise arengustrateegia kavandamine ja elluviimine – millised on eesmärgid, kes on kliendid (sellest peab ettevõte lähtuma) 2. Operatsioonistrateegia ja taktika – kuidas toodame, milliste ressurssidega 3. Operatsioonisüsteemi arendamine ja juurutamine (tootmisprotsess, tootmisvõimsus, asukoht, tootearendus, standardid, töökorraldus..) 4. Süsteemi talitluse planeerimine ja kontroll plaanide täitmise üle (varude juhtimine, tarneahela juhtimine, tootmisplaanid, kvaliteedikontroll..) 5. Kvaliteedi tõstmine (kvaliteedijuhtimine, protsesside parendamine, riskijuhtimine..) Operatsioonisüsteemi sisendid ja väljundid. Muudetavad sisendid: •Materjal – kasutavad tootmisettevõtted; jaekaubandus; posti- ja transpordiettevõtted, laoteenuste pakkujad. •Info – raamatupidamisteenuse pakkujad; turu-uuringute ettevõtted;
Autonoomsusprintsiip tootmisprogramm on koostatud iseseisvalt Tulukuse printsiip soovitakse saada maksimaalset kasumit · Süsteemiga seotud tegurid Ettevõtete liigitamine: 1. Ettevõtte haruline kuuluvus (majandusharu, tegevusala) Igal majandusharul on omad iseärasused ja nendega tureb arvestada ka juhtumisel. 2. Ettevõtte suurus Suur, kesmine ja väikeettevõtted. Töötajate arvu, käibe ja bilansimahu alusel. Alla10 töötaja mikroettevõte 10-49 töötajat - väikeettevõte 50-249 töötajat keskmise suurusega ettevõte Üle 250 töötaja suurettevõte 3. Ettevõtlusvorm FIE isik, kes pakub oma nimel kaupu või teenuseid ja see on tema püsiv tegevus.. ta vastutab oma tehingute eest kogu oma varaga Täisühing äriühing, mille kaks või enam osaniku tegutsevad ühise ärinime all ja vastutavad ühingu kohustuste eest kogu oma varaga.
Kuluarvestus on majandustegevuse kõigi kulude ja üksikute toodete (teenuste tööde) tootmise, juhtimise ja müügi kulude kogumise, töötlemise, kontrollija analüüsi protsess, mis hõlmab ka kulueelarvete (plaanide) koostamist. Kuluarvestuse süsteemi eesmärgid võib jaotada üldisteks ja spetsiifilisteks. Üldised eesmärgid: · Materiaalsete ressursside soetamise, tootmise ja kasutamise rahaliste parameetrite kindlaksmääramine ja kajastamine · Kulude planeerimine · Kuludega seotud normatiivide määratlemine · Kuludega seotud eesmärkide saavutamise kontroll Spetsiifilised eesmärgid: · Toodangu ja teenuste omahinna ja müügihinna kalkuleerimine · Ressurssidekasutamise efektiivsuse kontroll · Juhtkonna kulukeskse infoga varustamine Majandusüksuse jooksva majandustulemuse hindamine ning üksikute allüksuste tegevustulemuste kindlaks määramine
kulude kogumise, töötlemise, kontrolli ja analüüsi protsess, mis hõlmab ka kulueelarvete (plaanide) koostamist. Majandusüksuse kuluarvestuse süsteemi loomisel tuleb määratleda eesmärgid, milliseid arendatav süsteem peab täitma. Kuluarvestuse süsteemi eesmärgid võib jaotada üldisteks ja spetsiifilisteks. Üldised eesmärgid: · Materiaalsete ressursside soetamise, tootmise ja kasutamise rahaliste parameetrite kindlaksmääramine ja kajastamine · Kulude planeerimine · Kuludega seotud normatiivide määratlemine · Kuludega seotud eesmärkide saavutamise kontroll Spetsiifilised eesmärgid · Toodangu ja teenuste omahinna ja müügihinna kalkuleerimine · Ressursside kasutamise efektiivsuse kontroll · Juhtkonna kulukeskse infoga varustamine · Majandusüksuse jooksva majandustulemuse hindamine ning üksikute allüksuste tegevustulemuste kindlaks määramine 4. Kuluarvestuse 3 komponenti
näpunäiteid (meelespea). Näiteid OÜ Agentuur turundusplaanist on toodud punktides, mille koostamine on (konsultantide kogemuse alusel) plaanide koostamise praktikas olnud kõige keerulisem. 5 P L AN E E R I M I SE E T T E V AL M I S T U S Plaani koostamise vajalikkus Äri- ja turundusplaane vajavad nii alustavad kui tegutsevad ettevõtted. Edukas organisatsioon peab tundma oma sise- ja väliskeskkonda turunduse planeerimine hõlmab endas teabe kogumist ja analüüsimist nii turul toimuva kui ka organisatsiooni enda kohta. Kirjaliku dokumendi koostamine on hea viis selle teadmise formaliseerimiseks. Plaan on juhtimistööriist, mis määratleb organisatsiooni/äriidee tugevused ja nõrkused ning võimalused ja ohud, dokumenteerib eesmärgid ja kirjeldab nende saavutamiseks vajalikud ressursid. Valmis äri- või turundusplaan on hinnang ettevõtte äriideele, mis on omakorda elujõulise turundussõnumi
Klienditeenindus kui logistika oluline protsess LH5 Klienditeenindus logistikas on laotöötoimingud, kogu klienditeeninduse protsess. Kogu süsteem peab toimuma kliendi heaks. Klienditeenindus kui juhtimist vajav süsteem. MIDA klienditeenindus logistikas tähendab? Kogu protsess tellimuse edastamisest kuni kohaletoimetamiseni kliendile.. 1. Mille poolest erineb klient „edasimüüja“ kliendist „tarbija“? Edasimüüja on oma tarnija jaoks klient (äriklient), kes ostab kaupu eesmärgil teenida neid edasi müües või tooteid valmistades äritulu, tarbija aga eraisik või ettevõte, kes soetab tooteid selleks, et rahuldada nende kasutamisega oma soove ja/või vajadusi. 2. Missugune kliendi kategooria on tarnijale üldjuhul olulisem, kas klient „edasimüüja“ või klient „tarbija“? Klient „edasimüüja“. 3. Millised peaksid olema tootmisettevõtte, hulgifirma ja jaekaubandusettevõtte klienditeeninduse peamised eesmärgid
Materjal mida muretsetakse toote valmistamiseks on ka kaup RAHA LIIKUMISEGA SEOTUD FUNKTSIOONID finantseerimine; arveldamine; investeerimine Raha on toetav funktsioon. Kaup ja raha liiguvad ettevõttes alati vastas suunas. Tuleb tagada kõikide funktsioonide käsitlemine ettevõttest kui tervikust lähtudes. Turunduse uurimise objektiks on ettevõte. Kuidas toimub turundus just ettevõttes. Juhtimis- ehk kordineerimisfunktsioon: lk 67 Planeerimine Otsustamine Korraldamine Kontroll VARUSTAMINE Mõistega varustamine tähistatakse ettevõttes kõiki neid tegevusi, mille eesmärgiks on ettevõttele vajalike vahendite hankimine. Kuivõrd erinevate tootmistegurite ja rahaliste vahendite hankimisel kerkivad ettevõttes väga erinevad probleemid, siis ei ole otstarbekas vaadelda varustust ühtse jagamatu tervikuna, vaid osadena, mis ka
TURUNDUS 1. TURUNDUSE OLEMUS TURUNDUS on tegevus, mis on suunatud vajaduste ja soovide rahuldamisele vahetusprotsessi kaudu (P.Kotler). Inimeste VAJADUSED (needs) tekitavad NÕUDLUSE (demand), kui soovile lisandub OSTUJÕUD (buying power). KLIENT (customer) - organisatsiooni või isik, kes võtab toote vastu või kasutab pakutavat teenust. Samuti on klient (alaline) ostja, tellija või teenuseid kasutav inimene. TARBIJA (user) - füüsiline isik, kellele pakutakse või kes omandab või kasutab kaupa või teenust ees-märgil, mis ei seondu tema majandus- või kutsetegevusega TURUSTAMINE (selling) tähendab müüki ja on pigem seotud toodete jaotusega (kasutatakse mõistet ,,turustuskanal"). Turundus on seega oluliselt laiem mõiste kui turustus ning võib öelda, et turustus on turunduse üks osa.
valikuid aga laiast sortimendist. Infolõhe: tootjad sageli ei tea, kes, kus, millal ja kui palju nende tooteid vajab. Sama-laadne info puudub ka tarbijatel. Väärtuslõhe: kaupade väärtus tootjate silmis sõltub tehtud kulutustest ja konkurentide turuhindadest. Omandiõiguslõhe: tootjad käsutavad suuri kaubakoguseid, mida nad ise ei kasuta, tarbijatel on aga raha või vahetuskaup, mida nad samuti ise ei kasuta. 5. Turundustegevuse 5 osategevust. Turunduse planeerimine: ülevalt alla, alt üles, eesmärgid alla-plaanid üles. Turundusvõimaluste määratlemine: väliskeskkonna analüüs (makrokeskkonda hinnatakse sageli PEST analüüsi kaudu), sisekeskkonna analüüs. Siht turunduse arendamine: segmentimine, sihtturgude valimine, positsioonimine. Turunduskompleksi kujundamine: toode, hind, jaotus, edustus. Kontrollimine: eelnev kontroll, jooksev kontroll, järelkontroll. Ülevalt alla planeerimine: ettevõtte tippjuhtkond
Toote elutsükkel koosneb neljast faasist: sisenemisfaas, kasvufaas, küpsusfaas, langusfaas. Kaubamärk on nimi, sümbol, kujundus või nende kombinatsioon. Selle põhifunktsiooniks on eristada ühe firma tooteid teistest samaliigilistest toodetest. Kaubamärk saab õiguskaitse kaubamärkide registrisse kandmisega. Kaubamärkide liigid: tootja kaubamärgid- on antud valmistaja poolt ja see aitab tooteid turul identifitseerida. Tootja tagab kontrolli, garantii ja info. müüja kaubamärgid- kaubamärki rakendavad ja kontrollivad vahendajad (hulgi- ja jaekaubandusettevõtted). Sellisel juhul ei ole otseselt võimalik tootjat tuvastada. Kollektiivkaubamärk kaubamärgi eriliik, mida rakendatakse päritolumärgina, kvaliteedimärgina, ökomärgina ja kaubanduskettide märgina. Bränd on lubadusemärk, mis sisaldab ratsionaalseid ja emotsionaalseid lubadusi. Bränd on see, mida tarbija ostab. Brändil on kolm olulist osa: brändi nimi, logo ja slogan
turusituatsiooni analüüsi, toote kujundamist, hinnapoliitikat, turustuskanalite valikut, müüki, toetusmeetmeid ning mitmesuguseid muid erinevaid osategevusi. Turundustegevuse eesmärk on teha õige toode õigele tarbijale õigel ajal ja õiges kohas kättesaadavaks ning kanda hoolt, et tarbija oleks tootest teadlik. Liiga tihti keskendutakse erinevates ettevõtetes oma tegevuse kavandamisel rohkem tootmisele ja müügile ning turundustegevuse terviklik, kompleksne planeerimine jäetakse tahaplaanile. Põhjenduseks tuuakse sageli see, et on ju juba koostatud äriplaan ja turundusplaani ei ole seetõttu vaja. Kuid selle väitega võib nõustuda ainult osaliselt. Need kaks ettevõttele väga vajalikku plaani on ainult teatud osades sarnased. Seetõttu on sellel, kes omab korraliku äriplaani tunduvalt kergem alustada turundusplaani koostamisega. Alljärgnev joonis püüab selgitad nende kahe plaani omavahelist seost. Äriplaan ja turundusplaan
4. Turunduskontseptsioon Aluseks on turg koos tarbijate vajaduste ja soovidega. Vahendiks suunatud turundus 4P mudeli kasutamisega ning eesmärgiks kasum tarbija rahulolult. Firma peab tundma tarbija vajadusi ja soove. 5. Sotsiaalse turunduse kontseptsioon See on oma olemuselt sarnane eelmisega, tarbija vajadustele lisanduvad ka ühiskonna vajadused. Eesmärgiks on ühiskonna elukvaliteedi säilitamine ja parandamine. 6. Suhtlusturunduse kontseptsioon Siin tuleb tarbija asemele klient, mis tähendab personaalset lähenemist. Selles kontseptsioonis on aluseks klient, tema vajaduste ja soovide täpne tundmine. Vahendiks klienditurundus ning eesmärgiks kasum kliendi hoidmiselt. 4 2. TURUNDUSE JUHTIMINE (PLANEERIMINE) 2.1 TURUNDUSE JUHTIMISE MÕISTE Turunduse juhtimine on protsess, mis koosneb järgmistest etappidest: keskkonna
organisatsiooni, kaasa arvatud kliendid. Efektiivne logistika pöörleb ümber viie võtmeala toodete liikumine, informatsiooni Hikumine, aeg / teenindus, kulud ja integratsioon (süsteemsus). Igal neist on määrav mõju logistika edukusele, lisandväärtuse loomisele ja organisatsiooni konkurentsivõime parandamisele. Logistika on tooraine, pooltoodete ja lõpptoodete lähtepunktist tarbimispunkti liikumise, ladustamise ning sellega seotud informatsiooni planeerimine, teostamine ja kontrollimine, eesmärgiga rahuldada kliendi nõudmisi (U. S. Council of Logistics Management', (986 Logistika on inimeste ja/või kaupade vedamise ja ladustamise kavandamine, teostamine ja kontrollimine ning kaasabi sellega seotule, eesmärgiga saavutada süsteemset tulemust (European Committee for Standardization, 991 Logistika on see osa tarneahala Luhtimises mis planeerib, teostab ja kontrollib kaupade, teenuste
ihaldusväärne – seda teadliku ja professionaalse turundusega. Tihti samastatakse turundust turustamisega, mis osaliselt võib tulla ka keelelisest sarnasusest, kuid tegemist on siiski sisult erinevate terminitega. Turustamine tähendab müüki ja on pigem seotud toodete jaotusega (kasutatakse mõistet „turustuskanal“). Ettevõtte juhtimise puhul on oluline, et turundus ei oleks lihtsalt mingi osakond. Turunduspõhimõtteid peaks tundma ettevõtte iga töötaja reatöötajast tippjuhini, sh raamatupidaja, tootmistehnoloog, tootearendaja, personalijuht ja loomulikult klienditeenindaja. Kliendikeskne mõtteviis peab olema kodeeritud kogu ettevõtte tegevusse ning igasse töötajasse. Turunduse juhtimine on suunatud teatud sihtgruppidega tulusate vahetusprotsesside kavandamisele, kujundamisele ja tagamisele ettevõtte eesmärkide saavutamise nimel. Turundus ei tohi olla nõudluse suhtes passiivne, vaid peab suutma mõjutada nõudluse
finantsjuhtimine, transport jnejne. Logistikajuht ei saa olla pelgalt spetsialist vaid oma alas Logistika tähtsus ja arengu mõjutegurid, arenguetapid, logistika kui süsteem Logistika tähtsustumise põhjus a kommunikatsiooni ja transpordikulude alandamine tarneahela ulatus, turu kvalifitseerijad ja turu võitjad Turu kvalifitseerijad minimaalsed standardid, mis tuleb saavutada selleks, et turul tegutsed Turu võtjad omadused mille tõttu klient eelistab just sinu toodet Tavaline T-särk Moetoode Valiku laius standardsuurused, vähe Palju värve, lõikeid, disaini värve Tootearendus harv Pidev Hind taskukohane X % ++ Kvaliteet tavapärane Originaalsed materjalid ja töövõtted
investeerimist materiaalsesse ja immateriaalsesse põhivarasse); genereeritud info vormistatakse tavaliselt eriotstarbeliste aruannetena. 2. Ressursside jaotamise ja ümberjaotamise otsused (hõlmab toodete ja klientide analüüsi, hinnakujundamist); genereeritud info vormistatakse tavaliselt toodete või teenuste, samuti kaubamärkide, jaotuskanalite jms rentaablust käsitlevate aruannetena. 3. Kulude planeerimine ja kontroll; genereeritud info vormistatakse vastutuskeskuste tulusid, kulusid, varasid ja kohustisi käsitlevate aruannetena. 4. Tehingute tulemuslikkuse mõõtmine ja töötajate hindamine (hõlmab tegelike ja eelarvestatud tulemuste võrdlemist); võib tugineda nii rahalistele kui ka mitterahalistele näitajatele. 5. Seaduste ja muude ettevõtteväliste normatiivaktidega sätestatud nõuetele vastavate (finants)aruannete koostamine.
See sõltub suuresti elanike sissetulekutest, samuti ka omandiõigusest, kapitalist jne. Kokkuvõttes oleneb see hindadest. 3) kuidas tahetakse toodetud kaubad ja teenused ühiskonna liikmete vahel jaotada. Mida toota selle otsustab firma tulenevalt turust, kuid seda võib mõjutada ka valitsus. Käsumajanduses otsustab selle üle ainult valitsus. Turumajanduse olemus Turumajandus on see, kus ost ja müük lahendatakse turul, kus ostja ja müüja saavutavad omavahel kokkuleppe. Et nende vahel ei oleks isikut, kes ütleks, kellele müüa ja kellelt osta. Põhiliselt ei sekku turul toimuvasse ka riik. Turumajandus siis tähendab majandusviisi, kus ettevõtjate ja tarbijate suhted kujunevad vastavalt nõudmise ja pakkumise vahekorral. Ressursside jaotus toimub kodumajapidamiste ja ettevõtete otsuste põhjal. Neid otsuseid vahendab hind (hinnamehhanism) turult saadud signaalide kaudu. Selle
Ntx tööstusettevõtte oma transpordiettevõte. Logistika väärtus, strateegia ja logistika, tarneahela juhtimine 3 tüüpi väärtus- 1. Tootmine - vormi kasulikkus. ). Puudutab toote füüsilisi omadusi ja nendest tulenevaid kasutusvõimalusi. 2. Logistika - aja ja koha kasulikkus. Suurendab pakkumuse väärtust läbi ligiduse ja tehingu toimumise aja sobivuse. 3. Turundus - omamise kasulikkus. Muud eelised, mida klient tehingust võib saavutada võrreldes konkurentidega. Kulu eelis- – Ettevõte vähendab konkurentidega võrreldes kauba tootmise kulusid. Loomulikult tuleb selle strateegia kasutamisel jälgida, et turustatavate kaupade omadused on konkurentidega võrreldes võrdväärsed. Vastasel korral peab ettevõte oma kaupade hindu alandama ja kaotab seega võidetud kulueelise. Kulueelistusstrateegiat saab kasutada turul, kus on suhteliselt vähe konkurente.
müüvate ettevõtetega, tooraine tarnijatega ja Eesti Töötukassaga). Kuna meie meeskonnas on inimesed, kes on mööblitootmise ja varustuskanalitega juba aastaid tihedalt seotud, siis kasutame nii materjalide hankimisel kui ka tehnoloogilistes küsimustes juba enda kogemusi ja asjatundlikkust.Käesoleval hetkel on firmas kokku 3 töötajat. Järgmisel aastal planeerime suurendada oma meeskonda veel 3 töötaja võrra. Kust mida tellida, otsustame vastavalt tellimusele. Kuna pakume eritellimuse töid, siis võib tekkida vajadusi, mille puhul on oluline just kiirus või kvaliteet, aga mitte hind. 1.3. Missioon, visioon ja eesmärgid Meie ettevõtte trump on kliendikesksus, firmasisene operatiivsus ning ladusus, innovaatilisus ja kvaliteet. Põhieesmärkideks on arendada oma tegevust ja tegutseda kasumlikkuse
Ostuprotsessi etapid: vajaduse tunnetamine -> info kogumine -> alternatiivide kaalumine -> ostuotsus -> reaktsioon ostule. 17. Tarbija rahulolu Rahulolu kujuneb peamiselt ootuste ja tegelikkuse võrdlusena. Ka väga heas tootes võib pettuda, kui ootused on liiga kõrgeks kruvitud. Seega tuleb turunduskommunikatsioonis olla ootuste tõstmisega ettevaatlik ja panustada rohkem kliendi positiivsele üllatamisele. Kliendi rahulolu on tema lojaalsuse vundament. Kui klient on rahul, siis lojaalsus võib tekkida, kui ei ole, siis ei teki seda kindlasti. 18. Turunduse infosüsteem ja selle elemendid Turunduse infosüsteem on järjepidev ja interaktiivne inimeste, tehnikate ja meetodite süsteem vajaliku informatsiooni kogumiseks, talletamiseks, analüüsimiseks ja õigeaegseks edastamiseks turundusjuhtidele otsuste vastuvõtmiseks. Süsteem koosneb üldjuhul neljast allsüsteemist, mis on
1. Naisi ei võeta tõsiselt 2. Mees julgeb rohkem riske võtta kui naine 3. Raskused ettevõtluse ja koduse elu ühitamisel 4. Enesekindluse puudus Ettevõtlusaktiivsus on kõrgem haritumate ja suurema sissetulekuga naise seas. Töötasustamise põhiprintsiibid Töö hüvitamine: 1. Rahaline (otsene, kaudne) 2. Mitterahaline (meeldiv töö, töökeskkond) · Tasu peab olema õiglane ja vastama töötaja tööpanusele; · Töökohtade hindamise aluseks on töö keerukusaste, spetsiifika ja olulisus ettevõttele; · Töökohtade hindamise põhikriteeriumid: oskusteave, vastutus, vaimne ja füüsiline pingutus ning töötingimused; · Töökohtade hindamise meetodid: analüütilised ja mitteanalüütilised. Palk tasu arvutamise meetod tööpanuse eest, peab kajastama tööpanuse kasvamist ja kahanemist Palgavorme on kolm: 1. Ajapalk 2
standardsete, masstoodetavate kaupade puhul. Loomulikult tuleb selle strateegia kasutamisel jälgida, et turustatavate kaupade omadused on konkurentidega võrreldes võrdväärsed. Vastasel korral peab ettevõte oma kaupade hindu alandama ja kaotab seega võidetud kulueelise. Kulueelistusstrateegiat saab kasutada turul, kus on suhteliselt vähe konkurente. Ettevõtte muudab oma kauba konkurentide samalaadsete kaupadega võrreldes kliendile ligitõmbavamaks, nii et klient on nõus juurde maksma rohkem, kui ettevõttele kauba ligitõmbavamaks muutmine maksma läheb. Seda nimetatakse eristumiseks. Eristumisstrateegiaga üritab ettevõte olla oma tegevusalal ainulaadne mingis sellises mõõtmes, mida kliendid laialdaselt väärtustavad. Ettevõte valib välja ühe või mitu kaubale iseloomulikku omadust, mida kliendid tähtsaks peavad ja positsioneerib ennast neid omadusi ainulaadsel viisil pakkuma. Ainulaadsus
.........................22 9. Saadetiste pealelaadimine.................................................................................23 10. Inventeerimine................................................................................................25 11. Hoiustamine....................................................................................................29 12. Laotöö korraldus.............................................................................................34 13. Lao planeerimine............................................................................................36 14. Vastukaaltõstukite kasutamise juhend............................................................43 15. Siirdamistõstukite kasutamise juhend.............................................................49 16. Tõstukite hooldustööd.....................................................................................51 17. Puhastustööd laos..........................................................
.........................22 9. Saadetiste pealelaadimine.................................................................................23 10. Inventeerimine................................................................................................25 11. Hoiustamine....................................................................................................29 12. Laotöö korraldus.............................................................................................34 13. Lao planeerimine............................................................................................36 14. Vastukaaltõstukite kasutamise juhend............................................................43 15. Siirdamistõstukite kasutamise juhend.............................................................49 16. Tõstukite hooldustööd.....................................................................................51 17. Puhastustööd laos..........................................................
strateegiline juhtimine. Tarneahel on jada üksteisest järgnevaid tegevusi, mille eesmärgiks on kliendi rahuldamine. See võib hõlmata hankeid, tootmist, jaotust ja jäätmekäsitlust koos nendega kaasneva transpordi, ladustamise ning infotehnoloogiaga. f) Logistika on kaupu või teenuseid pakkuvate tegevuste kavandamine ja organiseerimine. g) Logistika on ressursside omandamise, liikumise ja tarbimise planeerimine. h) Efektiivne logistika pöörleb ümber viie võtmeala – toodete liikumine, informatsiooni liikumine, aeg, kulud ja integratsioon (süsteemsus). Igal neist on määrav mõju logistika edukusele, lisandväärtuse loomisele ja konkurentsivõime parandamisele (Craig 1997). i) Logistika on teadus süsteemi talitluseks vajalike ressursside hanke ja kasutamise juhtimisest. j) Logistika on toote kulgemise korraldamine tootjast tarbijani.
Sel viisil optimeerivad mitmed ettevõtted oma laopidamise kulusid, viies need madalaimale võimalikule tasemele. Laopidamise kolme alternatiivi vahel valides peaks otsustaja suutma hinnata eri otsus- tega kaasnevaid riskitasemeid. Avaliku ja lepingulise lao teenuste ostmisega kaasnevad tavaliselt kliendile suuremad riskid kui privaatlao pidamisega. Samal ajal võib äririsk olla mõõdukas lepin- gulise lao puhul, kus klient jälgib pidevalt laoteeninduse taset ja kvaliteeditaseme langemisel alla kokkulepitud piiri on valmis teenusepakkuja toimingutesse sekkuma. 258 11 Kauba käitlemine Küsimused 1. Millised on avaliku ja lepingulise laopidamise peamised erinevused? 2. Millistel juhtudel on ettevõttel kasulik omada privaatladu ja millistel juhtudel osta laoteenust? 3. Miks võib olla paljudele ettevõtetele kasulik osta laoteenust? 4
1. Tootmiskonseptsioon Masstootmine, madal hind ning madalad kulud, toode on kõigile kättesaadav 2. Tootekonseptsioon Tehniliselt keerukas toode, keskendutakse tootearendusele ja sortimendi laiendamisele 3. Müügikonseptsioon Ületootmine, agressiivne müügitöö ning intensiivne reklaam 4. Turunduskonseptsioon Integreeritud turundus, tarbija vajaduste kasumlik rahuldamine 5. Sotsiaalse turunduse konseptsioon Tarbija vajaduste rahuldamine, arvestades ettevõtte eesmärke(kasum), ühiskondlikku heaolu ning
Strateegilise juhtimise protsess Koosneb viiest omavahel seotud osast: Määratleda tegevusvaldkond, luua visioon, fikseeritakse missioon, pikaajalised tegevuspõhimõtted ja sihid Visiooni ja missiooni arendamine mõõdetavaks eesmärgiks ja oodatavaks tulemuseks Kavandatakse strateegia soovitud tulemuste saavutamiseks Valitud strateegia viiakse ellu Hinnatakse tegevust ja saavutatud tulemusi Juhtimise põhifunktsioonid ja strateegiline juhtimine Juhtimisfunktsioonid Planeerimine Organiseerimine Motiveerimine Mehitamine Kontrollimine Strateegilise juhtimise etapp 3 Strateegia väljatöötamine Strateegia elluviimine Strateegia elluviimine Strateegia elluviimine Strateegia hindamine Strateegia sisaldab vastuseid paljudele küsimustele ... Kuidas ettevõtte tegevus laieneb? Kuidas ta suurendab turuosa?
logistikateenuste integreeritud juhtimises. Nõuded loodussäästlikusele. IT ja teenindus said võtmesõnadeks. Turule orienteeritus. Täpsus ja usaldus, et tegevus vastab kliendiga kokkulepitule. Tarnetäpsus (on-time delivery) – mõõdetakse tegeliku ja planeeritud tarneaja kokkulangemist. Kliendi jaoks on kõige tähtsam tarneajast kinnipidamine, kuna see võimaldab kliendil paremini planeerida ja teostada oma tegevusi. Klient tahab professionaalset ning tema jaoks mugavat teenust. Kliendi jaoks avaldub see praegu e- arvetes, Interneti vahendusel saadetise jälgimise, tellimuste esitamise, päringute saatmise, laovarude jälgimise süsteemis, paljudes maades elektroonilises tollimises. Hakati sisse ostma ka muid teenuseid kui ainult transport nt laoteenus. 2. Väärtusahela keskne arenguetapp logistikas Väärtusahel (Value Chain) kirjeldab lisaväärtuse teket tarneahelas
INTERAKTIIVNE TURUNDUS Põhimõisted: ● Vahetus, tehing (exchange, transaction) Turundustegevusi ühendab vahetuskonseptsioon. Vahetuse tulemusel saadakse soovitud toode teiselt subjektilt hüvituse vastu. Sellist ostja ja müüja vahelist kokkulepet nimetatakse tehinguks. Eristatakse nelja vahetuse vormi: Turu vahetus Suhte vahetus Ümber jagav vahetus Vastastikune vahetus ● Turu vahetus (market exchange) Lühiajalise orientatsiooniga ja omakasust motiveeritud. Turu vahetus toimub sellele eelnenud ja sellele järgnevast vahetusest sõltumata. ● Suhte vahetus (relationship exchange) Pikaajaline orienteeritus. Areneb poolte vahel, kes on huvitatud pikaajalise, toetava suhte loomisest. ● Ümber jagav vahetus (redistribution) Eksisteerib poolte vahel, kes töötavad kollektiivse üksusena. Üksuse li
c) Laenu andmine klindile, selle juhtikonna liikmetele või olulistele aktisonäridele või laenu saamine nendelt. d) Osalemine ühises tulu toovas äriprojektis kliendiga või selle juhtkonna liikmetega. · Ametid klientettevõttes: kui audiitor on auditeerimise ajal või vahetult ennem seda klientettevõtte juhtival ametikohal või võtmeisik, ei tohiks ta ettevõtet auditeerida enne 5 a. mõõdumist. Kui ta oli ettevõtte töötaja, peaks vahe olema 2-3 aastat. · Muude teenuste osutamine kliendile: kui audiitor osutab kliendile muid teenuseid, tuleb tal hoiduda juhtkonna funktsioonide ülevõtmisel või juhtkonna kompetentsi kuuluvate otsuse tegemisest. Raamatupidamis teenuse osutamisel on välistatud selle ettevõtte auditeerimine. Audiitor ei tohi võtta endale ettevõtte töötaja õigusi ja funktsioone, kui ta osutab muidu teenuseid. Ta ei või koostata raamatupidamise
annaabi.ee 
