Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Muudatused keskaja sõjaväes". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
hellebard, koot, sõjaväes, piigid, sadul, kohanemine, jalavägi, eespoolratsarüütlite vägi. Inglased suutsid aga oma rohkete vibuküttidega, pikkade vibudega, lasta 10-12 noolt minutis. Paljud Prantsuse rüütlid ja nende hobused said rünnakutel noolte läbi surma või vigastada ning inglased saavutasid hiilgava võidu. Prantslased olevat kaotanud 1500 rüütlit. 14. sajandil tõusid osavate võitlejatena esile ka Sveitsi jalaväelased. Eriti efektiivseks osutus sealsete käsitööliste ja talupoegade leiutatud hellebard. Selle teravikuga sai torgata kui odaga, labaosaga lüüa nagu kirvega, spetsiaalne konks aga võimaldas tõmmata rüütleid sadulast. Nii suutsid sveitslased rüütlite raskeratsaväge mitmes lahingus võita. Kaspar Kuldkepp 11 AADEL JA RELVASTUS KESKAJAL 15. sajandi II poolel hakkas Sveitsi maakaitsevägi lahingus kasutama seninsest pikemaid odasid ja tihedaid jalaväekolonne
Rüütlivägedes kasutati tavaliselt kahte põhilist lahingukorda. 1. Võeti ühte rivvi, nende selja taga olid relvakandjad. Seda ei saa nimetada lahingukorraks selle sõna täielikus tähenduses, kuna peale kokkupõrget lagunes lahing kahevõitlusteks või muutus vastase jalaväe hävitamiseks. 2. Rüütlid võisid astuda lahingusse ka sügavasse kolonni võtnutena, kus ees ja külgedel asusid rüütlid ja keskel jalavägi. Säärases lahingukorras ei ramminud rüütlid end mitte ainult vastase rindesse, vaid ka lõikasid selle kaheks osaks. Seejärel väljus jalavägi rüütlite kaitse alt ja viis hävitustöö lõpuni. keskaja sõjavägi jagunes peamiselt seitsmeks eri väeosaks: raskeratsavägi, kergeratsavägi, jalavägi, jalamehed, piigimehed,ammukütid ,vibukütid Igas sõjaväes oli ka mittesõdivaid inimesi: habemeajajaid (kes olid ka arstide eest), kaupmehi, võib-olla prostituute, töölisi (nt
· Talupoegi pidid esindama nende isandad. · Parlament kaitses kõiki ühiskonnakihte. Feodaalkord ja rüütliseisus 1. Feodaalkorra olemus avaldus senjööri ja vasalli suhetes. a. Vasall andis end senjööri kaitse alla: · Senjöör läänistas vasallile maatüki koos talupoegadega. b. Vasalli kohustused senjööri ees kinnitati truudusvandega: · 40 päeva aastas oma kulul senjööri sõjaväes teenida, pikemat aega tasu eest. · Senjöörile nõu andmine. · Lunaraha maksmine senjööri vangilangemisel. c. Pärusvalduste kujunemine: · Algul olid läänid antud vasallile ainult kasutamiseks. · Ajajooksul tava, et isa pärandas lääni pojale, mida senjöör ei saanud tagasi võtta. d. Feodaalne killustatus ja kodusõjad: · Suurfeodaalid, kes omasid palju vasalle, tegutsesid oma valdustes kuningast sõltumatult.
RÜÜTLIL · pikk torkeoda, mõõk; 13. saj lisandus pistoda, 15.saj sõjavasar, -kirves või nui; kaitsevarustus kilp, kiiver, kaitserüü; sõjaratsu. · Pikemaks sõjakäiguks kilbikandja, kannupoiss, vibumees jne. · Välilahinguks valiti tasane ja avarmaastik. Enamasti liiguti sirges joonrivis. JALAVÄGI · 12.sajangini jalameeste osa lahinguväljal teisejärgulisene. 13. saj lõpus pikkvibu. (Inglismaa kasutuses) 14. saj Sveitsi jalaväelased hellebard, piik ehk pikkoda. PALGASÕJAVÄE SÜND · Rüütlite kokkukutsumine võttis aega, distsiplineerimatud, sõdimise asemel maksti raha. Vaesunud rüütlid, ei osanud peale sõdimise midagi muud. · Palgasõjaväge hakkasid arendama keskvõimud, jalaväe osatähtsus kasvas. 15.saj muutus rüütlivägi üha kulukamaks, tõhusus kahanes vibud, suurtükid, püssid. 20. LINNADE TEKE JA LINNAKULTUUR · Keskajal olid peamiselt maaharijad, linnas elas vähem kui kümnendik rahvast
.............................. 4 Saksamaa ............................................................................................................................................. 6 Palgasõjavägi........................................................................................................................................ 8 Alaline armee........................................................................................................................................ 9 Muutused sõjaväes.............................................................................................................................. 12 Arstiteadus.......................................................................................................................................... 18 Telekommunikatsioon ....................................................................................................................... 19 Kokkuvõtte................................................................
Sõdur andis vande kuid pidi enda eest ise hoolt kandma. Lisaks palgale sai sõdur osa sõjasaagist. Palgaarmee liikmeid oli erinevatest seisustest. Nende hulgas olid vabu talupoegi, laostunud rüütleid, teiste seisuste esindajaid ning kindlasti ka välismaalasi. Armee pandi kokku üle maailma värvatud meestest, seega ei olnud palgasõjavägi otseselt seotud ühegi riigi ja rahvaga, see aga tegi sõjaväe ebausaldusväärseks. Varasema palgasõjaväe peamiseks väeliigiks oli jalavägi. lahingus jagati jalavägi kolmeks eri rühmaks: eel-, pea- ja jalaväeks. Relvastuses leidus erinevaid relvi. Tulirelvade kasutamine oli keeruline ja tülikas. Nende lahingukorda seadmine eeldas umbes 100 võtte sooritamist. Varustusest olenedes jagati sõjavägi kaheks. Raskejalaväelased olid varustatud külmrelvadega ning raske kaitsevarustuse ja kiivriga. Kergejalaväelased olid varustatud tulirelvadega ning kandsid kaitseks vildist kübarat. Jalaväe kõrval olid
Mõnel pool varanduslik tsensus kodanikeks jõukamad mehed. Mittekodanikud Naised Orjad Võõramaalased Poliitika polise asjadega tegelemine: Rahvakoosolek Kodanike kõrgeim riigiorgan, kus otsustati tähtsamaid küsimusi. Nõukogu Alaline võimuorgan, mis moodustati rahvakoosolekul. Ametnikud Valiti rahvakoosolekul. Sõjavägi koosnes linnriigi kodanikest, kes hankisid ise relvastuse: Rikastest ratsavägi. Peajõuks oli keskjõukatest raskerelvastusega jalavägi (oda, mõõk, kilp, kiiver). Vaestest kergejalavägi (vibud, lingud) Faalanks lahingurivistus üksteise taga pikkade viirgudena. Vilepillide saatel liiguti tihedas rivis vaenlasele vastu. 2.Valitsemisvormid a. Aristokraatia võim on koondunud aristokraatide kätte: Nõukogu ja ametnikud valiti nende hulgast. Valitses tumedal ajajärgul, kuid püsis ka hiljem. Tuntuim oli Sparta aristokraatia. b. Demokraatia rahvavõim (kr.k. demos+kratos= rahvas+võim):
Mõnel pool varanduslik tsensus kodanikeks jõukamad mehed. Mittekodanikud Naised Orjad Võõramaalased Poliitika polise asjadega tegelemine: Rahvakoosolek Kodanike kõrgeim riigiorgan, kus otsustati tähtsamaid küsimusi. Nõukogu Alaline võimuorgan, mis moodustati rahvakoosolekul. Ametnikud Valiti rahvakoosolekul. Sõjavägi koosnes linnriigi kodanikest, kes hankisid ise relvastuse: Rikastest ratsavägi. Peajõuks oli keskjõukatest raskerelvastusega jalavägi (oda, mõõk, kilp, kiiver). Vaestest kergejalavägi (vibud, lingud) Faalanks lahingurivistus üksteise taga pikkade viirgudena. Vilepillide saatel liiguti tihedas rivis vaenlasele vastu. 2.Valitsemisvormid a. Aristokraatia võim on koondunud aristokraatide kätte: Nõukogu ja ametnikud valiti nende hulgast. Valitses tumedal ajajärgul, kuid püsis ka hiljem. Tuntuim oli Sparta aristokraatia. b. Demokraatia rahvavõim (kr.k. demos+kratos= rahvas+võim):
Mõnel pool varanduslik tsensus – kodanikeks jõukamad mehed. Mittekodanikud Naised Orjad Võõramaalased Poliitika – polise asjadega tegelemine: Rahvakoosolek – Kodanike kõrgeim riigiorgan, kus otsustati tähtsamaid küsimusi. Nõukogu – Alaline võimuorgan, mis moodustati rahvakoosolekul. Ametnikud – Valiti rahvakoosolekul. Sõjavägi koosnes linnriigi kodanikest, kes hankisid ise relvastuse: Rikastest ratsavägi. Peajõuks oli keskjõukatest raskerelvastusega jalavägi (oda, mõõk, kilp, kiiver). Vaestest kergejalavägi (vibud, lingud) Faalanks – lahingurivistus üksteise taga pikkade viirgudena. Vilepillide saatel liiguti tihedas rivis vaenlasele vastu. 2.Valitsemisvormid a. Aristokraatia – võim on koondunud aristokraatide kätte: Nõukogu ja ametnikud valiti nende hulgast. Valitses tumedal ajajärgul, kuid püsis ka hiljem. Tuntuim oli Sparta aristokraatia. b. Demokraatia – rahvavõim (kr.k. demos+kratos= rahvas+võim):
Vasall andis end senjööri kaitse alla, senjöör aga andis vasallile kasutada e läänistas talle maatüki koos seal elavate talupoegadega. Vastutasuks kohustus vasall senjööri sutavalt teenima, eelkõige tema kutsel sõjaväeteenistusse ilmuma. Kuna läänistatud maatükki nim feoodiks e lääniks, siis nim kogu süsteemi feodalismiks e läänikorraks. Vasalli kohustused senjööri ees kinnitati truudusvandega. Vasall kohustus 40 päeva aastas omal kulul senjööri sõjaväes teenima. Kui senjöör vajas vasalli teeneid kauemaks, tuli sellest eest tasuda. Vasallidel oli kohustus senjöörile nõu anda. Vasallidelt oodati ka toetust lunaraha maksmise senjööri vangilangemise korral ja kingitusi senjööri vanema tütre abiellumise puhul. Tegelikkuses olid feodaalsuhted keerulised ja senjöörid ei saanud vasallide ustavuses alati kindlad olla. Palju vasallid hakkasid nende käsutuses olevaid maidomakorda läänistama. Senjööril ei olnud õigust oma vasalli
Siis tekkis plaatvest ja põlve- ja küünarnukikaitsmed, tekkisid kahekäemõõgad. Kasutusele tulid veel sõjakirved ja -vasarad ja teravate kantidega sõjanuiad. 14. saj algul leiutati esimesed tulirelvad. Piiramismasinate kasutamine, ehitati piiramistorne, rammipalgiga e taaraniga lõhuti väravaid. Peaseks sõjaliseks üksuseks kujunes raskeratsavägi. Lisandus pistoda. Head sõjaratsu pidi olema. Abilised: kilbikandja, kannupoiss, vibumees. Liiguti joonrivis. Jalavägi kasutas pikkvib Sündis palgasõjavägi 15 saj. ja leiutati suurtükid ja püsside laskevõime paranes. 11. Suured maadeavastused (§26): varasemad reisid, eeldused/põhjused, tulemused. B. Diaz, Kolumbus, V. da Gama, A. Vespucci, F. de Magalhaes 1. Varasemad retked · kuni 15. saj. aeglaselt, järk-järgult, kaubaretked, vallutusretked · Kartaago meresõitja Hanno · Aleksander Suur · viikingid · ristisõdijad · Marco Polo 13. saj. Mongooliasse, Hiinasse 2
Kuna palgaarmee üksused ei olnud seotud konkreetse riigi või rahvaga , muutus see suhteliselt kahtlaseks, sest ta võis olla selle poolt kes talle vaid rohkem maksis. Kuna palgaarmee oli niiöelda isemajandav saatsid neid sõjakäikudele tihti kaupmehed ja naistehulgad . Kui kaupmehed varustasid neid tarbeesemetega ja naised tegid neile süüa. Sõjaväe peatuspaikades korraldati isegi laatu. Varasema palgaarmee peamiselt komponendiks oli jalavägi, mis koosnes rügementidest ja kompaniidest. Jalavägi aga jagati tavaliselt kolmeks : eel-, pea- ja järelvägi . Jalaväe peamiseks varustuseks olid nii külmrelvad kui ka tulirelvad . Tol ajal oli siiski tulirelvad kasutamine keeriline ja tülikas. Tulirelvi oli ka raske saada kuna see oli ikkagi veel arenev tehnoloogia. Jalavägi oli jagatud kaheks seotud nende varustusest . Olid raskejalaväelased
ratsaväe ja reserviga, aga kui mõlemad pooled on lahingus võidukad, siis liiguks lahing vastupäevalises suunas ja lahingu saatus sõltuks maapinnast. 3. Sama taktika kui nr. 2, aga vasak tiib on nüüd tugevamaks tehtud ja proovib vastase väge sisse piirata. Seda taktikat kasutati ainult juhul kui oli teada, et vastase parem tiib on nõrk. 4. Mõlemad tiivad on eespool rünnakul ja tsentrum nende taga. Selline taktika võib vastast ootamatult tabada ja jätta tema keskkoht nõrgaks ja demoraliseerituks. Kui aga vastane suudab oma tiibu hoida, siis on see väga riskantne taktika kuna su vägi on jagatud kolmeks ja oskuslik vastane võib seda ära kasutada. 5. Sama taktika mis nr. 4, aga keskele on koondunud kergejalaväelased ja vibukütid
värv Egiptuse usundis Vaarao = suur maja = seaduseandja, sõjaväe juht, kõrgem preester Maat toimiv maailmakorraldus, st loodus ja ühiskond on lahutamatult seotud Püramiidid hauaehitis, ka päikese sümbol, rõhutasid vaarao jumalikkust, uue riigi ajal hakati hauakambreid raiuma kaljusse teeva lähedal Kuningate orus Ülemkiht: Ülemvalitseja Nomoste(maakond) asevalitsejad Kõrgemad preestrid Väepealikud Kirjutajad Sõjavägi: Teenistus eluaegne Kilpide ja odadega jalavägi Naise positsioon ja perekond. paarperekond perekonnapea mees, tagatud ka naise õigused. Naised tihti kirjaoskajad .Positsioon kõrge. Töötegijad Talupojad . Harisid riigi või ülikute maid, tasusid makse, rajasid püramiide ja templeid, elasid palmilehtedest katustega savionnides, leiba ja õlut, töö oli raske ja ülejõukäiv, vahelduseks pidustused. Käsitöölised osalt eraettevõtjad, töötasid ülikute või vaaraode losside juures, tasuti tarbeesemetega, sotsiaalne
Ajaloo suuline eksam Sissejuhatus:Mis on keskaeg? Kuidas keskaeg jaguneb(iseloomulikud jooned) (sissejuhatus) Keskajaks on hakatud kutsuma ajajärku Euroopa ajaloos, mis järgnes Rooma riigi langusele. Keskaeg on Euroopa tekkimise aeg. Seda perioodi hinnatakse kõige enam kultuuri, teaduse, tehnika ja teiste valdkondade arenemise pärast. Keskaja alguseks loetakse viimase Lääne-Rooma keisri kukutamist aastal 476. Keskaja lõpuks loetakse aastat 1492, mil Kolumbus avastas Ameerika. Eestis loetakse keskaja alguseks 13.sajandit, mil Eesti ja Läti ala alistati võõraste vallutajate võimule. Keskaja lõpuks loetakse Liivi sõja algust, mis toimus aastal 1558. Keskaeg jaguneb :varakeskaeg (5. 11. sajand), kõrgkeskaeg (11. 13.sajand) ja hiliskeskaeg (14. 15.sajand). Varakeskaega loetakse üheks süngemaks perioodiks Euroopa ajaloos. Linnad, käsitöö ja kaubandus käisid alla. Samal ajal tõusis Rooma paavstide autoriteet. Rist
Kõige olulisemad olid edusammud mäetööstuses ja metalliurgias. Algus pandi ka malmisvalamisele, mis omakorda pakkus uusi võimalusi tööriistade ja relvade valmistamisel. 14. sajandi esimesel poolel hakkasid eurooplased valmistama tulirelvi. Esiteks tekkisid suurtükid , veidi hiljem hakati valmistama püsse. 16. sajandi esimesel poolel hakkasidki püssid ja suurtükid varasemaid kauglaskerelvi kiviheitemasinaid ja ambe välja tõrjuma. Kasvama hakkas jalavägi, sest raskeid tulirelvi sai ainult nii kasutada. Edusammud tehti ka meresõidus ja laevaehituses. Näiteks loodi ladina purje, millega oli võimalik purjetada ka vastu tuult. Leiutati ka karavell, mis oli kerge ja kiire ja sobis ookeanisõiduks. Euroopa meremehed hakkasid kasutama ka kompassi. Edusammud tehti ka trükikunstis, mille avastas sakslane Johann Gutenberg. Kui enne kirjutati kõik raamatud pärgamendile või õhukesele
feodaalsüsteem=feodaalkord=feodalism ühiskonnakorraldus, kus maa on antud alamatele, seda maad harisvad feodaalidest sõltuvad talupojad aadlike ja alamate suhe oli täselt paigas läänistamine laenuks andmine, maatüki jagamine läänimees feodaal maatüki saaja suurfeodaal hertsogid ja krahvid väikefeodaal parunid ja rüütlid lään feood maa, mille eest tuli teenida feodaali sõjaväes feodaalne hierarhia feodaalide reastamine tähtsuse järgi senjöör isand, kes jagas maad vasall maatüki saaja, kes võis seda edasi anda ''Minu vasalli vasall pole minu vasall'', st kohustas veid isiku ees, kellel otseselt alluti kohustused on oma senjööri ees peamine on teenida tema sõjaväes Feodaalkorra kujunemine hakkas kujunema Frangi riigis 8. sajandil vajati paremat sõjaväge ja stabiilset võimusüsteemi
Lihtrahva elu hakkas algama juba veidi enne Põhjasõja algust. Peeter I kinnitas siinsete aadlike privileegid, millega kehtestas balti erikorra. Siinne kultuur jäi sisuliselt samaks nagu oli olnud ennegi lihtsalt kuulus nüüd peale Põhjasõda Venemaale. Siinsed maad olid Venemaale Läänemere provintsid. Vaimselt tunnetati end siin olevat seotud saksa kultuuriruumiga, kuigi olid sidemed ka vene riigikorraga. Näiteks aadlikud teenisid vene sõjaväes ning olid Venemaal kõrge hinna sees, kuna olid väga kompetentsed. Truudus ja allumine Venemaale. Vene võim meeldis aadlikele rootsi omast rohkem, kuna Venemaa jättis neile vabamad käed ning ei piiranud nende privileege ja harjumusi, mis meeldis neile vägagi. Venelased olid baltisakslastele isegi tänulikud siinse elu korraldamise eest. Pärisorjuslik süsteem ei lakanud olemas. Kuna Venemaal oli samasugune olukord orjadega, siis see sobis Venemaale väga hästi.
Siberis (Koltsak), Lõuna-Venemaal (Denikin, Wrangel), Loode-Venemaal (Judenits) Antandilt raha, relvad, laevastiku toetus. USA laevastik Valgel, Pr laevastik Mustal, Inglise laevastik Balti merel. Lenini valitsuse tegevus Punaarmee loomine (sõjaasjade rahvakomissar Trotski). Vabatahtlikud, üldmobilisatsioon. Osad tsaariarmee ohvitserid olid Punaarmee teenistuses (perekond pantvangis) Sõjategevus erinevatel rinnetel 1918 20. Soomusrongid, jalavägi, ratsavägi (Tsapajev, Budjonnõi). Vastaste löömine ühekaupa. Pealinna üleviimine Petrogradist Moskvasse 1918 suvel Nikolai II perekonna mõrvamine 1918. suvel Jekaterinburgis Sõjakommunismi poliitika: tasuta transport, linnades toiduained kaardiga, maal toiduainete konfiskeerimine/ toitlussalgad Punane ja valge terror. Kodusõja tulemused Valgekaartlaste lüüasaamine ja põgenemine Venemaalt 1920. a (u 1-2 mln vene emigranti).
Euroopa sünd Robert Bartett 950-1350 * Euroopa ühiskonna eriline vitaalsus 10 . sajandil lõpu ja 14. sajandi alguse vahelisel perioodil avaldus väga mitmetes eluvaldkondades. Tootmise ja kaubavahetuse ulatuse ja kiiruse kasv tõi kaasa suured muutused: rahvaarv suurenes, hariti üles üha enam põllumaad, linnade areng ja kaubanduse elavnemine kujundasid ümber majandusliku ja sotsiaalse elu. Koos raha, panganduse ja tööndusalaste seadmete levikuga arenes mõnes paigas välja manufaktuurne tootmine- see oli põhimõtteliselt uus tase, milleni polnud kunagi varem jõutud. Paljudel elualadel said just nimetatud sajanditel lõpliku kuju fundamentaalsed institutsioonid ja struktuurid: korporatiivne linn, ülikool, kesksed esindusorganid, roomakatoliku kiriku rahvusvahelised ordud. I peatükk -- Ladina kristluse ekspansioon * Igal piiskopil oli oma diötseesid. Igal piiskopkonnal oli omaette vaimulikehierarhia, oma pühak, sissetulekud ning ladina kristluse füüsilise ja
Ühisvaluutaga kaasnevad negatiivsed küljed: · Usaldusväärsus: stabiilse valuuta ajalugu on liiga lühike, see on esimene mastaapne ühisvaluuta kogemus maailmas · Ühine rahapoliitika sageli ei võimalda spetsiifiliste majandusprobleemide lahendamist erinevates euroala riikides · Liiga suur Eurosüsteemi mehhanism: ühise rahapoliitika elluviimine on raskendatud erinevatest pangandusmudelitest tulenevate vastuolude tõttu · Uute rahaühikutega kohanemine tekitab inimestel psühholoogilisi probleeme · Hindade ümberarvestamine eurodesse soodustab inflatsiooni 45. R. Mundelli optimaalse vahetuskursi piirkonna teooria Ühisvaluuta teoreetiline alus Euro kasutuselevõtt baseerus optimaalse vahetuskursi piirkonna teoorial (Optimal Currency Areatheory, autor R. Mundell). Teooria kohaselt vastastikune vahetuskursi fikseerimine või ühise valuuta kasutamine on kasulik siis, kui on täidetud üks järgmistest tingimustest: 1
aastal sai Liivimaa Ordu ordumeistriks Narvas sündinud Wolter von Plettenberg (valitses 1494-1535), keda on sageli peetud silmapaistvaimaks seda ametit pidanute seas. Plettenberg andis endale selgelt aru Venemaa poolt ähvardava hädaohu suurusest ja hakkas selle tõrjumiseks ette valmistama preventiivsõda. Aastal 1501 oli kõik valmis ja ordumeister tungis Vana-Liivimaa ajaloo suurima, väidetavalt 80 000-mehelise sõjaväega Pihkvamaale. Kaasa lüüa lubanud leedulased jäid aga tulemata, sõjaväes levisid taudid ning lõpuks oldi sunnitud midagi saavutamata taanduma ja sõjavägi laiali saatma. Venelaste tasuretk ei lasknud ennast kaua oodata. Esmakordselt olid nende vägedes tatarlaste rüüstesalgad. Eriti hirmsasti rüüstati Lõuna-Eestis. Suure sõjaväe loomiseks kõiki jõude ponnistanud Vana-Liivimaa ei suutnud seda nii ruttu korrata. 1502. aastal tungis Plettenberg Venemaale juba mitu korda väiksema väega
Poliitiline ajalugu Suur rahvasterändamine algas 370ndatel hunnide liikumisega Ida-Euroopasse. Purustasid gootide väe, mis omakorda panid viimased liikuma. Goodid võeti Rooma teenistusse. Edasi liikudes murdsid hunnid Kesk-Euroopasse, mõjutades liikuma teisi rahvaid. Rooma riigi põhjapiir lakkas toimimast. Olulisemad rahvad, kes rändasid olid: vandaalid, ida- ja läänegoodid, hunnid, germaanlased. Eeldused: Rooma sisestabiilsuse nõrgenemine (Rooma rahu lagunemine, Caracalla edikt 212. Konstantinoopoli nimetamine uueks pealinnaks = Rooma lõhestamine 330. Põhjused: Barbarite rahvaarvu kasv ja sellest tulenev maapuudus (tuli leida uusi elupaiku), üleüldine kliima jahenemine (sundis inimesi liikuma lõunapoole). Alates 4. sajandist hunnide läände liikumine ja idagootide riigi hävitamine (põgenike tulv Rooma). Adrianoopoli lahing 378 9. august peetud lahing, milles läänegoodid purustasid Rooma keisri Valensi väe (Valens sai surma) ja tungisid Balkani poolsaarele.
Keskaja konspekt Kestis u 1000 aastat. Keskaja mõiste lõid 14. sajandil humanistid. Ladina keel lihtsustub laiematesse (mitte laiadesse!) hulkadesse levimise tõttu. Keskaja ladina keel oli keskmise osa ladina keel. Keskaeg kandnud negatiivset märki, allakäiguaeg (ladina keele moondumine). Kõikidele tuli 17. sajandi periodiseering kui saksa keele õppejõud Horn ja Keller levitasid/kujundasid mõiste kasutust. Inkvisitsioon, nõiaprotsessid 17.-18.sajandil, nimetatud keskaegseteks, iganenuteks. Romantikud idealiseerisid keskaega; kangelasajastu, rüütlid, gooti kunst. Historitsism objektivsuse püüe. Tinglik periodiseering. Algus: · 313 Milano ususallivuse edikt · 375 hunnid tungivad Euroopasse, suur rahvasteränne. · 476 langes Lääne Rooma keisririigi keiser · 495-496 Clodovech sai kristlaseks · 711 araablased maabusid Hispaanias Lõpp: · 1453 türklased vallutavad Konstantinoopoli �
Poliitiline ajalugu Suur rahvasterändamine, selle põhjused ja käik; See oli intensiivse rände periood Euroopas umbes aastatel 400 kuni 800 pKr. See periood tähistab üleminekut hilisantiikajalt varakeskajale. 2 faasi: esimene faas, mis toimus aastatel 300 kuni 500 pKr, teine faas leidis aset aastatel 500 kuni 700. Hunnid purustasid gootide väe, mis omakorda panid Läänegoodid liikuma. Goodid võeti Rooma teenistusse. Läänegoodid rüüstasid aastal 410 Roomat, frangid tulid Rooma maadele, slaavi hõimud asusid Kesk- ja Ida-Euroopasse. Edasi liikudes murdsid hunnid Kesk-Euroopasse, mõjutades liikuma teisi rahvaid. Rooma riigi põhjapiir lakkas toimimast. Olulisemad rahvad, kes rändasid olid: vandaalid, ida- ja läänegoodid, hunnid, germaanlased. Miks?Barbarite rahvaarvu kasv ja sellest tulenev maapuudus (tuli leida uusi elupaiku), üleüldine kliima jahenemine (sundis inimesi liikuma lõunapoole). Adrianopoli lahing 378. Adrianoopoli lahing oli osa 376. kuni 382. aastani kest
Sissejuhatus kunstiajalukku 1. Kunsti liigid · kujutav kunst · tarbekunst · sõnakunst · lavakunst · arhitektuur · tantsukunst · helikunst · filmikunst 2. Kujutava kunsti liigid · maal o monumentaalmaal (seina-, laemaal) o dekoratiivmaal (esemeil) o tahvelmaal (puidul või lõuendil) o miniatuur (pärgamendil) · skulptuur o ümarplastika o reljeef · graafika o joonistus (söejoonistus, pliiatsijoonistus, tusijoonistus) o estamp- e. paljundusgraafika kõrgtrükk (puulõige, puugravüür, linoollõige ) sügavtrükk (
EESTI AJALUGU SISUKORD EESTI MUINASAEG PT. 1...................................................................................................................................4 PERIODISEERING....................................................................................................................................................4 EESTI ALADE LOODUSOLUD..................................................................................................................................4 KIVIAEG EESTIS PT. 2........................................................................................................................................6 EESTI RAHVA ETNOGENEES...................................................................................................................................7 PRONKSI- JA RAUAAEG PT. 3, 4......................................................................................................................8 PRONKSIAEG U 1800-500
Siber, Ees- Aasia, Lähis-Ida, Ida-Euroopa, Idamaad ehk Orient (Aasia ja Kirde-Aafrika maade koondnimi), · Põhjamaad (Norra, Rootsi, Soome, Taani, Islandi, Fääri saarte ja Gröönimaa koondnimi); · maailmajaod ja mandrid: Euroopa, Aasia, Euraasia, Aafrika, Põhja-Ameerika, Antarktis; · taevakehad ja nende süsteemid: Neptuun, Orion, Kassiopeia, Suur Vanker ehk Suure Vankri tähtkuju, Koot ja Reha, Väike Lõvi, Siirius, Põhjanael, Linnutee, Maa, Päike, Kuu (kui viimased kolm ei ole tekstis universumi kohanimedena, siis maa, päike, kuu); · ehitised: Pikk Hermann, Kolm Õde, Jumalaema Uinumise klooster, Pühavaimu kirik, Pääsupesa, Kadrioru staadion, Kuldjalatorn, Suur Rannavärav, Tuulepalee, Taevatempel, Inglisild, Patkuli trepp, Vabadussammas, Sõpruse naftajuhe (vrd nimetused raekoda, lennujaam, kaubahall, linnahall);
2) Kõrg- e. klassikaline keskaeg (11.-13. saj) põllumajanduse areng, mitmed sotsiaalsed ja poliitilised muutused, feodaalne ühiskonnakorraldus 3) Hiliskeskaeg (13.-16. saj algus) vaimse ja kultuurilise murrangu aeg Lääne-Euroopa riikides. Renessanss. feodalism- poliitiline ja sotsiaalne süsteem, mis põhines lojaalsusel ja reguleeris aristokraatide vahelisi suhteid feodaal e. läänimees e. vasall- läänimaa saaja, kes vastutasuks kohustus teenima maaisanda sõjaväes rüütel- väikefeodaal, kes oli kohustatud teenima oma maaisanda sõjaväes Hansa Liit- 12. saj lõpus Põhja-Saksamaal ja Läänemere ääres asuvate linnade loodud liit oma õiguste kaitseks tsunft- käsitööliste ühe kutseala liit, kuhu kuulusid ainult meistrid gild erinevate alade käsitöömeistrite või suurkaupmeese ühing, mis kaitses varakate kodanike õigusi vennaskond- vallaliste kaupmeeste ja laevaomanike ühendus. korraldasid linnades laatasid ja võistlusi
1. Sissejuhatus keskaega (mõiste, piirid, tunnused, perioodid) Mõiste "Keskaeg" võeti kasutusele 15.saj. Sellega tulid välja Itaalia humanistid. Seda perioodi mõistsid nad kui antiigi ja antiigi taassünni (renessanss) vahelist aega ehk keskmist aega. Keskaegsete humanistide arvates oli see selline aeg, kus ei toimunud mitte midagi. Keskaeg oli eelkõige Lääne-Euroopas. Mujal toimus areng teistmoodi ja kõiki neid sündmusi, mis Euroopas toimusid, mujal piirkondades ei pruukinud olla. Keskaeg on ajavahemik antiik- ja uusaaja vahel, üleminek Rooma maailmariigilt uusaja riikide süsteemile ja üleminek klassikaliselt vaimselt kultuurilt rahvuslikele kultuuridele. Piirid Keskaega saab piiritleda ajaliselt ja ruumiliselt. Ajaliselt saab seda erinevalt dateerida. Enamasti märgitakse keskaja alguseks 476 ehk Lääne-Rooma keisririigi lagunemine/viimase keisri võimult kukutamine, kuid lõpudaatumid on vaieldavad. Osad nimetavad keskaja lõpuks aastat 1453, kui Bütsants lag
Nõuandjad olid pigem karjääriinimesed, kellel polnud tugevad sisu. Hakkab jälle väga lugema see, kes kellega sõbruneb. Tekivad üksteisega mitte hästi läbi saavad jõud. Eunuhhid mängivad seal väga suurt rolli, nemad palju otsustavad, kellest saab järgmine valitseja. Tihtilugu saadi ametisse naisliini pidi Sõjaliselt L-S endiselt väga nõrk. Uus sisepoliitika. Lubatud lindpriidele amnestia, pidid töötama riigi jaoks sõjaväes ja olema riigile lojaalsed, muidu määrati karistus. Röövlid olid ka riigikodanikud, neile ei meeldinud see, et põhja alad loovutatud nomaadidele. 2. Songi dünastia valitsuse debati sisu reformimeelsete ja konservatiivide vahel. (songi dünastia valitsuse debati sisu kirjeldamine, millist poliitikat toetasid ühed ja teised, miks nad ei saanud omavahel läbi. ) Majanduspoliitika oli see, miks nad ei saanud läbi. 3. Ühiskonna korraldus Yuani dünastia ajal (kes valitsesid hiinat)
-kodanikkond > vabad mehed -orjastamine oli seadusega keelatud -rahvakoosolek > iga 10 päeva tagant kogunesid kõik kodanikud, kodanikel oli õigus esitada enda ettepanekuid -nõukogu > 500 liiget, määrati liisuga -kohtunikud > 6000, igal istungil u 200, määrati liisuga -strateegid > 10 väejuhti, valiti hääletamisel -kõigile riigiametnikele maksti palka -mittekodanikud >> naised ja orjad, võõramaalased ehk metoigid -metoigid > käsitöölised või kaubanduses, maksid makse ja teenisid sõjaväes Kodanike kasvatus ja haridus: -poisid saadeti 7a. kooli (lugemine, kirjutamine, muusika, luule) -pedagoog (kr. k. lapse/poisi juhendaja) -tähtsad Homerose eeposed -gümnastika -18-20aastat > sõjaline ettevalmistus (piiriteenistus) -rikkad õppisid kõne-ja vaidluskunsti > neist said riigiametnikud §16. >> JUMALAD, RITUAALID, PÜHAMUD JA TEMPLIEHITUS. Jumalad: -antropomorfsed välimuselt ja iseloomult -vägi ja surematus -võeti omaks võõraid jumalaid
3. Soome vägedes Jalaväerügement 200, kus oli 2300 eestlast. Saksa mobilisatsioonidest kõrvalehoidjad. Saksa relvajõududes Teises maailmasõjas üle 60000 Eesti kodaniku. Sõja lõppedes oli Relva-SS-is teenimine probleemiks ka Läände pääsenud meestele (takistused kõrgkooli astumisel, mõnele ametikohale asudes). Enamik vabatahtlike ja mobiliseerituid lähtus eesmärgist võidelda kommunistliku reziimi vastu, nad olid sunnitud seda tegema teise totalitaarse riigi sõjaväes. 1944. aasta Eestis · Sõda jõuab taas Eestisse. 1944. aasta jaanuaris algas idarinde põhjalõigus Punaarmee üldpealetung. Võitlus Narva pärast vältas ligi seitse kuud. · 30. jaanuaril kuulutas Eesti Omavalitsus välja üldmobilisatsioon, mida sedapuhku asusid toetama ka rahvuslikud ringkonnad. EV viimane seaduslik peaminister Jüri Uluots kutsus raadio kaudu rahvast üles astuma, relv käes, vastu sissetungivatele
annaabi.ee 
